Minu aias on sellel aastal hostad väga suured ja väga ilusad. On aeg hakata neid otsast sööma:). Spinatina olen ma neid siiani kasutanud vähe, pigem pole raatsinud võrseid ära murda. Küll olen ma varasemalt aeg-ajalt proovinud õisi. Eelmisel kevadel tegin tutvust ka noorte võrsetega. Tegemist aga toidutaimega, mille kasvatamine püsikuna ei nõua vaeva ja mis võiks hoopis enam tähelepanu saada. Vaatame siis Jaapanisse, kus hostad kasvavad ka metsikult...
HOSTA perekond (püsikud)
Hosta perekond moodustab 45 liigilise
rühma, mis pärineb Jaapanist, Koreast, Hiinast ja Venemaa idaosast. Varasemalt
liigitati hostad liilialiste perekonda
(ja Eesti Wikipedias on seda siiani). Nüüdseks on hostad paigutatud agave perekonda
(Agavaceae). Hostade loomulikuks paigaks
on kivised ojad, metsamaa ja avatud paikadest mägiaasad. On väga vastupidavad
ja seega kasvavad kõikjal Põhja-Euroopas sh ka Põhja Norras. Taimed taluvad oma
päritolu tõttu väga hästi varju ja seega sobivad täiuslikult toidutaimeks metsaaeda.
Kasvatatakse neid peamiselt lehttaimena
ja on teada rohkem kui 5000 erinevat kultivari, mis varieeruvad lehtede värvitooni (rohelisest kollaseni ja hallist
sinakani), suuruse poolest. UK veebileht (www.rhs.org.uk/plants/index.asp)
annab 1550 erinevat hostat.
Hostasid saab kergelt paljundada kevadel
või hilissuvel puhmaste jagamise teel. Võib kasvatada ka seemnetest, kuid siis
ei ole sama kultivari saamine kindlustatud. Põhjas nagu meil võivad seemned
mitte valmida või on teised maiustajad (teod ja näljad) õie enne nahka pannud.
Huvitaval kombel annab UK söödavate
taimede andmebaas hostale kõige madalama reitingu ja söödavate taimede raamatud
annavad hostade kohta vähe infot. Samas kui Lõuna Koreas kasutatakse hostasid namul
(maitsestatud aedviljaroog) valmistamisel, tavaliselt sojakastme ja röstitud
seesamiõliga. Jaapanis kasvatatakse hostad levinud köögiviljana.
Hosta retseptide hulgast võib leida püreesupi
ja Kreeka köögist pärit „spanakopita“ (spinatipirukas), kusjuures soovitatakse
kasutada pigem hosta lehti aga mitte spinati lehti.
Kui lehed on juba vanemad on nad kas kibedad või kiulised. Kevadel võib puhmast ära lõigata
kõik noored võrsed, taim taastub kiirelt, tulevad uued võrsed, mis jõuavad ka hiljem
õitsema minna. Tegelikult paljud
hostakasvatajad niidavadki oma hostasid, et saada uusi lehti.
 |
| Hosta noored võrsed |
Põhja Jaapani mägikülades kasvatatakse
hostasid (Jaapani keeles giboshi) nii müügiks, kui oma majapidamise tarbeks. Kasutusel on Hosta sieboldiana variatsioonid.
Põhiliselt lõigatakse ära noored lehevõrsed, mida müüakse Jaapani
aedviljapoodides (Jaapanis on noor hosta võrse „urui“). Võrsed leiavad kasutust
peamiselt aurutatult, kuid neid süüakse ka toorelt salatites. Võib aurutada,
keeta, küpsetada, lisada kastmeks pähklivõid (eriti seesami- või
maapähklivõid), maitseaineid.
Hosta on kasutusel ka sushis. Kuivatatud
noored võrsed aurutatakse ja marineeritakse sojakastmes ning need on nori-maki
sushi sisuks riisil.
Hosta on kuulutatud parimaks metsikuks
taimeks hapendamiseks ja noori võrseid ka kuivatatakse.
Jaapani Sagae linna aedades kasvatatakse
toiduks Hosta fluctuans sorti Sagae.
 |
Elegance |
 |
| Blue Umbrella |
 |
| hosta sieboldii |
 |
| hosta montana |
Hosta plantaginea kasvatatkse tema magusate õite pärast.
 |
| hosta plantaginea |
Jaapanis tuntakse Hosta montana´t ka oobagiboushi´na. See kasvab nii metsikult
mägedes, kui ka on kultivarina müügil aedviljaturgudel.
Loomulikult on söödavad ka õied, mis
õitena omavad mahedat maitset. Kui noorte lehevõrsete aeg on möödas, siis on tulemas noored varred õitega:
Tundub hea olevat, peab kindlasti proovima :)
VastaKustuta