Ajapiiranguga toitumine - uuring

Intermittent fasting ehk intervallpaast ehk ajapiiranguga söömine ehk time restricted eating on paljudele kindlasti tuttav. Seda reklaamitakse lihtsa võimalusena kaalu langetada. Ja ka teadlane Ethan Weiss pidas seda heaks meetodiks kaalu langetada ja kasutas seda ise. Kuid siis viis läbi kontrollgrupiga uuringu, mis ei näidanud mingit olulist kasu. Ja nüüd see teadlane pasundab igal pool, kuidas tema teooria oli vale. :) 

See on väga suurepärane, kui inimene, kes järgib mingit suunda, uurib seda jätkuvalt edasi ja julgeb siis öelda - ma eksisin, see oli vale...

Ainevahetust uuriv teadlane ja kardioloog Ethan Weiss kirjutab:

Täna (28.09.2020) avaldasime lõpuks ajapiiranguga  söömise (TRE – time restricted eating) uuringu tulemused. TRE on  intervallpaastu (intermitting fasting)  vorm. Uuringut nimetatakse TREATi uuringuks. Sellest aga hiljem ...

Huvi selle teema vastu sai alguse  üle 7-aasta tagasi, kui @SatchinPanda avaldas põnevad artiklid, milles kirjeldati ajapiiranguga söötmise (TRF – time restricting feeding) eeliseid hiirtel.

See töö köitis mu tähelepanu juba siis ja üha uuesti ja uuesti.  Hiirtega tehtud uuringud näitasid: 

Ülekaaluline hiir, kes sai toitu piirnaguteta - tulemus haiglane rasvumine.

Ülekaaluline hiir, keda toideti ajapiiranguga - tulemuseks ülekaalus aga vormis hiir

Sale hiir, keda toideti piiranguteta - tulemuseks ülekaalus hiir

Sale hiir, keda toideti ajapiiranguga - sale, vormis hiir.

Sale hiir, keda toideti ajapiiranguga nädala sees ja piirnaguta nädalavahetustel - tulemuseks sale vormis hiir

Kas pole paljulubav. Siit lendas nn intermittent fasting ja time restricted eating dieedimaailma taevasse ja vallutas palju südameid. 

Ethan Weiss kirjutab edasi: Selleks ajaks olin hakanud jälgima 16: 8 TRE-d. Mida see tähendas? Lihtne: sööge kõike, mida soovite, kella 12.00–20.00 (8 tundi) ja seejärel paastuge järgmisel päeval kella 20.00–12.00 (16 tundi). Korrake ...

2015 ilmus veel artikleid. Kuid inimestega ei olnud veel uuringut tehtud ja me kõik teame, kui sarnane on hiire ainevahetus inimese ainevahetusega (mitte eriti).  Nii et kuigi ma seda ise enda peal proovisin ja kuigi ma isegi soovitasin seda mõnele oma patsiendile, oli kuklas selline rahutus, kuna meil napib inimuuringuid.

Lõppkokkuvõttes otsustasime teha inimestega kliinilise uuringu (ajapiiranguga söömise kohta - TRE)

Sel hetkel tuli mängu @ Dy1anLowe. Dylan oli Ph.D. kandidaat @UCSF (California Ülikool San Fransiscos) BMSi kraadiõppe programmis. Dylan tuli UCSF-i, et uurida ainevahetust - hiirtel.   Mõne aasta pärast tuli Dylan minu juurde ütlema, et lahkub kraadiõppest. Ma küsisin temalt, miks. Ta ütles, et soovis rohkem töötada kliiniliste projektidega. Julgustasin teda selle otsuse tegemiseks aega võtma. Lõpuks, kui olin veendunud, et ta tõesti kavatseb lahkuda, rääkisin talle oma paastuprojektist (ideest) ja küsisin, kas ta kaaluks võimalust tulla minu laborisse seda juhtima ja oma doktorikraadi lõpetama. Dylanil ei olnud varasemalt kliiniliste uuringutega kogemusi.  Lühidalt kokku võttes, tuligi Dylan juhtima TREAT uuringut. Öelda, et ta andis suure panuse uuringu kavandamisel, elluviimisel ja lõpuleviimisel põhiline, oleks dramaatiline alahindamine. Tema ise oli uuring. Lisaks...

Algusest peale tahtsime testida reaalset maailma lihtsate ettekirjutuste kaudu. Üks atraktiivsemaid asju TRE puhul oli see, et seda oli lihtne teha. Igaüks saab sellega hakkama. Selles pole midagi keerulist. TRE-ga oli tohutu võimalus pakkuda lihtsat ja tõhusat meetodit kehakaalu langetamiseks ja metaboolse tervise parandamiseks. Ehitasime selle nii üles, kuna dieedid toimivad reaalses maailmas just nii. Söömisaken? Valisime 12.00-20.00, sest just see tundus kõige paremini sobivat meie ellu. St. õhtusöök on palju sotsiaalsem söök kui hommikusöök. Eeldasime, et õhtusöögi ajal on inimestel raskem paastuda.  Lõpuks jäi meid ülesandeks teha range ja randomiseeritud kliiniline uuring. Selleks ajaks, kui me alustasime, oli ka vihjeid väikestest ja kontrollimatutest TRE-uuringutest inimestel.

Tahtsime samuti, et juhuslikkuse alusel kontrollgruppi sattunud inimesed tunneksid enda samuti osalistena, siis kasutasime veidi loomingulisust ja jäime pidama TRE-ga versus pidev söögiaeg (CMT – continuous meal timing). Võtsime üluuringussees rasvunud / ülekaalulised täiskasvanud, kes ei olnud veel paastunud ja olid suhteliselt stabiilse kehakaaluga. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli gikaalulangus, kaalu mõõdeti kodus nutikaalul 12 nädala jooksul. 50% osalejatest olid täiesti virtuaalsel suhtlemisel. 

Pooled osalejatest olid kohalikud ja nii me saime nende puhul teha põhjalikumaid uuringuid ainevahetuse osas. Andmed saime kokku aastaga. Ja tulemused avaldati 28. Septembri hommikul siin: 

https://jamanetwork.com/journals/jamainternalmedicine/article-abstract/2771095

Mida me siis leidsime:

Esiteks - uuring oli negatiivne. 12 nädala jooksul ei leitud, et TRE oleks viinud statistiliselt olulise kaalulanguseni. 

Heaks uudiseks on see, et andmeid oli lihtne uurida:

Keskmine algkaal oli mõlemas rühmas umbes 100 kg. TRE rühma inimesed kaotasid 0,94 kg ja see oli madalam kui algväärtus (p = 0,01). Kuid ka CMT rühm (kontroll) kaotas kaalu (0,68 kg). Seega ei olnud rühmade vahelised erinevused statistiliselt erinevad (p =, 63)

See on oluline. Kui see oleks olnud kontrollgrupita uuring, ütleksime, et kaal langes märkimisväärselt. Kuid seal oli see tüütu kontrollgrupp. On teada, et kliinilistes uuringutes osalevad inimesed võtavad kaalust alla, hoolimata sellest, mida teete. Nii et kontrollgrupi kaasamine oli väga oluline.

Graafikud näitavad kõigi osalejate individuaalseid kehakaalu muutusi algtasemest lõpuni. Seal oli tasakaalus inimesi, kes kaalus kaotasid ja mõned, kes kaalus juurde võtsid. Kõige rohkem kaalu langetanud inimene oli aga CMT grupis!

Kui sa silmad hästi kissi tõmbad, siis ehk suudad ennast veenda, et rohkem inimesi, kes kaotasid kaalu on TRE rühmas, kuid selline kissitamine ei ole teaduses kunagi hea.

Aga teised asjad? Noh, põhimõtteliselt polnud erinevust üheski uuritud aspektis ühe erandiga. Insuliini ega glükoosi, lipiidide, une, aktiivsuse, puhke- või koguenergia kulutamise ega rasvamassi osas ei olnud erinevusi kontrollgrupiga.

Üks asi tundus teistsugune. See on sekundaarne tulemusnäitaja, nii et võtke seda koos terakese soolaga, kuid TRE rühma inimesed kaotasid rohkem lahjat kehamassi st lean mass (LBM lean body mass, vahel ma vihkan seda, et eesti keeles ei ole sellised mõisted lihtsalt leitavad aga Wikipedia märgib, et lahja kehamass leitakse, kui kogu kehakaalust lahutatakse keharasv) ja eriti apendikulaarset lahjat massi, kui CMT grupis.

Isiku keskmine kaalulangus TRE rühmas oli 1,70 kg. Sellest 1,10 kg (kaotatud ~ 65 massiprotsenti) oli lahja mass; ainult 0,51 kg kaotatud kehakaalust oli rasvamass. Rasvase massi kadu kaalulanguse ajal on normaalne, kuid tavaliselt moodustab see 20–30% kogu kaalukaotusest.

Nii et kokkuvõtlikult: 1) ükskõik, kuspoolt te seda ka ei vaataks, pole TRE väljakirjutamine eriti tõhus kaalulangetusstrateegia; 2) TRE-l ei olnud eeliseid võrreldes kontrollrühmaga; 3) Kaalulangus näis tulenevat pigem lihasmassist kui rasvamassist

Meid üllatasid need tulemused. Selleks ajaks olin ise teinud ca 7 aastat TRE 16:8. Lõpetasin selle. See uuring õpetas mulle palju. Minu jaoks on õppetunnid järgmised: 1) RCT (randmized controlled trials – randomiseeritud kontrolluuringuid) toitumises on võimalik teha; 2) ignoreerida tuleks kõiki ilma kontrollrühmata toitumisuuringuid 3) keskendumine ainult kaalulangusele võib viia kasu saamiseni, kuid see võib kahjustada. Lahja massi kao näide on hea. 1 kg massi kaotamine = / = kg rasva. Tõepoolest, kui inimene kaotab 0,65 kg lahja massi ja ainult 0,35 kg rasvamassi, siis on see tõenäoliselt meetod, millest mina loobuksin.