Gordon kirjutab raamatus ka treeningust ja
kaloritest – suurem ja intensiivsem treening ei põleta aina rohkem kaloreid.
Sellest sai blogis põhjalikult kirjutatud Pontzeri raamatut „Burn“ tutvustades.
Samuti sai kirjutatud Biggest Loser telesaate osavõtjatest, kes küll ülirange
režiimiga
palju kaalust alla võtsid, kuid aastaid hiljem oli kaotatu kõik tagasi.
Raamatus
märgitakse ära mitmed turul olnud dieedirohud. 1996 aastal lubati turule
dieedirohi Redux, hoolimata mitme eksperdi vastuseisust. Vaid 3 kuud peale
ravimi heakskiitu kirjutati seda nädalas välja 86000 korda. Tootja Wyeth
korraldas 52 miljoni dollari suuruse reklaamikampaania. Gordon oli üks Reduxi
18 miljoni kasutajatest. 1997 aastal teavitas Mayo kliiniku arst 24st
kõrvaltoimete (südameklapi probleemid) juhtumist. Järgmistel kuudel teavitati
veel 72 probleemsest juhtumist. Wyeth korjas ravimi turult ära ja Forbesi andmetel maksis Wyeth kahjude hüvitamiseks hiljem kokku 13 miljardit dollarit.
Paljud
ameeriklased olid kaalu langetamiseks valmis proovima kõike, sealhulgas
narkootikume. Kuigi amfetamiinid on tänapäeva toitumismaastikul vähem levinud,
on lahtistid muutunud üha populaarsemaks ning A-nimekirja kuulsused, nagu Kim
Kardashian ja Cardi B, on toetanud selliseid tooteid nagu lame kõhutee,
lahtisti, mis põhjustab ajutist kaalulangust. Ameeriklased on pikka aega
otsinud imedieettoite, igatsedes sellist alkeemilist jõudu, mis muudaks söödud toidu
kaalukaotuseks.
1990.
aastatel võeti kasutusele Olestra, mida tähistati tollal imelise koostisosana,
mis võis kartulikrõpsud rasvavabaks muuta. Tarbijad ei teadnud, et Olestra ei
olnud rasvavaba – see oli niivõrd küllastunud rasv, et inimkeha ei suutnud seda
seedida. Nii nõudis FDA 1996. aasta otsuses, et Olestra tooted peavad olema
märgistatud hoiatusega, et see "võib põhjustada kõhukrampe ja lahtist
väljaheidet (anaalne leke). Hiljem avastasid teadlased, et Olestra
kartulikrõpsude tarbimine tõi kaasa suurema kaalutõusu kui traditsioonilised
kartulikrõpsud. Nagu paljud imelised kaalulangetustooted, osutus ka Olestra miraažiks.
Alates
1990. aastatest oleme meedia vahendusel teada saanud igat liiki
kaalulangetamisprogrammide haledatest läbikukkumistest. Suur hulk teaduslikke
ja meditsiinilisi uuringuid on ikka ja jälle näidanud, et dieedid ei ole
kehakaalu langetamisel tõhusad (pikas perspektiivis). Mõned uuringud näitavad,
et kaalukaotuse ebaõnnestumise protsent on 95%, samas kui teised loovad veelgi
nukrama pildi – 98 protsendil dieedipidajatest ei õnnestunud kaalust alla võtta
või seda kaotust hoida.
Ülekaalulistele
inimestele avaldatav surve on pannud nad lakkamatult dieetitama, mis omakorda
on soodustanud rasvumist ja rasvumisega seotud terviseprobleemide teket.
Dieedi
pidamine ei toimi ning ei toimi ka dieediravimid, kuid need aitavad kaasa
kasvavale söömishäirete lainele USA-s ja kogu maailmas. Baltimore'i Sheppard
Pratti söömishäirete keskuse andmetel on dieedi pidamine söömishäire arengus kõige
levinum tegur. Piirav dieedipidamine ei
ole kehakaalu langetamisel tõhus ja on ebatervislik kõigile, eriti lastele ja
noorukitele. Inimestel, kellel on söömishäirete suhtes geneetiline eelsoodumus,
võib dieedi pidamine olla katalüsaatoriks kaalu ja toiduga seotud
kinnisideeks.” Assotsiatsioon National
Association of Anorexia Nervosa and Associated Disorders teatab, et
vähemalt „30 miljonit igas vanuses inimest USA-s kannatavad söömishäirete all” ja
ligikaudu kord tunnis „sureb vähemalt üks inimene söömishäire tagajärjel”.
0,9%
USA naistest põeb anoreksiat ja 1,5% buliimiat ning lisaks nendele on 2,8%
inimestest mingi ajal elus söömissööstude esinemise häired.
Viimastel
aastatel, on "dieedi" asemele pandud "heaolu" (wellness) ja see on loonud potentsiaali veelgi
läbimõeldumaks ja ankurdatumaks vestlusteks
suuruse, toitumise ja tervise teemadel. Ja "tervis" on dieedikultuuri
asendamisel asendanud termini "kõhnus". Muid erinevusi dieedi ja
heaolu vahel ei ole. "Heaolu"(wellness) maailm ei käsitle
"dieedi pidamist"; selle asemel viitab see "puhastustele"
ja "detoksidele", kasutades samal ajal samu piiravaid tavasid ja
pseudoteadust, et käia välja saavutamatuid ja ebareaalseid kaalulangetuse
eesmärke. Heaolutööstus, kaugeleulatuv ja halvasti reguleeritud, hõlmab endas spordi,
eeterlikud õlid, "heaolukinnisvara", "terviseturismi" ja
isegi Kaalujälgijad. 2018. aasta seisuga on selle väärtus maailmas hinnanguliselt
4,5 triljonit dollarit. Nende muutustega on esile kerkinud uus söömishäire
diagnoos: ortoreksia.
Varasemalt toortoidu aegadel ma seda sõna „ortoreksia“ ei sallinud 😎. Ei
näinud endal mingit sundi midagi teha, kõik oli puha vaimustus. Vaimustusega ei
olnud see reeglistik sunnismaine, kuid kui vaimustus hääbus, siis tundusid reeglid tõepoolest piiravana. Ja need sai üle parda heidetud. Aga mitte igaüks ei põdenud vaimustust...
Mulle
tema videod meeldivad, need on tänase toidumaailma osas realistlikud. Ta
kritiseerib nii enda toortoidu aegade arvamusi, kui ka Fully Raw Christina ja
Freelee toitumisnõuandeid (mis tõesti ei kõlba kuhugi), lisaks on siin veel
teavitusi veganite kohta, kes loobuvad ja nende kohta, kes jagavad ulmelisemat
vegan toitumisinfot. Samas on nii ta ise kui ka tema elukaaslane veganid, neil
on laps ja jagatakse seda, kuidas nad ise toituvad ja kuidas nende laps
veganina kasvab.
Aga siiski ortoreksia on liigne keskendumine tervislikule toitumisele, mida saadavad väga spetsiifilised ja ranged reeglid. Ühenduse National Eating Disorder Association järgi kuuluvad ortoreksia sümptomite hulka:
- Koostisosade loetelude ja toitumisalaste siltide kompulsiivne kontrollimine;
- Suurenenud mure koostisosade tervislikkuse pärast;
- Üha suurema arvu toidugruppide väljajätmine (kõik suhkur, kõik süsivesikud, kõik piimatooted, kogu liha, kõik loomsed tooted)
- Suutmatus süüa midagi peale kitsa grupi toiduaineid, mida peetakse „tervislikuks” või „puhtaks” Ebatavaline huvi selle vastu, mida teised söövad.
- Veetes päevas tunde, mõeldes sellele, millist toitu eelseisvatel üritustel serveerida.
- Tekib suur stressitase, kui "ohutu" või "tervislik" toit pole saadaval
- Toidu ja "tervisliku eluviisi" blogide obsessiivne jälgimine Twitteris ja Instagramis
- Kehapildiga seotud mured, mis võivad esineda või ka mitte
Kuna dieedikultuur varjab end "heaolu"
sildi taha samade vanade eesmärkidega, ilmneb ortoreksia sellega kaasneva
söömishäirena. Ajal, mil puhastus- ja võõrutusmeetmed muutuvad üha de rigueur (liikumisega kaasnevaks
kohustuseks), õnnestub ortoreksial end samuti maskeeruda arusaadavaks ja isegi
kiiduväärseks mureks tervise pärast. Kuid nagu paljude söömishäirete puhul,
pole ka see nii healoomuline. Söömishäirete puhul on geneetika oluliseks
teguriks, moodustades sageli 50 protsenti või rohkemgi antud söömishäire
riskist. Geneetika on püstol ja paljude jaoks on dieedi pidamine päästikuks.
Isegi kui me muudame oma sõnavara ja „dieedist“ saab „heaolu“ (wellness), on tarbijad jätkuvalt haavatavad toidulisandite osas tehtavate hoolimatute väidete suhtes. Reklaami sõnumi täpsust jälgiv Federal Trade Comission tegi 2011. aasta uuringu, mis näitas, et ülekaalukalt kõige enam langeb inimesi valede kaalulangetamise reklaamide ohvriks.
Hirm ülekaalu ees on plaanipärase
müügitöö tulemus ja kui hästi on see vilja kandnud näitab Yale'i Ülikooli Ruddi
toidupoliitika ja rasvumise keskuse läbiviidud küsitlus, mille kohaselt
loobuksid peaaegu pooled vastajatest pigem aastast oma elust, kui oleksid paks:
„Need 4000 vastajast andsid kuni 30% teada, et pigem lahutaks oma abielu,
loobuks võimalusest saada lapsi, oleks masenduses või oleks alkohoolik aga
mitte mingil juhul rasvunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar