Naise tervis 59 - hormonaalsetest käsimüügiravimitest, vitamiinid/antioksüdandid

Gunter kirjutab oma raamatus the Menopause Manifesto käsimüügitoodetest, mis on suunatud menopausiealistele naistele ja soovitab neist hoiduda mitmel põhjusel.  

Hormoone sisaldavad käsimüügiravimid:

Progesterooni kreem – progesteroon imendub väga halvasti (kui üldse) läbi naha. Ja seetõttu, kui naine tarvitab östrogeeni ja progesterooni kreemi, siis võib jääda tema emakas kaitseta ja tekib risk endomeetriumi vähiks. Gunter märgib, et see on üks olulisi punkte, kuidas aru saada, et sulle antakse halba nõu menopausi osas.

Kõik mis sisaldab östrogeeni – östrogeeni doosi osas tuleb olla väga tähelepanelik, kuna see hormoon vales doosis  võib põhjustada trombe ja vähki. Seega ei pruugi mittefarmatseutilised ravimid olla ohutud. Kuigi käsimüügiravimid, mis väidavad, et sisaldavad östrogeeni, ei pruugi seda sisaldada.

Life Extension müüb ravimit „Estrogen for women“ (östrogeen naistele), kuid infolehel on kirjas: „see taimse östrogeeni lisand toetab tervislikku östrogeeni ainevahetust ja toetab tavaliste menopausi sümptomite nagu kuumahoogude ja öiste higistamiste korral“.

Ehkki lisandi nimest jääb mulje nagu oleks tegemist östrogeeniga, on see tegelikult  taimne segu, millel ei ole menopausi sümptomitele erilist mõju.

 

DHEA ja DHEA-S – sellest kirjutasin varasemates postitustes. DHEA ja menopausi sümptomite vahel pole leitud midagi, mis toimiks. Erandiks on vaid DHEA-S genouritaarse sündroomi korral vaginaalse teraapiana.

Pregnenoloon - Pregnenoloon on neurosteroid. Pregnenoloonil ei ole progestogeenset, kortikosteroidi, östrogeenset, androgeenset ega antiandrogeenset toimet. Lisaks oma tegevusele on pregnenoloon teiste neurosteroidide, nagu pregnenoloonsulfaat, allopregnanoloon ja pregnanoloon, ning steroidhormoonide prekursor. Gunter märgib, et pregnenolooni kohta ringleb mitmeid müüte, mis tuleks jätta tähelepanuta, kuna meditsiiniliselt ja uuringutes ei ole ükski neist tõendamist leidnud.

Mittehormonaalsed tooted, mille reklaam on suunatud menopausiealistele naistele:

Probiootikumid – elusad mikroorganismid, mis alustasid oma tähekäiku 1990datel, mil seda reklaamiti kui vaginaalsete infektsioonide vastu ja põie tervise toetamiseks. Täna reklaamitakse neid väga paljude terviseprobleemide lahenduseks. Kuid arvamus, et meie mikrobioomi on tableti või kapsliga kergesti muuta ja parandada on rohkem meediakära kui teadus.

Probiootikumid saavad abiks olla antibiootikumide võtmisest tingitud kõhulahtisuse enterokoliidi puhul.

Naiste põieinfektsioonide ja probiootikumide oasas on tehtud mõned viletsad uuringud ja Cohrane analüüs 2015 aastast märkis: võrreldes platseebo või probiootikume mitte saavate osalejatega, ei näidanud probiootikumide võtmine erilist kasu.

Laktobakterite sobivusest tupebakteritega kirjutasin varasemalt blogis Vagina Bible tutvustuses: Laktobatsilli perekond on arvukas. Tupes kõige enam levinud on neist neli: L. crispatus, L. jensenii, L. iners, L. gasseri. Me alles hakkame mõistma nende erinevate laktobatsillide rolli, sestap see, mida me teame täna, võib muutuda. Kunagi õpetati, et L. Acidophilus on kõige levinum, kuid seda seetõttu, et just seda liiki oli kerge kasvatada laboris. Arenev DNA tehnoloogia andis võimaluse tupe mikrobioomi paremini tundma õppida. Hetkel on teada, et L. Iners on kõige enam levinud liik; 84% naistel on seda liiki bakterit ja see domineerib 34% naiste tupes.

L. acidophilusel paistab olevat väike või isegi olematu roll. Tooted (tupele) apteekides ja tervispoodides sisaldavad just acidophilust.

L. crispatus lisamine vaginaalse bakterioosi ravile vähendas uue haigestumise riski 45%lt 30%le. L. Crispatus käsimüügiravimna saadaval ei ole.

Ka probiootikumid kannatavad samasuguse alakontrolli all nagu toidulisandid. Üks uuring leidis, et 33% kontrollitud probiootikumidest sisaldas vähem bakterite kolooniaid kui sildil kirjas. 42% puhul ei olnud kirjas olevat bakterit üldse või sisaldas toode mõnda teist bakterit.

 

Antioksüdandid -  blogis on varem antioksüdantidest põhjalikumalt juttu olnud siin. McGilli Ülikooli teaduse propageerija PhD Joe Schwarcz kirjutab: „ Üks asi, mis meile antioksüdantide puhul on täiesti selge – need müüvad hästi toodet! Kahjuks on see ka ainus asi, mis meile selle hämmastava kemikaalide grupi kohta täiesti selge on. Üldsuse silmis on antioksüdandid superkangelased, mis peavad lahingut kurjade vabade radikaalidega, kel on kavas meie noorus ja tervis hävitada. Ja erinevate toidulisandite müüjate sõnul ei ole meie toidus piisavalt antioksüdante, et meid vabade radikaalide eest kaitsta. Me vajame täiendust igasuguses vormis pillide, kapslite või potsikute näol – mida müüjad parasjagu pakuvad. Müüdavaid segusid pakutakse koos erinevate inimeste kinnitustega, kuidas nende elu on imeliselt paranenud. Puudu jääb siin vaid usaldusväärsetest tõenditest. Elanikkond, kes tarbib rohkelt puu- ja aedvilju on tervem. See on kas vähemal või rohkemal määral õige. Kuid miks? Ja siin nüüd tuli tuha all peidus ongi. Üsna meelitav argument on, et tooted, milles on palju antioksüdante,  kõrbivad vabade radikaalide arvu ja seega need kemikaalid ongi vastutavad meie hea tervise eest. Kuid puu- ja aedviljades on veel palju igasuguseid ühendeid, mille bioloogiline aktiivsus ei ole vabade radikaalidega seotud. Iga substants, mis laboris näitas antioksüdandi toimet, sai omale peaaegu ravimi staatuse. Riiulid ägavad eksootiliste mahlade, karotenoididega täidetud kapslite, rohelise tee pillide, männikoore ekstraktide ja loomulikult igas võimalikus vormis C ja E vitamiinide all. Tekkisid antioksüdantide maailmameistrivõistlused. Tooted hakkasid omavahel võistlema – kus on rohkem ehk millisel neist on suurim hapnikuradikaalide imendumisvõime ehk ORAC. ORAC on nö proovi suutlikkus katseklaasis vabu radikaale neutraliseerida.. Kuid meie keha ei ole hiiglaslik katseklaas ja ORAC väärtusi ei saa ilmtingimata üle kanda bioloogilisse mitmekesisusse.

Paljud polüfenoolid, mis katseklaasis annavad hämmastavaid tulemusi antioksüdantidena, ei pruugi meie seedesüsteemis üldse imenduda. C- ja E vitamiinid ning beetakaroteen on laboratoorsetes katsetes edukalt vabu radikaale suuresti vähendanud ja neist on saanud antioksüdantide lisandite reklaamnäod. Kui aga teadlased hakkavad läbi viima kliinilisi uuringuid, siis on tulemused pettumust valmistavad. Enamiku osas ei ole leitud mingit kasulikkust. Ühe puhul leiti kopsuvähi riski suurenemine – suitsetajatele beetakaroteeni lisandi andmisel. Mõned uuringud on isegi väitnud, et inimestel, kes tarbivad regulaarselt antioksüdantidega lisandeid, on suurem risk enneaegseks surmaks.

Eestis reklaamitakse jõuliselt musta pässikut (ilmselgelt ülekiidetud) aga sellest mõni teine kord. 

Nii et söö oma puu- ja aedvilju, sellest piisab.

Biotiini (B7) allikad

 

Biotiin (vitamiin B7) – soovitatakse palju juuste ja küünte tervise puhul, kuigi uuringud ei näita lisandite kasu neile, kel selle vitamiini defitsiiti ei esine. Tomatid, maguskartulid, sibulad, banaanid, pähklid, munad, kala jpm sisaldavad biotiini, lisaks toodavad seda meie soolestiku bakterid ja nii on biotiini defitsiit haruldane.

Paljud toidulisandid sisaldavad biotiini 600x enam kui keha vajab. Kuigi see on veeslahustuv vitamiin ja liiga teeb lihtsalt uriini kalliks.

 

Rohelise tee ekstrakt – kõlab tervislikuna, kas pole? Kuna roheline tee on hea, siis ka ekstrakt on hea? Kuid rohelise tee ekstrakt on valmistatud taimest, mitte teest ja seda on seostatud maksapuudulikkuse tekkega. Nii et ei sellele. Joo tassike teed, kui sulle maitseb, jäta kontsentreeritud ekstraktid riiulile. Rohelise tee liiast saadud toksilisusest saab lugeda siit.

 

Jood – Joodi reklaamitakse naistele 40+, kuna kilpnäärme probleemid kasvavad vanuse tõustes. Mõned naised on võtnud nii palju käsimüügi joodilisandeid, et neil on välja arenenud kilpnäärme alatalitus. Ehk kui terve kilpnäärmega inimene võtab liiga palju joodi, on tulemuseks kilpnäärme alatalitus. Mitterasedate naiste päevane joodi kogus on 150 μg (mikrogrammi) päevas – ca pool teelusikatäit jodeeritud soola. Liigset joodi seostatakse veel autoimmuunse türeoidiidi ja kilpnäärmevähiga.

 

Multivitamiinid – Gunter kirjutab, et sageli pakutakse vanematele naistele multivitamiine „et toetada nende tervist seestpoolt“ ning sellest reklaamist ei maksa enda ära petta lasta. Erinevad uuringud ei ole näidanud multivitamiinidest mingit kasu ja leitud on ka võimalikku negatiivset tulemust. Antioksüdantide puhul on leitud, et nad ei kaitse mitte ainult tervet, vaid ka vähirakke. Kuna ühed vitamiinid mõjutavad teiste imendumist, siis liigses koguses vitamiine võib soolestikus olla takistuseks oluliste toitainete imendumisele. Vesilahustuvad küll pestakse uriiniga kehast välja, kuid rasvlahustuvaid sälitatake rasvkoes, kus need võivad tekitada kahju.

Multivitamiinist võivad kasu saada naised, kel selja taga maovähendus või sooleoperatsioon.

 

A vitamiin- A vitamiini defitsiit on haruldane. Uuringutes on doosid 10000IU ja enam näidanud suurenenud osteoporoosi riski. Lisandid, mida reklaamitakse naistele sisaldavad enamasti 10000IU ja seega on need riskiga seotud ja kasutud.

Teine lugu on paikse retinooliga. Tänapäeval on saadaval erinevad paiksed retinoidid: retinool, tretinoiin, adapaleen, tazaroteen, alitretinoiin ja beksaroteen. Neid on kreemi, geeli ja vedelal kujul. Tavaliselt kantakse ravim nahale üks kord päevas, umbes 20 kuni 30 minutit pärast näo puhastamist. Neid määrab dermatoloog kõige sagedamini kerge kuni mõõduka akne korral. Samuti on need näidanud kortsude vähenemist ja toetavad kollageeni tootmist.

E vitamiin – leiab erinevatest toitudest: rohelistest lehtköögiviljadest, pähklitest, seemnetest, taimsetest õlidest. E vitamiini lisand doosis 400IU on näidanud uuringutest väikest suremuse riski tõusu, ja risk on tõusnud ka nii väikesest doosist nagu 150IU. Leia oma E vitamiinid toidust.

 

 

Vitamiinid B6 ja B12 – Gunter kirjutab, et menopausiealised naised võtavad sageli B6 ja B12 vitamiine koos. Samas näitavad uuringud, et B6 ja B12 kombinatsioonis annavad suurenenud osteoporoosi ja luumurdude riski. Mida suurem doos, seda suurem risk. Üks uuring näitas isegi 50% puusaluumurru suurenemist.

 

Jamsi kreem – seda reklaamitakse ka Eestis lisandimüüjate poolt kui „hormonaalse tasakaalu“ toodet – mis on muidugi väga ekslik. Kasutatakse ära seda, et jamsis leiduvat diosgeniini saab sünteesida laboris suguhormoonideks. Jamsijuures leiduvat diosgeniini meie keha kuidagi muuta ei saa ja jamss ei sisalda hormoone ega teisi aineid, mis oleksid naistele meditisiiniliselt abiks. Uuringus ei näidanud metsiku jamsi kreem võrreldes paltseeboga mingit kasu. Jamsijuured on hea toiduaine aga mitte ravim.