laupäev, 10. juuli 2021

Naise tervis vol 28 - kuidas tuksub su süda

 


Statistika järgi sureb iga minut üks naine südamehaigustesse. Hetkel on tähelepanu fookuses küll viirus aga südamehaigused pole kuskile kadunud. Aja jooksul muutuvad veresooned rabedamaks, pikka aega töötanud süsteem ebakindlamaks. Süda on suure koormuse all, eriti kui kaalu rohkem ja/või rabatakse kõvasti tööd teha. Alati ei ole asi ka vanuses.

Ja kui on meeles, jagasin FB lehel kunagi üht kardioloog Danielle Belardo postitust –võid arvata, et tehes kõike õigesti, jääd elu kehvemast poolest puutumata – kuid elul on omad keerdkäigud. Ma toon selle siia uuesti ära.

Kardioloog Danielle Belardo MD kirjutab oma postituses tema poole pöördunud 31 aastasest  naisest, kes: oli eelnevate haigusteta, taimetoitlane, aktiivne jooksja, PhD kraadiga biokeemik. 



 Pöördus Belardo poole 6 kuud kestnud sümptomite: pingetunne kõhus, puhitus. Arvates, et tema peavalu ja iiveldus on põhjustatud dieedist, kohtus ta terapeudiga, kes kavandas tema niigi optimaalse taimetoidukava rangemaks. Järgmised kaks kuud koges ta turset jäsemetes. Külastas naturopaati, kes soovitas vähendada soola sisaldust toidus. Kuu aega hiljem, oli jätkuvalt pinge kõhus, puhitus, jalgade turse, millele lisandus õhupuudus, mis takistas teda jooksmast. Ühel hommikul vaatas ta peeglisse ja pani tähele kerget kollasust silmades.  Naine pöördus Belardo poole, mitte kui kardioloogi, vaid kui vegan arsti poole. Ja Belardo mainib, et seekord suutis ta patsienti aidata just südamearstina, mitte veganina.  Naine, kes oli varasemalt terve, heas füüsilises vormis ei suutnud järsku treppidest üles minna.

Belardo märgib:

 "Ma teadsin kohe ka ilma stetoskoopi kasutamata, millega on tegemist. Võisin näha jugulaarveeni pulseerimist tema kaelal. Nägin tema silmavalge kerget kollanemist. Ma nägin turset tema pahkluude juures. Ja  ma teadsin koheselt, et tegemist on parempoolse südamepuudulikkusega ning tõenäoliselt pulmonaalhüpertensiooniga."

 Antud seisundit kinnitasid ka tehtud uuringud. Belardo suunas naise edasi vastava eriala spetsialisti juurde ja pärast ravi määramist hakkas tal palju parem.

Belardo märgib: "See taimetoitlasest aktiivne jooksja, Ivy League koolitatud teadlane  ei osanud arvata: 1) et ta võib jääda nii haigeks ja 2) võib endale ebaõige diagnoosi panna. Ta oli pettunud, et ta ei läinud arsti juurde varem, kuid tänulik, et sai õige diagnoosi ja vastava ravi. "

Ja kuna elus on kõik ajastatud, siis just selle südamejutu kirjutamise ajal postitas Belardo:



 „Ühele kenale naisele minu  patsientide hulgast oli öeldud, et pitsitustunne rindkeres on  ärevushäire ja nii juba 3 aastat ... täna näitas tema CCTA 3VD-d.“

CCTA - Coronary Computed Tomography Angiography (Koronaararterite kompuutertomograafia angiograafia)

3VD - Coronary artery disease of the 3 main vessels (3 soone koronaartõbi – kõige tõsisem ateroskleroosi vorm).

Sellele reageerisid päris paljud naised, kes samuti märkisid, et nende esimeseks diagnoosiks panid arstid  ärevushäire, hüsteeria, lihaspinge, depressioon, seedehäired jms. Paljud märkisid enda või lähedaste kojusaatmist ja sellele järgnenud atakki. Valesid diagnoose said mite ainult „vanad“ naised, vaid ka noored ja ka med. õed ja arstid. Kuigi Belardo ütleb, et suureks probleemiks on ka ületestimine – tasub naistel oma sümptomitesse tõsiselt suhtuda ja täiendavaid kontrolle teha.

„Mitu kuud kurnanud. Minestasin. Kiirabi pidi sisse murdma. Vastavalt andmetele ma  ei reageerinud, ka mitte  valule, kuid alguses tundus, et nad tahtsid teada, kas ma teesklen. Mis pärast juhtus, sellest suurt ei mäleta. Vererõhk 67/45. Erakorralise meditsiini osakond. Sekundaarne neerupealiste puudulikkus. Kui naine kipub magamistoa põrandal ära minestama, kaetud külma higiga, ei reageeri Narcanile, ei suuda rääkida, siis ta ei teeskle. Lisaks pidage silmas, et kui teadvus pole veel täiesti kadunud, me kuuleme teid. Ärge öelge mõttetuid asju!“

„Arvati, et  minu õhupuudus, krooniline väsimus, südamepekslemine on lihtsalt seotud emaks saamise ärevusega ... jäin kindlaks ja nõudsin täiendavaid teste, kuni sain ehhokardiogrammi, mis näitas 30% EF, vasaku vatsakese süstoolset südamepuudulikkust ja peripartum kardiomüopaatiat. Minu esimene kardioloog ütles, et see nägi välja nii, nagu oleks mul olnud mitu infarkti. Ma olin 30-aastane.“

Alternatiivse poole pealt on inimesele öeldud, et tal on vitamiinipuudus, neerupealsete väsimus, vale toit, valed mõtted, jne, jne.

„Pärast esialgset ALS diagnoosi (Amüotroofne lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust) lahkus mees kabinetist ega suutnud toime tulla asjaoluga, et tal on ravimatu degeneratiivne haigus, mis tõenäoliselt tapab ta viie aasta jooksul. Ta otsustas külastada hoopis naturopaati, kellel olid head uudised: tavameditsiin oli teda valesti diagnoosinud. See ei olnud ALS, ütles loodusraviarst, vaid pigem krooniline puukborrelioos, mida saab ravida terviklike, looduslike toidulisanditega.

Ligi aasta hiljem oli mees raskelt degenereerunud ja tagasi arsti kabinetis. Ta oli valelootusele raisanud lugematuid tunde ja tuhandeid dollareid. Nüüd oli ta nõus meedikut kuulama, kuid jäänud oli tunduvalt vähem aega.“

Sestap tuleb ennast aina harida ja täiendada, et oskaks küsida täiendavat uuringut, teist arvamust ja vahet teha, mida saab toidulisandiga ravida ja mida mitte. Arstid on ülekoormatud, vastuvõtuajad lühikesed; alternatiivtegijad lihtsalt loodavad hea õnne peale ja abile kõrgemalt poolt. Ja siin kehtib rusikareegel - Jumal aitab neid, kes end ise aitavad. 

Südamehaiguste puhul mõeldakse peamiselt infarkti ja insulti, kuid tegemist palju laiema teemaga ja siia kuulub kõik, mis mõjutab verevoolu.

Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse Eestis veidi üle 80 000 uue juhu aastas. Need on ka peamine surmapõhjus, ligi pooled surmadest Eestis on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest. Südamehaigused võib jaotada kaheks: kaasasündinuteks ja eluajal omandatud haigusteks. Eestis eelmisel aastal 15 442 surmajuhtu. Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, kuhu alla kuuluvad ka südamehaigused: kõrgvererõhutõbi, südamepuudulikkus, kolesterooli ainevahetuse häired, rütmihäired, klapirikked, põletikulised südamehaigused, südame pärgarterite haigused.

Gunter kirjutab raamatus „The Manopause Manifesto“, et sageli arvatakse ekslikult, et südamehaigused on meeste juurde kuuluvad haigused. Kuna me kuuleme nende infarktidest rohkem ja näeme filmides mehi südamest kinni haaramas. Naiste puhul arvame, et see on midagi, mis tekib alles elu lõpus. Ja see on üsna ekslik, kuna südamehaigused tabavad naisi nii 50-60 eluaastates kui ka 40 eluaastates.

Aga vaatab osasid südamega seotud haiguseid, kuna naiste kuumahoogude taga võivad peituda ka südameprobleemid.



Rütmihäireid on erinevaid, alustades lisalöökidest ja lõpetades eluohtlike rütmihäiretega. Nende mõistmiseks on vaja aru saada südame ehitusest ja kuidas impulsid südames liiguvad. Südame ülesanne on pumbata verd kogu kehasse. Südamel on neli kambrit ehk õõnsust  Ülemisi kambreid nimetatakse kodadeks ja alumisi vatsakesteks, mis omakorda jaotatakse vastavalt vasakuks ja paremaks kojaks ning vasakuks ja paremaks vatsakeseks. Kogu organismist kogunev veri pumbatakse kodadest vatsakestesse, kust iga südamelöögiga suunatakse veri paremast vatsakesest kopsudesse. Vasakust vatsakesest liigub veri mujale organismi.

Südamelihas tõmbub kokku automaatse elektrilise signaali mõjul, mis saab alguse siinussõlmest. Siinussõlm juhib südame kambrite rütmilist kokkutõmbumist. Elektriline signaal levib siinussõlmest läbi mõlema koja atrioventrikulaarsõlme (AV-sõlm) ja liigub südame alaosas asetsevatesse vatsakestesse. Südame normaalset rütmi nimetatakse siinusrütmiks. Kõige sagedamini tuntakse rütmihäiretena südamepekslemist (harvem aeglast südamerütmi) ning lisalööke ja/või pause, harvem õhupuudust, valu rinnus, pearinglust, minestustunnet. Rütmihäired võivad põhjustada ka teadvuskaotust ja äkksurma.





Südamepuudulikkus on südame võimetus varustada piisavalt organismi hapnikurikka verega. Südamepuudulikkuse korral ei suuda süda kas küllalt efektiivselt kokku tõmbuda (pumbafunktsiooni puudulikkus) või lõõgastuda (verega täituda). Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid tekib teiste südame-veresoonkonnahaiguste tulemusena.  Südamepuudulikkust jaotatakse krooniliseks ja ägedaks (sh kroonilise südamepuudulikkuse ägenemine).



Eraldi on siinkohal välja toodud nn murtud südame sündroom, mis on täiesti eraldiseisev haigus, kuid oma haiguskulus põhjustab sageli südamepuudulikkust. Kõige tavalisem ägeda südamepuudulikkuse kaebus on õhupuudus, mis võib tekkida juba vähese koormusega või rahuolekus. Samuti viitab ägedale südamepuudulikkusele kiire kehakaalu tõus (üle 1–2 kg nädalas), mis on põhjustatud liigse vedeliku kogunemisest organismi. Kaasneda võivad ka tursed ja väsimus.

Klapirikked



Läbi südameklappide voolab veri kas kodadest vatsakestesse või vatsakestest veresoonde. Südame paremal pool on nendeks trikuspidaalklapp (kojast vatsakesse) ja pulmonaalklapp (vatsakesest kopsuarterisse), vasakul pool mitraalklapp (kojast vatsakesse) ja aordiklapp (vatsakesest aorti).

Klapirikked jaotuvad kaheks: tekib kas klapiava kitsenemine ehk stenoos või tagasivool läbi klapi ehk regurgitatsioon. Stenooside sagedesemaiks põhjuseks on klapihõlmade sidekoestumine (fibroos) või lupjumine (kaltsinoos), aina vähem esineb reumaatilist südamekahjustust. Regurgitatsioone jaotatakse veel lisaks esmasteks (primaarseteks), kus probleemiks klapihõlmade enda haigus (nt kaasasündinud südamerikked, hõlmade prolaps või kahjustus põletikust jne), ja teisesteks (sekundaarseteks), kus probleemiks klapiava väljavenimine mõne teise südamehaiguse tagajärjel.

Kaebused on peamiselt tingitud südamepuudulikkusest (eriti haiguse lõppjärgus), aga klapirikked põhjustavad ka rütmihäireid, rindkerevalu, väsimust, harva teadvuskaotust.

Südamelihase põletik ehk müokardiit



Südamelihase põletiku põhjusteks võib olla nii otsene haigustekitaja (enamasti viirus) või toksilise aine poolt põhjustatud südamelihase rakkude kahjustus kui ka selle järel tekkiv organismi enda immuunsüsteemi poolt vahendatud kudede kahjustus.  Viimase korral immuunsüsteemi esialgu kaitsev reaktsioon võib ebasoodsate tingimuste kokkusattumisel hoopis süvendada südamelihase rakkude kahjustust ja seeläbi põhjustada ägedat või kroonilist südamepuudulikkust.

Müokardiit võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid kõige sagedamini esineb see noortel ja keskealistel. Äge südamelihase põletik põhjustab enamasti rindkerevalu, millele sageli eelneb hingamisteede või seedetrakti viiruslik nakkushaigus. Müokardiidist võivad märku anda rütmihäired ning EKG muutused.

Südame sisekesta põletik ehk endokardiit



Endokardiit on tõsine südame sisekesta või selle osa hõlmav põletikuline haigus. Tavaliselt nakatub üks või mitu südameklappi. Enamustel juhtudest on tekitajaks bakter, kuigi nakkavaks mikroobiks võib olla ka seen. Vereringesse jõuab mikroob organismi teises osas olevast nakkuskoldest, enamasti hammaste või suupiirkonna põletikukoldest. Tavaliselt suudab immuunsüsteem tappa vereringesse jõudvad mikroobid, kuid vahel jäävad osa mikroobidest ellu ning jõuavad ringleva verega südameklappidele. Klapile kinnitumist soodustab see, kui südameklapp on eelnevalt kahjustunud. Aja jooksul võib klapile tekkida mikroobide põhjustatud põletikuline moodustis – vegetatsioon. Vegetatsioonist võib irduda tükikesi – emboleid, mis liiguvad verega teistesse keha piirkondadesse ning põhjustavad seal põletikukoldeid. Arteritesse kinni jäädes põhjustavad embolid arteri varustusalal infarkti, kui see juhtub ajuarterite varustusalal, on tulemuseks ajuinfarkt ehk insult. Endokardiidi tüsistusena võib tekkida ka südamepuudulikkus.

Paljudel juhtudel võtab endokardiidi tekkimine aega nädalaid kuni kuid, kuigi on võimalik ka äge haigestumine mõne päeva jooksul. Sümptomitena on täheldatud halba enesetunnet, väsimust, isutust, kõrget palavikku ja valusid üle keha. Küünte alla, sõrmedele ja silmadesse ning ka mujale kehale võivad tekkida laigud.

www.sydamekeskus.ee


kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar