Pontzeri raamatust "Burn" kirjutasin eelmises postituses https://paikesetoit.blogspot.com/2021/04/lugedest-loomulikust-kalorite.html
Jätkan sealt, kus pooleli jäi:
Primaatidel
ja nii ka meil on aeglasem elutsükkel, mis on tõenäoliselt tingitud madalamast
suremusest kusagil meie evolutsioonilises minevikus. Võibolla on sel midagi
tegemist metabolismiga, kuna kasv ja paljunemistsükkel nõuavad palju energiat. Kas
meil on ahvilistega sarnane või erinev ainevahetuse töö?
See
küsimus viib Pontzeri erinevatesse ahviliste loomaaedadesse ja keskustesse. Mitte ainult vangistuses
elavate loomade, vaid ka sinna, kus nad elavad oma loomulikku elu.
Orangutanid,
bonbonosed, šimpansid
ja gorillad on need, keda uuriti kõige enam. Kuidas uuritakse orangutangi päevast
kaloraaži
ja energiakulu? Nii nagu inimeste omagi – teadusuuringu jaoks antakse juua
märgistatud vett (double labelled water – millest tuleb siin raamatus veel
pikemalt juttu, sestap ma ei rutta ette) ja hiljem tuleb koguda uriiniproov. Ja
tundub, et kõigil tekib küsimus, kuidas kogutakse orangutanilt uriiniproovi? Samuti autoril, kes küsis, kas selline asi on üldse võimalik Rob
Shumakerilt (majandab Great Ape Trust nimelise organisatsioonis):
"Muidugi," ütleb Rob,
"kogume enamuselt orangutanidelt tervisekontrolliks üsna regulaarselt
uriiniproove."
"Wow. Kas tõesti? Kuidas? "
"Me lihtsalt küsime neilt," ütleb
Rob. Olime ühe väliala aia kõrval rääkinud. Rob vaatab üle Rocky, nelja-aastase
isase orangutani, kes pooleldi mängis, pooleldi puhkas, pooleldi jälgis meid.
"Rocky, tule siia," ütleb Rob mitte nii, nagu kutsuks koera, vaid
nagu räägiks vennapojaga. Rocky kõnnib meie lähedal oleva aia juurde. "Las
ma vaatan su suud," ütleb Rob ja Rocky suu avaneb. "Kuidas on sinu
kõrvaga?" ja Rocky paneb kõrva aia poole. "Teine," ja Rocky
pöörab pead ja paneb teise kõrva meie poole. "Aitäh!" ütleb Rob ja
Rocky läheb ära mängima.
"Võime paluda neil ka tassi
pissida," ütleb Rob, "Kuid ainult üks asi. . . ”
"Jah?" Ju ikka on siin mingi
aga
"Kas on korras, kui osa uriiniproovist
valgub välja?"
"Pole üldse probleemi," ütlesin
ma, "kuni meil on analüüsimiseks paar milliliitrit."
"OK, siis on hästi," ütles Rob.
"Kuna Knobi, üks meie täiskasvanud emane, nõuab alati, et ta saaks
ise tassi hoida - oma jalgadega."
Ajapikku kogunes proove, need saadeti
laboritesse uurimiseks ja tuli välja, et orangutanidel on tõeliselt madal
päevane energiakulu. Proove uuriti mitmeid kordi, tehti kordusanalüüse –
tulemused jäid samaks. Orangutanid kulutavad inimestest palju vähem
energiat. 250 naela (114 kg) kaaluv täiskasvanud isane Azy kulutas päevas ca 2050
kcal – sama palju, kui 65 naela (30kg) kaaluv 9 aastane poiss. Täiskasvanud emased
orangutanid kulutasid ca 1600kcal, mis on ca 30% vähem kui sama suur inimene.
Ja ka BMR (basal metabolic rate ehk baasainevahetus – energia kulu puhkeolekus)
oli neil madalam, kui inimestel.
Orangutanide liikumist jälgiti hoolega ja nad liikusidki keskuses sama palju,
kui vabas looduses. Mis tähendab, et mitte eriti palju, kuna nad on üsna
passivsed. Ülatav oli võrrelda orangutane ka teiste imetajate – näriliste,
karniooride jt – energiakuluga.
Orangutanid kulutasid teiste omasuuruste imetajatega võrreldes
kolmandiku võrra vähem energiat. Ainult kaks looma olid neist veel madalama
kuluga – kolmevarabline laiskloom ja panda.
„Kõik, mida me orangutani ökoloogiast ja
bioloogiast teadsime, näis asetuvat oma kohale. Orangutanide elulugu on isegi
primaatide standardite järgi erakordselt aeglane. Looduses saavutavad isased
küpsuse ja emastel on esimene laps alles umbes viieteistaastaselt. Emased
paljunevad uskumatult aeglaselt, raseduste vahel on seitse kuni üheksa aastat,
mis on kõigi imetajate kõige pikem sünnivahe. „
Nad suudavad toime tulla ka uskumatult
vähese toiduga kehvadel aegadel. Kuna orangutanid sõltuvad puuviljadest ja ka
Indoneesia vihmametsades on pikalt aegu, kus puuvilju on väga vähe, siis nad
võtavad puukoort ja söövad puukoore sisemist pehmet osa, et kehv aeg üle elada.
Nii on nad kohanenud sellise eluga,
mille tõttu nende ainevahetuse kiirus on aeglustunud.
Brian Hare |
Pontzer leiab üles Brian Hare – kes töötab
kahes Aafrika loomade kaitsealal: Tchimpounga
keskuses Kongo Vabariigis ja Lola Ya Bonobo keskuses Kongo Demokraatlikus
Vabariigis. Siit saadi andmed šimpanside
ja bonoboste kohta. Priamtoloog Mitch Irwin, kes töötab Madakaskaril aitas
saada andmeid metsikute sifakade kohta.
Steve Ross töötab Chicago loomaaia ahvide
varjupaigas . Pontzeri sõnul:
„Steve on pühendunud sellele, et
šimpansid, kes on õnnetult majutatud laborites, teeäärsetes loomaaedades,
garaažides ja muudel viletsuse saartel, kolitakse headesse loomaaedadesse ja varjupaikadesse.
Ta töötas väsimatult ja edukalt selle nimel, et šimpansid saaksid Ameerika
Ühendriikides sama föderaalse kaitse, mida naudivad gorillad, bonobod ja
orangutanid.“
Rossi abil tulid proovid gorilladelt ja
gibonitelt. Lõpuks saadi kokku proove alates 2 untsisest leemurist kuni 480
naelase gorillani ja nii loomaaedadest, kui ka vabast loodusest. Mida leidsid
uuringud?
Mitch Irwin |
Inimesed ja primaadid naudivad aeglasemat
ja seega pikemat elutsüklit. ... Siit homme edasi.
Kas siis saab nüüd ükskord jätta selle jutu, et vaata mida hiir sööb ja kuidas karu elab, või mis jänes sööb ja kuidas lõvi võiks eeskujuks olla. Me ei saa neid vaadata, ei saa järgida. Ja kuigi turg tuleb alati inimese tahtmistega kaasa – ja pakub lakkamatult alternatiivse ehk loodusliku tervise poole pealt ainevahetuse boostereid, kiirendajaid, jms – millest no arstid ei räägi 😜... kas siis peaks arvestama sellega, et kui ma saaks tohutu kiire ainevahetuse, siis kiireneb ka elutsükkel – ehk elu on lühem. Oleks see meeldivam?
Muudest olulistest uudistest: koos kevadega saabus tagasi meie kõuts, kes oktoobris koos rändlindudega minema läks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar