Maitsemeele teemaga edasi minnes tõlkisin McGilli Ülikooli keemiku Joe Schwarczi artikli naturaalsest apelsinimahlast :). Mida tähendab naturaalne ehk looduslik? Igasugu pakikestel, pudelitel ja karpidel on see peal, mis siis tähendaks, et naturaalset toitu on poed ja apteegid puupüsti täis.
Päikesetoidu blogil on sel suvel 10 sünnipäev. Ja seda, mida ma 10 aastat tagasi kirjutasin, ei julge ma enam lugeda:). Oli vast liiga palju heade ja halbade asjade eristamist - ainult head ja mitte midagi halba.
Päikesetoidu blogil on sel suvel 10 sünnipäev. Ja seda, mida ma 10 aastat tagasi kirjutasin, ei julge ma enam lugeda:). Oli vast liiga palju heade ja halbade asjade eristamist - ainult head ja mitte midagi halba.
Hetkel ma olen sealmaal, et ükskõik, mida sa toiduks ei vali - head ja halba on kõiges. Oleneb kogusest, oleneb keskkonnast, oleneb asjaoludest.
Värsket muutmata toitu valin ikka maitse järgi, mitte "kasulikkuse" järgi. Ebameeldivaid asju maitsvate asjade juurde blenderisse ei pista :).
Töödeldud toiduga on teistmoodi - seal on maitsed kombinatsioonis, Ja üritan kommi ja koogi puhul ikka teadlik olla, et maius võib ju kuumutamata ja taimne olla - ta on kontsentreeritum, seega maitsegi kontsentreeritum, mis tähendab, et väga hea asi :). Liiga head asja tasub süüa vähem! Kui minna poe töödeldud toitude juurde, siis on juba tegemist üliheade maitsetega, tähelepanelikkus peaks olema kruvitud hästi kõrgele.
Ja nagu igasugu heade asjade puhul on ikka nii, et keha harjub hea asjaga teatud aja jooksul ära - ja tüdineb ehk hakkab midagi paremat otsima. Ja siin ongi see hetk, kui me lisame tibake rohkem maitseaineid, tibake rohkem rasva, sutsu rohkem magusat. Nii me oleme teinud, sest loodus on kord kõik nii loonud, et nad püüdlevad edasi. J.Hopkinsi Ülikooli ülekaalu kursusel märgiti, et evolutsiooniliselt on inimene arenenud liikuma toitu otsima ja seda leides, ka selle kõik ära sööma. Otsima ikka rammusamat toitu, et nälga üle elada. Kuna aga nälga ei ole, siis liigume ühe toidu juurest teise juurde ja kogume järjest enam kihte enda ümber. Ja kõik puha keskkonna pärast, mille oleme loonud niivõrd külluslikuks :) ja meie tahtmised on taevalikud st me tahame teatud head asja iga päev ja teatud viisil ning seetõttu paneme tootja raskesse seisu - näiteks tahtmine juua apelsini mahla iga päev aasta läbi ja tahtmine saada naturaalset mahla. Need tahtmised võiks lasta vabaks, sest muidu leiab tootja viisi, kuidas tarbija meele järele olla. Kui tarbija rahulduks naturaalsega sellisena nagu see on - muutmata töötlemata toiduga ja saaks aru, et see, mis on töödeldud ei ole enam naturaalne (mitte et see oleks söömiseks kõlbmatu või halb) - siis poleks tootjal vaja sõnu venitada. Samas mulle meeldib Schwarczi ettepanek uueks sildiks. Ja nii see võikski olla, ilma, et me üksteist ja iseennast petaksime.
J. Schwrtcz kirjutab: "Meil kõigil on omad harjumused.
Üks minu omadest on alustada päeva klaasi apelsinimahlaga. Värskelt pressitud
oleks ideaalne, kuid ausalt öeldes tuleb üsna palju vaeva näha ja sestap ma
lähen poes nende mahlapakkide juurde, kuhu on peale kirjutatud „100% puhas ja
naturaalne, midagi pole lisatud, midagi pole ära võetud, ainult apelsinid“.
Minu eelistustel pole midagi tegemist „puhta“ või „naturaalsega“, ma otsin
maitset. Minu lemmikmahla Tropicana mahla suhtes on USAs kohtuasi ja kirjutatud
raport. Millise hullu toksiini nad sealt siis avastasid? Tegelikult ei
avastatud ühtegi.
Kohtuasjas märgitakse, et silt „100%
puhas ja naturaalne“ on vale, kuna mahl on tugevalt töödeldud ja maitsega
teaduslikult manipuleeritud. Antud juhul väidavad hagejad, et nad ei oleks
mahla ostnud või maksnud rohkem, kui nad muidu oleksid valmis maksma, kui mahl
oleks nõuetekohaselt märgistatud. Kuigi
sellel kohtuasjal on mõttetuse maitse juures, toob see arutelu mõiste „loomulik/naturaalne”
üle avalikkuse ette. Ja see on hea, kuna see väljend on väga laialt kasutust
leidnud, et rahuldada ühist ekslikku arvamust, et „naturaalne” on alati parem
kui „töödeldud”, „kunstlik” või „sünteetiline”.
Ei ole küsimust selles, et
Tropicana poolt on loodud just taoline toote kujund – apelsinid pressitakse,
mahl valatakse pakendisse ja seejärel veetakse imekiirelt müügikohtadesse laiali.
Kuid tegelikkuses see niimoodi ei ole. Tõde on see, et kui sa soovid värsket,
suurepärase maitsega apelsinimahla, siis on ainult üks viis seda saada.
Apelsinid tuleb sul endal mahlaks pressida ja hästi kiiresti ära juua.
Miks
kiiresti? Kuna mahla välja pressimine algatab tohutul hulgal keemilisi
protsesse, millest enamik ei ole meile kasulikud. Ensüümid, mis purustatud rakkudest vabanevad kiirendavad
reaktsioone õhus oleva hapniku ja ja apelsinimahlas loomulikult leiduvate
sadade erinevate ühendite vahel. Oksüdeerumisprotsesside tulemuseks on
maitsebuketi kadumine. Kui pakendis oleval apelsinimahlal on värske maitse,
siis see tähendab, et need reaktsioonid on pidurdatud. Tropicana on sel alal
tööd teinud alates 1950 aastatest ja töötanud välja erinevaid tehnoloogiaid, et
säilitada algset maitse-lõhnabuketti nii
palju kui võimalik. Ja seda viisil, et mahl ei sisaldaks ohtlikke
baktereid.
Apelsinid, nagu iga toit, võib
saada koduks bakteritele. Pastöriseerimine, ehk siis mahla kuumutamine, tapab
bakterid, kuid koos sellega tapetakse ka maitse. Sestap võib pastöriseerimata mahl olla mõnus
meie maitsepungadele, kuid kahjuks on üsna hästi dokumenteeritud
mürgitusjuhtumeid taolisest mahlast. Kõige kuulsam neist on tõenäoliselt
Orlando teemapargist, kus rohkem, kui 60 inimest said salmonelloosi. Kuidas
siis vabaneda bakteritest ja samas säilitada maitse? Tropicana firma 1952 aastal
asutanud Anthony Rossi tutvustas kõrgpastöriseerimise protsessi, mis aitab temperatuuri
tõstmisega väga lühikeseks ajaks säilitada mahla maitse.
Pastöriseerimine on kriitilise tähtsusega,
kuna apelsinid on hooajaline vili ja mahla säilitatakse vahel kuni aasta, et
rahuldada tarbijaid, kes soovivad iga päeva alustada just selle mahlaga. Ja
miks nad ei peaks? Apelsinimahl on suurepärane kaaliumi allikas ja pakub suurt
hulka antioksüdante. Kuid loomulikult on siin ka suur hulk suhkrut, võrreldav
limonaadidega, sestap ei tasu seda sisse ajada liitrite kaupa.
Apelsinimahl külmutatud
kontsentraadist on olnud kättesaadav alates 1950 aastatest, kuid selles
mahlas oli vähe maitset ja lõhna, kuna
kuumutamisprotsess, mida oli vaja mahla kontsentreerimiseks lõhustab
maitse/lõhnaineid. On veel protsess nimega „deaeratsioon“, milles vaakumsüsteem
eemaldab niipalju õhku värskelt pressitud mahlast, kui võimalik, et peatada
oksüdeerimisprotsessid. Kahjuks eemaldab
see protsess ka loomulikku maitset ja lõhna. Sellele on samas teaduslik
lahendus – aroomid kogutakse kokku, segatakse koorest pressitud apelsiniõliga
ja lisatakse uuesti mahlale.
Apelsiniõli koos lenduvate
ainetega hõlmab endas sadade komponentide segu, millest üksikuid aineid on
võimalik üksteisest eraldada protsessidega nagu destillatsioon ja
kromatograafia. Keemik suudab seejärel neist kokku panna
erinevaid „maitsebukette“. Uks peamine apelsinimahla
maitset tekitav aines on etüülbutüraat ning selle aine rohkus mahlas tekitab
eriti maitsva mahla.
Kuna apelsinid erinevad olenevalt korjeajast ja
kasvukohast oma maitse poolest üsna suuresti, siis selliste maitsebukettide
kasutamine lubab hoida mahla maitse muutumatuna läbi terve aasta. Ühesõnaga kõrgpastöriseerimine, deaeratsioon
ja kokku kogutud maitse ja lõhnaainete segude kasutamine võimaldab saavutada
mahla maitse võimalikult sarnasena värskelt pressitud mahlaga. Kuid jah, see ei
ole „100% puhas ja naturaalne“, kuigi teatud piirini see sõltub nende
ambitsioonikate terminite tõlgendamisest.
Kuna kõik mahla komponendid
tulevad apelsinist, siis saab mahla nimetada „naturaalseks“. Tavamõistes tähendab
aga sõna naturaalne töötlemata ainest ja
sestap Tropicana ei ole naturaalne. Sellel aga omakorda ei ole midagi tegemist
mahla kvaliteediga, mis on suurepärane, kui arvestada tema populaarsust maailma
erinevates kohtades. Tegelik probleem on see, et mahla kuldne aura sõnaga „naturaalne“
on määritud. Kui apelsinid korjatakse Floridas ja sealsamas ka mahlaks
pressitakse ning põhja transporditakse, siis te saate küll värskelt pressitud
mahla, kuid üsna suur on ka risk, et saadavaid baktereid ja osküdatsiooniprotsessi
jääke te ei naudi.
Seega tehniliselt on hagi
Tropicana vastu õige ja võibolla tuleks silti muuta. Samas, miks mitte kasutada
teaduse saavutusi selleks, et peatada naturaalse mahla lagunemisprotsess? Minu
soovitus sildiks: „Parima maitsega mahl, mida loodus ja kaasaegne teadus suudavad
anda“. Kuna nii see tõepoolest on. "
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar