Suhteline risk vs absoluutne risk. Kuidas teha vahet?

Prof. Marion Nestle märgib, et inimesed on segaduses erinevast terviseinfost, mis iga päev meedia kaudu meieni jõuab. Ja võib alati kosta hääli, et inimesed ei saa mõista toitumisteadust (ja ka muud teadust), kui nad ei ole õppinud konkreetse kõrgkooli seinte vahel! Ja neil oleks parem usaldada kedagi, kellel on vastav eriharidus, mitte mõelda oma peaga?  Tundub täiesti hea soovitus. Ja nii ma valiksingi, mitte ise mõelda ega uurida, vaid kuulata professoreid, doktoreid, dotsente, PhD jms kraadidega spetsialiste. Mis edasi tuleb? 

Kui nad vaid oleksid ühel arvamusel :). Mis siis, kui üks „ekspert“ ütleb, et taimedel baseeruv toitumine on parim ja teine lükkab selle ümber ja kolmas ütleb, et süsivesikuvaene toitumine on tervislikuim. Kui soovitatakse süüa hommikust ja siis loobuda sellest. Kui soovitatakse mitte süüa õhtul peale kella ...? Ja kui need eksperdid kõik esitavad kaalukaid argumente nende üksteisele vastukäivate soovituste kohta. Kui viidatakse pidevalt teaduslikele uuringutele. Trumbatakse üksteist üle protsentide ja numbritega ja edulugudega.

Mida teha siis? Visata kulli ja kirja? Istuda masenduses ja lootusetuses maha või haarata initsiatiiv ja hakata uurima, kasutades kriitilist mõtlemist. Teaduslikud uuringud on laiemale lugejaskonnale üsna kättesaadavad ja ka selgitused, kuidas neid lugeda, mida vaadata, millele tähelepanu pöörata.  

Kui maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juht professor Mati Roasto ja ka Tallinna tehnikaülikooli toidu- ja geenitehnoloogia programmijuht Vello Tõugu märgivad oma artiklis, et meie toiduohutus on ok ja kui Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel“ juht Airi Andresson üritab seda ümber lükata. Tundub nagu varasema riigikontrolli toiduohutuse artikli puhul, et  neil puudub vastava ala ekspert, kes teaks toksikoloogiat ja tunneks taimekaitsevahendeid ning nende mõju... Riigikontrolli asi oleks mõlemad maaülikooli mehed ekspertidena oma auditisse kaasata ja sel juhul oleks inimestele esitatud info adekvaatsem ja tõepärasem. 

Aga alustada võib lihtsalt pealkirjadest, mis hirmutavad või siis tunnustavad teatud toitumis- või käitumisviise.

On kaks peamist viisi, kuidas näidata kahe sündmuse vahelist riski: suhteline risk ja absoluutne risk. 

Suhteline risk on suhtarv, mis saadakse ühe riski võrdlemisel teisega ehk kui sa vaatad ühe sündmuse toimumise tõenäosust ja jagad selle teise sündmuse toimumise tõenäosusega.

Absoluutne risk on erinevus kahe riski vahel. Suhtelise riski puhul toimub jagamine, absoluutse riski puhul lahutamine. Näiteks:

Üks riskidest, mis sageli meedia pealkirjades kajastub on hommikusöögi ärajätmisega seonduv risk. Hiljutine uuring leidis, et   inimestel, kes ei söö hommikusööki on kaks korda rohkem südamehaigusi, kui neil, kes söövad iga päev hommikusööki. 

Asi on selles, et üleüldiselt on südamehaigustesse suremuse arv madal. Paljudel meist on soodumus südamehaigustele, kuid kui vaadata kogu elanikkonda – sh inimesi vanuses 20 ja üle selle – siis südamehaiguste surmade arv on üsna madal.

Ülalmainitud uuringus oli hommikueinet söövate inimeste südamehaiguste surmade tase 0,64%. Hommikueinet mittesöövate inimeste surmade tase oli 0,73%.

Milline on  sel juhul suhteline ja milline absoluutne risk?

SUHTELINE RISK = ühe riski suhe teise = 0.73/0.64 = 1.14 = 14% riski suurenemine

ABSOLUUTNE RISK = ühest riskist on lahutatud teine risk = 0.73–0.64 = 0.09 =0.09% riski suurenemine

Seega me saame selle uuringu puhul öelda, et hommikul mittesöövate inimeste surmade suhteline risk suurenes 14%, või siis absoluutne risk suurenes 0,09%. 

Me saame vastavat uuringut esitleda ka nii: hommikueinet söövate inimeste osas - 6 inimest tuhandest surevad igal aastal südamehaigustesse, samas kui nendest, kes hommikuti ei söö, sureb 7 inimest tuhandest. Ja niiviisi vaadatuna ei ole see üldsegi nii hirmutav, kui meediavoo pealkirjade järgi tundub.

Valisin mõned suhtelise riski näiteid meediapealkirjadest, mis meile paratamatult silma jäävad, isegi kui me artiklit ennast ei loe. Kui kõrvutada aga seda numbrit absoluutse riski näitajaga, on tulemus üsna hale. Ja näitab samas ka kui palju saab ajakirjanik hirmu külvata ja kui palju me seda võime ise endale üles korjata ja tõe pähe uskuma jääda. Enamik neist on pärit välismeediast, kuid päris paljud on läbi käinud ka eesti meedivoost.

SUHTELINE RISK VÄHENES: 21% ABSOLUUTNE RISK VÄHENES: ~1%

Artikli pealkiri: Madala rasvasisaldusega dieet, milles on vähemalt üks puuvili päevas, vähendab rinnavähi riski viiendiku võrra. 

Suhteline risk väheneb siin  21%, kuid absoluutne risk alla 1%.  1% aga pealkirjas eriline välja ei näe :)

Drinking very hot tea almost doubles risk of cancer, new study says

SUHTELINE RISK KASVAS   70% ABSOLUUTNE RISK KASVAS  0.3%

Artikli pealkiri: Uus uuring ütleb: juues väga kuuma teed, kasvab vähirisk pea kaks korda.

SUHTELINE RISK KASVAS: 41% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: <0 .1="" font="">

Artikli pealkiri: Uuring ütleb: Levinud umbrohumürk glüfosaat põhjustab vähiriski kasvu 41%

SUHTELINE RISK KASVAS: 250% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: 0.04%

Artikli pealkiri: Lastel, kelle emad raseduse ajal on üekaalus, on KOLM KORDA suurem risk 2 tüübi diabeedi  arenguks.

SUHTELINE RISK VÄHENES: 77%  ABSOLUUTNE RISK VÄHENES: 0.15%

Artikli pealkiri: Ennast füüsilises vormis hoides väheneb vähirisk rohkem kui 75%

SUHTELINE RISK VÄHENES: 41%  ABSOLUUTNE RISK VÄHENES: ~1%

Artikli pealkiri: Taimne dieet vähendab südamepuudulikkuse riski üle 40%

SUHTELINE RISK KASVAS: 200%  ABSOLUUTNE RISK KASVAS: 0.6%

Artikli pealkiri: Uuring leidis: õunakujulise kehaga naistel on kolm korda suurem tõenäosus saada insult, kui pirnikujulise kehaga naistel.

SUHTELINE RISK KASVAS: 2590%  ABSOLUUTNE RISK KASVAS: ~25%

Artikli pealkiri: Kohtinguäppide kasutajad kannatavd rohkem söömishäirete all.

SUHTELINE RISK KASVAS: 169%  ABSOLUUTNE RISK KASVAS: <0 .3="" font="">

Artikli pealkiri: Madal kolesteroolitase TÕSTAB insuldiriski, LDL alla 50 suurendab fataalseid soonte  rebendeid 170%

SUHTELINE RISK KASVAS: 57% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: <0 .1="" font="">

Artikli pealkiri: uuring leiab: ülekaalulistele emadele sündinud lastel on 57% suurem tõenäosus haigestuda vähki.

SUHTELINE RISK KASVAS: 70% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: ~3%

Artikli pealkiri: uus uuring näitab: lastel, kes on sündinud nafta- ja gaasitornide lähedal, on 70% suurem tõenäosus saada kaasasündinud südamerike.

SUHTELINE RISK KASVAS: 112% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: ~7%

Artikli pealkiri: Uuring hoiatab: inimestel, kes söövad iga päev vürtsikat toitu, on suurem risk dementsusele.

SUHTELINE RISK VÄHENES: 23% ABSOLUUTNE RISK VÄHENES: ~1.5%

Artikli pealkiri: Harvardi teadlased ütlevad: vegan dieeti söövatel inimestel väheneb diabeedi risk peaaegu neljandiku võrra.

SUHTELINE RISK KASVAS: 43% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: ~1-2%

Artikli pealkiri: Inimesed, kes veedavad päevas 5 tundi telefoniga, on rohkem aldid rasvumisele.

SUHTELINE RISK KASVAS: 300-400% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: 1-1.8%

Artikli pealkiri: 2 tüübi diabeeti põdevatel rasedatel on VIIS KORDA rohkem võimalusi sünnitada surnud laps.

SUHTELINE RISK VÄHENES: 70% ABSOLUUTNE RISK VÄHENES: 6%

Artikli pealkiri: Inimestel, kes söövad tumedat šokolaadi, esineb vähem depressiooni

SUHTELINE RISK VÄHENES: 28% ABSOLUUTNE RISK VÄHENES: ~0.01%

Artikli pealkiri: Uuring kinnitab: vahetades loomalihaburgeri kanaburgeri vastu, väheneb rinnavähi risk neljandiku võrra.

SUHTELINE RISK KASVAS: 100% ABSOLUUTNE RISK KASVAS: 6%

Artikli pealkiri: Kekklassi teismelised tarbivad alkoholi kaks korda vähem, kui need, kes on vähemkindlustatud peredest.

Kui me nüüd oskame märgata suhtelise riski numbreid, siis oskame edaspidi ka artikleid lugeda nii, et suured numbrid meid ei ehmata. Ja ei ole asi ju ka alati ainult ajakirjanikes. Teadusartiklid näitavad samuti suhtelist riski, kuid meedikud ja teadlased oskavad neid numbreid tõlgendada. See omakorda ei tähenda, et kui teadlane satub intervjuud andma, siis ta lugejaskonnale selgitab, et tegemist on suhtelise riskiga ja absoluutset riski silmas pidades ei ole asi nii tõsine.

Mulle jäi silma Inimese füsioloogia professori Eero Vasara ja Mihkel Zilmeri artikkel kanepi tarvitamise ohtudest. Siit artiklist selline lause: „Üsasisese perioodi taimetoitlus ja vähene kogus D₃-vitamiini võivad samuti olla lootele pahaendelised. Üks taanlaste uuring kinnitab, et nii nagu kanep, suurendab ka vastsündinute madal D₃-näit hilisemas elus skisofreeniariski kaks korda.“ Uuring ise on siin, kus madala D vitamiini taseme puhul märgitakse skisofreenia ohu suhteliseks riskiks  44%.  Mis tähendab, et absoluutne risk on kordi madalam.