Toidu mõju ajule vol 8 - taimetoit ja suhted

 

Järg eelmisele postitusele psühholoog Hal Herzogi artiklitest taimsete toitujate vaimsest tervisest...

 

Hal Herzog

Kui Herzog hakkas tõsisemalt uurima inimeste ja loomade vahelise suhtlust, keskendus üks tema esimesi uurimisprojekte sellele, kuidas inimesed loomade õiguste liikumises osalesid ja kuidas see nende elu mõjutas.

Üks intervjuu oli naisega, keda ta nimetab Nancyks. Nagu enamik tõsiseid loomaaktiviste, oli ta taimetoitlane. Kuid tema abikaasale, Duke'i ülikooli professorile, meeldis liha ja ta sõi seda regulaarselt. Küsisin Nancylt, kas nende dieetide erinevused mõjutasid nende suhet. "Üldse mitte," vastas naine. "Ma ostan talle liha ja isegi küpsetan seda talle." Kuid siis lisas ta: "Kuid loomulikult ma ei suudle teda pärast seda, kui ta liha sõi."

Vaatamata sellele, et Nancy ei suudlenud oma abikaasat pärast õhtusööki, oli ta ilmselt oma toitumiseelistusi hõlpsalt kohandanud. Teistel loomaaktivistidel aga asjad nii libedalt ei läinud. Näiteks Elizabeth sõnastas teema, mida üksikud aktivistid sageli väljendasid. Ta ütles: "Taimetoitlus segas kindlasti minu sotsiaalset elu. Ma ei läinud välja kellegagi, kes polnud taimetoitlane. See piiras võimalike meessõprade hulka. Varasemalt ei olnud enamik mehi, kellega kohtusin, taimetoitlased. Ma ei tee seda enam. Selline moraalne blokaad kellegiga, kellega olete seotud, on lihtsalt võimatu.“

Teine noor naine selgitas Herzogile napisõnaliselt, miks ta kohtamas käimisest loobus. Ta ütles: "Ainuüksi välja õhtusöögile minek muutub katsumuseks."

Kui rääkida armastusest ja romantikast, siis kas enamik taimetoitlasi on nagu Nancy, kelle mehe lihalembus ei olnud probleemiks? Või on nad nagu Elizabeth, kes lihasööjatega kohtamas ei käi? Ainult mõne erandiga on peaaegu kõik Herzogi abielus taimetoitlastest sõbrad abielus teiste taimetoitlastega. Kuid kas on olemas empiirilisi uuringuid, mis näitavad, et taimetoitlane muudab teie armuelu ja seda, keda te oma sõpradeks valite?

Ajakirjas Journal of Social Psychology avaldatud uue uuringu kohaselt võib vastus olla jah. Ehk sarnane tõmbab sarnast iseloomustab seda, keda taimetoitlased ja veganid oma sõpradeks peavad. 

Dieedi mõju uurimine inimestevahelistele suhetele

Uuring hõlmas koostööd John Nezleki ja Marzena Cypryanska SWPSi sotsiaal- ja humanitaarteaduste ülikooli vahel Poolas ning psühholoog Catherine Forestelli USAs.

Viimasel kümnendil on plahvatuslikult kasvanud huvi taimetoitluse ja veganluse psühholoogia vastu. Näiteks leidsid Nezlek ja Forestell ühes varasemas artiklis, et taimetoitlus ei ole lihtsalt toitumine – see on üksikisiku sotsiaalse identiteedi oluline osa. Ja sotsiaalpsühholoogid Kristof Dhont ja Gordon Hodson leidsid, et taimetoitlased ja veganid ohustavad kõigesööjaid (mida iganes see tähendab). Nendest leidudest huvitatud tegid teadlased neljast uuringust koosneva seeria, et teada saada, kuidas taimetoitlus mõjutab sõprus- ja romantiliste suhete teket.

Neli uuringut

Uuringud olid elegantselt  lihtsad. Kõigis neis paluti inimestel kirjeldada oma toitumist Forestelli ja tema kolleegide poolt varem välja töötatud skaalal – vegan (ei ole loomseid tooteid), lakto-taimetoitlane (tarvitab piimatooteid), lakto-ovo-taimetoitlane (tarbib piima- ja munatooteid), pesco-vegetarian (tarbib kala), pool-taimetoitlane, aeg-ajalt kõigesööja. Oma analüüsis jagasid teadlased need kaheks kategooriaks: vegan/taimetoitlased (graafikul  "vegans") ja kõigesööjad.

Uuring 1: kas toitumine mõjutab sotsiaalset identiteeti? Esimeses uuringus osales 411 USA mehest ja naisest koosnev riiklikult esinduslik valim, kellelt küsiti, kui oluline on nende toitumine nende enesetunde jaoks. Samuti küsiti neilt, kui sageli nad enda toitumisharjumuste osas enda peale mõtlevad.

Uuring 2 ja 3: kas toit mõjutab teie parimaid sõpru? Uuringus 2 ja 3 kirjeldasid umbes 1200 USA ülikooli tudengit oma kolme parima sõbra (uuring 2) ja viie parima sõbra (uuring 3) toitumist.

Uuring 4: taimetoitlus – mis on armastusel sellega pistmist? Uuringus 4 paluti 863 Poola täiskasvanust koosneval riiklikul valimil Forestelli skaala abil kirjeldada oma parimate sõprade ja romantiliste partnerite toitumist.

Kas toitumine on taimetoitlaste ja veganite eneseidentiteedi jaoks olulisem kui kõigesööjate jaoks?

Absoluutselt. Ühe kuni seitsme palli skaalal said taimetoitlased/veganid tunduvalt kõrgemad hinded kui kõigesööjad nii toidu olulisuse osas nende enesetundele kui ka selle kohta, kui sageli nad enda toitumisele mõtlesid.

 

Kas taimetoitlaste ja veganite parimad sõbrad on ka taimetoitlased ja veganid?

Jah, jälle. USA proovides (uuringud 2 ja 3) oli taimetoitlaste ja veganite seas kolm korda suurem tõenäosus, et nende lähimad sõbrad ei söö liha. Poola uuringus oli erinevus veelgi suurem: taimetoitlastel/veganitel oli kuus korda suurem tõenäosus kui kõigesööjatel parimad pungad, mis loomi ei söönud.

Tagajärjed on olulised 

Uuringute tulemused tõstatavad olulisi probleeme. Paljud aktivistid, keda Herzog intervjueeris, ütlesid, et nende osalemine loomakaitses on toonud kaasa võõrandumise nende peredest ja sõpradest. Herzog kahtlustab, et suur osa sellest oli tingitud nende toitumismuudatustest. Kõigis kultuurides keerleb suur osa inimeste sotsiaalsest elust toidu ja joogi jagamise ümber. Võib kindlalt väita, et moraalne taimetoitlane ei tunneks end mugavalt istudes pere jõuluõhtusöögilaua taga, mille pearoaks oli 5-kilone tükk haruldast ribipraadi. Ja nagu ütles talle hiljuti üks vanem õpilane ühelt tema kursuselt, ei kutsunud paljud tema kauaaegsed sõbrad teda koju õhtusöögile varsti pärast seda, kui temast sai vegan. Nad lihtsalt ei teadnud, kuidas talle süüa teha.

 

Uuringu järgi mõjutab toit veganite armuelu. Uuringu kohaselt võib lihast loobumine kohtingukogu märkimisväärselt kahandada. Lõppude lõpuks teatas 2018. aasta Gallupi küsitlus, et ainult 3% ameeriklastest ei tarbi loomseid tooteid. Herzogi taimetoitlasest kolleeg Cathy Forestel selgitas, et need arvud sõltuvad ilmselt mingil määral vanusest ja geograafilisest piirkonnast.  

Herzogi poeg ja tema naine on koos olnud 20 aastat. Naine loobus lihast juba teismeeas, kuid Adam on paadunud lihasööja, kelle sügavkülmik on tavaliselt täidetud kohaliku farmi lihaga. Sel hetkel on Herzogi viie- ja kümneaastased lapselapsed kõigesööjad. Kuid on huvitav näha, kuidas kulinaarses segaabielus üleskasvatamine mõjutab nende tulevasi toitumisvalikuid.

Uuring tõstatab ka teise küsimuse. Mis juhtub taimetoitlaste ja veganite sõprusvõrgustike ja romantiliste suhetega, kui nad naasevad kõigesöömise juurde? Loomakaitse uurimisrühma Faunalytics läbi viidud uuringust selgus, et 84% taimetoitlastest ja veganitest läheb tagasi loomse toidu söömise juurde. Kas nad väldivad oma taimetoitlastest sõpru? Kas nad lähevad oma väljavalitutest lahku? 

Ja veel üks artikkel „84% of Vegetarians and Vegans Return to Meat. Why?“

Herzog kirjutab siin, et üks  tema tütardest küsis hiljuti temalt soovitusi lihaliikide kohta, mida ta võiks nautida. Herzog olin šokeeritud. Tütar oli olnud  18 aastat taimetoitlane ja  alati leidnud liha olevat väkk. Tagantjärele mõeldes poleks tohtinud Herzog tütre uuest huvist üllatunud olla. On ta ju teadlasena uurinud taimetoitlasi, kes naasevad liha juurde. Kuid Herzog ei arvanud kunagi, et tema tütar liitub endiste taimetoitlaste ridadega, mistõttu palus tütrel kirjutada põhjustest, miks ta algselt liha tarbimisest loobus ja miks ta nüüd tunneb, et on sunnitud muutma oma dieeti. Siin on see, mida tütar kirjutas:

"Lõpetasin liha söömise, kui olin 13-aastane. Ütlesin oma emale ja isale, et minu otsus põhines loomade heaolul ja liha suurel süsiniku jalajäljel. Kuid tõde on see, et kuigi ma teoreetiliselt hoolisin loomadest ja planeedist, siis enamasti tahtsin lihtsalt olla teistsugune. Elasin väikeses lõunapoolses linnas, kus oli kergem kohata Jeesust, kui tõelist taimetoitlast. Ehkki mu motiivid ei olnud täiesti puhtad, tegi lihast loobumine kindlasti mind erinevaks: Cullowhee, NC elanikkond: 9427 lihasööjat ja 1 taimetoitlane.

Järgmised 17 aastat sõin teravilju, kaunvilju ja taimseid lihatooteid, näiteks Morningstari peekoniribasid, mille toiteväärtus on madalam kui kassitoidul. Ja järgmised 17 aastat tundus, et olen alati näljane, olenemata sellest, kui suur mu kauss ubade ja riisiga on. Sellest näljatundest hullem oli see, et ma ei nautinud toitu nii, nagu teised inimesed nautisid. Söömine oli töö, nagu pesu kokku voltimine või arvete maksmine, kuid veelgi tüütum, sest kui ma seda ei teeks, siis sureksin. Mul oli kõrini näljast, ubadest ja riisist ja nii 31-aastaselt tegin otsuse: proovin saada lihasööjaks.“

Tänu Humane Research Councili uuele uuringule teame nüüd palju rohkem selle psühholoogia kohta, miks nii paljud taimetoitlased ja veganid, nagu minu tütar, loobuvad oma taimsetest valikutest.

 Meetodid

Humane Research Council, nüüd tuntud kui Faunalytics, on mittetulundusühing, mis kasutab turu-uuringute meetodeid, et hinnata loomadega seotud avalikke arvamusi. Nende missioon on pakkuda teavet, mida loomakaitseorganisatsioonid saavad kasutada oma sõnumite tõhusamaks levitamiseks. Ja selle uuringu jaoks värbasid nad rühma tipptasemel sotsiaalteadlasi, et koostada uuring, et uurida erinevusi praeguste ja endiste taimetoitlaste ja veganite vahel.

Uuringu valim oli ainulaadne paaril põhjusel. Esiteks oli see tohutu – 11 399 täiskasvanut kõigist toitumisharjumustest värvati ameeriklaste rühmast, mida haldab Harris Interactive (osa ettevõttest, mis viib läbi kõrgelt hinnatud Harrise küsitlust). Teiseks, kuigi see ei esinda täiuslikult Ameerika avalikkust, esindab see USA elanikkonda palju paremini kui muud uuringud meie kollektiivsete toitumisvalikute kohta.

Leiud

Kõigile, kes on huvitatud lihasöömise ja liha vältimise psühholoogiast, on nende andmed heaks materjaliks. Siin on kiire ülevaade mõnest huvitavamast leidust:

• Kui palju? Tõeliste taimetoitlaste ja veganite osakaal on USA-s üllatavalt väike. Liha ei tarbinud vaid umbes 2% vastanutest – 1,5% olid taimetoitlased ja 0,5% veganid. Need leiud on üldiselt kooskõlas teiste uuringutega.

 Tagasiminek: Viis inimest kuuest, kes loobuvad lihast, loobuvad lõpuks oma taimetoidust.

• Veganid vs taimetoitlased.

Veganid kalduvad vähem loobuvat kui taimetoitlased. Kui 86% taimetoitlastest naasis liha juurde, siis veganitest vaid 70%.

• Poliitilised vaated.

Rohkem kui kaks korda rohkem taimetoitlasi ja veganeid märkis, et nad on pigem poliitiliselt liberaalsed kui konservatiivsed.

• Demograafia.

Võrreldes praeguste taimetoitlaste/veganitega olid endised taimetoitlased vanemad, konservatiivsemad ja tõenäolisemalt traditsioonilised kristlased. Endiste ja praeguste taimetoitlaste/veganite soolise suhte, hariduse ega rassi/etnilise kuuluvuse osas ei olnud erinevusi.

• Soolised erinevused.

Ootuspäraselt oli nii praeguste kui ka endiste lihavältijate seas naiste osakaal meestest suurem. (Peaaegu igas uuringus on leitud, et naised on loomadega seotud probleemide pärast rohkem mures. Ülevaate leiate siit.)

• Taimetoidu söömise põhjused.

Praegused taimetoitlased/veganid väitsid tunduvalt tõenäolisemalt kui endised liha vältijad, et nad loobusid liha söömisest maitse, loomade pärast muretsemise, vastikustunde, sotsiaalse õigluse või usuliste veendumuste tõttu.

• Terviseprobleemid.

Vaid 29% endistest taimetoitlastest/veganitest märkis, et neil esinesid lihavaba dieedi ajal teatud tervisega seotud sümptomid.

• Tagasi taimetoidu juurde?

37% endistest taimetoitlastest/veganitest märkis, et nad oleksid kunagi tulevikus huvitatud lihavaba dieedi juurde naasmisest.

• 100%  probleem.

43% endistest taimetoitlastest/veganitest ütles, et neil on liiga raske hoida oma toitumine rangete raamide vahel.

 Mõju: liha vähendamine on tõhusam kui liha täielik eemaldamine 

Ainult 2% ameeriklastest ei söö loomseid tooteid. (See arv ei ole 20 aasta jooksul märgatavalt muutunud.) Lisaks viitab tõsiasi, et viis taimetoitlast kuuest hakkavad taas loomset toitu sööma, sellele, et enamikul inimestel on väga raske pika aja jooksul taimetoitlust järgida. Seetõttu väidavad raporti autorid, et loomakaitsjad võiksid paremini koondada oma jõupingutused selleks, et veenda "paljusid" oma lihatarbimist vähendama, selle asemel, et veenda "väheseid" valima absolutistliku tee ja loobuma täielikult lihast. 

Tundub igati mõistlik soovitus. Tasa sõuad, kaugele jõuad...

Herzog lisab veel oma tütre kohta, et tegelikult ei olnud tütar lapsena oma kodulinnas siiski ainus taimetoitlane. Ja tänaseks on ta endiselt huvitu kõigesööja. Tõde on see, et talle liha jätkuvalt väga ei maitse.