Kas kõik kalorid on ühesugused?

Huvitavat hirmudest:

Väide: Kui hämmastavalt väikesed on vanaaja virsikud võrreldes tänaste supermarketis müüdavate viljadega: 

Tegelikult on selle pildil vaskul pool, mitte eelajalooline virsik vaid rose pipar (rose peppercorn)

Väide: Enne II maailmasõda kasvatati UKs 50 erinevat hapukirsi sorti. Tänaseks on need taandunud turu eelistuste - magusate sortide ees? Tänased kirsid (murelid) on liialt suhkrused.

Tegelikult tähendab hapu maitse, et viljas on rohkem happeid, mitte seda, et seal on suhkrut vähem. Osad hapud sordid sisaldavad suhkruid enam, kui magusad sordid. Vanemal ajal kasutati  hapukirsse kookide ja pirukate tegemiseks, kus suhkru magus maitse ja hapu maitse omavahel väga hästi kokku sobisid. Nüüdseks me enam kodus eriti ei küpseta ja nõudlus hapukirsside järele on vähenenud. Vanaemad ei kasvatanud hapukirsse mitte seetõttu, et nad oleksid hapu järele hullud, vaid need sobisid hästi koogi sisse.

Väide: Vanad roomalsed ei söönud maasikaid. See tähendab, et need ei olnud tervislikud.

Tegelikult pärinevad (aed)maasikad, nagu me neid täna süüa armastame, ameerikast. Ja vanad roomalsed ei söönud ka kalkunit, avokaadot,  tomateid ega qinoad.

Eelmises postituses  märkisin, et otsisin jagamiseks New York Ülikooli toitumisteadlase Marion Nestle vastuseid põhilistele toitumisalastele küsimustele. Alljärgnev lahkab erinevate dieetide "paremust"

Küsimus: Ma olen segaduses kalorite küsimuses. Kui ma vähendan kaloreid, et langetada kaalu, kas siis omab tähtsust, mis toitu ma söön? Kas kõik kalorid on ühesugused?  

Vastab professor Marion Nestle: Seda küsimust kuuleb tihti.

Lühike vastus: Kalorid loevad kehakaalu puhul. Tervise jaoks on oluline, kui me valime toitu, jälgides selle kalorsust ning see teeb kergemaks dieedi pidamise.  

Kui selleks, et kaotada kaalu, vähendada oma menüüs kaloreid, siis see toimib praktiliselt alati. Selle väite tõendamiseks võttis Kansase Ülikooli professor 10 nädalaga alla 12,3 kg (27 naela) Twinkise dieedil – üks Twinkies iga 3 tunni järel ja vahel harva ka keto krõpse, suhkrustatud hommikusöögihelbeid ja küpsiseid. Tema päevane kaloraaž oli 800 kcal. Sellise kaloraazi juures võtavad kõik kaalust alla.

Ainult neli meie toidu koostisosadest annavad kaloreid: rasv (9 kcal/1 grammi kohta), süsivesik ja valk (4 kcal/g) ja alkohol (7kcal/g).   

Kas mõni neist komponentidest on olulisem kaalu langetamisel? – Jah, ütlevad madala süsivesikudieedi pooldajad; eriti halvad on kiiresti imenduvad suhkrud ja rafineeritud tärklised. Madala süsivesikusisaldusega dieedid on omakorda suure rasvasisaldusega ja teatud määral kõrgema valgusisaldusega. Kas siis inimesed kaotavad kaalu süsivesikute mõju pärast insuliinile või sellepärast, et madala süsivesikutega dieet aitab kaloreid vähendada?

Sellele küsimusele ei ole päris lihtsat vastust aga mitte seetõttu, et poleks proovitud vastuseid leida. Kaalulangetamise uuringuid on raske teha. Kalorite tarbimise hindamine on teadupärast ebatäpne ja kalorite mõõtmine on raske ja kulukas.

Esimene sellelaadne uuring tehti 1964 aastal. Oaklandi Meditsiinikeskuse teadlased uurisid haiglas 5 ülekaalulise patsiendi kaalulangust. Nad arvutasid iga patsiendi jaoks välja kiireks kaalulanguseks vajaliku kalorite arvu ja toitsid neid iga päev (vastava kaloraažiga) vedela toitainete seguga. Iga paari nädala tagant muudeti toitainesegu valkude sisalduse määra (14% kuni 36%), süsivesikute määra (3% kuni 64%) ja rasva määra (12%-83%). Kaloraazi loomulikult ei muudetud. Ja olenemata toitainete sisaldusest kaotasid  patsiendid kaalu ühtlases tempos. Ja teadlased pealkirjastasid oma uuringu „Kalorid loevad“ (Calories Do Count).See uuring viidi läbi täpselt kontrollitud tingimustel, haigla keskkonnas ja kasutati täpseid mõõtühikuid kalorite tarbimisel ja kehaalu mõõtmisel.

Kuidas on uuringutega, kus inimesed ei ole niimoodi isoleeritud? 2000 aastate alguses, näitasid osad uuringud, et madala süsivesikutega dieedi puhul kaotati rohkem kaalu, kui madala rasvasisaldusega dieedil. Mõnedel juhtudel märgiti ära ka paranenud vererõhu, veresuhkru, vere lipiidide tasemed. Aga! On äärmiselt raske hinnata selliste uuringute puhul kalorite tarbimsit, enamik neist uuringutest ei vaevunud seda isegi tegema. Seega ei saa need uurignud öelda, kas kaal langes madalama kaloraaži tõttu või dieedi omapära tõttu.

Võimalik suurema rasvasisaldusega ja väiksema süsivesikusisaldsuega dieedid panevad inimese ennast vähem näljasena tundma, kuid tõendid on vastuolulised. Paljud ekstreemsete dieetide uuringud raporteerivad suurt arvu väljalangejaid või suutmatusest dieeti jätkata, kui uuring kestab üle 6 kuu. Ja kuigi madala süsivesikute sisaldusega dieet võimaldab alguses kiiresti kaotada kaalu vee kaotuse tõttu, siis omaeti napib selles dieedis kiudainet ja mõningaid vitamiine.  

Kehakaalu kaotamisel on probleem ka selles, et kaalu langetanud keha on väiksem, vajab juba vähem kaloreid ja dieedipidamine vähendab samuti energiakulusid.

Üks hiljutine uuring, mis võttis detailseid andmeid mitmete aastate jooksul, raporteeris ka raskustest oluliste vastuste saamisel menüü koostise ja energia tasakaalu küsimustes.

Teadlased tahtsid teada, kas 15% kehakaalust kaotanud, väga suures ülekaalus olevate patsientide dieedi ülesehitus mõjutas ka kaloraazi. Ja nad leidsid, et madala süsivesikute sisaldusega dieedi puhul ei langenud kaloraaz üldse nii palju, kui madala rasvasisaldusega dieedi puhul. Ja see teeb madala süsivesikutega dieedil olevatele inimestele kergemaks kaalu säilitamise.

Nende andmete põhjal ütlesid teadlased: „Meie tulemused panid proovile väite, et metaboolsest perspektiivist vaadatuna – kalor on kalor.“ Võibolla. Aga! Uuringu osalejaid toideti ettevalistatud kontrollitud kalorisisaldusega toitudega ainult 4 nädalat. Sel perioodil mõõdeti hoolikalt kaalu langust ja saavutatud kehakaalu.

Kas dieedi ülesehitus kehakaalu osas säilib ka edaspidises reaalses elus? Pikemad uuringud teiste teadlaste poolt näitavad, et dieedi ülesehitus ei oma eriti rolli selles, kuidas suudetakse kaalukaotus säilitada. Mitmete uuringute hilisemad analüüsid on teinud kokkuvõtte, et iga dieet viib kaalukaotuseni, kui kaloreid on piiratud piisavalt.

Ja loomulikult on osad dieedi tervisele kasulikumad, kui teised.

Sellega tuleb leppida. Dieedi suurim väljakutse on selles, kuidas süüa vähem – ja kuidas süüa pikemas perspektiivis tervislikumalt -  tänaste „söö rohkem“ toitu siltide keskkonnas. Ja just see on palju tähtsam uuringute teema, kui see kas sinu menüüs on vähem süsivesikuid või vähem rasva.