Oma toitu kasvatades

 

Võiks kohe lugeda läbi ka Mark Schatzkeri raamatu „the End of Craving“ või siis võtta vahele Tamar Haspeli uus raamat oma toidu kasvatamisest. Ma olen siin-seal näinud sõna „toidusõltumatus“, mis üldjoontes tähendab kogukonnas toidu tootmist ja industrialiseeritud toidutootmisest eemaldumist, kuid osadele tähendab see ka ideed kasvatada kuskil metsa-põllu-aasa ääres kogu enda vajaminev toit. Mõte pole uus, olen isegi seda mõtet kunagi peas veeretanud ja nii mõnegi asjaga katsetanud. Olla vaba teistest on samas mõte, mis tõenäoliselt ei teostu.  

Tamar Haspel on Washington Posti kolumnist ja toiduajakirjanik, kelle artikleid ma olen blogis varem jaganud.

Haspeli raamat kannab nime „To Boldly Grow“, mis viib lugeja  leidma rõõmu, seiklusi ja õhtusööki oma tagaaiast.

Raamatu tagakaanelt võib lugeda: Tamar Haspel on missioonil: näidata, et oma toidu kasvatamine või kogumine pole nii raske, kui sageli arvatakse. Kui tema ja ta abikaasa kolivad Manhattanilt kahele aakrile Cape Codil, otsustavad nad oma toitumisele aktiivsemalt läheneda: kasvatada kanu, kasvatada tomateid, käia seenel ja küttida oma liha. Neil on rohkem ambitsioone kui praktilist oskusteavet, kuid see ei takista neid proovimast… isegi kui nende haare mõnikord ületab nende (sageli mudase) haardeulatuse.

Haspel alustab suurejoonelise eksperimendiga, mille juhtpõhimõtteks on oma toit ja soov lõpetada lootmine asjatundjatele, kellel on niivõrd palju juhiseid ning hakata kasutama oma leidlikkust ja loovust. Mõned nende katsed on üllatavalt edukad (valmistades ise oma meresoola). Teised on tähelepanuväärsed läbikukkumised (vanast pesumasinast valmistatud kalkuni kitkuja). Praktiliste näpunäidete ja raskelt võidetud tarkustega täidetud raamat  võimaldab meil rännata koos Haspeliga, kui ta läheb teadmatusest pädevusse, õppides teda ümbritsevast keskkonnast õhtusööki otsima ja avastades, et otsene seos sellega, mida me sööme, võib  täielikult muuta seda, kuidas me oma toidust ja iseendast mõtleme.

Ma ei ole raamatut veel endale muretsenud, kuid mulle on meeldinud Haspeli toitumisega seotud artiklid ja see, et ta ei käi mitte ringi roosade prillidega. Oma toidu kasvatamise kohta on ta kirjutanud:

Tamar Haspel

„Natuke sellest omale toidu kasvatamisest - olen maailma juhtiv ekspert selles osas, kui palju toitu 2 inimest kodus suudavad toota. Mu abikaasa ja mina veetsime kümmekond aastat, püüdes võimalikult palju oma toidust otse ise kasvatada. Tegelesime munakanade, sigade, kalkunite, jahipidamise, mesilaste, kalapüügi, toiduotsimise/korjamise, aiandusega. Me ei ole  sellest kõigest kunagi rohkem kätte saanud kui 30% kaloritest, kusjuures kalorid on peaaegu kõik valgurikkast toidust ja meest.

AGA see on olnud huvitav ja silmaringi avardav ning me teeme paljusid neid asju siiani. Kui soovite oma perele toitu kasvatada, suunake oma jõupingutused siia:

Munakanad

Viljapuud/viinapuud

Pähklipuud

Kartul/maguskartul

Mesilased, kui saate seda teha (see oli ainult südamevalu)

Kalapüük & jaht

Aiad on suurepärased, kuid ei paku suurt tervikule (kalorite kogusele).

Ja muidugi koduõues kasvavad sead, mis on lihtne, lisaks on sead lõbusad ja võluvad. Muidugi arvestage, et need tuleb lõpuks tappa.

Ehk kui sa tahad olla taimne toituja ja ei taha loomi tappa, siis sinu koduaia panus üldkaloraaži on üsangi väike.

Haspelilt veel oma aia toidu kasvatamiseks soovitusi:

- Olge valmis ebaõnnestumiseks

-Tehke asju, mis teid huvitavad

-Keskenduge toitudele, mis teile tegelikult meeldivad

-Alustades tea, et suurim kasu ei ole toit – see on muutumine võimekaks inimeseks, kes saab kõigega hakkama.

 

Samal seisukohal on etnobotaanik James Wong, kes ajakirjas New Scientist tegi veidi arvutustööd vajaminevate toidu koguste kohta:

“Tühjad riiulid? Kasvata ise oma puu- ja juurvilju!” selliste soovitustega kavatsevad tuhanded pered saada iseseisvamaks, kuna haaravad initsiatiivi enda kätte. Ja kui pole ka aeda, pole probleemi! "Proovige köögiriiulil idandada seemneid ehk mikrorohelisi, nagu lutsern, spargelkapsas, amarant ja nisuoras."

Paljude selliste ettepanekute tõttu on enneolematu nõudlus puu- ja köögiviljaseemnete järele (kasv aasta-aastalt kuni 1800%) pannud paljud veebimüüjad koostama pikki ootenimekirju. Wongi enda sõnul oli tal aastakümneid kinnisidee oma toidu kasvatamise osas ja nüüd jälgib ta põnevusega selle huvi uut lainet. Kui realistlikud on aga lubadused, et sellised jõupingutused aitavad teil täielikult ise toime tulla? Veidi matemaatikat.

Kui eesmärk on tõesti ennast toita, oleks raske leida kartulist paremat saaki. Kalorite arvu poolest on need kergesti kõige produktiivsemad põllukultuurid, mida saab kasvatada, vähemalt Ühendkuningriigis. Agriculture and Horticulture Development Board (Põllumajanduse ja aianduse arendusameti) andmetel toodavad Ühendkuningriigi talud umbes 4 kg/ruutmeetrilt saaki, näiteks annavd kartulid kolm korda rohkem kaloreid kui nisu. Peruus asuva Rahvusvahelise kartulikeskuse andmetel on kartulid ka üks kõige tasakaalustatuma toitumisega põllukultuure, mis tähendab, et inimesed võivad probleemideta elada vähemalt aasta, süües kõrvale väga vähe muid toite.

Kui palju maad enda toitmiseks vaja oleks, arvestades üht põllukultuuri, mida on võimalik efektiivselt (kalorite osas) kasvatada? Lähtudes soovitatavast keskmiselt tarbitavast päevasest 2250 kalorist (naistel 2000, meestel 2500), peaks maatükk tootma 821 250 kalorit aastas. See on umbes tonn kartulit, mis nõuab 266 ruutmeetrit maad.

Praegu on raske kindlaks teha usaldusväärset statistikat tüüpilise Ühendkuningriigi aia suuruse kohta, kuid kinnisvara 2017. aasta uuring näitas, et aialapi keskmine pindala on vaid 3,7 ruutmeetrit. Nii et isegi kui eeldada, et esmakordsena saate professionaalsetele agronoomidena oma raha eest proovida ja toota tööstusfarmidega identset saaki, annab see teile piisavalt kaloreid vaid umbes 5 päevaks. Täiskasvanud mehele on see veidi üle 1% aastasest vajadusest. Pole just ideaalne.

Ah, aga mis siis, kui oleks krunt? Ühendkuningriigi keskmine krundi pindala on 250 ruutmeetrit, mis on juhuslikult peaaegu sama suur, kui palju maad on vaja, et toita end kartulitest. Kuid probleeme on ikka veel: mõnes piirkonnas on järjekorrad krundi saamiseks aastatepikkused ja isegi kui saate selle hankida, võib see anda teile piisavalt kaloreid, kuid mitte kellelegi teisele teie pereliikmele.

Seega ilusad pealkirjad ja artiklid tegelikult pakuvad suhteliselt täitmatuid unistusi. Võib-olla ei peeta toidusõltumatuse all silmas kaloreid, vaid just puu- ja köögiviljavajadust? WHO juhiste kohaselt vajavad täiskasvanud tervise säilitamiseks päevas vähemalt viis 80-grammist portsjonit värsket toodet, tähendaks, et igaüks meist vajab igal aastal 146 kilogrammi. Kuigi köögiviljade saagikus on erinev, tähendaks see neljaliikmelise pere puhul minimaalselt 292 ruutmeetrit väiksema kaaluga põllukultuuride, nagu salat (mitte minu tigude tihedusega), ja umbes 84 ruutmeetrit raskemate, näiteks õunte puhul.

Kuid ärgem unustagem, et need põllukultuurid on väga hooajalised ja nende säilitamine aastaringselt on raske. Isegi mõnede maailma parimate saagikoristuse järgse ladustamise ekspertide ja tohutute kontrollitud kliimaseadmetega ladudes kaotab Ühendkuningriigi tööstuslik põllumajandus igal aastal miljoneid tonne toitu. Teie garaažis olev riiul või uhke sügavkülmik lihtsalt ei suuda nendega võistelda. Ja millal võib oodata, et see saak valmib, arvestades artiklite lubadusi „täita tühjad riiulid“? Enamiku köögiviljakultuuride puhul võite saada saaki juuli keskpaiga paiku. Puuviljadega on see millalgi sügisel.

Mis puutub lutserni idude lahendusse “pole aeda, pole probleemi”, siis selleks, et nendest saada oma igapäevane köögiviljavajadus, tuleks iga päev külvata 1 ruutmeeter. Kuna nende valmimine võib võtta seitse päeva, tähendab see kuni 7 ruutmeetrit teie kodust inimese kohta. Kalorivajaduse rahuldamiseks vajate 230 ruutmeetrit igal ajal aastaringselt. See on palju rohkem, kui üks köögiriiul!

Kas aiasaaduste kasvatamine on  enda jaoks suurepärane treening, võimalus saada värsket õhku ja teretulnud stressimaandaja? Absoluutselt. Kas see annab hindamatuid õppetunde selle kohta, kuidas toit valmib, kuskohast pärineb, andes samal ajal söödava boonuse? 100 protsenti. Kuid kas see annab algajatele kasvõi näilise enesega toimetuleku, nagu pealkirjad lubavad? Tõenäoliselt mitte. Nii et nautige oma aeda kõigi selle pakutavate hüvedega, kuid vaadake lubadust vabaneda täielikult üldisest toiduahelast kaine pilguga.