Lugedes vol 2 - kiirem ainevahetus , lühem elu?

 

Pontzeri raamatust "Burn" kirjutasin eelmises postituses  https://paikesetoit.blogspot.com/2021/04/lugedest-loomulikust-kalorite.html

Jätkan sealt, kus pooleli jäi:

Primaatidel ja nii ka meil on aeglasem elutsükkel, mis on tõenäoliselt tingitud madalamast suremusest kusagil meie evolutsioonilises minevikus. Võibolla on sel midagi tegemist metabolismiga, kuna kasv ja paljunemistsükkel nõuavad palju energiat. Kas meil on ahvilistega sarnane või erinev ainevahetuse töö?

See küsimus viib Pontzeri erinevatesse ahviliste loomaaedadesse  ja keskustesse. Mitte ainult vangistuses elavate loomade, vaid ka sinna, kus nad elavad oma loomulikku elu.

Orangutanid, bonbonosed, šimpansid ja gorillad on need, keda uuriti kõige enam. Kuidas uuritakse orangutangi päevast kaloraaži ja energiakulu? Nii nagu inimeste omagi – teadusuuringu jaoks antakse juua märgistatud vett (double labelled water – millest tuleb siin raamatus veel pikemalt juttu, sestap ma ei rutta ette) ja hiljem tuleb koguda uriiniproov. Ja tundub, et kõigil tekib küsimus, kuidas kogutakse orangutanilt  uriiniproovi? Samuti autoril, kes küsis, kas selline asi on üldse võimalik Rob Shumakerilt (majandab Great Ape Trust nimelise organisatsioonis):

"Muidugi," ütleb Rob, "kogume enamuselt orangutanidelt tervisekontrolliks üsna regulaarselt uriiniproove."

"Wow. Kas tõesti? Kuidas? "

 "Me lihtsalt küsime neilt," ütleb Rob. Olime ühe väliala aia kõrval rääkinud. Rob vaatab üle Rocky, nelja-aastase isase orangutani, kes pooleldi mängis, pooleldi puhkas, pooleldi jälgis meid. "Rocky, tule siia," ütleb Rob mitte nii, nagu kutsuks koera, vaid nagu räägiks vennapojaga. Rocky kõnnib meie lähedal oleva aia juurde. "Las ma vaatan su suud," ütleb Rob ja Rocky suu avaneb. "Kuidas on sinu kõrvaga?" ja Rocky paneb kõrva aia poole. "Teine," ja Rocky pöörab pead ja paneb teise kõrva meie poole. "Aitäh!" ütleb Rob ja Rocky läheb ära mängima.

"Võime paluda neil ka tassi pissida," ütleb Rob, "Kuid ainult üks asi. . . ”

"Jah?" Ju ikka on siin mingi aga

 "Kas on korras, kui osa uriiniproovist valgub välja?"

"Pole üldse probleemi," ütlesin ma, "kuni meil on analüüsimiseks paar milliliitrit."

"OK, siis on hästi," ütles Rob. "Kuna Knobi, üks meie täiskasvanud emane, nõuab alati, et ta saaks ise  tassi hoida - oma jalgadega."

 

Ajapikku kogunes proove, need saadeti laboritesse uurimiseks ja tuli välja, et orangutanidel on tõeliselt madal päevane energiakulu. Proove uuriti mitmeid kordi, tehti kordusanalüüse – tulemused jäid samaks. Orangutanid kulutavad inimestest palju vähem energiat.  250 naela (114 kg) kaaluv  täiskasvanud isane Azy kulutas päevas ca 2050 kcal – sama palju, kui 65 naela (30kg) kaaluv 9 aastane poiss. Täiskasvanud emased orangutanid kulutasid ca 1600kcal, mis on ca 30% vähem kui sama suur inimene. Ja ka BMR (basal metabolic rate ehk baasainevahetus – energia kulu puhkeolekus)  oli neil madalam, kui inimestel. Orangutanide liikumist jälgiti hoolega ja nad liikusidki keskuses sama palju, kui vabas looduses. Mis tähendab, et mitte eriti palju, kuna nad on üsna passivsed. Ülatav oli võrrelda orangutane ka teiste imetajate – näriliste, karniooride jt – energiakuluga.  Orangutanid kulutasid teiste omasuuruste imetajatega võrreldes kolmandiku võrra vähem energiat. Ainult kaks looma olid neist veel madalama kuluga – kolmevarabline laiskloom ja panda.

 

„Kõik, mida me orangutani ökoloogiast ja bioloogiast teadsime, näis asetuvat oma kohale. Orangutanide elulugu on isegi primaatide standardite järgi erakordselt aeglane. Looduses saavutavad isased küpsuse ja emastel on esimene laps alles umbes viieteistaastaselt. Emased paljunevad uskumatult aeglaselt, raseduste vahel on seitse kuni üheksa aastat, mis on kõigi imetajate kõige pikem sünnivahe. „

 

Nad suudavad toime tulla ka uskumatult vähese toiduga kehvadel aegadel. Kuna orangutanid sõltuvad puuviljadest ja ka Indoneesia vihmametsades on pikalt aegu, kus puuvilju on väga vähe, siis nad võtavad puukoort ja söövad puukoore sisemist pehmet osa, et kehv aeg üle elada. Nii on nad kohanenud  sellise eluga, mille tõttu nende ainevahetuse kiirus on aeglustunud.

Brian Hare

Pontzer leiab üles Brian Hare – kes töötab kahes Aafrika loomade kaitsealal:  Tchimpounga keskuses Kongo Vabariigis ja Lola Ya Bonobo keskuses Kongo Demokraatlikus Vabariigis.  Siit saadi andmed šimpanside ja bonoboste kohta. Priamtoloog Mitch Irwin, kes töötab Madakaskaril aitas saada andmeid metsikute sifakade kohta.

Steve Ross töötab Chicago loomaaia ahvide varjupaigas . Pontzeri sõnul:

„Steve on pühendunud sellele, et šimpansid, kes on õnnetult majutatud laborites, teeäärsetes loomaaedades, garaažides ja muudel viletsuse saartel, kolitakse headesse loomaaedadesse ja varjupaikadesse. Ta töötas väsimatult ja edukalt selle nimel, et šimpansid saaksid Ameerika Ühendriikides sama föderaalse kaitse, mida naudivad gorillad, bonobod ja orangutanid.“

 

Rossi abil tulid proovid gorilladelt ja gibonitelt. Lõpuks saadi kokku proove alates 2 untsisest leemurist kuni 480 naelase gorillani ja nii loomaaedadest, kui ka vabast loodusest. Mida leidsid uuringud?

Mitch Irwin

Primaadid kulutavad teiste imetajatega võrreldes poole vähem kaloreid. Kui panna see kõik inimnumbritesse, siis täiskasvanud keskmine inimene kulutab päevas 2500-3000 kcal. Tavaline meie suurune imetaja kulutab päevas ca 5000 kcal. Selline on olümpiavõitja kalorite põletamine treeningu tipphetkedel. Ja need imetajad ei ole mitte sugugi eriti aktiivsed, nad katavad päevas 4-5 km maad, kuid enamiku ajast puhkavad ja lebasklevad. Lihtsalt nende keha põletab uskumatult kiiresti energiat.

Inimesed ja primaadid naudivad aeglasemat ja seega pikemat elutsüklit. ... Siit homme edasi.

 

Kas siis saab nüüd ükskord jätta selle jutu, et vaata mida hiir sööb ja kuidas karu elab, või mis jänes sööb ja kuidas lõvi võiks eeskujuks olla. Me ei saa neid vaadata, ei saa järgida. Ja kuigi turg tuleb alati inimese tahtmistega kaasa – ja pakub lakkamatult alternatiivse ehk loodusliku tervise poole pealt ainevahetuse boostereid, kiirendajaid, jms – millest no arstid ei räägi 😜... kas siis peaks arvestama sellega, et kui ma saaks tohutu kiire ainevahetuse, siis kiireneb ka elutsükkel – ehk elu on lühem. Oleks see meeldivam?

Muudest olulistest uudistest: koos kevadega saabus tagasi meie kõuts, kes oktoobris koos rändlindudega minema läks.