esmaspäev, 12. juuli 2021

Naise tervis vol 29 - südame tervis

 



Jätkab sealt, kus eelmine postitus pooleli jäi:

Südamepauna põletik ehk perikardiit

Perikardiit on südant ümbritseva kelme ehk perikardi põletik. Sagedasem tekitaja on viirus (gripiviirus, adenoviirus, mumps, Coxsackie viirus, HIV ja hepatiidid), kuid põhjustajaks võib olla ka bakter (sagedamini tuberkuloosi tekitav bakter) või seen. Samuti võib perikardiit tekkida südameinfarkti või südamekirurgia järgselt, südamevigastuse (näiteks noahaav või löök südame piirkonda) järgselt, ravimata neerupuudulikkuse puhul jääkainete kogunemisel perikardile, pahaloomulise kasvaja siirete olemasolul perikardil või rindkere kiiritusravi järgselt. Paljudel juhtudel tekitajat ei leitagi ning haigust nimetatakse idiopaatiliseks perikardiidiks.



Perikardiidi sümptomiteks on enamasti rindkerevalu ja kõrge palavik. Rindkerevalu on tavaliselt rinnaku taga või vasakpoolses rindkeres, valu on terav ja võib olla nii torgetena kui ka püsiv. Valu võib kiirguda kaela ja/või õlgadesse. Tavaliselt valu süveneb sügaval sissehingamisel, neelamisel, köhimisel või pikali heites ning leeveneb istudes ja ette painutades. Olenevalt põhjustajast võib kaasneda muid nähte.

Südame pärgarterite haigus ehk isheemiatõbi 

on tingitud südamelihast verega varustavate arterite ahenemisest, mida põhjustavad aterosklerootilised veresoone seina paksenemised ehk naastud.



Sagedasemad ateroskleroosi avaldused on ka koormuspuhused jalavalud, mis tekivad alajäsemete arterite kahjustuse tõttu (vahelduv lonkamine) ning peaajuinfarkti sümptomid (teadvushäire, käte-jalgade halvatus), mis tekivad pea- ja kaelaarterite kahjustuse tõttu.

Ateroskleroosi esineb paljudel inimestel, kuid haiguse aeglasema arenemise tõttu ei jõua suurel osal inimestest verevarustushäired avalduda.

Gunter märgib, et meestel on naistest rohkem südamehaigusi enne menopausi, kuid menopausi ajal ja hiljem see erinevus väheneb. Üheks põhjuseks peetakse vistseraalset rasva (eelmised postitused). Meestele on omane keharasva paiknemine vistseraalse rasvana. Kuid naistel hakkab vistseraalne keharasv tekkima just menopausi ajal, mil östrogeeni tase langeb.

Samuti on vanemas eas suuremaks riskiteguriks vähenev liikumine, suitsetamine, erinevad ravimid, ülekaal, 2 tüübi diabeet.

Gunter kirjutab:

 „Naised on suurema tõenäosusega füüsiliselt passiivsed ja elavad meestega võrreldes ka rohkem istuvat elu, seda eriti vanemas eas, mis suurendab veelgi südame-veresoonkonna haiguste riski. Põhjused on siin keerulised. Naised on traditsiooniliselt spordist välja jäetud soolise diskrimineerimise ja keha häbistamise tõttu. Treeningut reklaamitakse naistele sageli pigem kõhnuse kui tervisliku eluviisi abivahendina ja paljude naiste jaoks on võimalused treenimiseks piiratud või puuduvad turvalised ruumid. Neljakümne viie aastaselt oli mul jõusaaliga liitumine üsna julgustnõudev ettevõtmine; Mulle tundus, et nooremad kehad on hirmutavad ja alles siis, kui olin saavutanud teatud taseme - personaaltreeneri abil - tundsin end mugavalt erinevaid masinaid kasutades ning suutsin eirata mehi, kes tundusid vihaste või hämmeldunutena, et ma asun tegutsema seal, mida nad ekslikult arvasid olevat nende ruum.“

Paljudel naistel on ka ebameeldiv kogemus lapsepõlve kehalise kasvatuse tundidest või spordi tegemisest, mil jagati hindeid ja medaleid soorituste eest.

Naised saavad ise teha palju oma südamehaiguste ennetamiseks: loobudes suitsetamisest ja suurendades füüsilist aktiivsust. Erinevad naistehaigused: polütsüstiline munasarja sündroom, endometrioos ja rasedusdiabeet tõstavad südamehaiguste riski. Samas pööratakse arsti juures naiste kaebustele vähem tähelepanu, kui meestele ja nii on naised vähem informeeritud.

Eestis on südamehaigustest kirjutatud piisavalt ja ma noppisin välja olulisemad punktid:

Kõige sagedasemad kardioloogilised uuringud ja testid:

Elektrokardiograafia ehk EKG võimaldab avastada põetud või käigusolevat südamelihase infarkti, verevaegust, rütmihäireid, vererõhust tingitud südamelihase muutusi (südamelihase paksenemine jne).



Koormustest ehk koormus-EKG on elektrokardiogrammi ja vererõhu pidev registreerimine kehalise koormuse tingimustes koormusrajal (treadmill'il) või jalgrattal. Võimaldab välja selgitada koronaararterite seisundit, südamelihase infarkti tekke riski, vererõhuhaiguse esinemist või selle raskusastet, rütmihäirete olemasolu, organismi koormustaluvust, kontrollida ravi efektiivsust jne. Koormustesti tulemuste alusel saab välja selgitada patsiendi jaoks optimaalse kehalise koormuse, samuti määrata adekvaatset kehalist koormust infarkti või muu südamehaiguse järel.

Holter-monitooring ehk EKG ööpäevaringne registreerimine on elektrokardiogrammi pidev registreerimine 24 (ka 48) tunni vältel. Võimaldab avastada südame rütmihäireid, registreerida nende esinemissagedust ja iseloomu, samuti teha kindlaks elektrilisi juhtehäireid ja blokaade südames (sh välja selgitada teadvuskaotuse põhjusi), määrata või korrigeerida ravi jne.

Vererõhu monitooring ehk vererõhu ööpäevaringne registreerimine on vererõhu väärtuste registreerimine 24 tunni vältel. Võimaldab avastada varjatud (algavat) vererõhuhaigust, täpsustada vererõhktõve raskusastet, määrata ravi ja kontrollida selle efektiivsust. Optimaalne vererõhk on 120/80 mmHg, 130/85 mmHg on ka veel normaalne tulemus. Kui aga vererõhk hakkab lähenema 140le, siis on tegemist kõrgenenud normaalse vererõhuga, mis sageli areneb lõpuks välja hüpertooniatõveks. 

Kardioloogiakeskuse ülemarst Margus Viigimaa sõnul:

„Kõrgvererõhutõve esimene aste algab 140/90 mmHg juures ja siin võib veel abi olla lihtsalt elustiili muutmisest. Teine aste on juba lokkav hüpertensioon ning algab 160/100 mmHg. Sellel tasemel on kindlasti tarvis medikamentoosset ravi.

Mul on patsiente, kellel on mõõdukalt kõrgenenud vererõhk ning oleme otsustanud ravi edasi lükata ja proovida kõigepealt elustiili muutust – kehakaalu langetamine, treenimine jm. Paljud ongi nii saanud hüpertooniast mingiks ajaks lahti. Siiski on tegemist päriliku haigusega ja ei saa loota, et tervislik elustiil seda elu lõpuni eemale hoiab. Küll aga võib ravi edasi lükata 10, isegi 20 aasta võrra.

Lisaks füüsilisele aktiivsusele on oluline ka soola tarbimise vähendamine. Umbes kolmandik meie inimestest on n-ö soolatundlikud ning kui nad vähem soola tarbivad siis väljendub see positiivselt vererõhu alanemises.“



Ehhokardiograafia on südame ultraheliuuring, mis võimaldab selgitada südame ja suurte veresoonte anatoomilist ehitust ja funktsiooni, verevoolu liikumist (suund ja kiirus), vasema vatsakese töövõimet, avastada infarktikoldeid, teha kindlaks trombide olemasolu südameõõntes ja veresoontes, hinnata südameklappide anatoomilist ehitust ja funktsiooni (klapirikete diagnostika) ning diagnoosida kaasasündinud südamerikkeid.

Kolesterool/lipiidid

Lipiididel (rasvadel) on organismis palju ülesandeid: nad annavad energiat, moodustavad nahaaluse rasvkoe, aitavad organismil omastada teatud vitamiine (A, D, E, K), moodustavad närvijuuri kaitsva müeliintupe jne.

Lipiidid võivad veres olla kolesteroolina, triglütseriididena ning lipoproteiinidena. Lipoproteiinid on segamolekulid, mille abil toimub lipiidide transport veres. Nad sisaldavad valgulist osa, kolesterooli, triglütseriide ning ka antioksüdante (vitamiin E).

Lipoproteiinid jagunevad 4 põhiklassi: külomikronid (transpordivad toiduga saadud lipiide kudedesse), väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL), madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) ning kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL, "hea kolesterool", kaitsev faktor südamehaiguste eest).

Normaalsed lipiidide väärtused vereseerumis on :

triglütseriidid <2,5 mmol/l

kolesterool <6,5 mmol/l

LDL-kolesterool <4,0 mmol/l

HDL-kolesterool >3 mmol/l

Sõltuvalt sellest, millist tüüpi lipiidide tase on veres kõrgenenud, eristatakse mitmeid hüperlipideemiate tüüpe, osadel juhtudel on põhjuseks geneetilised ehk pärilikud tegurid.



Lipiidide ainevahetuse häireid võivad põhjustada kilpnäärme alatalitlus ja diabeet, soodustavateks seisunditeks on anoreksia, ajuripatsi eessagara puudulikkus, liigne alkoholi tarbimine, ülekaal, neeru- ja maksahaigused, teatud ravimid (rasestumisvastased tabletid, kortikosteroidid, östrogeen, mõned uriinieritumist soodustavad ravimid, beetablokaatorid) ning loomulikult ka toitumistavad (rasva hulk moodustab >40% dieedist, kolesterooli saadakse toiduga >300 mg päevas).

Kõige tuntum lipiidide ainevahetuse häire on hüperkolesteroleemia, samuti ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine.

Kardioloog ja arstiteadlane Margus Viigimaa märgib:

 "Iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolitaset teadma. Kui täiskasvanuks saades mõõdetuna on see normaalne, siis edaspidi peaks kolesterooli kontrollima iga viie aasta tagant. Üle 40aastased mehed ja üle 50aastased naised peaksid laskma vereanalüüsi teha kord aastas, sest peale kolesteroolitaseme saab arst sealt andmeid ka teiste tervisenäitajate kohta. Vereanalüüsi tulemuste põhjal saab tohter tekkival haigusel sabast või heal juhul isegi koonust kinni.“

Doktor Viigimaa nendib, et kõrge halva kolesterooli näit ning südame- ja veresoonkonnahaigused on omavahel tihedas seoses. „Kui halb kolesterool oksüdeerub, siis tungib see veresooneseina sisse ja kahjustab seda. Samuti võtab see ära veresooneseina vastupanuvõime. Halb kolesterool tõstab vererõhku ja põhjustab veresoones trombide teket.“

Kuigi Keto dieedi proponendid püüavad kolesterooli rolli igati eitada – vastasel juhul ei saaks pidada peamiselt loomsest rasvast koosnevat dieeti – ei ole erinevad uuringud nende väiteid toetanud. Keto inimeste hulgas on neid, kes näitavad oma vereproove ja LDL kõrgest tasemest hoolimata paistab neil tervis korras olevat, kuid väga palju on neid, kes selle dieedi järgimisega on oma südamele tõsist kahju teinud. Ja ilmselge on, et kõik planeedil elavad inimesed ei saa hakata järgima kõrge loomse toidu osakaaluga dieeti.

Toiduvalmistamise viisidest tuleks praadimisele eelistada aurutamist ja grillimist. Südamearst Viigimaa soovitab eestimaalastel proovida ka Vahemere dieeti. „Ehk siis kõik taandub tervislikule toitumisele ja aktiivsele kehalisele tegevusele. Kui need on tagatud, siis on süda ja veresooned kaitstud.“

Veel kirjutab Gunter kurvast statistikast: peale südameatakki sureb esimese aasta jooksul 42% naistest, kusjuures meeste hulgas on see protsent 24%. Alla viiekümne viie aastase naisel, kellel on haiglas viibides südameatakk, on surma oht kaks kuni kolm korda suurem kui samas vanuses meestel. Osa sellest erinevusest võib olla tingitud südamehaiguste bioloogiast; näiteks võib südameinfarkti põhjustav aterosklerootilise katu esinemine naistel ja meestel olla erinev.



Südamekeskuse juhataja Doktor Tiina Uuetoa paneb patsientidele südamele, et südameinfarkti kaebuste pilt võib olla palju kirjum - kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta, ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Nõnda on Eestis naistel meestest sagedamini infarkti tunnuseks hingeldus ja õhupuudus. Ebatüüpilised kaebused viivad viivitusteni arstiabis. „Esmalt ootab naine kodus vaevuste möödumist, seejärel võib ebatüüpilisema pildiga infarkti puhul arstilgi aega kuluda, et aru saada, millega tegemist. Ilma põhjusliku ravita, milleks on südame verevarustuse taastamine, südamelihas sureb,“ pani arst inimestele südamele ja lisas, et ilmselt on pehmem ja „segasem“ haiguspilt põhjuseks, miks Eesti infarktiregistri alusel jõuavad naised haiglasse pisut sagedamini raskemas seisundis kui mehed ja neil on enam südamepuudulikkuse tunnuseid.

Samuti on südamekeskuse juhataja sõnul infarkti tekkimise mehhanismid naistel ja meestel mõneti erinevad. "Looduse poolt on naised ja mehed seatud anatoomiliselt erinevateks ja ka mehhanismid, kuidas infarkt naistel ja meestel kujuneb, on erinevad. Elukestev südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) risk on aga meestel ja naistel sarnane," märkis dr Uuetoa. "Naised põevad infarkti vanemas eas. Kui vaadata infarkti haigestumist, siis nooremates vanuserühmades valitseb meeste ülekaal. Alates 65. eluaastast ja edasi haigestumine südamehaigustesse võrdsustub ja naisi on isegi rohkem," selgitas kardioloog.

Naised peavad arvestama, et suitsetamine on nendel jõulisem riskifaktor kui meestel. "Suitsetamine tõuseb noorte naiste hulgas, suitsetamisega seotud haiguste risk tõuseb, suitsetajatel on menopaus varasem," lisas doktor Uuetoa. "Kui mees lõpetab suitsetamise, siis tema risk võrdsustub mittesuitsetajatega suhteliselt kiiresti. Naistel kulub sinna aastaid."

Reeglina on infarktihaigel mitmeid riskifaktoreid, millest sagedasim on Eesti registri andmetel kõrgenenud vererõhk - tervelt 81%-l patsientidest. Sellele järgneb kolesterooli ainevahetuse häire, mida leitakse enam kui pooltel (65,3%). „Nukker on, et Eestis on nii kõrgvererõhktõve kui kolesterooli häire kerge tõusutrendiga alates 2012. aastast. Iga neljas meie infarktihaige on diabeetik,“ nentis doktor Uuetoa. „Tasub teada, et varasemalt läbipõetud infarkt on ise korduva infarkti riskifaktor. Eestis esineb korduv südameinfarkt ühel neljandikul patsientidest.“

Tänaseks on tööstusriikides doktor Uuetoa sõnul murtud müüt, nagu oleksid südamehaigused meeste pärusmaa. "Tegelikult on naiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse isegi kõrgem kui meestel ja need on vägagi naiste haigused," nentis doktor Uuetoa, lisades, et naiste suremuses on oluline insuldi suurem esinemissagedus.



„Kogu meie rahva jaoks on oluline teadvustada, et Euroopa viimase südameveresoonkonna (SVH) ennetuse ravijuhendi määratlusel kuulub Eesti väga kõrge SVH riskiga riikide hulka – Eestis on SVH-suremuse risk 500/100 000 meestel ja 250/100 000 naistel,“ rääkis kogenud kardioloog.

Kardioloog Uuetoa sõnul on naiste südamehaigustest tehtud mitmeid uuringuid, mida on kasulik teada ka patsientidel. Euroopa suremuse statistika raport 2015. aastast näitab, et südame-veresoonkonna haigustesse sureb meie kontinendil 49% naistest ja 40% meestest. Kõrvuti südameinfarktiga surevad naised ajuinsulti, mida esineb naistel sagedamini kui meestel. Statistika on karm, näidates, et iga teine inimene Euroopas, kes sureb südamehaigustesse on naine ja et iga teine naine sureb südameinfarkti või insuldi tõttu.



Naistele paneb doktor Uuetoa südamele, et kõrvuti muude näitajatega tuleb riskiprofiili hindamisel kindlasti määrata vererasvade(lipiidide) väärtused vereanalüüsides. Epidemioloogiliste uurimuste alusel on vererasvade häired tagasihoidliku tähendusega nendel naistel, kelle südamehaiguste risk muus osas on madal, kuid riskineutraalsus kaob kohe naistel, kes suitsetavad või kelle vererõhk on kõrgenenud. „Teisisõnu, nagu meestel, nii ka naistel võimendab mitme riskifaktori olemasolu oluliselt riski haigestuda näiteks infarkti või insulti,“ sõnas doktor Uuetoa.

Siit südame juurest jõuabki taaskord kuumahoogude juurde.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar