Lugedes ainevahetusest (vol 17): aju panus näljarežiimil keha toimimisse

Olen H. Pontzer raamatuga "Burn" jõudnud 17 postituseni 😃. 

Loen nüüd aju osalusest meie kaalu hoidmise püüete juures. Ma libisen siit kergelt üle, kuna Pontzer viitab Guyenet raamatule „Hungry Brain“ (näljane aju), mis mul kohe järgmisena lugemist ootab.

Pontzer kirjutab, et me ei saa mõelda inimkehast kui lihtsalt mootorist ja soovitab selle asemel mõelda kehast, kui ärist. See äri on evolutsiooni produkt ja seetõttu on tal ainult üks eesmärk – reproduktsioon ehk lihtsalt järglaste andmine. Ja nagu igal suurel äril on siin osakonnad: organid ja süsteemid. Siin on 37 triljonit töötajat –rakku – kes teevad iga päev rasket tööd. Kalorid on sularaha, mis protsessid käima paneb. Kui seda on rohkem, kui vaja, ladustatakse ülejääk kiire kättesaadavusega glükogeenina või pikema perioodi jaoks rasvana. Direktor peab kõigel silma peal ja kui energiat tuleb sisse rohkem, kui kulutatakse, siis see on hea asi. Kõik süsteemid saavad oma osa.

Kui aga sisse tuleb vähem, kui kulutatakse, siis on põhjust muretseda. Kui sissetulek on oluliselt väiksem või kestab pikka aega, teeb direktor otsuse piirata mõnede süsteemide tööd ja otsustab kuidas energiat kasutama hakatakse.

Sinu keha 37 triljonit rakku vajab iga päev toitu ja energiat. Tasub mõelda, kuidas me dieetidega ja näljutamisega neid kohtleme. Ehk peaksime aru saama, et keha ei saa meid vastu kuidagi paremini kohelda. Välismaailmaga suhtlemine vajab pidevalt aju ja närvide ja kopsude ja lihaste jne tööd. Keha süsteemid võitlevad lakkamatult võõrkehade, bakterite, viiruste ja parasiitidega. Ja loomulikult peab olema veel töökorras reproduktiivsüsteem. Kõik nõuavad energiat ja nii teeb aju tihedat koostööd seedesüsteemiga, et kõik saaksid vajaliku.

Kui kell on 12.00 päeval ja sa ei ole söönud, siis direktor reageerib sinu tühjale kõhule, madalale veresuhkrule ja muudele märkidele ning aktiveerib ajus teatud piirkonnad. Kui sa võitled palaviku, letargia, külmetusega, siis seesama direktor võtab energia ära füüsiliselt aktiivsuselt ja suunab selle immuunsüsteemi. Kui sa pistad üksi nahka terve koogi, siis direktor suunab need kalorid kasutusse ja säilitab ülearuse rasvana.

 See direktor ei ole mingi multifilmi kangelane, selleks on sinu aju. Veel täpsemalt hüpotalamus. Hüpotalamus on ainevahetuse kontrollkeskus ja see kontrollib sissetuleva energia hulka, jälgides vere glükoosi ja leptiini (hormoon) osakaalu. Samuti jõuavad temani signaalid maitsepungadelt, maost ja peensoolest. Hüpotalamus tunneb ära negatiivse energiabilansi, hoides silma peal hormoonil nimega greliin (toodetakse, kui magu saab tühjaks).

Ja nii saab hüpotalamus meie ainevahetust muuta aeglasemaks ja kiiremaks – kontrollides kilpnäärme tööd ja muutes nälja tasandit.

Leptiin, greliin, veresuhkur, mao täituvus, toidu maitsed on meie kõigi süsteemis samasugused aga see, kuidas meie sisemine keskkond, geneetika ja mineviku kogemused sellele reageerivad, on väga erinev.

„Normaalne“ on olukord, kus hüpotalamus ja tema ainevahetuse algoritmid suudavad toimuvat kontrolli all hoida, juhtides kalorite sisse- ja väljavoolu. Protsessi, mis hoiab asjad stabiilsena ja töökorras, nimetatakse homeostaasiks. See, mis on normaalne pole aga kõigi jaoks üks ja sama. Inimestel on ahvidest kiirem ainevahetus ja me kogume kergemini rasva. Meie evolutsiooniline pärand tingib ka selle, kuidas inimkeha vastab kalorite üleküllusele või puudujäägile.

Nälja korral reageerib hüpotalamus väga kiiresti. Oluline on kehval ajal ellu jääda, anda järglasi siis, kui asjad paranevad. Ainuüksi mõne päeva jooksul tõmmatakse kilpnäärme hormooni tase alla. BMR (baasainevahetuse kiirus) läheb alla. Kui toitu ei saa pikema aja jooksul, siis meie keha organid otseses mõttes kahanevad. Kuid mitte kõiki süsteeme ei näljutata ühtmoodi. Sõjas surnud inimeste uurimine on näidanud, et aju säästetakse. Põrn seevastu tõmbub väga kokku. Meie direktor teeb väga ränki otsuseid, osad valitakse välja, osad lükatakse eemale. Ajule antakse parim, osad immuunfunktsioonid lülitatakse välja.

Tasub ehk siis mõelda selle alternatiivtööstuse müüdavale „immuunsust parandavale“ ainesele: eeterlikele õlidele, pässikule, vitamiinidele, imerohule. Sinu immuunsüsteem vajab kõige enam, et sinu kõht oleks täis. Mis labane, kas pole? 😎 Ei mingit maagiat – lihtne elu.

Midagi sarnast tänase pandeemiaga – mõned asjad pannakse lukku, mõned lähevad  osaliselt lukku ja osad jäävad.

Kuna hüpotalamus kontrollib praktiliselt kõiki süsteeme alates stressivastusest kuni järglaste saamiseni, siis ta üsna kiire paljusid asju maha keerama. Inimeste puhul on sageli just reproduktiivsüsteem (järglaste saamine) see süsteem, mis esimesena lukku läheb.   

Reeglina kaotavad näljas olevad inimesed huvi seksi vastu. Naistel langeb östrogeeni tase ja kui asi kestab pikalt, siis jääb menses ära ehk ovulatsiooni ei toimu.

Inimene elab pika elu ja lapse peale kulub palju energiat ja aega, samas on inimesel ka aega lapsi sünnitada. Lühikese elutsükliga loomadel, näiteks hiirtel on kaks peamist süsteemi, mis nälja ajal tööle jäävad – aju ja reproduktiivsüsteem.

Ainevahetuse reaktsioon suurenenud aktiivsusele (treeningule) paistab järgivat sama rada. Kui treeningule minev aeg suureneb, energiavajadus kasvab, siis keha reageerib sellele näljatunde tõstmisega. Söö rohkem!

Kui aga inimene paistab jätkavat rasket treeningut pikemat aega, siis võetakse kasutusele teised meetmed. Reproduktiiv- ja  immuunsüsteem ning stressiga toimetulemise funktsioonid keeratakse maha. Selle arvelt antakse sulle raskema treeningu jaoks energiat. 3-5 kuu jooksul on keha uue keskkonnaga kohanenud ja kulutab sama palju kaloreid, kui enne treeninguga alustamist.

Hadzade juures on samuti äärmiselt püsiv kaal alates noorest täiskasvanueast kuni vanaduseni. Ja seda hoolimata headest – halbadest aastatest, toidurikkamatest hooaegadest ja sellest, et 30dates eluaastates töötavad nad reeglina rohkem, kui vanas eas.

Kaalu tõusmise juures tuleb peamise asjaoluna vaadata toitu. Meie kehas välja arenenud algoritmid tulevad oma ülesannetega hästi toime. Mis aga täna erinev - on tohutus koguses toitu kõikjal meie ümber. Meie väga vana aju on üleküllastatud tänase moodsa keskkonnaga.  Asi ei ole mõnes pidupäevas, kui me kipume üle sööma ja veidi juurde võtma. Väike aga püsiv kaalutõus tuleb peamiselt igapäevastest liigselt söödud kaloritest. Neid ei pruugigi olla väga palju, kuid iga päevaga lisandub ja aastate jooksul see akumuleerub rasvana. Ülekaalu probleemi, nagu eelnevalt rääkisime, ei saa lahendada treeningkoormust suurendades. Kuna meie kauged esivanemad – Hadzade näitel – kulutasid päevas sama palju kaloreid, kui meie täna.

Me ei saa oma keha võrrelda mootoriga. Me ei ole sportauto juhid, kes otsustavad, kuhu pöörata, kui kiiresti sõita. Me oleme pigem omapärase ainevahetussüsteemi takso tagaistmel. Roolis on hüpotalamus, kelle jalg on gaasipedaalil ja kes väga teravalt jälgib kütusekulu.  

Pontzer märgib, et kui avaldati tema uurimistööst artikkel, sai ta väga palju kirju sh pahased olid fitness inimesed, kes propageerisid pidevat ja rasket treeningut; keto inimesed, kes kirjutasid: „Sa poel vist lugenud Gary Taubes raamatuid, kalorid ei mängi üldse mingit rolli.“

Kes ei tea, siis Gary Taubes on ajakirjanik, kes võttis kaalust alla keto dieedi abil ja propageerib seda, kui ainuõiget toitumsiviisi.Eesti keeles veel ei ole tema raamatuid ei ole, aga ma olen kindel, et varsti saavad olema. Dieediraamatud müüvad hästi. Taubes esindabki keto pooldajate arvmusi, et on olemas head kalorid (rasv) ja pahad kalorid (suhkur). Ja rasvakaloreid võid süüa lõputult ja juba vähesed suhkrukalorid ajavad paksuks ja on peamiseks tänase maailma rasvumise põhjustajaks. AgaTaubes ise vabanes kaalu kaotades tervisehädadest ja tunneb ennast hästi. 

Pontzer argumenteerib siinkohal kõigi oma uuringutega Hadzade, Shuaride ja Tsimanede juures. Nende nö loodusrahvaste juures  ei ole ülekaalu. Ja nad söövad palju süsivesikuid (mesi, marjad-puuviljad, juurikad). Hadzad saavad näiteks oma päevasest kaloraažist 15% ainuüksi meest. Nad söövad tohutult mett (mesi: glükoos+fruktoos; lauasuhkur: glükoos+fruktoos). Aga loe suhkrust pikemalt varasemast postitusest: suhkur, mis ei tapa. Pontzer märgib, et hominiidid on söönud mett 3 miljonit aastat. Kui ta käis koos Hadza perega meekärgi otsimas, siis pereisa jõi lõunaks mett, näris kärge peale ja sülitas vaha välja. Mee maitse oli suitsune ja intensiivne. Midagi erinevat meie tänasest meest seal aga ei ole. (ärme hakkame nüüd müüma Hadzade mett, kui superfoodi, immuunsüsteemi tugevdajat, kaoona ravi jne). Pontzer nägi, kuidas kolmeliikmeline pere sõi päeva jooksul rohkem mett, kui tema aasta jooksul. Juured, mida Hadzad toiduks tarbivad on meie kartulite, jamsside jt tänaste juurikate sugulased. Kaloririkkad ja moodustavad Hadzade menüü selgroo. Huvitav, et ka Hadzad ei ole Gary Taubesi raamatuid lugenud...

Kalor on kalor ja nende vahel ei ole vahet, kui me räägime definitsioonist. Me ei saa ka öelda, et iga kalorit kohtleb keha ühtmoodi. Hüpotalamus reageerib nii kalorite kogusele kui ka kvaliteedile. Eriti Paleo dieet on välja käinud idee, millised kalorid on „naturaalsed“ süüa ja millised mitte. 

Ilmselt on iga dieedi jaoks sobiv inimrühm, kes sellest abi saab. Ja kui sina oled mingist teatud dieedist: toortoit, vegan, vegetaarne, karnivoori, keto, Paleo, Vahemere jms leidnud omale sobiva toitumise, oled normaalses kehakaalus, tunned ennast hästi, siis see on sinu jaoks. See ei tähenda muidugi, et sama dieet sobib kõigile teistele ja lahendab kogu maailma probleemid. Ja näiteks toortoiduga võib väga kergesti sattuda näljarežiimile. Tean omast käest - kaal läks kunagi pahinal alla.  

Siit läheb nüüd edasi...