Raamatute arv ostunimekirjas aina pikeneb, kuid lõpuks püüan läbi lugeda need, mis juba tükk aega riiulil seisnud. Peale raamatu "Hungry Brain" lugemist jäi aja ja toidu suhetest veel ootama Felice Jacka raamat „Brain Changer: The Good Mental Health Diet“.
Autor Felice
Jacka on toitumispsühhiaatria professor ning Deakini ülikooli Food &
Mood Centre (toidu- ja meeleolukeskuse) direktor. Ta on ka Rahvusvahelise
Toitumispsühhiaatria Uurimise Seltsi (ISNPR) asutaja ja president ning
Austraalia vaimsete häirete ennetamise liidu endine president. Tema poolt läbiviidud
uuringute tulemused on olnud väga mõjukad ja teda tunnustatakse laialdaselt kui
rahvusvahelist liidrit tekkivas, kuid ümberkujundavas toitumispsühhiaatria
uuringute valdkonnas. Tema praegune uurimus keskendub tihedalt seostele
toitumise, soolestiku tervise ning vaimse ja aju tervise vahel.
Noorena
ei armastanud ta ka matemaatikat ja soovis oma karjääri seada kunstnikuna. Kuid
teismelisena alanud ärevushäired ja haigestumine depressiooni, muutis valikuid
ja ta asus õppima psühholooogiat, et mõista oma haiguse tagamaid.
„Selle
(psühholoogiaõpingute) väga oluline põhjus oli minu isiklik kogemus ärevuse ja
depressiooniga. Pärast seda, kui lapsepõlves oli välja kujunenud ärevushäire –
mis ei ole sugugi haruldane –, oli mul teismeeas välja kujunenud üsna tõsine
paanikahäire ja hakkasin kogema regulaarseid depressioonihooge. Kahjuks on see
paljude inimeste jaoks väga levinud kogemus. Hilistest kahekümnendatest
eluaastatest olin aga hakanud treeningule, dieedile ja unele keskendudes
taastuma ja hea enesetunne taastus.“
Raamat
ise on väga hästi liigendatud, teemad jaotatud lühemateks alapeatükkideks, nii
et lugeda on väga lihtne ja mõnus. Peatüki lõpus on peamised pidepunktid
uusesti välja toodud.
Lihtsaks
tegi raamatu muidugi ka see, et siin on väga palju tuttavat materjali: maailma
statistika ülekaalu ja vaimse tervise kohta, ülitöödeldud toidu kalorite
osakaal tänases lääne dieedis, aedviljade/puuviljade olulisus jms. Samas on
Jacka uurinud erineva toidu mõju ajule ja raamatu lõpupeatükis vastab ja
selgitab ta selliseid küsimusi: kas
punane liha on ajule halb, kas gluteen ikka on nii halva mõjuga, kuidas mõjuvad
ajule piimatooted, kas Paleo on ajule parim, kas peaks vältima kaunvilju jms.
Prof. Felice Jacka |
Oma
vaimse tervise kohta kirjutab Jacka:
„Nagu
paljud teismelised, kannatasin ka mina oma noorukieas depressiooni ja ärevuse
all. Paljude noorte jaoks tõstavad need levinud vaimsed häired, eriti
depressioon, pead just puberteedieas. Suured
bioloogilised muutused koos suurte elumuutustega muudavad selle perioodi vaimse
tervise probleemide jaoks eriti ohtlikuks. Tegelikult ilmnevad pooled psüühikahäiretest esmakordselt enne neljateistkümnendat
eluaastat. Paljude inimeste jaoks muutuvad need korduvateks ja mõnikord
kroonilisteks seisunditeks. Kuigi hea
uudis on see, et need haigused kaovad paljudel haigetel lõplikult
kahekümnendate eluaastate keskpaigaks, jääb kahetsusväärseks tõsiasi, et
depressioon on noorukite seas väga levinud. Siin Austraalias viidi läbi
hiljutine ulatuslik nelja- kuni 17-aastaste laste ja noorukite vaimse tervise
uuring, mis tõi välja, kui levinud on need häired selles vanuserühmas: peaaegu iga viies 16–17-aastane tüdruk
vastab terviseprobleemide osas kliinilise depressiooni kriteeriumidele,
samas kui ligikaudu üks kümnest noorest märkis, et on viimase aasta jooksul end
kahjustanud. Ärevushäired, mis algavad väga varases eas, olid samuti levinud,
mõjutades viimase 12 kuu jooksul ligi 7 protsenti uuringus osalenutest.“
Uuringu
üks peamistest leidudest oli, et suurema riskiga on lapsed madala sissetulekuga
ja/või madala haridustasemega peredest.
Jacka märgib:
„Mis
siis, kui ma ütleksin teile, et me usume nüüd headele tõenditele tuginedes, et
toitumine on muudetav vaimuhaiguste riskitegur? See ei tähenda, et see on
vaimuhaiguse ainus põhjus – arvestades riskitegurite keerukust ja nende
koostoimet, oleks see kindlasti üle võlli keeramine. Aga kui me tuvastame
psüühikahäirete riskiteguri, mida saab muuta, kas me ei peaks siis proovima
seda teha? Eriti kui see on miski, mis mõjutab iga päev 100 protsenti
elanikkonnast? Suur osa sellest, millest see raamat räägib, on võimalus
ennetamiseks.“
Kuidas depression välja näeb ja tundub
Jack
ise võrdelb depressiooni Harry Potteri raamatutest pärit dementoritega. Need
imesid sinust välja kogu elurõõmu ja jätsid su maha sellisena, et sa ei suutnud
tunda mingit rõõmu ka nauditavatest olukordadest.
Igaüks
kogeb depressiooni erinevalt, kuid haiguse keskmes on võimetus tunda rõõmu,
mida nimetatakse anhedooniaks.
Teine
oluline sümptom, mis on vajalik depressiooni diagnoosiks, kas koos anhedooniaga
või eraldi, on "depressiivne
meeleolu". Seda juhul, kui on raske depressiooni diagnoos. Teised
sümptomid võivad hõlmata püsivat väsimust, keskendumis- ja otsustusraskusi,
põhjendamatut süü- ja väärtusetuse tunnet, söögiisu ja unehäireid,
kehaliigutuste aeglustumist või agitatsiooni ning surmamõtteid. Mõned neist
sümptomitest koos anhedoonia ja/või depressiivse meeleoluga peavad kestma
vähemalt kaks nädalat ja põhjustama märkimisväärset stressi või talitlushäireid
(teisisõnu mõjutama teie võimet minna tööle, hoolitseda oma tervise, perekonna
eest või muu taoline). Jacka kirjutab, et see on tõesti kohutav haigus ja ta ei
sooviks seda oma halvimale vaenlasele. Tema enda depressiooniepisoodid viisid
ta siis õppima psühholoogiat, et aru saada kohutava haiguse põhjustest ja leidmaks
võimalusi, mida teha, et see enam ei korduks.
Ärevushäire kohta kirjutab Jacka:
„Kuid
palju ärevust võib sandistada ja avaldada elukvaliteedile väga suurt mõju.
Ärevushäireid on palju erinevaid. Väga levinud on foobiad. Enamik inimesi ei armasta ämblikke, madusid ega haisid,
kuid kui paaniline hirm nende ees hakkab elu tõsiselt segama, liigitatakse see
häireks. Samamoodi on sotsiaalfoobia
väga levinud. Sotsiaalse foobiaga inimesed tunnevad, et maailm vaatab nende
poole. Nad eemalduvad sotsiaalsest suhtlusest ja see võib jällegi avaldada
suurt mõju nende igapäevasele toimimisele. Generaliseerunud ärevushäire mõjutab
paljusid inimesi, pannes nad lõputult muretsema peaaegu iga pisiasja pärast.
Siis on posttraumaatiline stressihäire
(PTSD), mis võib tekkida pärast igasuguseid traumaatilisi sündmusi, ja obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD).
PTSD ja OCD võivad olla eriti tõsised ja laastavad. Seda on ka paanikahäire, mille all nii mina kui mu
vanim tütar kannatasime aastaid. Ärevushäiretega inimesed väldivad sageli
sotsiaalseid olukordi või kardavad kodust lahkuda, mis võib nende elukvaliteeti
tõsiselt mõjutada.“
Uuringud vaimse tervise ja toidu seostest
Enne
2009. aastat oli tehtud mitmeid uuringuid – mõned neist olid hea kvaliteediga
ja enamik neist mitte nii head – uuriti võimalikke seoseid meie toitumise
aspektide, nagu kala või folaadi tarbimine, ja häirete, nagu depressiooni,
tekkeriski vahel. Samuti tehti uuringuid, milles uuriti kalaõli või
folaadilisandite võimalikku kasulikkust depressiooni ja muude psüühikahäirete
korral. Samuti viidi läbi mõned uuringud, mis vaatlesid võimalikku seost meie
vere toitainete taseme ja meie psüühikahäirete tekkeriski või meie reaktsiooni
vahel nende ravile, näiteks antidepressantidele.
Jack
sõnul seisneb selliste uuringute suur probleem, olgu need siis hea või halva
kvaliteediga, selles et me ei söö ainult üksikuid toitaineid, nagu folaat, ega
toiduaineid nagu kala; me sööme täisväärtuslikku dieeti, kus väga suur hulk erinevaid ühendeid mõjutavad
meie tervist väga keerulisel viisil. Ühe näitena leidub folaate paljudes
köögiviljades, puuviljades ja salatites ning madalat folaaditarbimist
seostatakse paljudes uuringutes kogu maailmas depressiooniga. Kuid taimne toit
sisaldab lisaks kõikidele neis sisalduvatele toitekomponentidele, nagu folaat, mineraalid,
valgud, rasvhapped, kiudained, süsivesikud ja muu taoline, ka tuhandeid teisi bioaktiivseid ühendeid, nagu karotenoide (leidub
oranžis, punases ja rohelised lehtköögiviljad), flavonoide (tees,
viinamarjades, punases veinis, tumedas šokolaadis, tsitrusviljades ja
marjades), glükosinolaate (ristõielistest köögiviljadest, nagu rooskapsas,
kapsas ja spargelkapsas), fütoöstrogeene (sojas, terades, pähklites ja
seemnetes), steroole (taimeõlides, pähklites, teraviljas ja mõnedes
köögiviljades) ja väävliühendeid (sibul, porrulauk ja küüslauk). Need kõik
toimivad väga keerulisel viisil ja me alles hakkame mõistma, mida nad kehas
tervise mõjutamiseks teevad.
Jacke
selgitab, milline oleks tema silmis inimese füüsilise ja vaimse tervise jaoks
ideaalne dieet:
Tema
lemmikhommikusöök võib olla kaer (puder), kuhu on lisatud banaani ja millele on
lisatud piima, pähkleid, seemneid ja mett. Ta võib valmistada lõunaks tööle
kaasavõetava suure salati, mis on segu lehtsalatist, spinatist, kressist,
porgandist, värskest punapeedist, seal on tomateid, lisaks sellele purgi
tuunikala või võib-olla ricotta juustu, mis on maitsestatud oliiviõli ja
balsamico äädikaga, ja viil täistera leiba. Pärastlõunast kõhukorinat võib rahustada
mandlite, brasiilia pähklite, kreeka pähklite ja/või india pähklitega koos
õunaga. Ja siis võiks õhtusöögiks olla suur taldrik brokolit, lillkapsast,
bataadiputru, veidi pruuni riisi ja väike portsjon lahjat steiki, magustoiduks
külmutatud mustikaid ja jogurtit. Klaas punast veini. Või võib see olla läätsehautis
või supp, mis on täis köögivilju ja täistera otra. Päevas võiks juua teed –
musta ja rohelist – ning paar kohvi lehma-, soja- või mandlipiimaga.
Rasvade,
kiudainete, valkude, süsivesikute, vitamiinide, mineraalide, polüfenoolide ja
paljude muude toiduainete bioaktiivsete osade arv ja mitmekesisus selle inimese
dieedis – rääkimata nende väga keerukatest koosmõjudest, mis mõjutavad tema
tervist – ei ole võimalik paberile panna
mõningate üksikute toitaine mõõtmise ja sellest aru andmise teel. See annaks
meile ainult väga väikese ja ilmselt mitte eriti kasuliku osa pildist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar