Maasikaid terviseks! Kui mahe ei ole mahe ja kui kemikaal on täitsa ok.

Mõned päevad tagasi 27. juunil 2019 leiab Hispaania politsei 300 TONNI toiduaineid ja 39000 LIITRIT jooke, millele on peale kleebitud silt "orgaaniline" (mahe)  - kuid mis tegelikult mahe ei ole. Nad tegutsevad üleeuroopalise operatsiooni OPSON VIII raames, mille käigus arestitakse 100 MILJONI EURO eest toitu. Hispaania politseil paluti sel aastal jälgida just "orgaanilise" sildi saanud toiduainete käitlust. Keskkonnateenistus tegi 2500 kontrolli poodides, turgudel, sadamates, lennujaamades. Leiti 1500 administratiivset rikkumist, 15 kriminaalset juhtumit ja 35 inimest võeti vahi alla. Kontrolliti rohkem, kui 90 000  TONNI kahtlast "orgaanilist" kaupa. Kontrolliti LIHA, KALA, MUNE, ÕLI, VÜRTSE, mis kandsid silte "orgaaniline". Kokku viidi operatsioon läbi 78 riigi ametnike ja spetsialistide abil, Euroopas tehti kokku 672 aresti. Osades riikides tegevus veel käib. Kokkuvõtlikult oli lisatud jookidesse ravimeid, juust ja kana aegunud, liha ebasanitaarsetes tingimustes hoitud. Leedus arestiti 335 000 võltsitud maiust (eriti pahad, kes lapsi kiusavad) ja Itaalias peeti kinni 150 000 liitrit halva kvaliteediga päevalilleõli, mida lisatud klorofülli ja beetakaroteeniga hakati müüma extra virgin oliiviõli pähe. Ja loomulikult toidulisandid olid sihtgrupiks, sedakorda rasvapõletajate pähe müüdav 2,4-Dinitrophenol . 50 000 kapslit arestiti.

KÕIGE SELLE TAUSTAL ON ÜKS-KAKS ÕNNETUT VÄIKESES KOGUSES  KEMIKAALI MAASIKAS TÄHTSUSETU JA EBAOLULINE (tervisele).

OPSON operatsioon viidi läbi Austrias, Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Portugalis, Rootsis, Sloveeniaa, Slovakkias, UK.  Kõik 78 riiki, kes kaasa aitasid on üles loetud Europoli lehel, Eestit seal ei ole? Meil ei ole raha? Tahtmist?

Meie Eestis oleme suutelised karbi maasikate pärast inimesi hulluks ajama :). 

OPSON VII eelmisel aastal leidis samasuguseid huvitavaid asju:

Minus tõstab pead tugevalt teaduspoolele kaldu olev skeptik, kui vaatevälja jõuab liig palju „oh kui hirmus ja mürgine kõik on“ või „kuidas küll meid ärimehed, arstid, tootjad petavad ja tapavad“ või „stiilis artiklid. Samas, kui ma loen piisavalt põhjalikult arstide „meie teame paremini, mis teile hea on“ või „te eksiteele viidud tohmanid, kes millestki aru ei saa“ stiilis artikleid, siis ärkab minus protestiv tähenärijast skeptik, kes näeb ka siin ühtteist ülepakutut.

Eks ma saan aru, et üheski asjas ei ole kunagi võimalik panna 100%  „õige asi“ märki. Igas asjas on omad plussid ja miinused. Igal pealtnäha positiivsel asjal on omad agad. Igal  ravimil on kõrvalmõjud. Igal imerohul samuti. Ja igas halvas on samuti oma hea pool. Eks me õpime just vigadest.  Sageli väljendame ennast valesti – üritades kaitsta seda, mis meile meeldib, toome põhjenduseks kergelt ümberlükatavaid või ilmselgelt ebaolulisi fakte.  Midagi, mis ajab marru vastava ala spetsialisti. Näiteks ütleb inimene, kellele meeldib süüa liha, et lihas on valgud. On samas ilmselge, et ta sööb liha, kuna talle see meeldib...

Täna on valitsev teaduse poole kalduv skeptik J.

Pärast riigikontrolli  poolt algatatud artiklite puu- ja aedviljas sisalduvate kemikaalide  lugemist pirisesin vapsiku moodi aias ringi: „Miks tuuakse välja ainult puuviljad?“, „Miks riigikontroll ei võiks toiduohutuse kursused enne läbida, kui kirjatüki üllitab?“ ja „Mida siis nüüd lastele „mürgimaasikate“ asemel ostetakse  - Maasikajogurtit? Maasikakaramelle? Roosat viinerit? Vorsti? Mahesaiakest? Maasikamaitselisi multivitamiine? Ja kuidas üldse me oskame inimesi nii hästi hirmutada, et isegi riigipoolne kontroll, mis peaks olema toetatud vastava ala spetsialistide analüüsiga, hakkab umbes arvamusi avaldama. Elasin ennast Mariini peal välja, kes oma seisukohad ka riigikontrolörile ja ajakirjandusele teada andis.

Edasi tuleb Malehe artikkel – meedias on pealkirjad - „asi on hull“.

Tegelikult ei ole asi hull. Vähemalt, mis puudutab maasikat toidulaual ja selle mõju meie kehale. Antud juhul need maasikad, milles oli taimekaitsevahendit veidi üle normi, ei tee meile absoluutselt mitte midagi. Esiteks seetõttu, et taimekaitsevahendite normid on seatud juba tunduvalt 100-1000x allapoole tegelikult ohtlikkust kogusest. Teiseks seetõttu, et maasikas sisaldab jätkuvalt 1000x rohkem meid toetavaid ja kasulikke aineid: vett, kiudainet, vitamiine, mineraale, antioksüdante jne.

Asi on hull seetõttu, et ei selgitata korralikult „mürgi“ olemust. Taimekaitsevahend ei ole mürk iseenesest – mürk on kogus. St ka vesi on teatud koguses mürk. Sool ja suhkur, banaan, piim, liha jne kõik nad sisaldava kemikaale st nad koosnevad 100% kemikaalidest, millest igaüks omakorda teatud koguses on mürk – toksiin...või mida iganes kellelegi meeldib. Eeterlik õli näiteks - millega peletatakse putukaid on nö putukamürk ehk intsektsiid. 

Asi on hull seetõttu, et viiakse laborisse karbitäis maasikaid – ja jäetakse viimata piim, liha, teravili, töödeldud toidud, toidulisandid. Võiks viia terve valiku erinevate toidugruppide esindajaid.

Asi on hull seetõttu, et tekitatakse paanikat mitte päris õigetel alustel. Mitte et keelatud ainete pärast ei peaks skandaali tegema – toidu ohutust ja keelatud ainete sisaldust tuleb kontrollida regulaarselt. Keelatud ainete kasutajate suhtes tuleb rakendada sanktsioone.  

Absoluutselt kõik on keemia, kõik ained on kemikaalid. Kui me ka ei kasuta taimekaitsevahendeid, ei tähenda see, et toitu oleks ohutu süüa. Vähem kaitsevahendeid ei tee toitu turvalisemaks – on olemas bakterid ja seened, kes võivad loomuliku toidu muuta oma tegevusega äärmiselt eluohtlikuks.  Kui sa oled lugenud blogis varem avaldatud artikleid toidu ohutusest ja selle ajaloost, siis on selge, et praegusel ajal on on meie toit vägagi ohutu. Ja kuidas me üldse väidame, et miski aine toidus on hea või halb? On vaja veel ka teada kui palju, kui sageli, kuidas see aine käitub ja reageerib kehas – kui üldse. Sestap toiduna on tavapõllunduse puu- ja aedviljad täiesti ohutud. Ma ei räägi lihast, kalast, munast - mille suurim oht on tähtaja aegumine ja valed hoiutemperatuurid.

Mis siinjuures aga on oluline – kui palju me üldse kasutame taimekaitsevahendeid ja kuidas need mõjuvad ökoloogilise süsteemile (mesilased jne). Tõenäoliselt on keskkonnale tervikuna parem, kui me kasutaksime vähem ja kohe kindlasti ei tohiks kasutada juba keelatud vahendeid ja tuleb järgida nende kautamise korda. 

Ma ise olen oma aias nö mahedalt toimetav ja seetõttu saavad paljud viljad ka igasugu väikeste ja suuremate sebijate poolt nahka pistetud enne, kui nad valmivad.  Hetkel istuvad linnud kirsipuude otsas ja üritavad läbi võrgu neid kätte saada. Peaksin olema püssiga väljas! Eelmsiel aastal kaotasin kõik suguvõsa murelid herilastele. Olin tige nagu herilane! 

Ilmselge on ka see, et suuremad tootjad seda endale lubada ei saa (sest tarbija ilmselt tapaks, kui toit poleks õigeaegselt tema laual iga päev aasta läbi) ning tarbijal ei maksa ses osas siis ka roosasid prille ees hoida. 

See ei tee minu aia vilju ohutumaks, küll on minu aia viljad minu jaoks erilised paljudel teistel põhjustel. Tervislikumaks teevad minu värskes õhus viibimine, taime eest hoolitsemine (liigutamine), stressi maandamine ja võimalikult hea värske vilja söömine. Rõõm sellest kõigest. Kõik need seened ja bakterid ja putukad, kes taimedest üle käivad + taime enda toodetud pestitsiidid-intsektsiidid võivad viljale jätta nii neutraalseid, kui ka putukatele "mürgiseid" ühendeid. Kuid kogused (suured), mida ma söön ei ületa ohutu piire. Vähemalt siiani. Vähemalt ma loodan :), et nende viljade kasulikkus aitab neutraliserida ja ma saan veel ka preemiat.

Igas taimes ja meis endis on teatud hulk väga mitmeid aineid, mis vähegi suuremas koguses on teada-tuntud toksiinid:

Pirnid sisladavad formaldehüüdi, kartulid solaniini, tomatid amügdaliini jne, jne. Puhta mürgine värk - suures koguses. Ka meie endi keha toodab formaldehüüdi, arseeni jpm. Mürk on kogus - mitte aines. 

Ajakirjas Forbes  ilmusid USDA iga aastase pestitsiidijääkide kontrolli tulemused. Kõrvutati tava ja orgaanilist põllumajandustoodangut. 99,85% puu- ja aedviljatoodangus on leitud jääkide kogus palju allpool kehtestatud piirmäärasid. Fakt on see, et sünteetiliste pestitsiidide jääke leiti ka kõigis mahetoodetes. 

Kuid seda jätkuvalt nii väikestes kogustes, et terviseohtu need ei kujuta. Värskete maheõunte ja –pirnide ning õunamahla  kontsentraadis ei ületanud jäägid lubatud 5% taset. Veidi suuremad jäägid olid 18% kontrollitud maasikates, 30% viinamarjades, 30% greipides ja 30% külmutatud kirssides.   Steven Savage võtab uuringud kokku küsimusega, et kas kõik puu- ja aedviljades (nii tava-, kui mahetootmises) leitud pestitsiidijäägid kujutavad ohtu? Ei! Ja teadlik ostja peaks hoidma endast eemal kõik artiklid a la „10 kõige mürgisemat“ jms ning valima oma toidu värskuse, maitse ja taskukohasuse järgi. Miks arusaamatused tekivad – „mürgi“artiklid on äärmiselt eksitavad, kuna kõiki leitud jääke vaadatakse ühtemoodi, hoolimata sellest, millise konkreetse kemikaaliga on tegu ja millises koguses seda üldse leiti jne

Allpool on muna, banaani ja mustika koostis keemilises keeles - iga neist ainetest võib saada toksiliseks. Mõnel väiksemas, mõnel suuremas koguses (allergiad).

Tarbija vajab terviseedendajate poolset julgustust, et süüa palju värsket puu- ja aedvilja. Ja mis meil hetkel välja tuleb on see, et naturopaatia ja alternatiivsed ideed tekitavad oma artiklitega hirmu, et müüa oma toodangut - toidulisandeid. 
Jooksujalu minnakse mööda ühest peamisest - DOOSI SUURUS TEEB AINEST MÜRGI. Ja et taim orgaanilises aiapidamises toodab pidevalt pestitsiide ja herbitsiide, et hoida oma kohta aias ja kaitsta oma seemneid.

Kapsas - taim, mis ka ise näeb palju vaeva, et pestitsiide toota :)