Teine
oluline luu tervise mikroelement on D-vitamiin. Lisaks keha kaltsiumi
imendumisele aitab see kaltsiumil luust sisse ja välja voolata ning sellel on
palju muid olulisi funktsioone, sealhulgas lihaste tervis ja immuunsuse ja närvisüsteemi
tervislik toimimine. D-vitamiini soovitatav päevane kogus on 19 kuni 70 aasta
vanustel naistel 600 RÜ (rahvusvahelised ühikud) ja üle 70 aastastel 800 RÜ
päevas.
D-vitamiin
ei ole üksik kemikaal. D-vitamiin
on nii toitaine, mida me sööme, kui ka hormoon, mida meie keha toodab.
D3-vitamiin võib tekkida siis, kui inimese nahas toimub keemiline reaktsioon,
kui 7-dehüdrokolesterooli nimeline steroid laguneb päikese UVB-valguse või nn
"päevitust tekitavate" kiirte mõjul. Imendunud vitamiini kogus võib
olla väga erinev. On asjaolusid, mis
vähendavad UVB-kiirgust ja vähendavad seetõttu D-vitamiini imendumist:
Päikesekreemi kasutamine; korralikult
peale kantud päikesekreem võib vähendada D-vitamiini imendumist rohkem kui 90%.
Riided, mis katavad kogu nahapinna.
Vähem aega õues.
Tumedam nahavärvus, kuna selles on
suurem kogus pigmenti melaniin, mis toimib loodusliku päikesekaitsekreemina.
Vanus – vananedes väheneb
7-dehüdrokolesterooli tase, toimuvad muutused nahas, ning veedetakse
tõenäoliselt rohkem aega siseruumides.
D-vitamiini defitsiit
võib
ilmneda vaegtoitumise, kehva imendumise või ainevahetuse vajaduse tõttu
suuremate koguste järele. Kui keegi ei saa piisavalt D-vitamiini ega saa pikka
aega piisavalt ultraviolettkiirgust, võib tekkida puudus. Inimestel, kes ei
talu piima, mune ja kala või ei söö neid, näiteks laktoositalumatusega või
vegandieeti järgivatel inimestel, on suurem puudujäägi oht.
Veel võib defitsiit tekkida:
Põletikulise soolehaigusega
(haavandiline koliit, Crohni tõbi) või teiste rasvade normaalset seedimist
häirivate seisunditega. D-vitamiin on
rasvlahustuv vitamiin, mis sõltub soolestiku toidurasva imendumise võimest.
Rasvunud inimestel on vere D-vitamiini
tase madalam. D-vitamiin akumuleerub liigses rasvkoes, kuid vajadusel ei ole
see organismi jaoks kergesti kättesaadav. Soovitava taseme saavutamiseks võib sel
juhul vaja minna suuremaid D-vitamiini koguseid. Seevastu D-vitamiini tase
veres tõuseb, kui rasvunud inimesed kaalust alla võtavad.
Maovähendusoperatsiooni läbi teinud
inimesed - operatsiooni käigus eemaldatakse tavaliselt peensoole ülaosa, kus
D-vitamiin imendub.
D-vitamiini pikaajalise puuduse tagajärjel
võib tekkida:
Rahhiit: imikutel ja lastel esinev
pehmete luude ja luustiku deformatsioonide seisund, mis on põhjustatud luukoe
kõvenemisest.
Osteomalaatsia: täiskasvanute nõrkade
ja pehmenenud luude seisund, mida on võimalik muuta (tagasi pöörata). See
erineb osteoporoosist, kus luud on poorsed ja rabedad ning seisund on
pöördumatu.
277 uuringu analüüs näitas levinumate toidulisandite mõju suremusele ja südame tervisele. Halli põhjaga ruudud näitavad, et lisandi võtmine ei anna mingit efekti ja must ring tähendab väga madalat mõju. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7261374/
D vitamiini toksilisus (üledoos)
D-vitamiini
toksilisus tekib kõige sagedamini toidulisandite võtmisel. Toidus leiduvad
vitamiini väiksemad kogused tõenäoliselt ei tekita toksilist taset ja suur
päikesekiirgus ei põhjusta mürgisust, kuna liigne kuumus nahal takistab D3
moodustumist. Soovitatav on mitte võtta igapäevaseid D-vitamiini
toidulisandeid, mis sisaldavad rohkem kui 4000 RÜ, välja arvatud juhul, kui
seda tehakse arsti järelevalve all.
Toksilisuse sümptomid:
Anoreksia
Kaalukaotus
Ebaregulaarne südametegevus
Veresoonte ja kudede kõvenemine kaltsiumi suurenenud sisalduse tõttu veres, mis võib põhjustada südame ja neerude kahjustusi
Heleda
nahaga inimene saab päikeselisel päeval 5-10 minutiga küllaldaselt D vitamiini (ainult
näole ja kätele paistva päikesega).
Tumedama
nahaga inimestel kulub sama doosi saamiseks 30 minutit.
Hoolimata
rabavatest pealkirjadest ja müügistrateegiatest ja lubadustest on D vitamiini
kohta veel palju, mida ei teata.
Näiteks on afroameerika naistel madalam D vitamiini tase,
kuid neil on ka madalam osteoporoosi tase – sestap tase ise ei
pruugi kõike seletada.
Gunter
kirjutab „The Menopause Manifesto“:
„1990-ndatel
aastatel viidi läbi rida uuringuid, mis seostas D-vitamiini vaegust terve hulga
meditsiiniliste seisunditega ja D-vitamiini taseme mõõtmine muutus trendiks.
Tundus, nagu soovitaksime D-vitamiini peaaegu kõigile kõigeks. Ehkki paljud
uuringud seovad mitmesuguseid haigusi madalama D-vitamiini tasemega, ei tea me,
kas halva enesetundega inimesed veetsid õues vähem aega, see tähendab, et madal
D-vitamiini tase oli haiguse tagajärg, mitte põhjus? D-vitamiini on põhjalikult uuritud ja puuduvad tõendid, mis seostaksid
madalat taset vähi, südamehaiguste või II tüüpi diabeediga. Mida me teame,
on see, et D-vitamiini populaarsus tõi kaasa palju tarbetuid uuringuid, mis
lisasid tervishoiukuludele kümneid miljoneid dollareid.“
Ca
35% üle 20 aastastest naistest võtab D vitamiini lisandeid, kuigi puuduvad
tõendid selle kohta, et rutiinne lisandi tarbimine hoiaks ära osteoporoosi või
luumurde võrreldes naistega, kellel on normaalne D vitamiini tase.
97%
ameeriklastest on normaalne D vitamiini tase (20ng/ml = 50nmol/L). NIH
(National Institutes of Health) märgib, et 50nmol/L või enam on enamiku inimeste jaoks küllaldane.
Eestis
olen ma mitmelt tuttavalt kuulnud nutulaulu: „arst ütles, et mul on hästi madal
D vitamiini tase või defitsiit“ ja kui ma küsin, palju siis on – vastatakse
reeglina ikka üle 50nmol/L. See tuleneb sellest, et Eestis (kui põhjamaal) on normtaseme
alampiir 75nmol/L juurde ja ˃50 on märgitud, kui hirmus defitsiit.
Veel
hullem on olukord alternatiivmeditsiinis, kus tuttavatele on nn
toitumisspetsialistid (kes müüvad lisandeid) öelnud, et tervise jaoks on vaja
taset vähemalt 100nmol/L - sellele numbrile ei ole mingit faktilist selgitust ja juba 125nmol/L algab toksiline tase, mis võib neerud rivist välja viia. Ja inimesed võtavad megadoose ja ikka ei suuda seda
100 täis saada ja on üsna stressis.
Gunter
soovitab lisandit juurde tarbida naistel, kes veedavad enamiku aja toas,
religioossetel põhjustel on õues alati riietega kaetud, kasutavad väga ohtralt
päikesekaitsekreemi või on väga tumeda nahaga.
D
vitamiini lisandid 800-1000RÜ (IU) on ohutud. 800IU tõstab kehas vitamiini
taset 10 punkti. Osteoporoosi kahtluse puhul oleks hea teha D vitamiini taseme
proov ja kui see on madal, proovida seda normi viia. Ja ikka on siin soovitus:
head asja võib saada liiga palju ja liiga palju head asja toob kaasa
vastupidise tulemuse. Varasemalt blogis kirjutasin D vitamiini megadoos võib
hõrendada luid jms:
https://paikesetoit.blogspot.com/2021/03/d-vitamiini-megadoos-horendab-luid.html
https://paikesetoit.blogspot.com/2019/10/d-vitamiin-ja-alzheimer-vanker-hobuse.html
Ravimid osteoporoosi puhuks
Gunter
rõhutab, et enne, kui alustada medikamentoosse raviga, oleks hea võtta maksimum
kasu elustiili muudatustest; loobuda suitsetamisest ja liigsest alkoholist,
viibida rohkem õues, vaadata menüü üle kaltsiumi ja D vitamiini osas ning teha
jõu ja tasakaaluharjutusi.
Ravis kasutatakse:
Hormoonteraapiat – östrogeen on
näidanud suurte efektiivsust menopausijärgse luude tiheduse vähenemise vastu.
WHI (Womens Health Initiative) uuring näitas, et hormoonraviga vähenes puusa-
ja selgroo murdude arv 37%. Nii suu- kui ka nahakaudsed (plaastrid) hormoonid
on sama efektiivusega.
Raloksifeen (Evista) –östrogeeni
retseptori modulaator st käitub kehas nagu östrogeen. Vähendab selgroomurdude
riski, kuid mitte puusaluu oma. Vähendab ka rinnavähi riski. Kõrvaltoimeteks on
kuumahoogude võimalik halvenemine ja suureneb verehüübe risk. Kuna kasutusel on
ka efektiivsemaid ravimeid, siis kasutatakse seda vaid siis kui naistel on
verehüübe risk väga madal ja muud võimalused ei aita.
Bisfosfonaadid - Need ravimid pärsivad
osteoklastideks nimetatud rakkude toimet, mis lagundavad luud selle
ümberkujundamise käigus. Neid võib võtta suukaudselt igapäevaselt, kord nädalas,
kord kuus, intravenoosse süstina iga kolme kuu tagant või isegi üks kord
aastas, sõltuvalt ravimist. Bisfosfonaadid on osteoporoosiga naistel puusa- ja
selgroolülide murdude ennetamiseks väga tõhusad ning mitmed on heaks kiidetud
ka osteoporoosi ennetamiseks. Nende ravimite kasutamine kasvas jõudsalt, kui
naisi hirmutati hormoonide suhtes. Seejärel aga leiti väga haruldased
kõrvaltoimed ka sel ravimil ja meedia asus naisi hirmutama ka nendega.
Gunter
kirjutab, et saja tuhande kohta ühel inimese toimuda võiv lõulauu osteonekroos
on halb kõrvaltoime, kuid kui te võrdlete seda erektsioonihäirete ravimi
kõrvaltoimetega, mida juhtub 3 inimesel sajast tuhandest ja selleks
kõrvaltoimeks on pimedaks jäämine – siis millegipärast naisi hirmutatakse
meedias pidevalt aga kajastust ja hirmutamise alla ei lähe meeste
erektsioonihäirete ravim.
Bisfosfonaatidekõrvaltoimete risk on suurem neil, kes võtavad seda suuremates doosides (eriti
süstidena) või neil kes saavad ka vähivastast keemiaravi või neil kel on halb
hammaste tervis. Kui doos valida hoolikalt, saavad paljud naised neist abi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar