Dr. Benjamin Spock's ''Baby and Child Care'' http://www.amazon.com/Dr-Spocks-Baby-Childcare-Seventh/dp/0671537628
Radikaalseks muudatuseks oma lastevanemate piibliks saanud raamatu 7 täiendatud trükis soovitab maailmakuulus lastearst lastele täielikule taimetoidule üleminekut.
Dr. Spock, kes suri 94 aasta vanuselt, hakkas taimetoitlaseks 1991 aastal. Toitumise muudatust pidas ta oma tervise paranemise peamiseks põhjuseks.
Raamatul on ilmunud veel 2 täiendatud trükki, kuid need ei ole enam täiendatud Spocki enda poolt ja seega ma ei tea kas kvaliteet on paranenud või mitte.
esmaspäev, 28. veebruar 2011
reede, 25. veebruar 2011
Õpime lugema pakendeid:)
Üks Cornelli mõnusamaid loenguid - kus tõesti naerda sai ja imestada tootjate superleidlikuse üle oli Jeff Novick MS, RD, LD, LN (ma loen siinkohal need tema 4 kraadi üles:)) loeng, kuidas lugeda pakendeid. Novicku energiline ja humoorikas lugemine tegi selle teema väga nautitavaks. Ma teen lühikokkuvõtte - põhjalikumalt õnnestub seda võibolla puudutada kuskil eraldi seminaril või 26. märtsi koolitusel. Vahva oli kui ta mainis, et ta käib poes alati!:) luubi ja kalkulaatoriga:).
Õpime lugema pakenditelt. Oskame juba pakile teise külje kerata ja vaadata palju on tootes säilitusaineid, erinevaid E-sid. Meil on raamat, millest leiame ka selle E-aine täpsema nime ja selgituse, mida ta endast kujutab. Aga kas me oskame vaadata teiste koostisoasde suhet ja seda kui kasulik see meile võiks olla.
Rasvad – kui palju vajame. Väga vähe – 3-5% kaloritest võiks tulla rasvast. Tänasel päeval on USA elaniku rasvast tulevate kalorite % väga-väga suur – 35%. Paneme tähele, mitte grammidest ei käi jutt vaid kaloritest ja %. 1 g süsivesikuid annab meile 4 kalorit. 1 g rasva annab meile 9 kalorit. St süsivesikuid kulub energia tootmiseks rohkem ja neid tarbitakse keha poolt hästi ära. Rasv annab meile energiat 2x rohkem. Mida rasvasem toit, seda rohkem üleliigset rasva naha alla tallele pannakse. Valgu ja rasvarohket dieeti eelisatades, pea meeles, et meie kehas on üks organ, mis tarbib ainult süsivesikutest saadavat energiat. JA SEE ORGAN ON MEIE AJU. AJU tarbib päevas suhkruid (süsivesikuid) 500 kalorit.
Niisiis rasvad – vajame päeva kalorite hulgast tegelikult 3-5%; valitsus koostöös suurimate toiduainete tootjatega soovitab 30% ja arstid, kes on spetsialiseerunud elustiili meditsiinile soovitavad 10-15%. 35% ja rohkem on viinud terve rahvuse ülekaaluni. Kui me võtame 15% selliseks soovituslikuks tarbimiseks – palju see grammides teeb?
100cal korral on 15% 15 kalorit
200cal korral on 15% 30 kalorit jne.
Vältida tuleks toite, mis sisaldavad:
Küllastunud loomseid rasvu: searasv, või, piimatooted, juust
Küllastunud taimseid rasv: troopilised rasvad:palmirasv, kookosrasv, kakaovõi
Inimese tehtud rasvad: hüdrogeenitud või ükskõik millise teise nimega tahkestatud taimerasvad
SOOL
Inimkeha vajab soola ainult 250 mg (MILLIGRAMMI) päevas. USA tarbib 3000-5000mg päevas. Teaduste Akadeemia (USA oma) märgib, et päevane kogus tervel täiskasvanul peaks jääma 1200-1500mg vahele. Ja mitte mingil juhul ei tohiks ületada 2300mg. Üle 50 eluaasta on ülemine piir 1500mg ja üle 70 on piir 1200mg. Samas on kavalamd tootjad võtnud selle 2300 numbri ja märkinud oma toitumissoovitustes, et inimene vajab päevas 2300mg. Ei, ei vaja – see on ülemine kriitiline piir. Palju on 2300mg – see on 1 teelusikatäis. Ja kui arst soovitab südame pärast minna üle soolavabale dieedile siis tasub meeles pidada, et 77% toidusoolast tuleb valmistoitudest ja restornaide-kohvikute toitudest. Kuidas pakendilt õige number üles leida.
Kui me võtame aluseks, et meie päeva kalorite norm on 2000cal siis 2300mg soola tuleb suhtega kaloritesse 1:1. Nii et kui valmistoit sisaldab 320cal – siis soola võib seal olla 320mg. Jäta meelde, et 1000 mg on 1 gramm ja suhe on õige mg ja kalorite vahel mitte aga g ja cal vahel.
SUHKUR
Suhkur ei ole probleem – probleemiks on töödeldud suhkur. Rafineeritud (valge suhkur), välja sünteesitud (fruktoos, glükoos), kontsentreeritud suhkur (siirupid, toorsuhkrud, mesi). Oluline ei ole palju suhkrut on loomulikult puuviljades, aedviljades – see on suhkur oma loomulikus olekus. Oluline on kui palju on tootesse täiendavalt suhkrut lisatud. Kuivatatud puuviljades on suhkur kontsentreeritult – tasub leotada kui on suhkru ainevahetusega probleeme. Ameeriklased saavad 20% oma kaloritest rafineeritud, täiendavalt lisatud, kontsentreeritud suhkrutest. Kokkuvõtlikult tasub vältida tooteid, mille koostiosade nimekirjas on suhkur esimese 5 komponendi hulgas.
SÜSIVESIKUD:
90% ameeriklaste süsivesikutest tuleb rafineeritud süsivesikutest. Süsivesikud on kõige paremaks kütteallikaks inimkehale, kuid nende loomulikus olekus. Ole ettevaatlik, kui pakendile on märgitud vähendatud süsivesikud vms. Eelista täisterajahu, kivijahvatus, täistera. Väldi: rafineeritud jahu, kooritud teradest valm. Jahu, valge nisujahu, valge riis, püül, semolina. Näiteks märge: orgaaniline pleegitamata semoline? Ons keegi kuulnud midagi sellist st täiesti tavalist valget jahu. Väldi kui esimese nimena nimistus on nisujahu sest see on valge jahu. Kui ei ole märgitud täisterajahu siis on see valge rafineeritud jahu.
KORDAME ÜLE:
1. Vaata kaloreid ja rasva suhet
2. kontrolli soola sisaldust
3. loe koostisosade nimekirja, kus jälgi: 1) halvad rasvad 2) lisatud suhkruid 3) täistera jahu
JA VEEL ÜKS ASI: MITTEKUNAGI, MITTE IIALGI ÄRA USU, MIS ON KIRJAS PAKENDI ESIMESEL POOLEL.
Vaatame esimest EESTIMAIST näidet:
Ahjus küpsetatud kartulikrõpsud – 70% vähem rasva – Naturaalsed –
Keerame paki ümber:
pakk 70g, 1 portsjon 25g, pakis on 2-3 portsjonit. Ehk 2,8 portsjonit.
1 portsjon e. 25g sisaldab 101 kalorit, terve pakk 282,8 kalorit
Rasva on 25g 2,5g ehk 101 kalori kohta on rasva 22,5 kalorit, mis teeb 22,5% kaloritest tuleb rasvast.(Pea meels et siin pakis on 70% vähem rasva:), kokku siis ainult 22,5%.
Soola on 25 g kohta 1,2 g ehk 101 kalori kohta on soola 1200mg – soola suhe kaloritesse on 1:10 (aga normaalne on 1:1)
Koostisosad: 1) päevalilleõli – külmpressiga tegemist olla ei saa, kvaliteet üldse teada ei ole aga kuna tavajuhul kasutatakse tööstuses rafineeritud taimeõlisid siis saab liigitada selle halbade rasvade hulka
2)suhkur on nimekirjas 4. kohal, kusjuures tuleb veel edasi ka glükoos (glükoos ja fruktoos, mis lisatakse toitudele on ekstraheeritud kõrgel temperatuuril maisisiirupist, mitte saadud puuviljadest);
3) kartulihelbed ja tärklis – tegemist ei ole tervikliku toote ehk kartuli endaga. Vaid ülitöödeldud kartulihelveste ja kartulist saadud tärklise kokkusegamisel . Naturaalne? Mõiste lubab kasutada seda sõna – inimestele ka meeldib. Aga see, mida mina naturaalse all mõistan – terviklik, töötlemata, kõrgtehnoloogiliselt lõhustamata – seda siin ei ole mitte milligrammigi eest. Valik on SINU
4) sojaletsitiin – märget GMO kohta ei ole, kohustus vist on märkida. Kvaliteet – päritolu teadmata.
Teine näide:
JÄRGMINE
Sealihaga ühepajatoit. 530g
Keedusool (rafineeritud sool) 1,2%, mis teeb 6,36g
100g tootes 5g rasva. Vähe andmeid – palju peab ise arvutama:)
100g on 93 cal ja rasva on sellest 45 cal. Rasva kalorite protsent 48% ja enamik kusjuures küllastunud loomsest rasvast
100g on soola 1200mg ja kalorite ja soola mg suhe 93:1200 on 1:13
Loetelu: loomne rasv, taimeõli kvaliteet märkimata järelikul rafineeritud
Maitseained üles loetlemata – seega ei tea kas on mõni maitsetugevdaja või 40 kemikaalist koosnev naturaalne maitseaine? Maitseb?
Ma proovin neid veel otsida aga minu fotokas ei tee neid koostisosade silte korralikult üles. Seega ma peaksin need toidud omale koju ostma - aga ei tahaks. Kui kellelgi on head fotokat - võiks ta mulle saata mõned toote pildid - eest ja tagant vaates. Või hoida alles mõne pakendi. Ma pean märkima, et Jeff Novicku loengus olid kõik pakendid mahetooted ja tervisetooted - sellest hoolimata olid kõik % tasakaalust nii väljas kui väljas.
Õpime lugema pakenditelt. Oskame juba pakile teise külje kerata ja vaadata palju on tootes säilitusaineid, erinevaid E-sid. Meil on raamat, millest leiame ka selle E-aine täpsema nime ja selgituse, mida ta endast kujutab. Aga kas me oskame vaadata teiste koostisoasde suhet ja seda kui kasulik see meile võiks olla.
Rasvad – kui palju vajame. Väga vähe – 3-5% kaloritest võiks tulla rasvast. Tänasel päeval on USA elaniku rasvast tulevate kalorite % väga-väga suur – 35%. Paneme tähele, mitte grammidest ei käi jutt vaid kaloritest ja %. 1 g süsivesikuid annab meile 4 kalorit. 1 g rasva annab meile 9 kalorit. St süsivesikuid kulub energia tootmiseks rohkem ja neid tarbitakse keha poolt hästi ära. Rasv annab meile energiat 2x rohkem. Mida rasvasem toit, seda rohkem üleliigset rasva naha alla tallele pannakse. Valgu ja rasvarohket dieeti eelisatades, pea meeles, et meie kehas on üks organ, mis tarbib ainult süsivesikutest saadavat energiat. JA SEE ORGAN ON MEIE AJU. AJU tarbib päevas suhkruid (süsivesikuid) 500 kalorit.
Niisiis rasvad – vajame päeva kalorite hulgast tegelikult 3-5%; valitsus koostöös suurimate toiduainete tootjatega soovitab 30% ja arstid, kes on spetsialiseerunud elustiili meditsiinile soovitavad 10-15%. 35% ja rohkem on viinud terve rahvuse ülekaaluni. Kui me võtame 15% selliseks soovituslikuks tarbimiseks – palju see grammides teeb?
100cal korral on 15% 15 kalorit
200cal korral on 15% 30 kalorit jne.
Vältida tuleks toite, mis sisaldavad:
Küllastunud loomseid rasvu: searasv, või, piimatooted, juust
Küllastunud taimseid rasv: troopilised rasvad:palmirasv, kookosrasv, kakaovõi
Inimese tehtud rasvad: hüdrogeenitud või ükskõik millise teise nimega tahkestatud taimerasvad
SOOL
Inimkeha vajab soola ainult 250 mg (MILLIGRAMMI) päevas. USA tarbib 3000-5000mg päevas. Teaduste Akadeemia (USA oma) märgib, et päevane kogus tervel täiskasvanul peaks jääma 1200-1500mg vahele. Ja mitte mingil juhul ei tohiks ületada 2300mg. Üle 50 eluaasta on ülemine piir 1500mg ja üle 70 on piir 1200mg. Samas on kavalamd tootjad võtnud selle 2300 numbri ja märkinud oma toitumissoovitustes, et inimene vajab päevas 2300mg. Ei, ei vaja – see on ülemine kriitiline piir. Palju on 2300mg – see on 1 teelusikatäis. Ja kui arst soovitab südame pärast minna üle soolavabale dieedile siis tasub meeles pidada, et 77% toidusoolast tuleb valmistoitudest ja restornaide-kohvikute toitudest. Kuidas pakendilt õige number üles leida.
Kui me võtame aluseks, et meie päeva kalorite norm on 2000cal siis 2300mg soola tuleb suhtega kaloritesse 1:1. Nii et kui valmistoit sisaldab 320cal – siis soola võib seal olla 320mg. Jäta meelde, et 1000 mg on 1 gramm ja suhe on õige mg ja kalorite vahel mitte aga g ja cal vahel.
SUHKUR
Suhkur ei ole probleem – probleemiks on töödeldud suhkur. Rafineeritud (valge suhkur), välja sünteesitud (fruktoos, glükoos), kontsentreeritud suhkur (siirupid, toorsuhkrud, mesi). Oluline ei ole palju suhkrut on loomulikult puuviljades, aedviljades – see on suhkur oma loomulikus olekus. Oluline on kui palju on tootesse täiendavalt suhkrut lisatud. Kuivatatud puuviljades on suhkur kontsentreeritult – tasub leotada kui on suhkru ainevahetusega probleeme. Ameeriklased saavad 20% oma kaloritest rafineeritud, täiendavalt lisatud, kontsentreeritud suhkrutest. Kokkuvõtlikult tasub vältida tooteid, mille koostiosade nimekirjas on suhkur esimese 5 komponendi hulgas.
SÜSIVESIKUD:
90% ameeriklaste süsivesikutest tuleb rafineeritud süsivesikutest. Süsivesikud on kõige paremaks kütteallikaks inimkehale, kuid nende loomulikus olekus. Ole ettevaatlik, kui pakendile on märgitud vähendatud süsivesikud vms. Eelista täisterajahu, kivijahvatus, täistera. Väldi: rafineeritud jahu, kooritud teradest valm. Jahu, valge nisujahu, valge riis, püül, semolina. Näiteks märge: orgaaniline pleegitamata semoline? Ons keegi kuulnud midagi sellist st täiesti tavalist valget jahu. Väldi kui esimese nimena nimistus on nisujahu sest see on valge jahu. Kui ei ole märgitud täisterajahu siis on see valge rafineeritud jahu.
KORDAME ÜLE:
1. Vaata kaloreid ja rasva suhet
2. kontrolli soola sisaldust
3. loe koostisosade nimekirja, kus jälgi: 1) halvad rasvad 2) lisatud suhkruid 3) täistera jahu
JA VEEL ÜKS ASI: MITTEKUNAGI, MITTE IIALGI ÄRA USU, MIS ON KIRJAS PAKENDI ESIMESEL POOLEL.
Vaatame esimest EESTIMAIST näidet:
Ahjus küpsetatud kartulikrõpsud – 70% vähem rasva – Naturaalsed –
Keerame paki ümber:
pakk 70g, 1 portsjon 25g, pakis on 2-3 portsjonit. Ehk 2,8 portsjonit.
1 portsjon e. 25g sisaldab 101 kalorit, terve pakk 282,8 kalorit
Rasva on 25g 2,5g ehk 101 kalori kohta on rasva 22,5 kalorit, mis teeb 22,5% kaloritest tuleb rasvast.(Pea meels et siin pakis on 70% vähem rasva:), kokku siis ainult 22,5%.
Soola on 25 g kohta 1,2 g ehk 101 kalori kohta on soola 1200mg – soola suhe kaloritesse on 1:10 (aga normaalne on 1:1)
Koostisosad: 1) päevalilleõli – külmpressiga tegemist olla ei saa, kvaliteet üldse teada ei ole aga kuna tavajuhul kasutatakse tööstuses rafineeritud taimeõlisid siis saab liigitada selle halbade rasvade hulka
2)suhkur on nimekirjas 4. kohal, kusjuures tuleb veel edasi ka glükoos (glükoos ja fruktoos, mis lisatakse toitudele on ekstraheeritud kõrgel temperatuuril maisisiirupist, mitte saadud puuviljadest);
3) kartulihelbed ja tärklis – tegemist ei ole tervikliku toote ehk kartuli endaga. Vaid ülitöödeldud kartulihelveste ja kartulist saadud tärklise kokkusegamisel . Naturaalne? Mõiste lubab kasutada seda sõna – inimestele ka meeldib. Aga see, mida mina naturaalse all mõistan – terviklik, töötlemata, kõrgtehnoloogiliselt lõhustamata – seda siin ei ole mitte milligrammigi eest. Valik on SINU
4) sojaletsitiin – märget GMO kohta ei ole, kohustus vist on märkida. Kvaliteet – päritolu teadmata.
Teine näide:
JÄRGMINE
Sealihaga ühepajatoit. 530g
Keedusool (rafineeritud sool) 1,2%, mis teeb 6,36g
100g tootes 5g rasva. Vähe andmeid – palju peab ise arvutama:)
100g on 93 cal ja rasva on sellest 45 cal. Rasva kalorite protsent 48% ja enamik kusjuures küllastunud loomsest rasvast
100g on soola 1200mg ja kalorite ja soola mg suhe 93:1200 on 1:13
Loetelu: loomne rasv, taimeõli kvaliteet märkimata järelikul rafineeritud
Maitseained üles loetlemata – seega ei tea kas on mõni maitsetugevdaja või 40 kemikaalist koosnev naturaalne maitseaine? Maitseb?
Ma proovin neid veel otsida aga minu fotokas ei tee neid koostisosade silte korralikult üles. Seega ma peaksin need toidud omale koju ostma - aga ei tahaks. Kui kellelgi on head fotokat - võiks ta mulle saata mõned toote pildid - eest ja tagant vaates. Või hoida alles mõne pakendi. Ma pean märkima, et Jeff Novicku loengus olid kõik pakendid mahetooted ja tervisetooted - sellest hoolimata olid kõik % tasakaalust nii väljas kui väljas.
neljapäev, 24. veebruar 2011
Miks Jaapani inimesed enam terved ei ole ja kuidas geenid ikka vähe vastu peavad
Pikaealisuse geenid ei ole Jaapani inimestel kaua vastu pidanud - see USA dieet tõmbab sellele vee ruttu peale. Jätkuvalt tuuakse meile näiteid tervetest Jaapanlastest. See ei ole päris täpne. Vaatame, mida kirjutab Jaapanlane ise.
Mamiko MAtsuda PhD artikkel:
Paljud Lääne inimesed arvavad, et Jaapanlased on maailma terveimad inimesed, kuna neil on kõrgeim eluiga. Kuid tuleb märkida, et paljud jaapanlased ei ole üldse terved ja elavad kauem vaid ravimite manustamisega...
http://www.paikesetoit.ee/miks-jaapanlased-jaavad-jarjest-haigemaks
Mamiko MAtsuda PhD artikkel:
Paljud Lääne inimesed arvavad, et Jaapanlased on maailma terveimad inimesed, kuna neil on kõrgeim eluiga. Kuid tuleb märkida, et paljud jaapanlased ei ole üldse terved ja elavad kauem vaid ravimite manustamisega...
http://www.paikesetoit.ee/miks-jaapanlased-jaavad-jarjest-haigemaks
kolmapäev, 23. veebruar 2011
Itaalia šokolaadi-mandli zuccotto
On jälle tordiaeg:).
Koogi alus:
• 1 tass kreeka pähkleid
• 2/3 tassi mandleid
• 1 tass datleid
• 1/2 tl apelsini koort
• 1/2 tl vanilje ekstrakti
1. Jahvata mandlid peeneks, pane kaussi
2. Mikserda kreeka pähklid teraliseks, lisa mandlitele.
3. Töötle datlid apelsinikoore ja vaniljega kreemjaks (meil saadaolevate datlite puhul peaksid datlid olema leotatud). Lisa pähklid ja töötle kreemjaks taignaks.
4. Võta liitrine kauss ja kata see toidukilega. Pressi taigen ühtlaselt kausi põhjale ja külgedele. Aseta kõrvale.
Mandlikreem:
• 1 tass india pähkleid
• 1/3 tass mandlipiima
• 1/3 tass sulatatud kookosrasva
• 3 spl vahtrasiirupit
• 1 1/2 -2 tl mandliekstrakti
• 2 spl hakitud mandleid
1. Blenderda kõik peale hakitud mandlite kreemjaks. Sega juurde mandlid.
2. Määri kreem kaussi pressitud põhjale.
3. Hoia sügavkülmas mõned tunnid või seni kuni kreem on piisavlt tahenenud, et saab järgmise kihi peale panna.
Käisin seal sügavkülmas vahepeal kaussi kallutamas, et kreem tahenedes rohkem seinte külge jääks.
Kakaokreem:
• 3/4 tass mandlipiima
• 1/2 tass india pähkleid
• 1/2 tass kreeka pähkleid
• 3 spl kakaod
• 3 spl vahtrasiirupit
• 2 tl jaanikauna jahu
• Poole vaniljekauna seemned
• Näputäis meresoola
• 2 spl sulatatud kakaovõid
• 1 spl kookosrasva
1. Blenderis blenderda kõik peale või ja rasva kreemajks
2. Lisa viimased 2 koostisosa ja blemderda veel.
3. Pane kreem kaussi tühjale kohale:) .
Serveerimine
Hoia kooki paar tundi sügavkülmas või külmikus üleöö, kuni on tahenenud.
Keera kauss taldrikule kummuli ja eemalda kile.
Keera kauss taldrikule kummuli ja eemalda kile.
Raputa peale kakaod ja lõika tükkideks
Retsept on pärit Heather Pace kodulehelt
kas lähed vaatama paraadi
Üks teine arvamus - selline kõrvalhüpe toidu ja kookide vahelt.
Sõjavägi toimib ustavuse tekitajana; kõik lagab väikestest asjadest, Võib imestada, miks iga sõdur peab aastaid marssima paraadidel ja järgima rumalaid käske – vasakpöörd, parempöörd, sammu marss – tundide kaupa, ilma igasuguse otstarbeta. Aga selles on peidetud otstarve olemas. Tema intelligentsust hävitatakse. Teda muudetakse automaadiks, robotiks. Ja kui siis antakse käsk: „Vasakpöörd!”, siis ei küsi vaim enam, miks. Kui keegi teine teile ütleks: „vaskapöörd!”, siis küsiksite: „Mis jama see on? Miks ma peaksin vasakule minema? Ma lähen paremale!”. Aga sõdur ei tohi kahelda ega pärida, ta lihtsalt peab käsku täitma. See ongi ustavuse esimene tingimus.
Kuningatele ja kindralitele on kasulik, kui sõjavägi on neile niivõrd ustav, et sõdurid toimivad nagu maisnad, mitte nagu inimesed.
Elu ja tsivilisatsioon oleksid olnud täiesti teistsugused, kui me oleksime inimesi üles kasvatanud nii, et nad oleksid intelligentsemad. Nii paljud sõjad oleksid toimumata jäänud, sest inimesed oleksid küsinud: „Miks? Miks me peaksime tapma süütuid inimesi?” Aga selle asemel on nad ustavad ühele või teisele riigile, ja mõlema riigi poliitikud võitlevad ja ohverdavad oma inimesi. Kui poliitikutele meeldib nii väga võidelda, võiksid nad maadlusmatše pidada ja inimesed võiksid neid nautida, nii nagu jalgpallivõistlusi.
Aga kuningad ja poliitikud, presidendid ja peaministrid ei lähe ise sõtta. Lihtsad inimesed, kel pole üldse vaja teineteist tappa, lähevad sõtta ja tapavad või saavad ise tapetud. Neid autasustatakse nende ustavuse eest – neile antakse Victoria Rist või mõni teine taoline orden EBAINIMLIKKUSE, EBAINTELLIGENTSUSE, MEHAANILISUSE EEST.
Mõrv on lubatud, armastus mitte. Kui armastad avalikus kohas, siis leitakse, et see on kõlvatu. See on absurdne – armastus on kõlvatu ja mõrv ei ole? Armastajad ei tohi avalikus kohas armastada, aga kindralid tohivad ringi jalutada ja medaleid näidata. Nad on mõrtsukad ja medalid on saadud mõrvade eest! Medalid näitavad, kui palju nad on tapnud, kui palju inimesi on pidanud surema. Ja see ei ole kõlvatu?
Ja ühiskond hävitab juba usalduse juured. Sul ei lubata iseennast usaldada. Ühiskond teeb seda teadlikult, sihilikult, sest kui inimene usadab iseennast siis on ta ühiskonnale ohtlik – sest ühiskond sõltub orjusest, ühiskond on orjusesse tohutult palju paigutanud.
Ühiskond põhineb usul. Ühiskond on enesehüpnoosile üles ehitatud. Ühiskond põhineb robotite ja masinate loomisel, mitte inimeste loomisel. Tal on vaja sõltuvaid inimesi – sedavõrd sõltuvaid, et nad vajavad pidevat türanniseerimist, sedavõrd sõltuvaid, et nad otsivad ise endale türanne…
Armastus toob vabaduse. Ustavus toob orjuse. Pealtnäha on nad sarnased, sügaval sisemuses aga vastandlikud. Ustavust on igati väärtustatud, kuid see hävitab intelligentsuse. Sõdur peab riigile ustav olema. Seda meest, kes viskas aatompommid Hiroshimale ja Nagasakile, ei saa süüdlaseks pidada, ta täitis lihtsalt oma kohust. Talle anti käsk ja tema oli ustav oma ülemusele, selline on sõjaväes väljaõpe. Neid on välja õpetatud aastaid, nii et vastuhakk muutub peaaegu võimatuks. Isegi kui sa saad aru, et see, mida sul kästakse teha, on täiesti vale, on väljaõpe nii sügaval sinu sees, et sa vastad: „Just nii, saab tehtud.”
Ma ei suuda uskuda, et see mees, kes Hiroshimale ja Nagasakile pommid viskas, oli masin. Tal oli süda samamoodi nagu meil kõigil. Tal on samuti naine ja lapsed, ema ja isa. Ta oli samapalju inimene kui teie – aga ühe erinevusega. Teda oli välja õpetatud käske täitma, ilma midagi küsimata, ja kui käsk oli antud, täitis ta selle.
Olen tihti mõelnud tema vaimust. Kas võiks olla usutav, et ta ei mõelnud selle peale, et see pomm tapab peaaegu kakssada tuhat inimest? Kas ta poleks võinud öelda: „Ei! Võib olla oleks parem, kui kindral mu maha laseb, sest ma ei täitnud käsku – selle asemel, et tappa kakssada tuhat inimest”? Võib olla ei tulnud see talle pähegi.
(Osho )
Me vaidleme ideedega, me õigustame mõrva, kõikjal maailmas me õigustame mõrva õiglase eesmärgi saavutamise vahendina, mis iseenesest on pretsedenditu. Varem tunnistati kurjust kurjuseks, mõrva tunnistati mõrvaks, aga nüüd on mõrv ülla eesmärgi saavutamise vahend. Ühe inimese või inimrühma mõrva õigustatakse, sest mõrvaja või rühmitus, keda mõrvaja esindab, õigustab seda inimestele kasuliku tulemuse saavutamise vahendina. See tähendab, me ohverdame oleviku tuleviku nimel...Inimene pole oluline - oluliseks on muutunud süsteemid ja ideed. Inimestel pole enam mitte mingit tähtsust. Me võime hävitada miljoneid inimesi senikaua, kuni oleme saavutanud tulemuse ja seda tulemust õigustavad ideed.
(Jiddu Krishnamurti Üks ja ainus vabadus)
Tegelikult kui oleks esimene aprill, võiksime rääkida toidupangast. Millega me söödame oma näljaseid ja vähekindlustatuid - ma ei ostaks seda toitu omale raha eest aga inimesed on praktiliselt kohustatud sööma poes ülejäävat toitu. Samas see ei ole ju toit? Sõna kasutus on vale - toit on see, mis toidab inimest - annab talle jõudu ja energiat. See, mida müüakse poes ei ole ju toit! Kiiremale surmale vastu. Üsna piinarikas tee kusjuures. Surra läbi südamehaiguste, ülekaalu, diabeedi, vähi - väga piinarikas. Me ostame relvi, et hoida rahu? Ja hoiame inimeste toidu pealt kokku, kas pole. Hoiame oma rahva tervise pealt tugevasti kokku. Näiline küllus poes - ja äärmuslik nälg selle kõige taga. Ja kas siis relvi enam on vaja?
Sõjavägi toimib ustavuse tekitajana; kõik lagab väikestest asjadest, Võib imestada, miks iga sõdur peab aastaid marssima paraadidel ja järgima rumalaid käske – vasakpöörd, parempöörd, sammu marss – tundide kaupa, ilma igasuguse otstarbeta. Aga selles on peidetud otstarve olemas. Tema intelligentsust hävitatakse. Teda muudetakse automaadiks, robotiks. Ja kui siis antakse käsk: „Vasakpöörd!”, siis ei küsi vaim enam, miks. Kui keegi teine teile ütleks: „vaskapöörd!”, siis küsiksite: „Mis jama see on? Miks ma peaksin vasakule minema? Ma lähen paremale!”. Aga sõdur ei tohi kahelda ega pärida, ta lihtsalt peab käsku täitma. See ongi ustavuse esimene tingimus.
Kuningatele ja kindralitele on kasulik, kui sõjavägi on neile niivõrd ustav, et sõdurid toimivad nagu maisnad, mitte nagu inimesed.
Elu ja tsivilisatsioon oleksid olnud täiesti teistsugused, kui me oleksime inimesi üles kasvatanud nii, et nad oleksid intelligentsemad. Nii paljud sõjad oleksid toimumata jäänud, sest inimesed oleksid küsinud: „Miks? Miks me peaksime tapma süütuid inimesi?” Aga selle asemel on nad ustavad ühele või teisele riigile, ja mõlema riigi poliitikud võitlevad ja ohverdavad oma inimesi. Kui poliitikutele meeldib nii väga võidelda, võiksid nad maadlusmatše pidada ja inimesed võiksid neid nautida, nii nagu jalgpallivõistlusi.
Aga kuningad ja poliitikud, presidendid ja peaministrid ei lähe ise sõtta. Lihtsad inimesed, kel pole üldse vaja teineteist tappa, lähevad sõtta ja tapavad või saavad ise tapetud. Neid autasustatakse nende ustavuse eest – neile antakse Victoria Rist või mõni teine taoline orden EBAINIMLIKKUSE, EBAINTELLIGENTSUSE, MEHAANILISUSE EEST.
Mõrv on lubatud, armastus mitte. Kui armastad avalikus kohas, siis leitakse, et see on kõlvatu. See on absurdne – armastus on kõlvatu ja mõrv ei ole? Armastajad ei tohi avalikus kohas armastada, aga kindralid tohivad ringi jalutada ja medaleid näidata. Nad on mõrtsukad ja medalid on saadud mõrvade eest! Medalid näitavad, kui palju nad on tapnud, kui palju inimesi on pidanud surema. Ja see ei ole kõlvatu?
Ja ühiskond hävitab juba usalduse juured. Sul ei lubata iseennast usaldada. Ühiskond teeb seda teadlikult, sihilikult, sest kui inimene usadab iseennast siis on ta ühiskonnale ohtlik – sest ühiskond sõltub orjusest, ühiskond on orjusesse tohutult palju paigutanud.
Ühiskond põhineb usul. Ühiskond on enesehüpnoosile üles ehitatud. Ühiskond põhineb robotite ja masinate loomisel, mitte inimeste loomisel. Tal on vaja sõltuvaid inimesi – sedavõrd sõltuvaid, et nad vajavad pidevat türanniseerimist, sedavõrd sõltuvaid, et nad otsivad ise endale türanne…
Armastus toob vabaduse. Ustavus toob orjuse. Pealtnäha on nad sarnased, sügaval sisemuses aga vastandlikud. Ustavust on igati väärtustatud, kuid see hävitab intelligentsuse. Sõdur peab riigile ustav olema. Seda meest, kes viskas aatompommid Hiroshimale ja Nagasakile, ei saa süüdlaseks pidada, ta täitis lihtsalt oma kohust. Talle anti käsk ja tema oli ustav oma ülemusele, selline on sõjaväes väljaõpe. Neid on välja õpetatud aastaid, nii et vastuhakk muutub peaaegu võimatuks. Isegi kui sa saad aru, et see, mida sul kästakse teha, on täiesti vale, on väljaõpe nii sügaval sinu sees, et sa vastad: „Just nii, saab tehtud.”
Ma ei suuda uskuda, et see mees, kes Hiroshimale ja Nagasakile pommid viskas, oli masin. Tal oli süda samamoodi nagu meil kõigil. Tal on samuti naine ja lapsed, ema ja isa. Ta oli samapalju inimene kui teie – aga ühe erinevusega. Teda oli välja õpetatud käske täitma, ilma midagi küsimata, ja kui käsk oli antud, täitis ta selle.
Olen tihti mõelnud tema vaimust. Kas võiks olla usutav, et ta ei mõelnud selle peale, et see pomm tapab peaaegu kakssada tuhat inimest? Kas ta poleks võinud öelda: „Ei! Võib olla oleks parem, kui kindral mu maha laseb, sest ma ei täitnud käsku – selle asemel, et tappa kakssada tuhat inimest”? Võib olla ei tulnud see talle pähegi.
(Osho )
Me vaidleme ideedega, me õigustame mõrva, kõikjal maailmas me õigustame mõrva õiglase eesmärgi saavutamise vahendina, mis iseenesest on pretsedenditu. Varem tunnistati kurjust kurjuseks, mõrva tunnistati mõrvaks, aga nüüd on mõrv ülla eesmärgi saavutamise vahend. Ühe inimese või inimrühma mõrva õigustatakse, sest mõrvaja või rühmitus, keda mõrvaja esindab, õigustab seda inimestele kasuliku tulemuse saavutamise vahendina. See tähendab, me ohverdame oleviku tuleviku nimel...Inimene pole oluline - oluliseks on muutunud süsteemid ja ideed. Inimestel pole enam mitte mingit tähtsust. Me võime hävitada miljoneid inimesi senikaua, kuni oleme saavutanud tulemuse ja seda tulemust õigustavad ideed.
(Jiddu Krishnamurti Üks ja ainus vabadus)
Tegelikult kui oleks esimene aprill, võiksime rääkida toidupangast. Millega me söödame oma näljaseid ja vähekindlustatuid - ma ei ostaks seda toitu omale raha eest aga inimesed on praktiliselt kohustatud sööma poes ülejäävat toitu. Samas see ei ole ju toit? Sõna kasutus on vale - toit on see, mis toidab inimest - annab talle jõudu ja energiat. See, mida müüakse poes ei ole ju toit! Kiiremale surmale vastu. Üsna piinarikas tee kusjuures. Surra läbi südamehaiguste, ülekaalu, diabeedi, vähi - väga piinarikas. Me ostame relvi, et hoida rahu? Ja hoiame inimeste toidu pealt kokku, kas pole. Hoiame oma rahva tervise pealt tugevasti kokku. Näiline küllus poes - ja äärmuslik nälg selle kõige taga. Ja kas siis relvi enam on vaja?
teisipäev, 22. veebruar 2011
Uus kuivatimark SEDONA
Tribest firma (kes toodab personal blendereid) on üllitanud siis excalibur kuivatiga sarnase kuivati. Aga jälle USA firma ja järelikult pole hinnas mingit võitu. Juba lootsin:)
Siit näeb filmi http://www.youtube.com/watch?v=6ka_MF00d9o
Keimling müüb neid 399EUR eest, nii et kallim veel kui excalibur.
Siit näeb filmi http://www.youtube.com/watch?v=6ka_MF00d9o
Keimling müüb neid 399EUR eest, nii et kallim veel kui excalibur.
Miks kaltsium, östrogeen, ravimid ei aita osteoporoosi vastu
Lühidalt ja kokkuvõtlikult Amy Lou Lanou, PhD ja Micgael Castleman raamatust Building bone vitality"
Teaduslik paradigma on nagu telliskivimajake kolme põrsa muinasjutus. Kui juba ükskord majake on püsti, siis on teda äärmislet raske ümber puhuda. Loomulikult ei vasta ükski paradigma kõikidele küsimustele. Aja jooksul vastuolud valitsevale paradigmale kuhjuvad ja nagu üksteise järel toimuvad maavärinad lammutavad lõpuks selle paradigma ja selle asemele tuleb uus.
See protsess võib võtta sajandeid. Arvamus, et maakera on lame, mitte ümmargune seisis väga kaua katoliikliku kiriku paradigmana üleval.
Tänapäeval lagunevad paradigmad muidugi kiiremini, kuid siiski võtab see aega aastakümneid.
Madalat happelisust ravijana märgiti esmakordselt 1968 aastal. Üle 40 aasta on tõendid tasapisi akumuleerunud tõendid, et kaltsiumi teooria on vigane ja et madala happelisuse (ehk aluseline) paradigma pakub osteoporoosi seisukohalt hoopis enamat.
Kui me näeme skelette ja luid-konte muuseumis, näevad nad välja elutu kriidina. Elus luu on täis liikumist. Sarnaselt naha ja teiste kudedega läbib ka see pidevaid jaotusi ja uuenemisi. Meis igaühes, igal ajahetkel on 1 kuni 10 miljoni pisikest täppi, kus meie vana luu laguneb ja uus luu moodustub. Kogu luustik on keskmise eluea jooksul uuenenud täielikult rohkem kui kuus korda.
Luud on tahked, kuid ometi elastsed, et teatud tingimustes murdumata vastu pidada kukkumistele, hüppamistele, paindumistele, väänamistele. Kuidas toimivad osteoplastid seda tuleta meelde varasemast kirjutisest http://www.paikesetoit.ee/kaltsiumist
„Viimase uuringu” türannia – Päevauudised kogu maailmas annavad meile teada, mida on uut. Selles pole midagi halba. Kuid ühel nädalal on viimaseks uusimaks uuringuks, et õlu põhjustab vähki, kohv põhjustab südamehaigusi jne. Järgmisel nädalal on järgmine uuring näitamaks vastupidist. Nii on aja jooksul juhtunud palju kordi ja inimesed on lõplikult ning väsinult segaduses.
Meedia avaldab neid uuringuid sellises vormis, mis annab märku sellest, et iga uus uuring tühistab kõik eelnenud. Kuid nii see ei ole. Viimane uuring on lihtsalt üks paljudest. Ükski üksik uuring ei ole kunagi lõplik. Kõiki uuringuid kogumis hinnates võime saada mingisuguse pildi.
Selles raamatus vaadati läbi osteoporoosi puudutavad uuringud ja leiti neid üle tuhande. Kokku võeti arvesse 1200 uuringut.
Miks on uuringud erinevad? Kui on olemas tõde, kas siis ei peaks uuringute tulemused olema sarnased? Nad peaksid! Kuid ei ole! Ja seda kahel põhjusel:
1. Elu on kompleksne, kaorrapäratu, prognoosimatu
2. Uuringud erinevad oma kvaliteedilt, kvaniteedilt, ülesehituselt, subjektide valiku ja teadusliku korrektsuse-ranguse poolest.
Seetõttu on rumal panna kõik lootused ühte uuringusse. Parim on võtta vaatluse alla kõik sellealased uuringud ja kaaluda tõendeid kogumis.
Meie kehas olevast kaltsiumist on 99% on luudes ja hammastes.
Luudes on keskmiselt 40% kaltsiumi!!! Need on tellisteks aga mörti on 60%
Oled kunagi võtnud seedehäirete vastu antatsiide (Näiteks Tums). Tums sisaldab põhiliselt kaltsiumkarbonaati, mis on tugevalt aluseline. Kaltsiumkarbonaat reageerib mao happelisusega. Karbonaat neutraliseerib happeid, kaltsium vabaneb, eritub uriini. Samasugust rolli mängivad ka kehas olevad kaltsiumi ühendid.
Luud sisaldavad kaltsiumi kolme ühendina: kaltsiumkarbonaat, -fosfaat ja – hüdroksiid. Kui keha pH lengeb (muutub liiga happeliseks), siis peab keha taastama aluselise keskkonna. Taastamisprotsessis paisatakse happeid neutraliseeruvad kaltsiumi ühendid verre, et ülemäärane happesus kaotada. Mis teeb vere happeliseks – kõige suuremaks hapestajaks on valgud. Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest. Seedeprotsessis lõhustatakse valgud aminohapeteks ja saadteakse vereringesse. Mida rohkem valku toidus on, seda enam aminohappeid vereringesse paiskub. Kõrge valgu sisaldusega toit tõstab vere pH taset. Ja keha võtab kaltsiumi ühendid sealt, kus nad on ja 99% on luudes.
Kaltsium uriinis:
Sõna otseses mõttes: Laseme oma luude-hammaste kaltsiumi tualetis veega alla!
Kaltsiumi ühendid viiakse vereringesse, et kiiresti happed neutraliseerida. Selles protsessis satub verre kaltsiumi rohkem kui vaja. Neerud filtreerivad liigse kaltsiumi verest, osa saadetakse vereringesse tagsi ja liigne väljutatakse uriiniga.
Täpsemalt ja pikemalt http://www.paikesetoit.ee/10815
Teaduslik paradigma on nagu telliskivimajake kolme põrsa muinasjutus. Kui juba ükskord majake on püsti, siis on teda äärmislet raske ümber puhuda. Loomulikult ei vasta ükski paradigma kõikidele küsimustele. Aja jooksul vastuolud valitsevale paradigmale kuhjuvad ja nagu üksteise järel toimuvad maavärinad lammutavad lõpuks selle paradigma ja selle asemele tuleb uus.
See protsess võib võtta sajandeid. Arvamus, et maakera on lame, mitte ümmargune seisis väga kaua katoliikliku kiriku paradigmana üleval.
Tänapäeval lagunevad paradigmad muidugi kiiremini, kuid siiski võtab see aega aastakümneid.
Madalat happelisust ravijana märgiti esmakordselt 1968 aastal. Üle 40 aasta on tõendid tasapisi akumuleerunud tõendid, et kaltsiumi teooria on vigane ja et madala happelisuse (ehk aluseline) paradigma pakub osteoporoosi seisukohalt hoopis enamat.
Kui me näeme skelette ja luid-konte muuseumis, näevad nad välja elutu kriidina. Elus luu on täis liikumist. Sarnaselt naha ja teiste kudedega läbib ka see pidevaid jaotusi ja uuenemisi. Meis igaühes, igal ajahetkel on 1 kuni 10 miljoni pisikest täppi, kus meie vana luu laguneb ja uus luu moodustub. Kogu luustik on keskmise eluea jooksul uuenenud täielikult rohkem kui kuus korda.
Luud on tahked, kuid ometi elastsed, et teatud tingimustes murdumata vastu pidada kukkumistele, hüppamistele, paindumistele, väänamistele. Kuidas toimivad osteoplastid seda tuleta meelde varasemast kirjutisest http://www.paikesetoit.ee/kaltsiumist
„Viimase uuringu” türannia – Päevauudised kogu maailmas annavad meile teada, mida on uut. Selles pole midagi halba. Kuid ühel nädalal on viimaseks uusimaks uuringuks, et õlu põhjustab vähki, kohv põhjustab südamehaigusi jne. Järgmisel nädalal on järgmine uuring näitamaks vastupidist. Nii on aja jooksul juhtunud palju kordi ja inimesed on lõplikult ning väsinult segaduses.
Meedia avaldab neid uuringuid sellises vormis, mis annab märku sellest, et iga uus uuring tühistab kõik eelnenud. Kuid nii see ei ole. Viimane uuring on lihtsalt üks paljudest. Ükski üksik uuring ei ole kunagi lõplik. Kõiki uuringuid kogumis hinnates võime saada mingisuguse pildi.
Selles raamatus vaadati läbi osteoporoosi puudutavad uuringud ja leiti neid üle tuhande. Kokku võeti arvesse 1200 uuringut.
Miks on uuringud erinevad? Kui on olemas tõde, kas siis ei peaks uuringute tulemused olema sarnased? Nad peaksid! Kuid ei ole! Ja seda kahel põhjusel:
1. Elu on kompleksne, kaorrapäratu, prognoosimatu
2. Uuringud erinevad oma kvaliteedilt, kvaniteedilt, ülesehituselt, subjektide valiku ja teadusliku korrektsuse-ranguse poolest.
Seetõttu on rumal panna kõik lootused ühte uuringusse. Parim on võtta vaatluse alla kõik sellealased uuringud ja kaaluda tõendeid kogumis.
Meie kehas olevast kaltsiumist on 99% on luudes ja hammastes.
Luudes on keskmiselt 40% kaltsiumi!!! Need on tellisteks aga mörti on 60%
Oled kunagi võtnud seedehäirete vastu antatsiide (Näiteks Tums). Tums sisaldab põhiliselt kaltsiumkarbonaati, mis on tugevalt aluseline. Kaltsiumkarbonaat reageerib mao happelisusega. Karbonaat neutraliseerib happeid, kaltsium vabaneb, eritub uriini. Samasugust rolli mängivad ka kehas olevad kaltsiumi ühendid.
Luud sisaldavad kaltsiumi kolme ühendina: kaltsiumkarbonaat, -fosfaat ja – hüdroksiid. Kui keha pH lengeb (muutub liiga happeliseks), siis peab keha taastama aluselise keskkonna. Taastamisprotsessis paisatakse happeid neutraliseeruvad kaltsiumi ühendid verre, et ülemäärane happesus kaotada. Mis teeb vere happeliseks – kõige suuremaks hapestajaks on valgud. Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest. Seedeprotsessis lõhustatakse valgud aminohapeteks ja saadteakse vereringesse. Mida rohkem valku toidus on, seda enam aminohappeid vereringesse paiskub. Kõrge valgu sisaldusega toit tõstab vere pH taset. Ja keha võtab kaltsiumi ühendid sealt, kus nad on ja 99% on luudes.
Kaltsium uriinis:
Sõna otseses mõttes: Laseme oma luude-hammaste kaltsiumi tualetis veega alla!
Kaltsiumi ühendid viiakse vereringesse, et kiiresti happed neutraliseerida. Selles protsessis satub verre kaltsiumi rohkem kui vaja. Neerud filtreerivad liigse kaltsiumi verest, osa saadetakse vereringesse tagsi ja liigne väljutatakse uriiniga.
Täpsemalt ja pikemalt http://www.paikesetoit.ee/10815
kolmapäev, 16. veebruar 2011
Mida siis täna väljas on süüa - lepaurvad
Külmaga head krõbedad:)
Lepaurvad on siis lepa isasõied. Täis valku ja vaiku. Söödavad:toorelt ja keedetult (ühe arvamuse kohaselt meenutavad kartuli ja maisi kombinatsiooni)
Kirjutab julge proovisööja: kui süüa mingit taime esmakordselt, meeldib mulle seda teha toorel kujul. Kui taim ei ole sobiv, annab see endast märku seedekorratuse näol. 10 päeva sõin 10 toorest lepaurba hommikuti ja 20 päeva sõin 20 keedetud lepaurba hommikuti. Mitte mingit korratust ei ilmnenud.
Andmebaasis (www.pfaf.org), mis sisaldab endas infot üle 7000 taime kohta, öeldakse, et lepaurvad on söödavad nii toorelt kui kuumutatult ja nad sisaldavad palju valku. Märgitakse, et neil on kibe maitse ja nad leevendavat kõhulahtisust. (Teadupärast märgib Aili Paju oma raamtutes, et lepakäbi on parim rohi kõhulahtisuse korral). Toitainete sisaldust on muidugi vähe uuritud – kellel see huvi ikka on, tavapäraselt kättesaadavat ehk tasuta kättesaadavat taime osadeks jagada. Aga siiski, midagi on – isasõite õitolmu (www.fao.org) on küll uuritud ja see sisaldab 6 spl (3oz) lepa urbade õitolmu sisaldab
• 0.6 oz valku
• 1/3 oz lihtsuhkruid
• 1/3 oz tärklist
• Kõik vajalikud aminohapped
• üle 40 vitamiini ja mineraali
• antibakteriaalsete omadustega
oz ehk unts meie keeli siis 3oz=85,05g
Tänud Eha Metsallikule, kes mulle urvasöömise meelde tuletas.
Leppade energeetikast
Lepp ei toimi kunagi nii tugevalt kui haab või nii püsivalt kui pappel. Soodsaim suhtlemisaeg: lepp aitab inimest kogu ööpäeva vältel, uneaeg on tal kella 13-14-ni. Energia värvus rohekaspruun. Lepa energiat võib maitse poolest võrrelda jaheda piparmünditeega. Lepp tugevdab inimese peenvibratsioone ja spirituaalseid jõude. Vaimsusele orienteeritud idealistlik inimene võib tunda end lepa juures nagu kodus, sest tema sisemine jõud saab sellest tunduvalt lisa. Need, kellel pole südametunnistus puhas ja kes ei püüdle hingelise kasvu poole, ei tohiks lepaga liiga tihti suhelda, vastasel juhul võib too ta segadusse ajada, tekitades temas vasstuolulisi soove ja hajameelsust. Lepp tugevdab müstilist ennustamisvõimet ja selgeltnägemist, soodustab inspiratsiooni ja avab kolmanda silma. Lepp mõjub hästi põletike, valude, stressi korral. Suudab aidata neidki, kes põevad kroonilisi haigusi ja kasvajaid.
Toortoit: tiramisu ja halvaa
HALVAA
2/3 tassi koorimata seesamiseemneid1 ja 1/4 tassi kooritud seesamiseemneid
1 tass mett
1,5 tl meresoola
5 spl jahvatatud datlisuhkrut või vahtrasuhkrut
0,5-1 tass toor pistaatsiapähkleid (soovi korral)
Jahvata seesamiseemned, lisa sool ja jahvatatud datlisuhkur, lisa mesi. Sega, lisa pähklid ja ega veel. Pressi vormi ja aseta paariks tunniks külma.
Ma tegin datlisuhkrut ise, tükeldasin ja kuivatasin-kuivatasin-kuivatasin:) ning jahvatasin. Tulemus väga hea. Biomarketis nägin ka vahtrasuhkru hlebeid, olen korra ka neid proovinud. Retseptiraamat lubab, et tulemus ei muutu, kui on ainult mesi.
Ma hoian külmas (sahvris) tegelikult kauem. Ja maitse läheb seistes üldiselt paremaks. Eriti heaks läheb siis, kui on šokolaadi kastetud. Mitte šokolaadi pärast vaid seal sees ta kuivab ja taheneb paremini.
šokolaadikate:
samast raamatust ja kui ära proovida siis on selline glasuuri moodi.
1 ja 1/4 tassi sulatatud kookosrasva
3/4 tassi + 2 spl kakaod
3,5 spl vahtrasiirupit
näputäis meresoola
blenderda kõik koostisosad. kasta halvaa tükid šokolaadi sisse, pane küpsetuspaberile
teisipäev, 15. veebruar 2011
Mis toimub Belgias - lihavaba neljapäev
Ma võtsin katkendi inervjuust Genti linnas toimunud üritusest. Allpool saab näha ka BBC ja CNN klippe
Meie lihavaba neljapäeva kampaania Gentis – Gent on esimene linn maailmas, kus ametlikult kuulutati välja Taimetoidu päev. See köitis samuti meedia tähelepanu alates BBC-st Guardiani ja CNN-ni (ee kas meie press ka tundis huvi?:). Me näeksime meelsasti, et ka teised linnad ja huvigrupid saaksid inspiratsiooni, nii et võtke meiega ühendust, kui tekib küsimusi.
Mis on taimetoidu neljapäev?
Taimetoidu neljapäev on EVA (Ethical Vegetarian Alternative on Belgia suurim taimetoitlaste ühendus) üritus ja alates mai keskpaigast hakas seda toetama Genti linn. Gent on teadupärast küll esimene linn maailmas, kes julgustab oma elanikke valima nädalas ühe päeva taimetoidu päevaks.
Kes on seotud?
• EVA on siis Belgia suurim taimetoitlaste ühendus. Ühenduses on 3000 liiget ja ühendus ongi ainulaadne seetõttu, et ta saab rahalist toetust valitsuselt. Asutati aastal 2000 kui vabathtlike organisatsioon. Juhatus koosneb 4 liikmest, kes elavad siis Gentis. .
• Genti rahvaarv on 240.000. Genti linn,keda siis esindab keskonna osakonna juhataja Tom Balthazar on ainuke linn, kellel on ametlik taimetoidu päev.
Mis täpselt toimus?
Neljapäeviti inimesi julgustatakse üleminekul taimetoidule....
Kas avaldatakse survet taimetoitlaseks hakkamisel?
Ei, üldsegi mitte. Igaüks võib süüa, mida ta tahab süüa. Gent ja EVA ergutavad ja motiveerivad. Kellelgi ei ole kohustust süüa midagi. See oleks kahjustav.
Miks selline üritus tehti?
Balthazar ja EVA toovad esile 4 põhjust, miks süüa taimetoitu: see on tervislik, see on hea meie planeedile (ja kliimale), see on hea loomadele, see on hea inimestele lõunas ja see on väga maitsev
….
Kuidas on ülejäänud maailmaga?
Vastukajad olid suurepärased. Ja see ei olnud ainult rahvusvahelise pressi huvi tõttu ( BBC-st CNN-ni, Braziliastl Taini), aga saadeti õnnitlusi ka gruppidelt ja inimestelt üle kogu maailma. Inimesed ütlesid, et nad on inspireeritud sellest ideest ja see oligi tegelikult üks punkt meie eesmärgist. Minu meelest on see tore, et me näitasime, et midagi sellist on võimalik teha, ja tänu sellele pretsedendile on lihtsam teistel rühmadel ja linnadel teha sama. .
Kas teised Belgia linnad jälgivad Genti eeskuju?
Jah, me loodame, et Hasselt on järgmine.
….
Gent on väga taimetoidu sõbralik linn – seal on 13 taimetoidu restorani, mis sellise elanikkonna kohta on suurepärane.
http://www.vegetarisme.be/index.php?option=com_content&view=article&id=767
Siin on erinevate riikide pressi kajastus sellele sündmusele. Siin on tõesti palju riike, eks võib arvata, et meie oleme tagasihoidlikud ja ei pea seda oluliseks
http://www.vegetarisme.be/index.php?option=com_content&view=article&id=766
Meie lihavaba neljapäeva kampaania Gentis – Gent on esimene linn maailmas, kus ametlikult kuulutati välja Taimetoidu päev. See köitis samuti meedia tähelepanu alates BBC-st Guardiani ja CNN-ni (ee kas meie press ka tundis huvi?:). Me näeksime meelsasti, et ka teised linnad ja huvigrupid saaksid inspiratsiooni, nii et võtke meiega ühendust, kui tekib küsimusi.
Mis on taimetoidu neljapäev?
Taimetoidu neljapäev on EVA (Ethical Vegetarian Alternative on Belgia suurim taimetoitlaste ühendus) üritus ja alates mai keskpaigast hakas seda toetama Genti linn. Gent on teadupärast küll esimene linn maailmas, kes julgustab oma elanikke valima nädalas ühe päeva taimetoidu päevaks.
Kes on seotud?
• EVA on siis Belgia suurim taimetoitlaste ühendus. Ühenduses on 3000 liiget ja ühendus ongi ainulaadne seetõttu, et ta saab rahalist toetust valitsuselt. Asutati aastal 2000 kui vabathtlike organisatsioon. Juhatus koosneb 4 liikmest, kes elavad siis Gentis. .
• Genti rahvaarv on 240.000. Genti linn,keda siis esindab keskonna osakonna juhataja Tom Balthazar on ainuke linn, kellel on ametlik taimetoidu päev.
Mis täpselt toimus?
Neljapäeviti inimesi julgustatakse üleminekul taimetoidule....
Kas avaldatakse survet taimetoitlaseks hakkamisel?
Ei, üldsegi mitte. Igaüks võib süüa, mida ta tahab süüa. Gent ja EVA ergutavad ja motiveerivad. Kellelgi ei ole kohustust süüa midagi. See oleks kahjustav.
Miks selline üritus tehti?
Balthazar ja EVA toovad esile 4 põhjust, miks süüa taimetoitu: see on tervislik, see on hea meie planeedile (ja kliimale), see on hea loomadele, see on hea inimestele lõunas ja see on väga maitsev
….
Kuidas on ülejäänud maailmaga?
Vastukajad olid suurepärased. Ja see ei olnud ainult rahvusvahelise pressi huvi tõttu ( BBC-st CNN-ni, Braziliastl Taini), aga saadeti õnnitlusi ka gruppidelt ja inimestelt üle kogu maailma. Inimesed ütlesid, et nad on inspireeritud sellest ideest ja see oligi tegelikult üks punkt meie eesmärgist. Minu meelest on see tore, et me näitasime, et midagi sellist on võimalik teha, ja tänu sellele pretsedendile on lihtsam teistel rühmadel ja linnadel teha sama. .
Kas teised Belgia linnad jälgivad Genti eeskuju?
Jah, me loodame, et Hasselt on järgmine.
….
Gent on väga taimetoidu sõbralik linn – seal on 13 taimetoidu restorani, mis sellise elanikkonna kohta on suurepärane.
http://www.vegetarisme.be/index.php?option=com_content&view=article&id=767
Siin on erinevate riikide pressi kajastus sellele sündmusele. Siin on tõesti palju riike, eks võib arvata, et meie oleme tagasihoidlikud ja ei pea seda oluliseks
http://www.vegetarisme.be/index.php?option=com_content&view=article&id=766
Rikastame natuke kultuurset toidulauda ka
Metsikute taimede liigirohkus on meil piisav. Taimetoiduliste laual teadupärast on ainult kartul, tomat ja salat?:). Kultuursete taimede juurest kaugemale ei jõua. Porgand-kapsas-kaal ka teada. Me oleme küll põhjas aga kasvab meil suve jooksul üht teist ja tänu meie kliimale saame me üksjagu asju kasvatada lageda taeva all - eelis, mida Hispaania näiteks endale lubada ei saa. Neil kõrbeb ära.
Vaatasin, et ma ei leidnud meie poodidest eriti orgaanilisi seemneid. Ja kale kasvas meil eelmisel aastal nii ilusti külmadeni välja, et tahaks sortimenti laiendada - mida pole, seda pole. Kui keegi lugejatest teab, et meil siin on - andke palun teada. Leidsin orgaaniliste seemnete poe Inglismaalt - Inglismaa seemneid müüakse meil juba varasemalt, ainult sortiment tavajuhul kollasest porgandist lilla porgandini. Saatekulu kusjuures on 4-5 EUR. Seemnepaki hind 1-2 GBP. Oli igasugu huvitavaid kapsalisi ja squashe (ehk siis muskaatkõrvitsaid). Ühe butternut squash (see pudelikujuline) kasvab meil ja oli väga maitsev. Neid sorte on aga rohkem ja siit lugesin, et üks on väike ja pehmema sisuga nagu avokaado. Tahan proovida. Kui on siis panen pool aeda täis:) Kalesid tellisin omale 6 sorti. Vast saan edaspidi omale ise seemned kasvatada, kui nad siin minu aias ilusti ära matsistuvad.
http://www.organiccatalogue.com/
Ootan kevadet:)
Vaatasin, et ma ei leidnud meie poodidest eriti orgaanilisi seemneid. Ja kale kasvas meil eelmisel aastal nii ilusti külmadeni välja, et tahaks sortimenti laiendada - mida pole, seda pole. Kui keegi lugejatest teab, et meil siin on - andke palun teada. Leidsin orgaaniliste seemnete poe Inglismaalt - Inglismaa seemneid müüakse meil juba varasemalt, ainult sortiment tavajuhul kollasest porgandist lilla porgandini. Saatekulu kusjuures on 4-5 EUR. Seemnepaki hind 1-2 GBP. Oli igasugu huvitavaid kapsalisi ja squashe (ehk siis muskaatkõrvitsaid). Ühe butternut squash (see pudelikujuline) kasvab meil ja oli väga maitsev. Neid sorte on aga rohkem ja siit lugesin, et üks on väike ja pehmema sisuga nagu avokaado. Tahan proovida. Kui on siis panen pool aeda täis:) Kalesid tellisin omale 6 sorti. Vast saan edaspidi omale ise seemned kasvatada, kui nad siin minu aias ilusti ära matsistuvad.
http://www.organiccatalogue.com/
Ootan kevadet:)
Kaltsium üksi võib lõhkuda sinu luud
"Building Bone Vitality" Dr Amy Joy Lanou ja Michael Casteleman. (Miks kaltsium, östrogeen ja ravimid ei ole lahendus). Praegu väga odav bookdepository.co.uk lehel
Ma pole veel lugenud, kuid õpilased jätkuvalt soovitavad seda ja siin on dr Campbell's kommentaar raamatu kaanelt:
Autoritel on õnnestunud lahendada peaaegu murdmatu müüt: et kaltsium on üks ja ainus võti luu elujõule. Ei, ei ole! Igaüks, kes soovib ennetada osteoporoosi peaks lugema seda raamatut.
Kaltsiumi ja luu tervise seose kohta öeldakse järgmist:
Dr Lanou juhib tähelepanu, et jah, kaltsium on oluline komponent luude koostises, aga seda on ka seitseteist teist toitainet, millest enamik on puu-ja köögiviljade koostises.
Ja selline tore lause raamtust: Võttes suurel hulgal kaltsiumi "tugevate luude" jaoks ilma muude toitaineteta on sama, mis ehitada telliskiviseina ilma mördita:)
Seal riikides, kus tarbitakse kõige rohkem piima on kõige rohkem osteoporoosi
ja seal riikides, kus tarbitakse kõige rohkem toidulisandeid, on kõige haigem rahvas
Ja nad ei näe head välja:)
Ma pole veel lugenud, kuid õpilased jätkuvalt soovitavad seda ja siin on dr Campbell's kommentaar raamatu kaanelt:
Autoritel on õnnestunud lahendada peaaegu murdmatu müüt: et kaltsium on üks ja ainus võti luu elujõule. Ei, ei ole! Igaüks, kes soovib ennetada osteoporoosi peaks lugema seda raamatut.
Kaltsiumi ja luu tervise seose kohta öeldakse järgmist:
Dr Lanou juhib tähelepanu, et jah, kaltsium on oluline komponent luude koostises, aga seda on ka seitseteist teist toitainet, millest enamik on puu-ja köögiviljade koostises.
Ja selline tore lause raamtust: Võttes suurel hulgal kaltsiumi "tugevate luude" jaoks ilma muude toitaineteta on sama, mis ehitada telliskiviseina ilma mördita:)
Seal riikides, kus tarbitakse kõige rohkem piima on kõige rohkem osteoporoosi
ja seal riikides, kus tarbitakse kõige rohkem toidulisandeid, on kõige haigem rahvas
Ja nad ei näe head välja:)
esmaspäev, 14. veebruar 2011
Hingekella kodulehekülg
Kuidas siis kõik ilusti kasvab, millele toitu antakse:)
http://www.poodwaddle.com/clocks/worldclock/
http://www.poodwaddle.com/clocks/worldclock/
neljapäev, 10. veebruar 2011
Ilusad pildid ookeanist
Selline film siis - ei ole jubedafilm. Küll räägib tuntud loodusfotograaf oma elamustest ja eks ta samuti jõuab samadele järeldustele, kuhu me kõik varem-hiljem jõuame. Ilusad-ilusad pildid vee alt ja mõned pildid siis tänasest tegelikkusest.
http://www.ted.com/talks/brian_skerry_reveals_ocean_s_glory_and_horror.html
Veel üks ookeani kohta
http://www.ted.com/talks/jeremy_jackson.html
http://www.ted.com/talks/brian_skerry_reveals_ocean_s_glory_and_horror.html
Veel üks ookeani kohta
http://www.ted.com/talks/jeremy_jackson.html
kolmapäev, 9. veebruar 2011
Kuidas oleks olla raku sees
Toidulisandite võtmisel arvestage sellega, et terviklikus rafineerimata-töötlemata toidus on vajalikke aineid tuhandeid kordi rohkem kui ühes tabletis. Enamik neist veel avastamata. Kursuse juhendaja kirjutas ühe katkendi raamatust, mis mulle väga meeldis. Tooksin selle siin ära:
Kui sa külastaksid rakku, ei meeldiks sulle seal. Võtame suurenduse sinnamaani, kus aatomid on umbes sama suured kui herned. Rakk ise oleks umbes poole miilise läbimõõduga kuul, ning seda toetab keeruline kandetalade raamistik mida kutsutakse cytoskeleton. Selle sees, miljonid ja miljonid objektid - osa korvpallisuurused, teised autode suurused – vihisevad nagu kuulid. Seal ei oleks kohta, kus võiksid seista ilma, et sa tuhandeid kordi igas sekundis ja igast suunast pihta ei saaks. Isegi seal sees täistööajaga töötajatele on raku sisemus ohtlik paik. Igast tegevussuunast rünnatakse ja kahjustatakse DNA –d keskmiselt korra 8,4 sekundi jooksul - kümme tuhat korda päevas - kemikaalide ja muude ainetega, mis ennast jõuga või hoolimatult sisse pressivad. Kõik need haavad tuleb kiiresti kokku õmmelda enne kui rakk hukkub.
Valgud on eriti elavad, pöörlevad, pulseerivad, ja teineteisest üle sõitvad -- kuni miljard korda sekundis. Ensüümid, ise tüüpi valgud - tormavad kõikjal, lahendades kuni tuhat ülesannet sekundis. Rakus on miljoneid iga kuju ja suurusega objekte, mis põrkuvad teiste miljonite esemetega, ehitades ja täites lugematuid ülesandeid. Tavaliselt sisaldab rakk umbes 20000 erinevat tüüpi valke, neist umbes 2000 liiki, koosneb vähemalt 50000 molekulist. Isegi kui me loeme kokku ainult need 50000 molekulist koosnevad, ka siis saamae miinimumiks 100 miljonit molekuli igas rakus. Selline hämmastav pilt annab teatud ülevaate, mis toimub mõõtmatus biokeemilises aktiivsuses meie sees.
Kohandatud Bill Bryson's raamatust
Kui sa külastaksid rakku, ei meeldiks sulle seal. Võtame suurenduse sinnamaani, kus aatomid on umbes sama suured kui herned. Rakk ise oleks umbes poole miilise läbimõõduga kuul, ning seda toetab keeruline kandetalade raamistik mida kutsutakse cytoskeleton. Selle sees, miljonid ja miljonid objektid - osa korvpallisuurused, teised autode suurused – vihisevad nagu kuulid. Seal ei oleks kohta, kus võiksid seista ilma, et sa tuhandeid kordi igas sekundis ja igast suunast pihta ei saaks. Isegi seal sees täistööajaga töötajatele on raku sisemus ohtlik paik. Igast tegevussuunast rünnatakse ja kahjustatakse DNA –d keskmiselt korra 8,4 sekundi jooksul - kümme tuhat korda päevas - kemikaalide ja muude ainetega, mis ennast jõuga või hoolimatult sisse pressivad. Kõik need haavad tuleb kiiresti kokku õmmelda enne kui rakk hukkub.
Valgud on eriti elavad, pöörlevad, pulseerivad, ja teineteisest üle sõitvad -- kuni miljard korda sekundis. Ensüümid, ise tüüpi valgud - tormavad kõikjal, lahendades kuni tuhat ülesannet sekundis. Rakus on miljoneid iga kuju ja suurusega objekte, mis põrkuvad teiste miljonite esemetega, ehitades ja täites lugematuid ülesandeid. Tavaliselt sisaldab rakk umbes 20000 erinevat tüüpi valke, neist umbes 2000 liiki, koosneb vähemalt 50000 molekulist. Isegi kui me loeme kokku ainult need 50000 molekulist koosnevad, ka siis saamae miinimumiks 100 miljonit molekuli igas rakus. Selline hämmastav pilt annab teatud ülevaate, mis toimub mõõtmatus biokeemilises aktiivsuses meie sees.
Kohandatud Bill Bryson's raamatust
teisipäev, 8. veebruar 2011
Koogikursus Murastes
Laupäeval on Tallinnas, Murastes koogikursus, kuhu on paar kohta. Soovib keegi veel ühineda.
http://www.paikesetoit.ee/kursus-toortoidu-koogid-tordid-ja-magusad-soolased-kreemid
http://www.paikesetoit.ee/kursus-toortoidu-koogid-tordid-ja-magusad-soolased-kreemid
Vaadata pealkirjade taha
Okenaoloogia ja keskkonna loengute kuulamise järel (saab lugeda http://www.paikesetoit.ee/soome-kala-ookeni-havinguks-soome-liha-maa-havinguks ). Kuna Cornelli Ülikool on õpetanud tegema uurimistööd ajakirjades ilmuvate ja teatud ravimit&toitu reklaamivate uuringutega siis võtame ja vaatame kas saab selgeks ka. Hommikul kirjutas mulle Katrin ja saatis edasi ühe talle saadetud soovitusliku lugemise:).
Saadetis oli siis selline: Sinu sõber arvab, et Sulle võiks pakkuda huvi järgnev uudis:
Teadlane: väikelapse menüüs peab olema liha
Lapsele tuleb tema esimestel eluaastatel anda piisavas koguses loomseid
toiduaineid, sealhulgas liha. Taimetoitlus põhjustab püsivaid kahjustusi
väikelapse arengus, ütles toitumisteadlane, California ülikooli professor
Lindsay Allen.
Täispikkuses uudist saab lugeda aadressil: http://www.tarbija24.ee/?id=293288
Tundub kohe olevat seda tüüpi info uudis, mis annab inimestele hea tunde - ehk inimestele meeldib lugeda häid uudiseid oma halbade harjumuste kohta (dr. McDougalli nädala lause). Loeme läbi siis millises vormis jõudis uudis Eesti Meediasse:
Lapsele tuleb tema esimestel eluaastatel anda piisavas koguses loomseid toiduaineid, sealhulgas liha. Taimetoitlus põhjustab püsivaid kahjustusi väikelapse arengus, ütles toitumisteadlane, California ülikooli professor Lindsay Allen.
Liha ja lihasaadused sisaldavad väärtuslikke toitaineid, mida ei leidu üheski teises toiduaines. Liha on praktiliselt võimatu väikelapseeas mingi teise toiduainega asendada, rääkis Allen ajakirjale Nature. Ta oli eriti kriitiline vanemate suhtes, kes suruvad oma lastele peale täielikku taimetoitlust, milles on välistatud nii liha kui ka piim, juust ja või. «Pole mingit küsimust, et on ebaeetiline kasvatada oma lastest rangeid taimetoitlasi,» ütles ta. Professor viitas Keenias läbiviidud uuringule, mille kohaselt kiirendas isegi kõigest kaks lusikatäit liha seni alatoidetud 544 keskmiselt seitsmeaastase lapse igapäevases menüüs tunduvalt nende vaimset ja füüsilist arengut. Kaks aastat kestud uuringu ajal arenesid just need lapsed, kes said toiduks liha, füüsiliselt kõige kiiremini, tunduvalt paranesid nende laste vaimsed võimed, lapsed muutusid isegi koolis aktiivsemateks, jutukamateks, mänguhimulisemateks...
Kõigepealt on uuringu läbiviimise koht ja tingimused muidugi huvitavad: alatoidetud Keenia lapsed. 2 spl liha samuti huvitav kogus. Ei ole viidet selle kohta, kui alatoidetud nad olid, mida nad veel süüa said ja kas üldse said. Kui inimesed on näljas siis iga toit annab neile juurde jõudu. 2 spl liha ühes grupis, 2 spl piima teises grupis ja 2 spl õli kolmandas grupis - kuhu jäävad grupid värske aed- ja puuviljaga? Mis toit on õli?, et seda pakutakse kui toitu näljastele lastele. Lapsed kasvasid kiiremini võrreldes millega? Piimaga ja õliga - mitte puhta, rafineerimata taimetoiduga. 2 spl täie lihaga söödetud lapsi võrreldi piima ja rasva peal toidetud lastega mitte taimetoidul olevate lastega. Kus on uuring väikelapsest - 7 aastane ei ole enam väikelaps. Artiklist ei näe
Ajakirjas Nature siis täpsem intervjuu http://www.nature.com/news/2005/050222/full/news050221-5.html
Artikkel on ilmunud aastal 2005 - kas me ootasime siis nii kaua? Kas värskemaid uudiseid ei saaks:
Samas ajakirjas on palju põhjalikum, teaduslikum, tuhandete inimestega uuringute kokkuvõte, kui palju haigusi põhjustab liha- ja piimarohke Lääne dieet ilmunud 2010
http://www.nature.com/nature/journal/v468/n7327_supp/full/468S10a.html
Aga läheme ja uurime veel - mujal maailmas peaks ju selline 2005 aastal avaldatud uudis äratama suurt tähelepanu teises leeris:). Mujal ilmas ei lase taimetoitlased pead norgu ja ei ütle oi kui oluline uuring, kohe hakkame liha sööma. Otsisin ja leidsin palju huvitavama artikli. Nimetatud Lindsay Alleni uuringu tellis ja maksis kinni veiseliha tootjate ühing: National Cattlemen's Beef Association
Mida täpsemalt välja tuli saab lugeda siit http://www.vegsource.com/articles2/ncbs_vegan_study.htm.
On üsna kummaline rääkida, et alatoidetud lapsed on vitamiinipuuduses - loomulikult on neil puudujääk - kui nad on alatoidetud.
Küsimused, mis tõstatusid olid järgmised: Kas see oli korrektselt läbi viidud teaduslik uuring? EI. Kas see baseerus struktureeritud uuringul kontrollgruppidega, kus jälgiti täpselt, mida lapsed sõid? EI. Kas see baseerus suurel hulgal lastel, kes olid varasemalt söönud korralikku taimesel baasil põhinevat toitu, mis annab suurima riski haiguste vastu? EI. Allen baseerub täiesti kinnitamata ja veidral Aafrika kogemusel. Lastele, kes sõid ainult maisi ja ube anti juurde veidike liha ja nende tervis paranes. Ükski normaalne laps tervisliku menüüga vegan või vegetaarlane ei söö ainult maisi ja ube. Ube ja maisi söövaid lapsi ei saa nimetada meie mõistes vegan dieediks...
Ja üllatus-üllatus tulebki välja,et uuringu tellis lihatööstus. Ja Allen ei teinud seda uuringut California Ülikooli teadlsena vaid Põllumajanduse ametis, kus siis veiselihatootjate ühendus ulatas abistava käe.
Vaatame veel korra meie Eesti meedia uudist: lapsele tema esimestel eluaastatel? mis on esimesed eluaastad - minul sellest lausest jääb arvamus, et tegemsit paari esimese eluaastaga
püsivad kahjustused arengus - mis on püsiv - s. eluaegne - kus Alleni uuringus on viidatud pikaealisusele?
Aga pealkiri on paljutõotav. Kriitilised omnivoorid, kus on teie mädamunad? Sellise pealkirjaga (ja seda kogus südamest uskudes, ja tahtes usukuda) juba tasub loopida veganist laste vanemate pihta.
Kas ma hakkan siis blogis muutuma liiga sotsiaal-poliitiliseks? Nädala pärast saab Cornelli Ülikool läbi siis ma nikerdan siin retseptide kallal edasi ja teen süüa:). Mõtleme ise!
Saadetis oli siis selline: Sinu sõber arvab, et Sulle võiks pakkuda huvi järgnev uudis:
Teadlane: väikelapse menüüs peab olema liha
Lapsele tuleb tema esimestel eluaastatel anda piisavas koguses loomseid
toiduaineid, sealhulgas liha. Taimetoitlus põhjustab püsivaid kahjustusi
väikelapse arengus, ütles toitumisteadlane, California ülikooli professor
Lindsay Allen.
Täispikkuses uudist saab lugeda aadressil: http://www.tarbija24.ee/?id=293288
Tundub kohe olevat seda tüüpi info uudis, mis annab inimestele hea tunde - ehk inimestele meeldib lugeda häid uudiseid oma halbade harjumuste kohta (dr. McDougalli nädala lause). Loeme läbi siis millises vormis jõudis uudis Eesti Meediasse:
Lapsele tuleb tema esimestel eluaastatel anda piisavas koguses loomseid toiduaineid, sealhulgas liha. Taimetoitlus põhjustab püsivaid kahjustusi väikelapse arengus, ütles toitumisteadlane, California ülikooli professor Lindsay Allen.
Liha ja lihasaadused sisaldavad väärtuslikke toitaineid, mida ei leidu üheski teises toiduaines. Liha on praktiliselt võimatu väikelapseeas mingi teise toiduainega asendada, rääkis Allen ajakirjale Nature. Ta oli eriti kriitiline vanemate suhtes, kes suruvad oma lastele peale täielikku taimetoitlust, milles on välistatud nii liha kui ka piim, juust ja või. «Pole mingit küsimust, et on ebaeetiline kasvatada oma lastest rangeid taimetoitlasi,» ütles ta. Professor viitas Keenias läbiviidud uuringule, mille kohaselt kiirendas isegi kõigest kaks lusikatäit liha seni alatoidetud 544 keskmiselt seitsmeaastase lapse igapäevases menüüs tunduvalt nende vaimset ja füüsilist arengut. Kaks aastat kestud uuringu ajal arenesid just need lapsed, kes said toiduks liha, füüsiliselt kõige kiiremini, tunduvalt paranesid nende laste vaimsed võimed, lapsed muutusid isegi koolis aktiivsemateks, jutukamateks, mänguhimulisemateks...
Kõigepealt on uuringu läbiviimise koht ja tingimused muidugi huvitavad: alatoidetud Keenia lapsed. 2 spl liha samuti huvitav kogus. Ei ole viidet selle kohta, kui alatoidetud nad olid, mida nad veel süüa said ja kas üldse said. Kui inimesed on näljas siis iga toit annab neile juurde jõudu. 2 spl liha ühes grupis, 2 spl piima teises grupis ja 2 spl õli kolmandas grupis - kuhu jäävad grupid värske aed- ja puuviljaga? Mis toit on õli?, et seda pakutakse kui toitu näljastele lastele. Lapsed kasvasid kiiremini võrreldes millega? Piimaga ja õliga - mitte puhta, rafineerimata taimetoiduga. 2 spl täie lihaga söödetud lapsi võrreldi piima ja rasva peal toidetud lastega mitte taimetoidul olevate lastega. Kus on uuring väikelapsest - 7 aastane ei ole enam väikelaps. Artiklist ei näe
Ajakirjas Nature siis täpsem intervjuu http://www.nature.com/news/2005/050222/full/news050221-5.html
Artikkel on ilmunud aastal 2005 - kas me ootasime siis nii kaua? Kas värskemaid uudiseid ei saaks:
Samas ajakirjas on palju põhjalikum, teaduslikum, tuhandete inimestega uuringute kokkuvõte, kui palju haigusi põhjustab liha- ja piimarohke Lääne dieet ilmunud 2010
http://www.nature.com/nature/journal/v468/n7327_supp/full/468S10a.html
Aga läheme ja uurime veel - mujal maailmas peaks ju selline 2005 aastal avaldatud uudis äratama suurt tähelepanu teises leeris:). Mujal ilmas ei lase taimetoitlased pead norgu ja ei ütle oi kui oluline uuring, kohe hakkame liha sööma. Otsisin ja leidsin palju huvitavama artikli. Nimetatud Lindsay Alleni uuringu tellis ja maksis kinni veiseliha tootjate ühing: National Cattlemen's Beef Association
Mida täpsemalt välja tuli saab lugeda siit http://www.vegsource.com/articles2/ncbs_vegan_study.htm.
On üsna kummaline rääkida, et alatoidetud lapsed on vitamiinipuuduses - loomulikult on neil puudujääk - kui nad on alatoidetud.
Küsimused, mis tõstatusid olid järgmised: Kas see oli korrektselt läbi viidud teaduslik uuring? EI. Kas see baseerus struktureeritud uuringul kontrollgruppidega, kus jälgiti täpselt, mida lapsed sõid? EI. Kas see baseerus suurel hulgal lastel, kes olid varasemalt söönud korralikku taimesel baasil põhinevat toitu, mis annab suurima riski haiguste vastu? EI. Allen baseerub täiesti kinnitamata ja veidral Aafrika kogemusel. Lastele, kes sõid ainult maisi ja ube anti juurde veidike liha ja nende tervis paranes. Ükski normaalne laps tervisliku menüüga vegan või vegetaarlane ei söö ainult maisi ja ube. Ube ja maisi söövaid lapsi ei saa nimetada meie mõistes vegan dieediks...
Ja üllatus-üllatus tulebki välja,et uuringu tellis lihatööstus. Ja Allen ei teinud seda uuringut California Ülikooli teadlsena vaid Põllumajanduse ametis, kus siis veiselihatootjate ühendus ulatas abistava käe.
Vaatame veel korra meie Eesti meedia uudist: lapsele tema esimestel eluaastatel? mis on esimesed eluaastad - minul sellest lausest jääb arvamus, et tegemsit paari esimese eluaastaga
püsivad kahjustused arengus - mis on püsiv - s. eluaegne - kus Alleni uuringus on viidatud pikaealisusele?
Aga pealkiri on paljutõotav. Kriitilised omnivoorid, kus on teie mädamunad? Sellise pealkirjaga (ja seda kogus südamest uskudes, ja tahtes usukuda) juba tasub loopida veganist laste vanemate pihta.
Kas ma hakkan siis blogis muutuma liiga sotsiaal-poliitiliseks? Nädala pärast saab Cornelli Ülikool läbi siis ma nikerdan siin retseptide kallal edasi ja teen süüa:). Mõtleme ise!
teisipäev, 1. veebruar 2011
Pappadam ehk kõrvitsaleib
M. Kenney raamatust väikeste mugandustega:
1 tass tükeldatud kollast kõrvitsat
0,5 tassi tükeldatud kooospähklit
1 spl sidrunimahla
2 tassi vett
2 spl mett
0,5 tl meresoola
0,5 tl jahvatatud koriandrit
0,5 tl jahvatatud köömneid
¼ tassi musti seesamiseemneid
Blenderda kõik koostisosad peale mustade seemnete blenderis püreeks. Määri kuivatiplaatidele, puista peale musti seesamiseemneid ja kuivata 5-6 tundi. Pööra ümber ja kuivata seni kuni on krõbedad.