Naise tervis vol 40 - udus aju ja depressioon

 

Gunter kirjutab, et uuringud ei näita menopausiealiste naiste kehvemat ja halvenevat funktsioneerimist, vaid pigem võimetust mingil perioodil uut infot vastu võtta.

Gunter võrdleb seda arvuti kõvakettaga – kui arvutisse laetakse uut programmi, on kogu tegevus aeglasem ja lünklikum. Kui programm on alla laetud ja tööle hakkab, siis ei ole enam probleeme.

Uuring, kus võrreldi 45-55 aastaseid naisi ja samas vanuses mehi, leidis, et enne menopausi oli naiste võimekus tunduvalt suurem kui meestel.  Perimenopausi ja menopausi ajal see vahe vähenes, kuid naised said jätkuvalt paremini hakkama kui samas vanuses mehed.

Nii et udus aju, unustamised jms on ajutine protsess – ja kui keha on harjunud uue eluetapiga, läheb elu taas edasi!

Kuidas on sellega, kui naised ütlevad, et peale menopausi üleminekut ei ole nad enam nii teravad. Teadlased vaatlesid uuringu käigus mälu ja taju (tunnetust – cognition) – seda enne menopausi, üleminekuperioodil ja pärast menopausi. Nad leidsid, et kognitiivsed funktsioonid küll muutusid, kuid see oli seotud vananemisega. Naised on üleminekuperioodis vanuses 47-53 ja see on siiski 6 aastat vanust juurde.

Naised, kes on suurema stressi all, depressioonis, teiste terviseprobleemidega, unehäiretega ja tugevate vasomotoorsete sümptomitega, võivad kogeda ka udus aju tugevamalt.

Gunter küsis oma elukaaslaselt (8 kuud temast noorem), mille süüks ta paneb seda, kui unustab autovõtmete asukoha? Mees märkis, et loomulikult oma vanust või stressi. Miks peaks naiste puhul pidama süüdlaseks menopausi?

Mida saab teha, kui naine tunneb, et toimuvad muutused kognitiivsetes funktsioonides ja kogeb unustamist:

Jää rahulikuks  - menopausi perioodil on ajutised muutused unustamiste, tähelepanu jms osas tüüpilised. See ei ole märgiks, et kõik hakkabki veerema allamäge. Selles eas naistel on dementsus väga harv ja seotud perekonnas esinenud Alzhemeri tõvega.

Konsulteerige ja uurige, kas teil on depressiooni, ärevust, unehäireid – kui need vajavad ravi, siis ravi parandab mäluprobleeme

Kontrollige oma tervist – uneapnoe, kilpnäärme haigused ja diabeet võivad udust aju tekitada ja seda teevad ka mõned ravimid

Treening – seda ei saa liiga palju korrata, seega 150 minutit nädalas keskmise aktiivsusega liikumist.

Tehke kindlaks oma stressitase – see pole kerge, kuid psühholoog võib aidata stressoreid määratleda ja anda tehnikaid nendega toimetulemiseks. Paljud naised alahindavad oma stressi.

Tehke mälutest – seda nimetatakse neuropsühhiaatriliseks testimiseks ja viiakse läbi ainult siis, kui kognitiivsete funktsioonide halvenemiseks ei ole nähtavaid põhjuseid ja see segab tema igapäevaelu. Testid peaksid tegema naised, kelle peres on esinenud varast Alzheimerit.

Depressioon

 Naised näivad olevat perimenopausi aastatel ja vahetult pärast menopausi depressiooni suhtes eriti haavatavad. Erinevad uuringud näitavad, et menopausi perioodil esineb 19-36% naistest depressiooni. Naistel esineb depressiooni rohkem kui meestel ja hormonaalsed muutused võivad olla depressiooni käivitajateks. Naistel, kellel on varajane menopaus (45 aastaselt) ja eriti neil kel on primaarne munasarjade puudulikkus on kõrgem depressiooni tase.

On olemas erinevaid teooriaid, miks naistel sel perioodil depressiooni määr on kaks korda suurem. Üks teooria väidab, et on olemas selline „haavatavuse aken“, et mõned naised on perimenopausi ajal tekkivate hormoonide nihete suhtes tundlikumad ja on seega suurema depressiooniriskiga. Suurema riskiga on naised, kellel on varem elus olnud depressiivne meeleolu.

 

 

Emotsionaalne tervis perimenopausi ajal nõuab tasakaalu enda eest hoolitsemise ning töö ja teiste eest hoolitsemise kohustuste vahel. Paljud naised suudavad tuvastada ja kirjeldada pingeallikaid ja stressi sümptomeid, kuid neil võib siiski olla raske võtta aega iseendale. Probleemi äratundmine on esimene samm toimetulekuviiside leidmiseks. Ehkki paljusid stressoreid ei saa muuta, aitavad toimetulekuoskused naistel tulla toime eluprobleemidega ning tekitada parema enesekindluse, tasakaalu ja harmoonia tunde.

Mõni naine võib kasu saada ka oma elustiili kohandamisest, sealhulgas tasakaalustatud toitumisest ja regulaarsest treenimisest.

On oluline, et tervishoiuteenuse osutaja aitaks naisel otsustada, kas ta tunneb end lihtsalt stressis või kurvameelsena või on ta kliinilises depressioonis. Kliiniline depressioon on aju keemilise tasakaalustamatusega seotud seisund ja hormoonide muutumine perimenopausi ajal võib olla seotud selle tasakaalutusega. Seda iseloomustavad sellised sümptomid nagu pikaajaline väsimus, vähene energia, huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu, kurbus, ärrituvus, unehäired, erutus, kehakaalu muutused ja vähenenud sugutung. Kuigi enamik inimesi kogevad neid sümptomeid aeg-ajalt, siis depressioonile viitvad need, kui kestavad kahest nädalast enam.

Depressiooni tunnused

Kui te kogete mõnda neist sümptomitest enamiku päevast, pea iga päev vähemalt 2 nädalat võib teil esineda depressioon ja peaksite pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole:

Püsiv kurb, ärev või “tühi” meeleolu

Lootusetuse või pessimismi tunne

Ärrituvus

Süütunde, väärtusetuse või abituse tunne

Huvi või naudingu kaotamine hobide ja tegevuste vastu

Vähenenud energia või väsimus

Aeglasemalt liikumine või rääkimine 

Rahutu tunne või raskused paigal istumisega

Raskused keskendumisel, meenutamisel või otsuste langetamisel

Magamisraskused, varahommikune ärkamine või üle magamine

Söögiisu ja/või kehakaalu muutused

Mõtted surmast või enesetapust või enesetapukatsed

Valud, peavalud, krambid või seedeprobleemid ilma selge füüsilise põhjuseta ja/või mida ei leevenda isegi ravi korral

Veebilehel peaasi.ee saad teha testi ja lugeda depressioonist rohkem. https://peaasi.ee/kusimustikud-depressiooni-hindamiseks/

Depressiooni tüübid

On kuus peamist depressiooni tüüpi ja neli neist on menopausiga tihedamalt seotud:

• Klassikaline depressioon (major depression). See kestab kauem kui kaks nädalat ja seda iseloomustavad intensiivsed kurbuse tunded, huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu, sõpradest ja perest eemaldumine ning negatiivsed mõtted.
• Düstüümiline häire. Kerge kuid püsiv meeleolulangus, mis kestab vähemalt kaks aastat ning mille ajal inimene ei kaota oma teovõimet, tuleb oma igapäevaeluga rahuldavalt toime, kuid tunneb end seejuures siiski enamasti rõõmutu ja kurvameelsena. Sageli kaasnevad ka une- ja toitumishäired, madal enesehinnang ja energiatase ning lootusetusetunne.
• Kohanemishäire (adjustment disorder). Selle toob sageli kaasa stressirohke sündmus või olukord. See võib olla äge - vähem kui kuus kuud või krooniline - kauem kui kuus kuud.
• Sesoonne depressioon (seasonal affective disorder (SAD), tuntud ka kui talvedepressioon või sügismasendus. See häire esineb tavaliselt sügistalvisel perioodil ja on seotud päeva lühenemise ja valguse vähenemisega. Vähene valgus alandab serotoniini ja melatoniini taset ning viib keha loomuliku rütmi tasakaalust välja.

• Riskifaktorid
• Perekonna ajalugu
• Stress
• Suitsetamine
• Narkootikumide ja alkoholi tarbimine
• Kirurgiline menopaus

Kas sa teadsid?

Ravimata depressiooni tõstab südamehaiguste ja osteoporoosi riski

On kerge, mõõdukas ja raske depressioon. 

Kerge depressiooni diagnoosi panemiseks peab esinema vähemalt kaks põhisümptomit ja kaks lisasümptomit. Ükski neist sümptomitest ei tohiks olla tugevasti väljendunud ja kogu episoodi minimaalseks kestuseks peab olema kaks nädalat. Kerge depressiooni sümptomid on inimese jaoks tavaliselt ebameeldivad, tal on mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises, kuid tõenäoliselt ei kao tema tegutsemisvõime täielikult ja ei ole enamasti väliselt märgatav.

Kerge depressiooni ravina aitab hästi kognitiivne käitumisteraapia. Mõõduka ja raske depressiooni korral on vajalikud antidepressandid.

Östradiool hormoonasendusravis aitab kerge ja mõõduka depressiooni puhul varajases menopausi üleminekufaasis. Hilisemas faasis ja peale viimast mensest ei ole östrogeenil enam depressiooni alandavat toimet.