võilillejuurest kommi

Veidi hiljaks jäänud, kuna tegemist varakevadiste juurtega. Aga järgmine juure korjamise aeg sügisel.
Kõigepealt sobivas koguses võilillejuuri. Vahemärkusena seda, et varakevadised võilillejuured on maitselt mahedad-magusad ja süüa tasuks neid ka niisama - otse peenralt võetuna. Mulla võib käega maha pühkida. Niisama süües saab B12 kätte, kes kardab, peseb hoolikalt puhtaks. Võib ka ära koorida. Vitamiine-mineraale

jääb peale koorimist ikka vähemaks.

Talveks olen kuivatanud juuri tükeldatuna ja ilma pesemata. Kuivades tuleb üleliigne juure küljest ilusti lahti, võib üle harjata. Oleneb muidugi pinnasest.
Siin pildil on juured pestud, kuna selline kommi variant kavas.

Retsept tuligi sellisest uitmõttest, et oli laual üks tühi meepurk, mille põhja küljes mett. Paraja suurusega tükid paningi sinna meepurki ja segasin hoolikalt läbi.

Kevadel oli veel pliidi kütmise aeg, ja meega tükid panin ööseks sinna sooja pliidi äärele kuivama. Kuivatit ei ole võilillejuurtele kunagi kasutanud, kuna õhu käes kuivavad kiiresti.

Siin pildil nüüd kuivanud juured võrreldes kuivamata juurtega. Maht väheneb oluliselt.

Kui jätta juured sellised pehmemad siis maitse on väga hea. Ja närimiseks ka tegevust.

Selline suurepärane kaubanduslik väljanägemine tuleb kui teha meega kooritud juuretükke. Valge magus närimine