Naise tervis vol 35 - luude hõrenemine ja osteoporoos

 

Gunter kirjutab oma raamatus „The Menopause Manifesto“: 

„Osalesin 2019 aastal ühes loengus, kus lektor avalusena märkis: „Ma olen siin, et teid hirmutada osteoporoosi osas”. Ma ei oleks osanud seda paremini sõnastada ja nii  olen ka mina siin selleks, et teid luude tervise ja osteoporoosi osas hirmutada. Eesmärk on tõsta teadlikkust osteoporoosi olulisusest ja selle laastavast mõjust paljudele naistele, samuti selgitada sõeluuringute protsessi ja luumurdude ennetamist.“

Osteoporoos on võib-olla kõige tõsisem menopausi sümptom, kuna see võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, nagu krooniline seljavalu ja luumurrud. Osteoporoos ei ohusta mitte ainult naise füüsilist tervist, vaid see haigus võib kulgeda aeglaselt ja jääda avastamata kuni luu murdumiseni.

Ligikaudu 33% üle 50-aastastest naistest kogevad osteoporoosi tagajärjel luumurde. Menopausile eelnevatel hormonaalsetel kõikumistel ja menopausijärgsel püsivalt madalal hormonaalsel tasemel on osteoporoosi tekkes suur roll.

Ravivõimalused on olemas, kuid kõigepealt on oluline osteoporoosi paremini mõista, et teada saada, kuidas seda ennetada ja ravida. 

Luudes toimub pidevalt kaks protsessi - luude ehitamine ja luude lammutamine. Osteoporoosi korral on vana luukoe lagundamine kiirem kui uue tugeva luukoe moodustumine. Pikkade toruluude (reieluu, sääreluu) keskmine osa ja kõikide luude pind on ehitatud tugevast kortikaalsest luust. Selgroo lülikehad, pikkade toruluude otsmised piirkonnad ja väikeste luude seesmine osa koosneb pehmemast trabekulaarsest luust. Trabekulaarne luu on mitu korda kiirema ainevahetusega, seetõttu kõik muutused, kaasa arvatud naiste menopausijärgne luuhõrenemine, on kõige kiiremad trabekulaarses luus, hiljem vanuse kasvades tekib sama protsess ka kortikaalses luus.

https://www.youtube.com/watch?v=eYGkT6OrBk0 - selline lühike 5 minutiline video, kus piltlikult näeb luu ülesehitust ja osteoporoosi ajal toimuvat

 

Luumassi suurenemine jätkub pärast luude kasvu lõppemist ja on maksimaalne 30. eluaastaks. Seejärel algab luumassi aeglane vähenemine. Menopausieas naistel hakkab luumass kiirelt vähenema, kui munasarjad lõpetavad östrogeeni tootmise. Seetõttu väheneb luude mass naistel elu jooksul 35% kortikaalses ja 50% trabekulaarses luus, meestel on samad näitajad vaid 20% ja 30%. Ka luumurde esineb naistel kaks korda enam kui samaealistel meestel.

Osteoporoosi tekkimine sõltub ühelt poolt luu maksimaalsest massist, mis on saavutatud noores eas, ja teiselt poolt luukao kiirusest vananedes. Kui noores eas on saavutatud piisav luumass, siis jätkub sellest, et ära hoida osteoporoos vanemas eas. Kui luumass on noores eas jäänud liiga väikeseks, siis luukao intensiivistudes tekib varakult luumurruoht. Lisaks suurendavad osteoporoosiriski mõned haigused ja ravimid.

Täiskasvanud inimese luud sisaldavad umbes 50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muid orgaanilisi aineid (enamasti valgud, näit kollageen) ja 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolasid – kaltsiumfosfaat, kaltsiumkarbonaat jt). Anorgaanilised ained annavad luukoele kõvaduse, orgaanilised ained elastsuse ja sitkuse. Luuaine koosneb osteotsüütidest, mis moodustavad luumaatriksi. Osteotsüüdid on rakujätkete kaudu omavahel seotud.

Oma veresoonestik varustab osteotsüüte toitainete ja hapnikuga. Luukude lagundavad osteoklastid, osteoblastide abil luukude taasluuakse.

Naistel algab kõige kiirem luukadu ca 1 aasta enne viimast mensest ja kestab umbes 3 aastat. Keskmiselt kaotavad naised selle perioodi (3a) jooksul 6% luumassist. Osadel on aga kadu suurem – 3-5% aastas.

Teised riskifaktorid:

Varajane menopaus – tähendab et rohkem on elatud aastaid peale menopausi ja seega rohkem aastaid suurema luukaoga. Naistel, kelle menopaus algab 45 eluaastal või varem, on osteoporoosi risk 1,5-3x suurem.

Alkohol – 3 või  rohkem ühikut alkoholi päevas suurendab riski (2 ühikut on 175ml veini)

Anorexia nervosa - Äärmiselt madal kehakaal võib paljudel naistel ovulatsiooni peatada, mille tulemuseks on östrogeeni väga madal tase. Anoreksiaga on ka teisi hormonaalseid muutusi, mis luid mõjutavad. Samuti võib teguriks olla toidupiirangutest tingitud kaltsiumipuudus.

Pärilikkus - on oluline faktor

Erinevad haigusseisundid – reumatoid artriit, 2. tüübi diabeet,  Cushingi sündroom, hüperparatüreoidism (häire kõrvalkilpnäärmete talitluses)

Ravimid – steroidid, aromataasi inhibiitorid (rinnavähi puhul), depooline medroksüprogesteroonatsetaat (on ainult progestiini sisaldav süstitav rasestumisvastane vahend, mis pakub ülitõhusat, kolm kuud kestvat rasestumisvastast vahendit), suurem kanepi tarbimine.

Toitumine - Eriti kaltsiumi ja D-vitamiini puudus. Kaltsium voolab pidevalt luust sisse ja välja, nii et kui tarbimine on ebapiisav, ei ole ümberkujundamiseks piisavalt kaltsiumi ja kui tarbimine on väga madal, saab keha luustikku kasutada kaltsiumivarude allikana. D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi imendumisele soolestikust ja on oluline lihaste tervise seisukohalt, millel on kaudne mõju luude ümberkujundamisele. Samuti võivad nõrgad lihased kaasa aidata kukkumistele, mis suurendab luumurdude ohtu. Võib olla olete kuulnud, et magusad karastusjoogid põhjustavad hapraid luid, kuid tõsiseltvõetavaid uuringuid, mis seda kinnitaksid, ei ole. Kohv võib teatud määral vähendada toidust imenduvat kaltsiumi, kuid kui menopausijärgsel naisel on menüüd piisavalt kaltsiumi, siis see ei ohusta tema luude tervist. Vähemalt kolm tassi kohvi ja toidulaua kehv kaltsiumisisaldus võib mõjutada luude tervist.

Füüsiline aktiivsus – liikumine stimuleerib osteoblaste – rakke, mis ehitavaid luid

Kukkumised – eriti külje peale kukkumised. Tasakaaluharjutused aitavad kukkumisi ennetada ja vältida.

Suitsetamine – Naised, kes suitsetavad, kaotavad menopausieas täiendavalt 2% luutihedusest.

Osteoporoosi on maailmas kõige enam Norras ja kõige vähem Nigeerias. Norra naistel on puusaluu murdude arv kõrgeim maailmas ja poole rohkem kui näiteks Hispaanias. Võimalik siis, et Vahemere dieeti tasub eelistada Põhjamaade dieedile? Asi ei ole muidugi ainult dieedis, võimalik et Vahemere päikest tasub eelistada Põhjamaade omale 😎😎😎.

Kuidas Eestis? 2008 aasta artiklis märgitakse, et Eesti tõusis Euroopas esiviisikusse. 2014 artiklis märgitakse, et „Eestis on umbes 90000 osteoporoosiga naist. 2006. aastal sai Eestis osteoporoosiravi hinnanguliselt aga vaid neli protsenti haigetest. Tartu ülikooli kliinikumi reumatoloogi Mart Kulli sisetunne ütleb, et täna jääb see protsent viie ja kümne vahele.“

Kõige laastavam on osteoporoosi mõju puusaluu murrule. Kui 65  aastane või vanem naine murrab puusaluu, siis aasta hiljem on 50% võimalus, et ta ei saa iseseisvalt elada; 40% suurem risk, et ei saa iseseisvalt kõndida ja 30% suurem risk, et ei saa iseseisvalt vannist sisse/välja.

Ja see statistika on ainult puusaluumurdude kohta. Kuid on veel selgroolülide jm luumurde, kyphosis (selgroo deformatsioon - ettepoole kõverus, mida nimetatakse ka dowageri küüruks), luumurdude krooniline valu, uriinipidamatus, kuna naised ei jõua valu tõttu õigeaegselt vannituppa ja/või liikumisprobleemid, kopsuprobleemid (seotud paranenud ribimurdudega, mis nüüd piiravad rindkere lihaste liikumist) ja depressioon - ärge unustage iseseisvuse kaotamise emotsionaalset koormust.

Kui võrrelda teiste tervisprobleemidega, siis elu jooksul on rinnavähi risk 15%, puusaluumurru risk 17%.

Osteoporoosist põhjustatud luumurrud ja madal luutihedus on viinud paljude hospidaliseerimisteni ja ka infarktide ja insultideni. Ja ometi ei võta me luude tervist piisavalt tõsiselt. Naisel on võimalus enne end leida mammograafia uuringutelt, kui osteoporoosi uuringutelt.

Tundub, et see on ka Eestis nii. Kui ma nüüd 50lt sain kirja, et mind oodatakse selles vanusegrupis mammograafiasse, siis osteoporoosi osas on vaja endal otsida - leidsin Eestis sellise info:

Osteoporoosi kabinet tegeleb osteoporoosi ehk luuhõrenemise diagnoosimise ja raviga. Diagnoosimiseks mõõdetakse luutihedust DXA-tüüpi densitomeetriga. Vastuvõtule tulekuks on vaja perearsti või eriarsti saatekirja.

Palju on Eestis osteoporoosi kabinette? Tervelt viis tükki – ärge ajage naerma. 5 kabinetti ja ainult saatekirjaga. Ja 90000 naist Eestis on osteoporoosiga. Naise tervis paistab tõesti ei ole ühiskonna asi...

Jennifer Gunter kirjutab oma raamatus „The Menopause Manifesto“:

„Tundub, nagu oleks osteoporoos kultuuriliselt aktsepteeritud, mis on äärmiselt traagiline ja täidab mind raevuga. Võib-olla eeldabki ühiskond, et naised muutuvad nagunii nõrgaks, miks peaks siis muretsema millegi pärast, mis on „normaalne“? Võib-olla pole vananevate naiste vajadustel tähtsust, kui ühiskond otsustab, et nad pole enam piisavalt „kuumad“, nii et nad peaksid lihtsalt vait olema ja leppima oma vananemisega? Mõnede seas liigub ka vale uskumus, et ennetus on ebaefektiivne või osteoporoosi raviks kasutatavad ravimid on liiga riskantsed. Osteoporoos ei ole uudistes nagu rinnavähk või rasestumisvastased probleemid, mis tekitab minus alati tunde, et naised on jagatud tissideks ja imikuteks, nii et paljud naised võivad lihtsalt olla teadmatuses oma osteoporoosi riskist või sellest, et see on oluline tervisemure ja et on olemas nii ennetav teraapia kui ka ravi.“

Gunter kirjutab, et tema ema suri 86 aastaselt osteoporoosi. Kõik osteoporoosi komplikatsioonid, mis olemas on, olid tema emal ka. Gunteri emal olid esimesed kergemad luumurrud 50 eluaastates ja surma ajaks oli tema pikkus vähenenud 12cm. Selles ajavahemikus oli tal väga palju haiglasolemisi luumurdude tõttu. Kui Gunter käis emale peale, et ta laseks end osteoporoosi osas uurida, vastati emale, et selleks pole vajadust, et need murrud on „normaalsed“ ja kui ta küsis ravi kohta, vastati, et ravimitel on kõrvaltoimed ja see on riskantne.

Gunter märgib, et 50-60 eluaastates oleks vaja oma kodus kriitilise pilguga ringi vaadata ja teha oma elamises muudatusi, et veel hiljem vältida kukkumisi teravate nurkade vastu, et oleks võimalusi toetada, end püsti aidata. Kui ta oma ema kodus lasi terapeudil muudatusi teha – siis kuu hiljem oli ema kõik endiseks tagasi muutnud – 70-80 eluaastates on raske muutusi läbi viia. Lõpuks lõi tema ema vastu seina oma põlve puruks  ja see viis edasi terve rea sündmusteni, mille tagajärjel tuli jalg amputeerida. Tal oli raske sellest üle saada nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja nädal hiljem ema suri.

Ma ei tea, kuidas see jutt teile mõjub, minu teeb igatahes väga ettevaatlikuks. Kõige vähem tahaks olla abitu ...

Ja nagu ikka, kui sa mingist teemast lugema hakkad... minu laste vanaema (80+) ajas eelmisel kuul kodus medikamentide andmise eesmärgil taga kassi. Komistas ja kukus külili vastu vannitoa ust. Murdis õlavarreluu ja viga sai ka õlavarreluu pea. Kuu aega käsi kaelas. Kui ma helistasin, tuli talle meelde veel hulgaliselt juhtumeid oma vanemaealises tutvusringkonnas - kellel on 12 naela/kruvi kukkumisega luumurrust saadik luu sees jne. 😕 

Tema täiendavat metalli vaja polnud - arst märkis vaid, et odaviskajat temast enam ei saa ja kätt peast kõrgemale ei tõsta. Aga see kuu aega istus ta toas ja ei liikunud pea üldse. Ja ta jäi haigeks - haiglas leiti sapikivi otsapidi peensoolest, mis takistas toidu edasiliikumist ja tehti kohe operatsioon. Vahetult enne operatsiooni küsis õde, et mis ajast on südame rütmihäired... Hoolimata regulaarsest kontrollist ei olnud varem rütmihäireid keegi leidnud...

Luudest ja tihedusest läheb jutt edasi ka.