Naise tervis vol 1 - perimenopaus ehk millest kõik algab

 

Nüüd on mul käes kaks raamatut veel ühest olulisest teemast, mis mõjutab päris palju naiste kehakaalu ja see on (peri)menopaus. Ootasin läbematult Dr. Jennifer Gunteri raamatut „The Menopause Manifesto“ ja kirjutasin varem blogis, et see raamat valmib just õigeks ajaks (kui ma olen 50 eluaastat täis). Seda püha lihtsameelsust ☝– olen sellesse teemasse süvenemisega 10 aastat hiljaks jäänud 😳.  Oleksin erinevatest sümptomitest palju paremini aru saanud ja leidnud ka kiiremini lahendusi. Eks igas halvas on head ja nii saan ma nüüd 40datele eluaastatele tagasi vaadata teadmisega, et minu sümptomid ei tekkinud neid raamatuid lugedes (platseebo variant langeb ära). Ja samas olen piisavalt noor, et  oma tervist edaspidi efektiivsemalt toetada.😎😏😎

Menopaus on seotud paljuski östrogeeniga ja selle tase hakkab naise kehas langema juba 30ndate eluaastate lõpus ja langustrend jätkub elu lõpuni. Kuid menopausi võivad kogeda palju nooremad naised. Lugedes Gunteri raamatu ilmumisega seotud artikleid, ülevaateid ja intervjuusid, jäi silma New Scientist ajakirjanik Helen Thomson märkus: „MINA OLEN vaid 37 ja olen menopausi kogenud mitu korda. IVF-i (kunstlik viljastamine) ja endometrioosi ravimid peatasid mu hormonaalsed tsüklid viiel korral, pannes mind sellesse, mida arstid nimetavad "kunstlikuks menopausiks". Kuid sümptomites polnud midagi kunstlikku - erilised šokid olid kuumahood, mis põlesid sügaval mu sees kell 2 hommikul. Nii et kui ma sattusin günekoloog Jen Gunteri kirjutatud „The Menopause Manifesto“, leidsin ma võimaluse rohkem teada saada.“

Gunter kirjutab sotsiaalmeedias, ajakirjanduses pidevalt naiste seksuaaltervisest ja kritiseerib tugevalt naistele suunatud nn patriarhaarseid seisukohti. Ka menopausi ajalugu ja bioloogiat käsitleb ta äärmiselt asjatundlikult ja huvitavalt. Tema arvamused ühiskondliku suhtumise kohta, mis on pannud meid menopausi suhtes teatud vaatenurka,  on sama huvitavad. Ta tõstab esile asjaolu, et on misogüünia (naistevihkamine) siduda kolmandik naise elust emaka ja munasarjade funktsiooniga. Me ei määratle mehi nende reproduktiivse funktsiooni ilmse füüsilise muutuse järgi. Jah, menopaus on naiste südamehaiguste riski suurenemise marker, kuid seda on Gunteri sõnul sõnul ka meeste erektsioonihäired. Kujutage ette maailma, kus me teatud vanuses mehi identifitseerime  kui “erektsioonipausis” mehi.

Gunteri sõnul on see infovaakum suuresti tingitud meditsiinilisest misogüüniast. Tõepoolest, meditsiin on kaua aega naisi hooletusse jätnud, mis tähendab, et menopausi puudutavaid probleeme paigutatakse endiselt liiga sageli ebaolulise või lihtsalt "naiseks olemise osana" riiulitele.

Oma New York Times artiklis märgib Gunter, et menopausi on pikka aega käsitletud kui surmaeelset metamorfoosi naisest vanaeideks. Selle põhjuseks on asjaolu, et naise väärtust on mõõdetud tema reproduktiivvõime ja tema naiseliku välimuse järgi, mis on määratletud kitsa misogüünilise standardiga.

Menopausi meditsiinikeel peegeldab seda veel tänapäevalgi. Näiteks on tavaline öelda, et menopausi ajal on munasarjade munavarud "ammendunud", kuid peenise ammendumise või väsimuse mõistet ei rakendata kunagi peenisele - vastasel juhul oleks ju see termin "peenise rike" või "peenise ammendumine",  mitte eufemistlikum erektsioonihäire.

Naised tulevad paremini toime, kui võtame omaks feministliku menopausi idee. Naised on väärt kogemaks selle perioodi muutusi faktidega varustatult ja vabastatuna hirmust, häbist ning saladustest. Feministlik menopaus lükkab tagasi patriarhaalse arusaama, et naise väärtus on seotud tema munasarjade funktsiooniga ja et reproduktiivse elu lõpp tähistab tema produktiivse elu lõppu. Meditsiinikogukond peaks pakkuma naistele palju rohkem teavet selle kohta, kuidas nende hormoonid keskmise elu jooksul muutuvad, mida nad peaksid ootama ja mida saab medikamendiga leevendada.

Sõna “menopaus” tuleneb kreeka sõnadest „kuu“ ja „lõpetamine“, viidates viimasele menstruatsiooniperioodile. Tegelikkuses on menopaus puberteediga sarnane üleminek - hormonaalsete muutuste protsess, mis viib elu ühest bioloogilisest faasist teise. Menopaus on nii munasarjade kui ka aju muutuste tagajärg. Naised sünnivad piiratud arvu munarakkude ehk ootsüütitega ja aastakümneid kestnud ovulatsioon põhjustab ootsüütide arvu ja kvaliteedi langust, mõjutades nii östrogeenide ja progesterooni tootmist kui ka aju reaktsiooni neile hormoonidele. Meditsiiniliselt on see aeg tuntud kui menopausi üleminek. Need hormonaalsed muutused algavad sageli naise 40ndate keskel, võivad kesta aastaid ja tekitavad tavaliselt selliseid sümptomeid nagu menstruaaltsükli häired, kuumahood, tupe kuivus, depressioon, unehäired ja udus aju (brain fog).

Miks ma tahtsin lugeda just Gunteri raamatut – siin on mitmeid põhjuseid. Kõigi nende loetletud (ja varsti veelgi lisanduvate) sümptomite jaoks on alternatiivsel ehk looduslikul meditsiinil pakkuda hulgaliselt potsikuid – eliksiire, vitamiine, mineraale, imepille, tilgakesi, terakesi ning millele lisaks tuleb veel välja käia summasid, et teha läbi toksiinidest puhastumine, vaimne ärkamine, tõus mingil redelil, võidmised, sõnumised, meele suunamine külluse ja tervise radadele, nooruse tagasitoomine, vanaduse ümberpööramine ja sada muud tühja loba. Loodust ennast ei näe selle kõige tagant juba ammu enam keegi. See on vaid turundustermin, mis aitab müüa.

Ja kui sümptomid on tugevad siis minu arust on tervisele ohutum võtta üks tablett, mitte 15-50 erinevat megadoosides toidulisandit, mille sisaldust ega toimet tegelikult keegi uurinud ei ole (kuna see on nii naturaalne) ja mille võtmise tagajärgede eest ka keegi vastutust ei kanna. Sadu ja tuhandeid „looduslikke tervisefirmasid“ pakub oma lehtedel uskumatu hinnaga imelisi tooteid, mille imelist mõju kinnitavad tuhanded hetkega tervenenud ja uut elu alustanud inimesed. Ime et üldse keegi haige on.

Korraks ükskõik milliseid sümptomeid guugeldades leiad esimesena leheküljed, mis pakuvad tänase päeva kõige populaarsemaid lisandeid ja müügiartikleid: detox, megadoosis D/C vitamiin  - kõigi sinu sümptomite põhjuseks on saastumine ja D vm vitamiini puudus. Nüüd hiljuti on ebaregulaarset mensest ja udus aju hirmsasti tahetud panna 5G ja vaktsiini ja võib olla ka ümmarguse Maa kaela. 😜

Looduslikku põhjust – keha bioloogilise faasi muutust – ei paku ükski „naturaalsete“ ainete müügimees. Võibolla seetõttu, et tegemist müügiMEHEga. Et nii nagu on tavameditsiinis, on ka altrnatiivsete vahendite tootmine misogünismist lähtuv. Ka alternatiivne meditsiin ehk naturaalne lähenemine algab tasandilt „naine sa oled toksiline“, „naine, sind on vaja puhastada“, „sind on vaja mingil redelil üles upitada“ ja „naine – sa pole ise suuteline üldse ilma „naturaalse“ potsiku abita eksisteerima“

Ja sestap günekoloog Gunteri lähenemine: „naine - sa oled puhas ja isepuhastuv“, „naine - sa ei vaja detoksit ega suurt hulka lisaaineid“, „naine – sa oled suurepärane sellisena nagu sa oled“ istub mulle palju enam ja minu arvates annab naisele ka rohkem väge, kui naturalistide müügi aluspunkt „sul on puudu“ ja vägi tuleb minu toote/teenuse kaudu.

Vahetult enne „The Menopause Manifesto“ ilmumist leidsin veel ühe menopausi puudutava raamatu:

Amanda Thebe „Menopocalypse“ -  seda soovitas Jennifer Gunter hetkel, kui Amazonis oli tema raamatu soodusmüük ja nii ma sain selle e-raamatuna hinnaga 2 eur. Thebe koduleht on aadressil amandathebe.com. Thebe on fitnessi ja joogatreener, läbinud vastavad koolitused spordimeditsiini, personaaltreeneri, toitumise jm alal ning on treenerina pikka aega töötanud. Mis mind selle erakordselt heas füüsilises vormis naise raamatu juures köitiski – et hoolimata oma suurepärasest vormist, koges ta väga tugevaid menopausi sümptomeid (sh depressioon ja inkontinentsus (uriinipidamatus) ja nendega toimetulekust ta põhjalikult oma raamatus ka kirjutab. Lisaks on raamatus täielik treeningprogramm vanusega kergesti  lihasmassi kaotavale naisele – pildid ja selgitused juures.

Oma raamatu sissejuhatuses kirjutab Thebe:

 „HIINAS NIMETATAKSE seda "naise teiseks kevadeks". Läänes kutsutakse seda "muutuseks". Ma nimetan seda "menopokalüpsiseks". Jah, ma räägin menopausist. Minu teekond tundmatusse algas perimenopausist ja kulmineerus praeguses menopausijärgses seisundis. Ja mis teekond see on olnud! Pean seda oma elu üheks raskemaks katsumuseks, eriti kuna olen alati olnud nii terve ja füüsiliselt vormis. Kasvasin üles Kirde-Inglismaal ja hakkasin tegelema karatega üheteistkümneaastaselt ning sellest ajast saadik on mul olnud motivatsioon olla liikuv ja tervislikult süüa. Vanemaks saades jäi fitness endiselt minu kireks ja veetsin oma vaba aja väljaspool IBMi tööd personaaltreeneriks saamise nimel..."

"...2013. aastal otsustasin lõpuks oma disainiärist lahkuda, et asutada oma fitnessiettevõte Fit n ’Chips, ja pole sellest ajast peale tagasi vaadanud. Minu äri edenes. Mul olid kõige hämmastavamad kliendid ja need inspireerisid mind olema parem treener ja inimene. Mul on piinlik meenutada, kui ükskõikne olin varem menopausi ja selle sümptomite üle kurtnud naiste suhtes. Ma julgustasin neid lihtsalt oma ebamugavusi alla suruma ja rohkem vaeva nägema. Mõtlesin, et selline muutus ei saa ju olla midagi kohutavat?“

Thebe kirjutab, et 40 eluaastatesse jõudes oli ta superterve ja paremas füüsilises vormis, kui kahekümnendates. Elu tundus suurepärane ja siis saabus 43 sünnipäev:

"Muutus kõik, mida teadsin oma keha ja tervise kohta. See algas pärast üht minu kaks korda nädalas toimuvat poksitundi, kus töötasin erakordselt kõvasti ja lõin kogu oma jõuga tohutult rasket kotti. Mulle meeldis see tund (see meenutas mulle mu vanu karate päevi), kuid sel pärastlõunal pidin koju minema ja pikali heitma. Eeldasin, et olin trennis lihtsalt natuke liiga kõvasti löönud. Teate seda tunnet, kui tunnete end pärast kõva treeningut superhästi, kuid olete pärast omadega nii läbi, et kõik, mida soovite teha, on magada?

Kuid pärast pikali heitmist ei suutnud ma enam uuesti üles tõusta. Tundus, et mu voodi pöörleb ringi. Tekkis iiveldus ja kogu tasakaalukese oli nihkes. See seisund kestis kaks päeva ja oli väga kurnav. Pärast selle hoo vaibumist arvasin lihtsalt, et see oli mingi viirus. Olin jälle mina ise, kuid mõni päev hiljem tabas see mind uuesti ja siis jälle ja jälle. Mul polnud aimugi, mis minuga toimub. Mu peas oli tunne nagu seda pigistatakse tangide vahel, ja siis kogesin iiveldust ja oksendamist. Ma ei saanud kõndida ilma ümber kukkumata, nii et käisin käpuli ringi. See oli lihtsalt õudne. Kõik need episoodid kestsid kolm kuni viis päeva ja need toimusid peaaegu iga nädal, kurnates mind tilgatumaks tühjaks."

See oli Thebele raske periood, kuna tema firma oli just hoo sisse saanud. Enda sõnul suutis ta aga teha vaid endale tassi teed ja õhtul kell 7 suutis mõelda vaid magama minekust. Ta läks arsti juurde ja käis järgmisel 18 kuu jooksul läbi kõik eriarstid ja andis terve portsu erinevaid teste. Arstid tunnistasid, et tal on midagi viga, kuid ükski neist ei osanud aidata – testid ei näidanud, et midagi oleks valesti.

2 aastat tundis Thebe ennast kohutavalt halvasti, seda enam, et oli varasemalt väga terve ja harva haige. Halb enesetunne hakkas mõjutama ka tema emotsionaalset heaolu.  Ta ütles ära seltskondlikest üritustest, mida varem väga armastas ja tuli sageli töölt koju, langes diivanile ja põrnitses tühjusesse, suutmata ja tahtmata midagi teha. Eriti pani teda muretsema ärritumine tühiste asjade üle – hetkega võis tekkida kohutav raev, mis pani möirgama, karjuma ja nutma. Lapsed kõndisid tema ümber kikivarvukil, teadmata kas täna on neil kena või hullumeelne ema. Ühel õhtul ründas Thebe oma abikaasat terve nimekirjaga kõigist tegemata asjadest.

Lõpuks oli see käik günekoloogi juurde, mis päästis Thebe sõnul tema abielu, perekonna ja terve mõistuse. Peale 2 aastat jooksmist erinevate arstide vahet, läks ta oma korrapärasesse günekoloogilisse kontrolli.  Omasõnul vihkas ta neid 15 minutilisi kiireid läbivaatusi. Aga sel korral vaatas arst talle silma ja küsis, kas kõik on hästi. Thebe purskas nutma ja rääkis oma probleemidest. Arst ütles talle, et kõik tema sümptomid on omased perimenopausile (menopausi eelsele perioodile):

„Kannatasin kroonilise depressiooni all, mille põhjustas osaliselt mu kõikuv östrogeeni tase, millega arst sai aidata. Minu vertiigo, iiveldus ja tasakaaluprobleemid olid kõik auraga migreeni tagajärg, mis on veel üks tuntud ja ravitav perimenopausi sümptom. Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes pöörduvad Google'i poole, et täita ennast hirmuga kõigi kohutavate asjade pärast, mis võivad neil valesti olla; tegelikult kaldun ma Google'it kasutama haiguste välistamiseks. Kuid olin juba hakanud uskuma, et minuga on midagi tõsiselt valesti, nii et kui sain lõpuks teada, mis tegelikult toimus, valdas mind kergendus. Ehkki mu sümptomid olid kohutavad ja elukvaliteeti mõjutavad, oli rahustav teadmine, et need olid osa normaalsest protsessist, mille mu hästi varustatud keha pidi läbima - ehkki võis vajada teatud abi. Mu arst rääkis mulle ravimeetoditest ja protokollidest, mida sain järgida, et uuesti jalad alla saada. Vähemalt oli mul vastus käes. Ja nüüd sain alustada enesetunde parandamise protsessi.„