Näljane aju vol 14 - kortisool ja stressi leevendajad

Stressiga jõudsin hormoonsüsteemini ja kuna kohe tuleb Guyenet raamatus „Hungry Brain“ juttu kortisoolist, siis ma otsisin vahepeal välja oma kronobioloogia materjalid ja tulen korra veel tsirkaadiarütmide juurde tagasi ja tuletan seda teemat meelde:

Tsirkaadia rütmi üks aspektidest on paigutatud hüpotalamusesse. Hüpotalamus on aju reguleerimiskeskus, siin reguleeritakse hormoone, stressi, kehatemperatuuri, nälga jpt homeostaatilisi eluaspekte. Hüpotalamuses asub suprakiasmaatilises rakutuum (SCN), mis on siis kellmehanism, mis ütleb kõikidele teistele rütmidele meie kehas, kuna sisse ja kuna välja lülituda. 

Näiteks on kortisool peamiseks tsirkaadia rütmiks. Hommikuti on meil kortisooli tase kõrge, see väheneb päeva edenedes ning on madalaim õhtul. Seejärel on tase taas kõrge järgmisel hommikul. Samuti on melatoniin väga rangelt kontrollitud hormoon ja seda vabastatakse kehas ainult pimeduse ajal. Kui te lähete päeval voodisse, siis mealotniini ei vabane. Õhtul pimeduse saabudes hakkab maelatoniini tase tõusma ja sellel on mitu ülesannet. Näiteks kehatemperatuuri muutmine. Kui kehas hakatakse vabastama melatoniini, läheb kehatemperatuur alla. See on üks põhjuseid, miks kehas magamise ajal temperatuur langeb. Tsirkaadia rütmid samuti muutuvad kogu elu vältel, st noored inimesed on sagedamini hommikuinimesed, teismelise eas liiguvad nad ööinimesteks. Kuskil 22-23 eluaasta vahel ollaks kõige enam ööinimene. Vanemas eas muutuvad inimesed taas hommikuinimesteks.

Reageering (verevool lihastesse, higistamine, pulsi kiirenemine) stressoritele on põhjustatud erinevatest faktoritest sümpaatilises närvisüsteemis ja kortisool mängib selles olulist rolli. Kui aju võtab vastu hädaohu signaali, siis sinu hüpotalamus eritab kortikotropiini vabastavat hormooni CRH. See omakorda stimuleerib ajuripatsit, mis vabastab adrenokortikotroopse hormooni (ACTH), mis saadab neerupealsetele sõnumi, et vajatakse rohkem kortisooli. Kortisool on hormoon, mida kõige rohkem tuntaksegi keha vastusest stressile.

Kortisool, nagu paljud hormoonid, mängib inimkehas paljusid erinevaid rolle. Kui me oleme kroonilises stressis, siis kortisooli vabastatakse läbi kogu päeva suuremates kogustes. Hommikuvalguse mõju vabastab ACTH ja sellega koos vabaneb kortisool. Kortisool omakorda põhjustab ACTH tootmise lõpetamise ja see annab meile algavaks päevaks suurema energialaengu. Kui inimesed on aga pidevas stressis ja toodavad kogu päeva rohkem kortisooli, siis võib see põhjustada mõningate toimivate reaktsiooniahelate lagunemise. St isegi, kui kortisooli tase on kõrge, jätkub ACTH tootmine ja jätkuv kõrgem kortisooli tase põhjustab raskusi magama jäämisel.

See ei ole ainus stressi ja tsirkaadia rütmi vaheline seos. Kortisool mõjutab tsirkaadia (kell)geene maksas ja neerupealiste rakkudes.  Juhuslikel aegadel nende geenide pidev käivitamine vastuseks stressile viib selleni, et keha ei tea kunagi, mis täpselt kell on. See võib omakorda viia tsirkaadilise düsregulatsioonini ja keha ei vabasta hormoone vajalikul ajal ärkveloleku-une tsüklis. 

Psühholoogiline stress ei ole samas ainus stressi liik, mis kortisooli vallandab. Inimkehas vallandub kortisool ka vastuseks füsiooogilisele stressile – sellisele, mis tekib suurtes kõrgustes, ekstreemsel temperatuuril ja krooniliste haiguste puhul.  Kronobioloogia alased uuringud on leidnud, et inimesed, kes saadetakse kosmosesse, kogevad sellist stressi ja selle tulemuseks on tsirkaadiline düsregulatsioon. Lisaks neile on vahetustega tööd tegevad inimesed samuti füsioloogilises stressis ja neil on kõrgem kortisooli tase.

Selline väga oluline hormoon – ühelt poolt stressihormoon ja teiselt poolt päeva reguleeriv ja tegutsemist toetav. Ikka sama vana asi – normkoguses hädavajalik, suures koguses hävitav.

Tulen aju ja söömise juurde tagasi ning siin tuleb juttu tänapäevastest ravimitest, mis sarnanevad väga kortisooliga ja aitavad immuunsüsteemi maha suruda – vajalik organite transplantatsiooni korral, reumatoidartriidi puhul. Kui sellist rohtu võtta suuremas koguses, siis tekib kõhupiirkonna rasvumine. Uuringutes on sellist rohtu saavad mehed söönud päevas normist enam ca 1700 kcal.

Põhjus miks kortisool söömisele taolist mõju avaldab, peitub taas kord lipostaadis. Hormoon leptiin ütleb hüpotalamusele, kui palju rasvakude kehas on ja hüpotalamus kasutab seda signaali toidu tarbimise ja energiakulu reguleerimiseks. Kui hüpotalamus muutub leptiinisignaali suhtes resistentseks, suureneb rasvumine. Ja kortisool (ja sarnased ühendid) tekitabki leptiini resitentsust. Kortisooli eemaldamine näriliste süsteemist toob kaasa ülima leptiinitundlikkuse ja saleduse. Kuid kas selliste ekstreemjuhtumite puhul toimiv ka tavainimese elus samamoodi on, ei ole veel hetkel täpselt teada.

California Ülikooli psühhiaatriaprofessor Elissa Epel leidis oma uuringus, et mõnedel inimestel eritub suures koguses kortisooli, mõnedel mitte. Need, kel on rohkem kortisooli, ka söövad rohkem. Madalama kortisoolitasemega osalejad sõid vähem. Samuti on selgunud, et kortisool aitab keharasval tekkida kõhupiirkonda, mis iseenesest on tervisele ohtlikum, kui muus piirkonnas paiknev rasvkude.

Kontrollimatul stressil - näiteks kui sind on päev otsa kiusanud neli reesusmakaaki või siis ülemus 😏– on eriti tugev kortisooli tõstev toime. Stressisituatsiooni puhul, mida sa saad ise suunata, on kortisooli taseme tõus väiksem.

Kuid on veel üks levinud stressiga ülesöömise põhjus – maitsev töödeldud toit teeb tuju lihtsalt paremaks.

Stress ei muuda ainult söödava toidu kogust, vaid ka toidu liiki. Meid kisub stressi ajal šokolaadi, jäätise, krõpsude, juustuga makaronide, pitsa poole.

Füsioloogiaprofessor Mary Dallmann jälgis stressiolukorras hiiri, kes said siis joogiks tavalist vett või suhkruvett. Suhkruvee joojad olid stressiolukorras rahulikumad ja stressivastus oli nõrgem. Sama toimus tavalise ja suure rasvasisaldusega toidu puhul. Rasvase toiduga oli reaktsioon stressile nõrgem.

Mis siis toidus täpselt seda stressi leevendab: suhkur, rasv, kalorid või preemiapunktid?

 Neuroteadlane Yvonne Ulrich-Lai püstitas just sellise küsimuse ja pakkus närilistele suhkruvett, sahhariiniga magustatud vett (0 kalorit) või tavalist vett. Ja mõõtis nende reaktsiooni stressile. Ta oletas, et kõige suurem toime saab olema suhkruveel, kui kaloririkkal preemiatoidul, kuid sahhariin (magus maitse)  toimis täpselt samamoodi, kui suhkur.

Hiljem tegi Ulrich-Lai uuringuid ka seksiga ja möönis, et ka seks pärsib stressireaktsiooni ja seda veidi paremini kui suhkur.

Praegu uuritakse edasi seda suunda, et kui me saame stressile leevendust preemeriva toimingu kaudu (toit, seks), siis võimalik, et me saame kasutada ka teisi meile meeldivaid tegevusi (jooksmine, sõbraga kokku saamine, jooga, massaaž jne), mis leevendavad stressi, kuid ei põhjusta selliseid probleeme tervisele.

Ja sellega sai Guyenet raamat „Hungry Brain“ läbi. 🎉🎉🎉😉Teen esmaspäeval veel kõigist 6 praktilisest soovitusest kokkuvõtte.