Gunter kirjutab oma raamatus the Menopause Manifesto käsimüügitoodetest, mis on suunatud menopausiealistele naistele ja soovitab neist hoiduda mitmel põhjusel.
Hormoone sisaldavad käsimüügiravimid:
Progesterooni
kreem – progesteroon imendub väga halvasti (kui üldse) läbi naha. Ja
seetõttu, kui naine tarvitab östrogeeni ja progesterooni kreemi, siis võib
jääda tema emakas kaitseta ja tekib risk endomeetriumi vähiks. Gunter märgib,
et see on üks olulisi punkte, kuidas aru saada, et sulle antakse halba nõu
menopausi osas.
Kõik mis sisaldab östrogeeni – östrogeeni doosi osas tuleb olla väga tähelepanelik, kuna see hormoon vales doosis võib põhjustada trombe ja vähki. Seega ei pruugi mittefarmatseutilised ravimid olla ohutud. Kuigi käsimüügiravimid, mis väidavad, et sisaldavad östrogeeni, ei pruugi seda sisaldada.
Life Extension müüb ravimit „Estrogen for
women“ (östrogeen naistele), kuid infolehel on kirjas: „see taimse östrogeeni lisand toetab tervislikku östrogeeni ainevahetust
ja toetab tavaliste menopausi sümptomite nagu kuumahoogude ja öiste
higistamiste korral“.
Ehkki lisandi nimest jääb mulje nagu
oleks tegemist östrogeeniga, on see tegelikult taimne segu, millel ei ole
menopausi sümptomitele erilist mõju.
DHEA
ja DHEA-S – sellest kirjutasin varasemates postitustes. DHEA ja menopausi
sümptomite vahel pole leitud midagi, mis toimiks. Erandiks on vaid DHEA-S
genouritaarse sündroomi korral vaginaalse teraapiana.
Mittehormonaalsed tooted, mille reklaam on suunatud menopausiealistele naistele:
Probiootikumid
– elusad mikroorganismid, mis alustasid oma tähekäiku 1990datel, mil seda
reklaamiti kui vaginaalsete infektsioonide vastu ja põie tervise toetamiseks.
Täna reklaamitakse neid väga paljude terviseprobleemide lahenduseks. Kuid
arvamus, et meie mikrobioomi on tableti või kapsliga kergesti muuta ja parandada
on rohkem meediakära kui teadus.
Probiootikumid saavad abiks olla
antibiootikumide võtmisest tingitud kõhulahtisuse enterokoliidi puhul.
Naiste põieinfektsioonide ja
probiootikumide oasas on tehtud mõned viletsad uuringud ja Cohrane analüüs 2015
aastast märkis: võrreldes platseebo või probiootikume mitte saavate
osalejatega, ei näidanud probiootikumide võtmine erilist kasu.
Laktobakterite sobivusest
tupebakteritega kirjutasin varasemalt blogis Vagina Bible tutvustuses: Laktobatsilli perekond on
arvukas. Tupes kõige enam levinud on neist neli: L. crispatus, L. jensenii, L.
iners, L. gasseri. Me alles hakkame mõistma nende erinevate
laktobatsillide rolli, sestap see, mida me teame täna, võib muutuda. Kunagi
õpetati, et L. Acidophilus on kõige
levinum, kuid seda seetõttu, et just seda liiki oli kerge kasvatada laboris.
Arenev DNA tehnoloogia andis võimaluse tupe mikrobioomi paremini tundma õppida.
Hetkel on teada, et L. Iners on kõige enam levinud liik; 84% naistel on seda liiki
bakterit ja see domineerib 34% naiste tupes.
L. acidophilusel paistab olevat
väike või isegi olematu roll. Tooted (tupele) apteekides ja tervispoodides
sisaldavad just acidophilust.
L. crispatus lisamine vaginaalse
bakterioosi ravile vähendas uue haigestumise riski 45%lt 30%le. L. Crispatus käsimüügiravimna
saadaval ei ole.
Ka probiootikumid kannatavad samasuguse
alakontrolli all nagu toidulisandid. Üks uuring leidis, et 33% kontrollitud
probiootikumidest sisaldas vähem bakterite kolooniaid kui sildil kirjas. 42%
puhul ei olnud kirjas olevat bakterit üldse või sisaldas toode mõnda teist
bakterit.
Antioksüdandid
- blogis on varem antioksüdantidest põhjalikumalt
juttu olnud siin.
McGilli Ülikooli teaduse propageerija PhD Joe Schwarcz kirjutab: „ Üks asi, mis
meile antioksüdantide puhul on täiesti selge – need müüvad hästi toodet! Kahjuks on see ka ainus asi, mis meile
selle hämmastava kemikaalide grupi kohta täiesti selge on. Üldsuse silmis
on antioksüdandid superkangelased, mis peavad lahingut kurjade vabade
radikaalidega, kel on kavas meie noorus ja tervis hävitada. Ja erinevate
toidulisandite müüjate sõnul ei ole meie toidus piisavalt antioksüdante, et
meid vabade radikaalide eest kaitsta. Me vajame täiendust igasuguses vormis
pillide, kapslite või potsikute näol – mida müüjad parasjagu pakuvad. Müüdavaid
segusid pakutakse koos erinevate inimeste kinnitustega, kuidas nende elu on
imeliselt paranenud. Puudu jääb siin vaid usaldusväärsetest tõenditest. Elanikkond,
kes tarbib rohkelt puu- ja aedvilju on tervem. See on kas vähemal või rohkemal
määral õige. Kuid miks? Ja siin nüüd tuli tuha all peidus ongi. Üsna meelitav
argument on, et tooted, milles on palju antioksüdante, kõrbivad vabade radikaalide arvu ja seega
need kemikaalid ongi vastutavad meie hea tervise eest. Kuid puu- ja aedviljades on veel palju igasuguseid ühendeid, mille
bioloogiline aktiivsus ei ole vabade radikaalidega seotud. Iga substants,
mis laboris näitas antioksüdandi toimet, sai omale peaaegu ravimi staatuse.
Riiulid ägavad eksootiliste mahlade, karotenoididega täidetud kapslite,
rohelise tee pillide, männikoore ekstraktide ja loomulikult igas võimalikus
vormis C ja E vitamiinide all. Tekkisid antioksüdantide maailmameistrivõistlused.
Tooted hakkasid omavahel võistlema – kus on rohkem ehk millisel neist on suurim
hapnikuradikaalide imendumisvõime ehk ORAC. ORAC on nö proovi suutlikkus
katseklaasis vabu radikaale neutraliseerida.. Kuid meie keha ei ole hiiglaslik katseklaas
ja ORAC väärtusi ei saa ilmtingimata üle kanda bioloogilisse mitmekesisusse.
Paljud
polüfenoolid, mis katseklaasis annavad hämmastavaid tulemusi antioksüdantidena,
ei pruugi meie seedesüsteemis üldse imenduda. C- ja E vitamiinid ning
beetakaroteen on laboratoorsetes katsetes edukalt vabu radikaale suuresti
vähendanud ja neist on saanud antioksüdantide lisandite reklaamnäod. Kui aga
teadlased hakkavad läbi viima kliinilisi uuringuid, siis on tulemused pettumust
valmistavad. Enamiku osas ei ole leitud mingit kasulikkust. Ühe puhul leiti
kopsuvähi riski suurenemine – suitsetajatele beetakaroteeni lisandi andmisel.
Mõned uuringud on isegi väitnud, et inimestel, kes tarbivad regulaarselt
antioksüdantidega lisandeid, on suurem risk enneaegseks surmaks.
Eestis reklaamitakse jõuliselt musta pässikut (ilmselgelt ülekiidetud) aga sellest mõni teine kord.
Nii et söö oma puu- ja aedvilju, sellest
piisab.
Biotiini (B7) allikad |
Biotiin
(vitamiin B7) – soovitatakse palju juuste ja küünte tervise puhul, kuigi
uuringud ei näita lisandite kasu neile, kel selle vitamiini defitsiiti ei
esine. Tomatid, maguskartulid, sibulad, banaanid, pähklid, munad, kala jpm
sisaldavad biotiini, lisaks toodavad seda meie soolestiku bakterid ja nii on
biotiini defitsiit haruldane.
Paljud toidulisandid sisaldavad biotiini
600x enam kui keha vajab. Kuigi see on veeslahustuv vitamiin ja liiga teeb
lihtsalt uriini kalliks.
Rohelise
tee ekstrakt – kõlab tervislikuna, kas pole? Kuna roheline tee on hea, siis
ka ekstrakt on hea? Kuid rohelise tee ekstrakt on valmistatud taimest, mitte
teest ja seda on seostatud maksapuudulikkuse tekkega. Nii et ei sellele. Joo tassike teed, kui sulle maitseb, jäta kontsentreeritud ekstraktid riiulile. Rohelise tee liiast saadud toksilisusest saab lugeda siit.
Jood – Joodi reklaamitakse naistele 40+, kuna kilpnäärme probleemid kasvavad vanuse tõustes. Mõned naised on võtnud nii palju käsimüügi joodilisandeid, et neil on välja arenenud kilpnäärme alatalitus. Ehk kui terve kilpnäärmega inimene võtab liiga palju joodi, on tulemuseks kilpnäärme alatalitus. Mitterasedate naiste päevane joodi kogus on 150 μg (mikrogrammi) päevas – ca pool teelusikatäit jodeeritud soola. Liigset joodi seostatakse veel autoimmuunse türeoidiidi ja kilpnäärmevähiga.
Multivitamiinid
– Gunter kirjutab, et sageli pakutakse vanematele naistele multivitamiine „et
toetada nende tervist seestpoolt“ ning sellest reklaamist ei maksa enda ära
petta lasta. Erinevad uuringud ei ole näidanud multivitamiinidest mingit kasu
ja leitud on ka võimalikku negatiivset tulemust. Antioksüdantide puhul on
leitud, et nad ei kaitse mitte ainult tervet, vaid ka vähirakke. Kuna ühed
vitamiinid mõjutavad teiste imendumist, siis liigses koguses vitamiine võib
soolestikus olla takistuseks oluliste toitainete imendumisele. Vesilahustuvad
küll pestakse uriiniga kehast välja, kuid rasvlahustuvaid sälitatake rasvkoes,
kus need võivad tekitada kahju.
Multivitamiinist võivad kasu saada
naised, kel selja taga maovähendus või sooleoperatsioon.
A
vitamiin- A vitamiini defitsiit on haruldane. Uuringutes on doosid 10000IU
ja enam näidanud suurenenud osteoporoosi riski. Lisandid, mida reklaamitakse
naistele sisaldavad enamasti 10000IU ja seega on need riskiga seotud ja
kasutud.
Teine lugu on paikse retinooliga. Tänapäeval on saadaval
erinevad paiksed retinoidid: retinool, tretinoiin, adapaleen, tazaroteen, alitretinoiin
ja beksaroteen. Neid on kreemi, geeli ja vedelal kujul. Tavaliselt kantakse
ravim nahale üks kord päevas, umbes 20 kuni 30 minutit pärast näo puhastamist.
Neid määrab dermatoloog kõige sagedamini kerge kuni mõõduka akne korral. Samuti
on need näidanud kortsude vähenemist ja toetavad kollageeni tootmist.
E vitamiin – leiab erinevatest toitudest: rohelistest lehtköögiviljadest, pähklitest, seemnetest, taimsetest õlidest. E vitamiini lisand doosis 400IU on näidanud uuringutest väikest suremuse riski tõusu, ja risk on tõusnud ka nii väikesest doosist nagu 150IU. Leia oma E vitamiinid toidust.
Vitamiinid
B6 ja B12 – Gunter kirjutab, et menopausiealised naised võtavad sageli B6
ja B12 vitamiine koos. Samas näitavad uuringud, et B6 ja B12 kombinatsioonis
annavad suurenenud osteoporoosi ja luumurdude riski. Mida suurem doos, seda
suurem risk. Üks uuring näitas isegi 50% puusaluumurru suurenemist.
Jamsi
kreem – seda reklaamitakse ka Eestis lisandimüüjate poolt kui „hormonaalse
tasakaalu“ toodet – mis on muidugi väga ekslik. Kasutatakse ära seda, et jamsis
leiduvat diosgeniini saab sünteesida laboris suguhormoonideks. Jamsijuures
leiduvat diosgeniini meie keha kuidagi muuta ei saa ja jamss ei sisalda
hormoone ega teisi aineid, mis oleksid naistele meditisiiniliselt abiks. Uuringus
ei näidanud metsiku jamsi kreem võrreldes paltseeboga mingit kasu. Jamsijuured
on hea toiduaine aga mitte ravim.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar