kolmapäev, 18. september 2019

Terve vagiina ökosüsteem



Vaginaalne ökosüsteem




Vagiina toodab 24 tunni jooksul tavapäraselt ca 1-3 ml eritist, kuid normaalseks loetakse ka kuni 4 ml eritist. 4 ml on kogus, mis teeb täielikult märjaks ühe pesukaitsme, 2 ml koguse puhul on pesukaitse osaliselt märg.

Minu enda töökogemus ja paljudelt teistelt kolleegidelt kuuldu kinnitab, et üha enam naisi usub ekslikult, et igasugune voolus tupest on ebanormaalne. Ma ei tea, kas see on seetõttu, et peavoolu (porno)filmitööstuses paistavad kõik olevat kuivad, et naised ei räägi sellest eriti palju, et üha enam naisi eemaldab oma häbekarvu ja voolus, mis tavapäraselt jääb karvadesse kinni, määrib nüüd pesu või et tervisetoodete letid apteekides on disainitud tervet niisket vagiinat „terveks tegema“.

Vaginaalne eritis koosneb: emakakaela nõrest, tupeavas paiknevatest näärmete (Bartholini ja Skene) närest, teatud substantse toodavad kasulikud bakterid, tupe pinnalt eraldunud rakud ja väike kogus transudaati (ekstravaskulaarne (sooneväline) madala valgusisaldusega kehavedelik (koevedelik).

Üks kõige enam tuntud vagiina bakter on Lactobacilluse (laktobatsill)  perekonna liikmed. Need on vagiinat kaitsvad head bakterid. Lactobacilli toodab piimhapet, mis hoiab vagiina pH 3,5 ja 4,5 vahel. Happeline keskkond ei lase kahjulikel bakteritel ja viirustel areneda. Laktobatsill toodab ka valke nimega bakteriotsiinid, mis tapavad või inhibeerivad patogeensete bakterite kasvu – neist võib mõelda, kui kodustest antibiootikumidest. Laktobatsill kinnitab end vagiina limaskesta rakkude külge ja takistab sellega teiste bakterite kinnitumist. Laktobatsill toodab ka vesinikperoksiidi, millel arvatakse olevat roll vagiina kaitsemehhanismides (kuigi see arvamus on oma populaarsuse kaotanud).



Laktobatsilli perekond on arvukas. Vagiinas kõige enam levinud on neist neli: L. crispatus, L. jensenii, L. iners, L. gasseri. Me alles hakkame mõistma nende erinevate laktobatsillide rolli, sestap see, mida me teame täna, võib muutuda. Näiteks mina õppisin omal ajal, et L. Acidophilus on kõige levinum, kuid seda seetõttu, et just seda liiki oli kerge kasvatada laboris. Arenev DNA tehnoloogia andis võimaluse vagiina mikrobioomi paremini tundma õppida. Hetkel on teada, et L. Iners on kõige enam levinud liik; 84% naistel on seda liiki bakterit ja see domineerib 34% naiste vagiinades.
L. acidophilusel paistab olevat väike või isegi olematu roll. (Sille lisab, et eesti keeles  googeldamine näitab, et tooted (vagiinale) apteekides ja tervispoodides sisaldavad just acidophilust).


On viis erinevat vagiina bakterite kogukonda. Iga naise vagiinas on üks neist. Neljas kogukonnas domineerib laktobatsill (73% naistel), ülejäänud 27%on laktobatsilli vähem ning neil domineerib mitmete erinevate bakterite kooslus. Faktoreid, mis mõjutavad vagiina bakterite kooslust on palju ja tõenäoliselt on see keerukas geneetiliste ja keskkonna mõjurite kombinatsioon.
Valgetel ja aasia naistel domineerib vagiinas reeglina laktobatsilli perekond, ca 40% Aafrika- Ameerika ja Hispaania naiste vagiinades domineerib teiste bakterite kooslus (laktobatsilli on vähe). Mida rohkem laktobatsilli, seda happelisem on vagiina pH, seega naistel, kelle vagiinades laktobatsill ei domineeri, on vagiina ph 4,7-5,0 (jätkuvalt happeline).
See aga ei  tähenda, et 40% Aafrika-Ameerika ja Hispaania naiste vagiinas on ebatervislik bakteriaalne kooslus, lihtsalt see on omamoodi normaalne.

Vagiina pH tõuseb (st muutub aluselisemaks) mensese ajal, seda tänu verele. Veri seob endaga ka laktobatsilli, nii et selle bakteri arvukus väheneb. Sellega on selgitatav ka asjaolu, et mensese lõpus on naised kõige enam vastuvõtlikud infektsioonidele, kuna heade bakterite arvukus on vähenenud. Samas on veri ka bakteritele heaks kasvulavaks.

Vagiinas leidub rohkelt suhkrut glükogeeni vormis, et toita häid baktereid. Sellest saab lähemalt lugeda raamatu 7. peatükist.

Kas ma peaksin oma vagiina mikrobioomi analüüsi tegema?
Sellest, mis meile praegu mikrobioomi kohta teada on, siis analüüsi tegemisega on teatud probleemid. Esiteks on sinu mikrobioom üsna muutuv ja seda juba päevade lõikes. Erinevused on isegi ühe ja sama päeva hommikuse ja õhtuse mikrobioomi vahel. Ja selline üks konkreetse ajahetke pilt ei anna meile suurt midagi.


teisipäev, 17. september 2019

A feast of science - miks kalageeni tomatis ei ole.



Veel üks uus raamat McGilli Ülikooli teadlaselt Joe Schwarczilt. Mc Gilli OSS (Office for Science and Society) lehelt olen ma blogisse ka varem artikleid tõlkinud. Schwarcz on tuntud teaduse populariseerija ja usin müütide kummutaja. 
Raamatuid on välja antud omajagu, minul hetkel pooleli  "A Feast of Science. Intriguing Morsels from the Science of Everyday Life" (2018). 

Raamat koosnebki sellistest lühikestest müütidest ja uskumustest, mida me oleme interneti avarustest üles korjanud ja mis elavad oma elu. Joe Schwarcz püüabki nende tegelikku tagapõhja selgitada ja arusaadavks teha. 
Kui tippida google otsingusse kalageen tomatis - siis leiabki palju vasteid ka eesti keeles ja tõepoolest seda usutakse.



Andsin loengut geneetilise muundamise osas ja kirjeldasin eksperimenti, milles rikastati sojauba aminohappega metioniin. Sojaube kasutatakse väga palju loomatoidus, kuid kuna need sisaldavad vähe asendamatut aminohapet metioniini, tuleb sageli lisandeid juurde anda. Brasiilia pähklid toodavad üht valku, mis on metioniini poolest eriti rikas, seega tekkis idee, et isoleerida seda valku tootev geen ja lisada see sojaoale.
See tekitas teatud mure, kuna muudetud sojaube hakataks kõige enam kasutama linnuliha tööstuses, ei saa välistada võimalust, et kuidagi jõuab see ka inimeste toidulauale. Kui brasiilia pähkli allergiaga inimene tarbib selliseid sojaube, kas on võimalik, et tekib allergiline reaktsioon? Uuringute käigus selguski, et antikehad, mis allergikutel toodetakse brasiilia pähkli valkudele, tekivad ka muudetud sojapähklile ning seega allergiline reaktsioon on võimalik. Selle tulemusena keelati sojaoa selline muundamine ära.


Peale loengut tuligi esimene kommentaar allergeenide osas. Üks vihane kuulaja ütles: „Kui geneetiliselt muundatud toidud oleksid korrektselt märgitud siltidele, siis ma saaksin siiani süüa tomateid.“ Ma olin segaduses, kuni härra selgitas: „Mul on allergia kalale ja kuskohast ma peaksin teadma, millised tomatid on kalageeniga muudetud. Sestap ma ei söö ühtegi toodet, milles sisaldub tomateid.“ Härrasmees ei oleks pidanud muretsema. Tomatites ei ole kalageeni ja kui oleks, siis kehtivale seadusandlusele, oleks pidanud see olema märgitud toote siltidele. Antud juhul on tegemist aga eksitava informatsiooniga.

Polaarlest tunneb ennast Põhja Jäämere külmas vees väga hästi. Tema veri ei jäätu ja seda tänu „antifriis valgule“. Kuna tomatikasvatajad elavad alalises hirmus, et ootamatu külm nende saagi hävitab, siis teadlased huvitusid ideest, et äkki on võimalik lesta kaitsvat valku tootvat geeni lisada tomatigenoomile. Varased uuringud näitasid, et taimedes see kala valk ei olnud efektiivne jääkristallide tekkimise peatamisel ning kogu projekt lõpetati.
Aga internetis ei lõpe alustatud lood kunagi. Ja kalageeniga tomati legend, mida sageli ilmestatakse punnissilmse tomati pildiga, elab oma elu edasi.

Kui selline võimalus oleks veidikenegi lootustandev olnud, siis see oleks nõudnud väga kulukaid uuringud valgu allergeenide osas.   


Taolisi uuringuid ei nõuta, kui turule jõuab uus, tavapäraselt toodetud toit. Heaks näiteks siin on kiivi. Kiivi allergia oli USAs tundmatu. Kuni 30 aastat tagasi raporteeriti esimesed juhtumid. Ja seda seetõttu, et kiivisid lihtsalt varasemalt ei söödud. Globaalse turunduse arenedes, võib kiivit nüüd leida igast toidupoest ja koos sellega tulevad välja ka allergiajuhud. Uue toiduainega, nagu näiteks kiiviga, saab inimene sadu uusi valke, millest paljud on allergiat tekitava potentsiaaliga. Ja teisest küljest, geneetiline muundamine toimub ainult ühe valgu osas, mis tegelikult pakub palju väiksemat võimalust allergia tekkeks, kui uus seni proovimata tavatoiduaine. Inimesed söövad väga mitmekesiselt, paljude koostisosadega toite ja siit võib areneda palju erinevaid võimalusi allergiaks. Samas ei tekita see üldse nii palju tähelepanu, kui üks valk geneetiliselt muundatud toidus.

laupäev, 14. september 2019

Uus raamat The Vagina Bible - Vagiinapiibel


Tellisin värskelt ilmunud Jen Gunteri raamatu "The Vagina Bible". Selline see on:



Üle 400 lk sellest, mida kõike võiks naine endast teada ja milliseid uskumusi ja müüte võiks kõrvale jätta.


Kunagi ammu rääkisin ühes oma töötoas seentest inimkehas ja olin tõlkinud selleks tarbeks  Sheri Winstoni Vaginaalse Ökoloogia. Winston kuulus nö alternatiivse poole peale, kuid ta ei müünud ühtegi toidulisandit ega vagiina tervendamise tarbeid. Ta märkis - Mida sa tead oma intiimpiirkonna tervisest? Teadvusta, et vagiina on ise-reguleeruv, ise-puhastuv, vastupidav, kuid samas õrn ökosüsteem, ja mida vähem sa loomulikku keskkonda rikud, seda parem saab sul olema! Winston soovis saada ämmaemandaks ja olla ametlikult kodusünnituste juures ja sestap läks ta med.kooli ja lõpetas selle kiitusega ning sai kraadi BSN (Bachelor’s degree in Science of Nursing) . Iga alternatiiv ei ole õnneks alati kauba või raviskeemi müük. Ning kui arsti ja nn alternatiivi arvamused ühtivad, siis võib kergemalt hingata :). 


Sünnitusabiarst ja günekoloog Jen Gunter kirjutab vagiina kohta sama - ise-reguleeruv, ise-puhastuv, vastupidav, kuid samas õrn ökosüsteem, sestap  on ebavajalik osta kalleid  vahendeid ...


DrJennifer Gunter on üks tuntumaid ja  otsekohesemaid günekolooge. Tal on oma missioon – vabastada naised kõikvõimalikest tervisegurudest, vananaiste juttudest, patriarhaadist ja nefriitmunadest ja asendada põhjendamatud hirmud meditsiiniliste faktidega.

2017 kirjutas dr. Jen Gunter avaliku kirja Gwyneth Paltrowle. Tema kiri puudutas nefriidist  (jadeiidist) mune, mida Paltrow oma veebilehel Goop reklaamis (ka Eestis müüakse neid mune samasuguse reklaamiga). Paltrow väitis, et sellise muna vagiinasse panemine parandab naise elu vähemalt neljal viisil.
„See väide on üks suurimaid mõttetusi, peale vagiina aurutamise, mida ma olen teie veebilehelt leidnud. See on isegi hullem, kui väide, et rinnahoidjad tekitavad vähki. Aga mulle tundub, et kasu saamise eesmärgil, ei lase te ennast tegelikel faktidel segada“.

Nii see algas. See oli omamoodi sõda tervisegurude vastu. Terviseäri käive on nüüdseks kasvanud 4,2 triljoni US dollarini. Kõik need sõnalahingud leidsid laialdast kõlapinda ja Jen Gunterist sai maailma kõige tuntum günekoloog.

Kui üks Goopi “meditsiiniekspertidest” kirjutas, et Gunter oli nefriitmunadega seotud mõtetes “kummaliselt enesekindel”, vastas ta: “Ma ei ole vagiina tervise suhtes kummaliselt kindel; olen piisavalt enesekindel, sest olen ekspert. ”  Seda juhtub harva, et günekoloogist saab rahvusvaheline kuulsus ja seda ajal, mil on järjest enam hirmutamist, valeinformatsiooni ja rünnakuid  naiste kehalise autonoomia suhtes. Üks Goopi fänn nimetas Gunterit “vaginaalseks antikristuseks”.


Jen Gunter tähistas hiljaaegu oma 53 sünnipäeva, ta kasvatab üksi teismelisi poegi (ta kandis kolmikuid, kellest üks sündis 22 nädalal ja ei jäänud ellu; teised kaks sündisid enneaegselt 26 nädalal) .

Gunteri uus raamat The Vagina Bible sai koheselt bestselleriks. Ta on pühendanud selle raaamtu „Kõigile naistele, kellele on kunagi öeldud – tavaliselt mõne jobu poolt – et nad on liiga märjad, liiga kuivad, liiga kitsad, liiga laiad, liigselt veritsevad, imelikult lõhnavad.“ Gunter märgib eessõnas, et ta on töötanud günekoloogina 25 aastat ja kuulanud paljude naiste lugusid ja teab paljusid küsimusi, mis naisi huvitavad ja ka neid küsimusi, mida tahetakse küsida, kuid ei osata sõnastada. Gunter iseloomustab oma tööd sõnaga  vagenda“ (agenda –päevakava, reglement + vagiina =vagenda) -  ehk tema eesmärgiks on varustada kõik naised korrektse informatsiooniga vagiina ja vulva kohta.

Temalt küsitakse palju eksperthinnangut erinevate tervisetrendide osas. Kuu tagasi sattus haiglasse Goop terviseraklaamidega kaasa läinud 62 aastane naine, kes sai vagiina aurutamisega II astme põletuse. Kuid see ei ole ainult Paltrow "Goop", mille väidete kummutamisega Gunter tegeleb. Seda on kõikjal. Ka ajakirjas Teen Vogue anti soovitusi, kuidas saavutada „suvine vagiina“,  samuti ka vaktsineerimisvastaste väited või siis poliitikute püüd kontollida abordi keelustamisega naiste kehasid.

Patsiendid saadavad talle väga palju erinevat kräppi kõikvõimalikelt terviselehtedelt.  Nii kuulsin ma näiteks ka vagiina kung fust – raskuste tõstimine oma vagiinat kasutades. Palun ärge tehke seda järele.
Ma ei tea, kuidas on Eestis aga 2016 aasta uuringu kohaselt oskasid ainult 56% UK naistest näidata diagrammil vagiinat. 


Gunter väidab, et heaolu- ja tervisetööstus ja abordivastane liikumine tantsivad, kui mitte just koos, siis kindlasti samal laval. Esimesed manipuleerivad kogu selle segadusega, et võtta ära naiste raha, teised - selleks, et võtta nende jõud. "Ma hakkasin isegi tähele panema, et nende keel on sarnane."  Ebateadus tervisepakkujate/müüjate poolt ja ebateadus religioonis.  Teemade „puhtus“ ja „süütus“ sarnased rituaalid. See on röövellik. Ehk teise nimega - patriarhaat. See hoiab naisi tagasi ning nõrgendab, kui rääkida neile valesid nende keha kohta. Need võivad olla erinevad valed, kuid mõju on sama. Sestap tunneb Gunter vastutust neid väiteid kummutada.

Ta sündis Kanadas ja kolis USAsse 1990ndate lõpus. Siin tabas teda nö „poliitiline ärkamine“. Tema patsiendil oli raske meditsiiniline seisund, mis järsult halvenes, kuna patsient oli rase. Antud osariigis olid hiljaaegu abordid keelustatud. Haigla jurist ütles talle, et kui Gunter peaks naisele abordi tegema, siis ta vallandatakse.   Ta helistas seaduse koostajale ja too soovitas Gunteril teha seda, mida ta paremaks peab. Gunter oli maruvihane. Vihane, et seaduseandja avalikkuse ees mängib üht rolli ja privaatselt pakub teha midagi muud, vihane, et ta peab ennast kaitsma, kui ta võidakse arreteerida ja vihane seetõttu, et paljud naised surevad, kui selline seadus edasi jõusse jääb. 
Gunteris toimus teatud nihe. Tema töö hakkas väljuma haigla seinte vahelt. Ta hakkas tähele panema poliitkas toimuvaid naiste tervisega seonduvaid arutelusid. 2003 aastal, kui ta ootas kolmikuid, tulid tema veed ootamtult ära. Järgmisel päeval sündis üks kolmikutest liiga vara 22 nädalal.  Hiljem enneaegselt sündinud, kuid ellu jäänud kaks last said tugevaid tervisekahjustusi. Pärast seda loobus ta sünnitusabi arstina töötamisest.   

Kogemused olid traumatiseerivad, kuid silmi avavad.   

 See aitas tal ka mõista, millist mõju avaldavad sellised tervist müüvad veebilehed nagu Goop. Arstina ta oli teadlik, et  need pakutavad ravimeetodid on aja raiskamine, kuid emana tahtis ta uskuda imesse.  Need saidid pakuvad teile seda emotsionaalset sidet, millest arstid sageli üle hüppavad. Ja ma arvan, et see on meditsiini suur viga. Kui ma koolis  käisin, õpetati meile, et te ei räägi patsientidega endast, vaid hoiate oma suu kinni. Kuid osa minu edust tuleb just sellest, et inimesed tahavad, et nende arst oleks inimene. Nad tahavad, et nende arst oleks autentne. Nad tahavad teada, et arst hoolitseb nende eest.”

Gunteri autentsus tulebki koos tema isikliku traumaga, mis on käsikäes suurepäraste ametioskustega. Oma raamatus märgib ta ära ka oma eksi, kes ütles talle, et tema vagiinal on imelik lõhn. Gunterile on olulised faktid – kristallid on jama, samuti ei peaks toppima vagiinasse sätendavaid asju ja raseerijad muutuvad nüriks. Gunter oskab oma faktide ja teaduse tundmise panna kokku isiklike kogemustega. Ta koorib tervisemüüjate tagamaid lahti nagu apelsine.    

“Kui ma sain aru, et inimesed tegelikult ka usuvad Goopi poolt jutustatud muinasjutte, siis ma mõtlesin, et ma vaatan seda asja lähemalt.“   Esimene Goopi vastane kirjutis hõlmas vagiina aurutamist – see toetub ideele, et naine on ebapuhas ja seda uskumust on hoitud väga kaua aega. See on patriarhaadi alustala. Naised on sisemiselt räpased. Ja samas müüb Goop seda ideed, kui naiste ülendamist.   „Hippokratese ajal arvati, et emakas kõnnib kehas ringi, põhjustades kaost, ja te meelitate selle tagasi oma kohale, pannes lõhnavad ürdid jalgade vahele. See on sama asi. Nii paljudes kultuurides usutakse, et emakas on mürgine. Ma ei suutnud uskuda, et sedasama müüakse nüüd kui naiste mõjuvõimu suurendamist. See on halb feminism. Naistevihkamine. Ja see on halb teadus. ”

Eelmisel aastal pani ta end oma nime all kirja Goopi üritusele. Peeti kolm loengut sellest, et surm pole tõeline. Kui sa sured, siis võid kasutada armastust oma ajus, et ennast surmast tagasi tuua. Kas te teadsite seda? Üks kõnelejatest rääkis, kuidas ta armastusega sai terveks vähist, kuid ei öelnud kellelegi, et läbis ka kemoteraapia. Naine ütles, et ta sai vähi seetõttu, et ta kartis vähki. See on üsna levinud teema – hirm põhjustas haiguse ja armastus on ravimiks. 
Goopi üritus hämmastas teda ja tegi vihaseks. „Paltrow on suuteline saama iga ajakirja kaanele kogu maailmas. Ja mida ta teeb oma priviligeeritud võimalustega – irvitab meeleheitel naiste üle“. 
Gunter ütleb samas, et Goop ei ole esimene, kes väärinfot kasutades tervist müüb. 1885 aastal sündinud John Brinkley käis „etendusi“ andmas väikelinnades, müües seksitoonikut. Ta ostis omale „eklektilise meditsiini“ diplomi ja pani püsti värvitud vee süstimise äri – värvilist vett süstiti veeni meestele, kes olid mures oma mehelikkuse pärast.   Pärast linnast lahkumist, jättis ta maha hulgaliselt võlgu. Kuid sellest hoolimata avas ta kliiniku, kus püüdis siirdada kitse munandeid inimestele, kes olid seksuaalselt nõrgad. Tema äri tugines inimestele, kel oli neerupealsete väsimus (adrenal fatigue).   Ta teenis üsna lühikese ajaga palju raha, ostis kohaliku raadiojaama, maksis poliitikutele. See ei ole palju erinev sellest, mis toimub praegu. Tema ohvrid surid temasse jätkuvalt uskudes. 

Mis on muutunud? “Ma arvan rohkem inimesi küsib küsimusi. Rohkem inimesi on hakanud mõtlema: „Keda ma peaksin selles asjas eksperdina usaldama?“ ja ka „Mida see inimene saab, kui ta mulle infot annab?“. Me oleme teadlikumad. 



Petersell vagiinas
Kasutades seda vagiinas kolm või neli õhtut järjest, kutsub esile mensese. Teate, ma ei mõtle neid asju ise välja – inimesed saadavad neid mulle. Mõned inimesed – need kes eksivad – usuvad, et selline teguviis stimuleerib emaka kokkutõmbeid.    Puuduvad tõendid, et peterselli vaginaalne kasutamine võib seda teha, kuid isegi kui see oleks võimalik, ei tekita see teile mensest. Progesterooni tootmise taandumine põhjustab mensese, mitte emaka kokkutõmbed.



Nefriitmunad sinu „yonile“
On arvamus, et sa paned nefriidist muna oma vagiinasse ja see viib sind kuidagi sinu naiseliku olemuse juurde. Seda reklaamiti välja, kui iidset meetodit Hiina keisri konkubiinidelt. Ma olen seda lähemalt uurinud ja minu uuring on ka meditsiiniajakirjas avaldatud – Hiina kesrinnad ja konkubiinid seda ei kasutanud. Ainus asi, mis selle väite juures iidne on – on teaduse puudumine.  


Rasedusvastased tabletid põhjustavad ülekaalu.
Seda on hästi uuritud ja vastus on, et ei - tabletid ei põhjusta ülekaalu.  Ja see ei tähenda, et naisi lihtsalt ei usuta. Uuring võttis arvesse nende väited kaalu tõusu kohta ja uuris neid põhjalikult. Tulemused olid kirja pandud arstide poolt, kes tõesti kuulasid naisi. Elustiil, millega seondus tablettide võtmine võis viia kaalutõusuni aga mitte tabletid ise. 

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid põhjustavad viljatust
Ei. Kuid  patriarhaat, kes üritab teid eemale peletada reproduktiivtervise kontrollimisest, investeerib sellesse müüti. Süstimisega võib viljakuse taastamine viibida mitu kuud, kuid ühe aasta jooksul on kõik naised jõudnud tagasi baastervise juurde. Kõigi muude rasestumisvastaste meetoditega, kui need on peatatud või eemaldatud, on võimalik rasestuda juba järgmsiel kuul.

Imevett
Viimane müügihitt „aluseline vesi“. Vee loomulik pH on 7, ja aluselist vett on muudetud nii, et selle pH on 8 või 9. Tegemist on aluselise dieedi täiendusega, mille reklaam lubab „neutraliseerida happed sinu kehas“ ja ravida mistahes haigust sh ka vähki. Kuid see ei tee seda mitte. Kuna inimesed on jälginud aluselist dieeti ja selles hoolimata surnud vähki. Mees, kelle raamat aitas aluselist trendi populariseerida mõisteti süüdi ilmalitsentsita ravimises ja talle määrati vanglakaristus 3 aastat ning 8 kuud. (Gunter ei nimeta küll nime, kuid tegemist on Eestiski tuntud Robert Joungiga. Samuti on terve vagiina kergelt happeline, aluselise vagiina puhul on terviseprobleemid).    


Magnetid vagiina lähedal, et vältida kuumahoogusid
Mõnikord ma kardan, et nihestan ära oma kaela, kui taaskord pea kuklasse viskan ja silmi pööritan, lugedes järjekordset „teaduslikku“ ja „looduslikku“ võimalust ennast huvitavate meetoditega ravida. 

Jogurt seeninfektsioonide puhuks
 Jogurt ei sisalda tupe tervise jaoks olulisi laktobatsillide tüvesid. Kui naine paneb jogurtit tuppe, paneb ta sinna ka teisi baktereid ja tagajärjed pole teada. Võib tunduda esmalt rahustav, kuna see on kreemjas, kuid riskid pole teada ning see on osutunud ebaefektiivseks.

Kohviklistiir
Palun ei. Inimesed ja isegi mõned arstid on seda reklaaminud, kui ravi depressiooni vastu.  Mina. Lihtsalt. Ei. Saa. Seda. Teha. Meditsiiniliselt võttes – uskuda, et kohvi, mida on sinu jämesoolde lastud, suudab midagi ravida on absurdne. Ma mõtlen, et joomine peaks ju andma sama efekti.


Vagiina aurutamine
Seda reklaamitakse, kui emaka „puhastamist“. See on seotud hävitava uskumusega, et emakas on oma olemuselt ebapuhas ning seda on paljudes kultuurides kasutatud naiste eraldamiseks ühiskonnast. Selline patriarhaalse süsteemi üleval hoidmine.

Mõtteid lõpetuseks

Tervis ja jõud käivad käsikäes. Ei ole võimalik patsiendile enesekindlust tagasi anda ja tema tervises mingeid eesmärke saavutada, kui tulla välja väärinfo ja pooltõdedega.   Mind on rünnatud selle eest, et olen vastu astunud valeinformatsiooni ja libatoodete vastu, mida naistele pakutakse kui midagi väärtuslikku. Tõeline valik - oma isikliku riski-kasu suhte kaalumine ja selle teabe põhjal oma keha osas otsuse tegemine - nõuab fakte. Ja see minu püüdlus anda naistele fakte hoiab mind öösiti üleval. Sellepärast ma tegutsen edasi. Patriarhaadi ja imerohtude müüjatel läheb hästi, kuid olen näinud, kuidas need naiste tervisele negatiivselt mõjuvad. Nii et ma ei lõpeta oma püüdeid enne, kui kõigil on olemas vahendid selleks, et olla arukas patsient ja need, kes püüavad naisi oma kehaga seotud faktidest eemale hoida, on vaigistatud või kohtusaali saadetud. See on minu vagenda.

Siin võib anda nii uskumatult pika, kui ka ühesõnalise vastuse: patriarhaat. Naiste kehasid on nõrgestatud aegade algusest peale. Pidite olema neitsi, seejärel oli vaja võimalikult vaikselt ja tõhusalt palju järglasi anda. Edasi olite "vana teenijanna", kellel polnud mingit väärtust. See palju sajandeid kestnud suhtumine on vaja ümber pöörata.

Ma olen näinud neid, kes arvavad, et nad on oma tee lõpus ja neile pole enam kuhugi minna. Neil on seennakkus või valu, mis ei kao ja nad on tulnud minu juurde, sest nende arst kas tunneb, et meditsiiniliselt on ta kõik juba teinud, ta pole arstiga nõus või vihkavad nad oma arsti. Ütlen kõigile, et peame alustama nullist, sest ma ei tea tegelikult, mida on tehtud ja mis juhtub [väljaspool objektiivsete tõendite olemasolu]. Esitage mulle oma patoloogiaaruanne, kirurgiline aruanne ja laboritulemused ning alustame siis algusest. Veendugem, et räägime samadest sümptomitest.

Patriarhaalses süsteemis on väga lihtne öelda: “Ma tean, mis sul viga on.” Sellepärast on mul raamatus peatükk, kuidas suhelda arstiga, ja loodan tutvustada seda ka meditsiinivaldkonnas. Mõnikord ei ole see, mis patsienti häirib, see, mis minu arvates peaks teda häirima või mille pärast nad on mures. Teil on vaja plaani ja ma ei tea, kas inimestele valmis plaani ette söötmine või  öeldes, et  „Ma tean, mida siin teha. Ma olen seda juba ennegi näinud. Hakkate kõike seda, mis ma ütlen järgima,” on õige, pigem on see lihtsalt patriarhaalne. Olen alati olnud keskendunud plaanile, kuid puudu ongi planeeritusest (mis tuleneb sellest, et ei kuulata patsiente].


Olen väga haaratud sellest teadliku valiku kontseptsioonist, sest nii see peaks meditsiinis käima. Te räägite inimestele riskidest ja eelistest ning siis nad otsustavad, mis nende jaoks kõige paremini sobib. Mõned inimesed tahavad ette võtta kiireima teekonna ja teha kõik testid korraga, kuid see võib minna kalliks maksma. Hinnaks  võivad olla mitte ainult raha, vaid ka valu või töölt vaba päeva võtmine arsti juurde minekuks. Inimesed on sellega üldiselt nõus, kui nad teavad, et just selle on nad valinud.

 Loodan, et arstid samuti loevad mu raamatut. Naiste elu kohta - naiste valitud aluspesu, naha puhastamise viisid, seksimise viisid, kasutatavad määrded, häbemekarvade eemaldamise viis – arstidele ei õpetata nende asjade kohta. Selle kohta pole palju uuringuid ja neid peetakse pigem kvaasikosmeetikaks. Kuid kõigil neil asjadel on tervisega seotud tagajärgi siis, kui neid on tehtud valesti või kui kasutatakse valesid asju. Mõnikord on tervisega seotud asjaolusid, millest me isegi ei tea. Meil on tõesti väga vähe ettekujutust sellest, kuidas häbemekarvade eemaldamine võiks muuta teie naha ökosüsteemi. Kas muudab? Jah? Ei? Ei tea. Paljud arstid ei mõtle nendele asjadele.

Ma tahan, et inimestel oleksid kindlad faktid ja siis saavad nad teha otsuseid (selle kohta, mis neile kõige paremini sobib). Me ei tea, kas tupes on kannabinoidiretseptoreid. Keegi pole seda uurinud, ja ei saa uskuda neid, kes väidavad, et alternatiivsed meetodid (muudavad seksuaalse erutuse taset) on tõhusad. Kui soovite proovida enda jaoks alternatiivseid meetodeid, siis palun. See on teie keha ja teie valik. Ja te peaksite selle otsuse tegema, teades, et neid meetodeid ja vahendeid pole uuritud ja et on olemas andmeid, mis viitavad sellele, et sellel võib olla potentsiaalne roll pärmseente koloniseerimise suurendamisel, kuid me ei tea, mida me ei tea. Väidetakse tõhusust, kuid seda pole tõestanud.
Ma vaatan kõiki inimesi, kes müüvad „alternatiivset ravimit”, nii nagu ma vaatan ka farmaatsiatööstust - ja kui sa hindad neid samade standardite järgi, on [alternatiivsed ravimid] halvemad, kuna nad ei pea tõestama oma toote tõhusust ja ohutust. Kui ravim on FDA poolt heaks kiidetud, võib FDA minna sellesse tehasesse, peatada liini, testida ravimit ja kasutada proovi turvalisuse proovides. Nad lähevad ja kontrollivad kogu aeg. On ülioluline, et nii [farmaatsiatooteid kui ka alternatiivtooteid] hinnatakse samade standardite järgi, sest nad pakuvad mõlemad arstiabi.

Kas sa saad aru, miks patsiendid, kes on halva ravi tõttu pettunud, pöörduvad alternatiivsete meetodite poole, näiteks meditsiinilise marihuaanaga?
Andmeid on väga vähe. Ma ei ütle, et see  töötab või ei tööta. Ütlen lihtsalt, et arstid soovivad kinnitatud andmeid enne, kui me midagi soovitada saame, seega on arsti seisukoht alati erinev patsiendi omast. Arstiabi soovitamise taga peaks olema mingi teadus. Andmed peaksid olemas olema ja siis saab soovitada midagi, nii ekspertide arvamuse kui ka kuulujuttude põhjal. On tõesti oluline teadvustada, kui proovite midagi, mis võib põhineda vaid kuulujutul. Kas oleks vale meditsiinilist marihuaanat proovida? Ei, kui teil on põhiteadmised sellest, kuidas see võib teid aidata või mitte aidata. Tuleb lihtsalt veenduda, et meil oleks teabe allikast ja pakutava kvaliteedist selge ettekujutus.
Ma näen väga hästi, miks inimesed pöörduvad alternatiivsete asjade poole. Meditsiin ei ole teinud head tööd selgitamaks, millised ravimeetodid on olemas, milliseid võimalusi võib veel olla. Ning pole käinud läbi kogu tavapärase arstiabi, ekspertarvamuse ja kuulujuttude osa. Arstide arvates on see sageli isiklik solvang, kui te jätate nende soovitatud ravi kasutamata. Mulle meeldib niimoodi – te ütlesite  „ei“, teil on teave olemas ja ma olen seda teile esitanud viisil, millest saate täielikult aru. Kui te seda ei soovi, on see täiesti ok. See on teie valik.

Teie raamat asetab reproduktiivtervise ja seksi võrdsetele alustele, liidab need üheks. Nende kahe omavaheline seotus on väga oluline, kuid seda  ei mainita reeglina reproduktiivtervise või seksi vestlustes.
Igasuguste hinnangute andmine on tavapärane.  Võib-olla sellepärast, et kasvasin üles puritaanlikus kodus, kus mõte, et olen seksuaalselt aktiivne, oli minu vanemate jaoks „probleem“, isegi veel siis, kui ma jäin rasedaks  (35-aastaselt). Ma kasvasin peres, kus sõna „seks“ ei mainitud. Mu ema häbeneb, et olen günekoloog. See oli tema jaoks maailma kõige hullem asi, nii et ta ei ütle kunagi inimestele, et ma olen arst. Päris varasest east peale tundus see mulle lihtsalt liiga rumalana.  

See on nii universaalne kogemus, mis on ühine nii paljude naistega. Mul olid kooliajal kohutavalt valulikud mensesed, üks või kaks päeva [iga kuu] puudumine, ja mu ema lihtsalt ütles: “Noh, just nii see on.” Ma isegi ei teadnud, et valusad mensesed ei ole normaalsed, kuni ma olin viimases klassis ja keegi ütles mulle: „Sa peaksid EMOsse minema. Sul on agoonia.” Ma reageerisin, et „Oh, need on lihtsalt minu päevad.“ Tema aga jäi kindlaks -  “Ei, sa peaksid minema.” Ma läksin kiirabisse ja rääkisin neile, mis toimub. Nad andsid mulle Naprokseeni retsepti. Kolm tundi hiljem oli selline kergendus - et Püha püss! See on parim kuradi asi maailmas.“




Sinu raamatutes sa annad jõudu arsti-patsiendi suhete dünaamilisemaks muutmiseks viisil, mis loodetavasti loob meditsiinis süsteemse muutuse.
Mulle meeldib, kui inimesed tulevad ja on hästi informeeritud. Probleemiks on see, mida nad on lugenud, mõnikord on see valeinfo ja kuulujutud. Tulevad inimesed, kes ütlevad: “Ma tahan puhastust. Ma tahan teha X. Ma tahan teha Y. Miks te ei ravi mu kehas süsteemset pärmseent? ” Minu mõte on alati olnud, et inimesed teevad just oma parima, et nad lihtsalt püüavad parimal viisil hakkama saada. See pole nende süü, et nad on Interneti poole pöördunud. Tegelikult on see minu arvates suurepärane: Internet on nagu raamatukogu ja ma ei saaks süüdistada kedagi selles, et ta läks raamatukokku teavet otsima. Kuid arstid ju tegelikult ei näita neile kunagi, kuskohast otsida. Nii et see pole nende süü, nad said just sellise teabe. Minu arvates lasub süü sellel, kes valeinfo netti pani. Sinna peakski minu kriitika suunatud olema.

reede, 13. september 2019

Gripihooaeg Austraalias

Huvist bakterite maailma vastu, ei saa mööda minna ka viiruste omast. Tänased uued  animeeritud integratiivsed bioloogiaõpikud tunduvad imelised. 


Kinsiini tegelik kiirus (reaalajas) in vivo: kuni 2000 nm / sek. Kui te seda videot vaatate suuremal ekraanil, näete ka väikeseid jalgu sibamas :)






Lugesin Austraalia viroloogi Ian M. Mackay blogi. Twitteris jäid silma tema igapäevased graafikud Austraalia gripihooaja ja Aafrika ebolapunagu kulgemistest.


On teada asi, et gripihooaeg algab järgmise paari kuu jooksul. Kuid kuna täpselt, seda on juba raskem ette arvata. Austraalia gripihooja järgi ennustatakse sageli gripihooaja algust põhja pool, nii USAs, kui ka UKs (vbl siis ka meil siin). 2019 algas aga Austraalias tavapärane gripihooaeg 2 kuud oodatust varem.     

Midagi sarnast, et talv saabus ootamatult :) . Selle aasta gripipuhangu üllatuslikku varajast algust seostatakse muuhulgas ka sellega, et 2018 aasta gripihooaeg oli väga lühike ja nõrk. (Et ei maksa hõisata, kui tavapärased halvad asjad meist kergelt mööda on läinud, sest ega talv taevasse ei jää?) 
Senini ei ole ei USAs ega UKs märke sellest, et gripihooaeg mitmeid kuid varem algaks. Aga saame näha, mis meie hooaeg toob.
Graafikus on Austraalia selle aasta (2019) gripihooaeg roosa joonega, 2018 kollase joonega ja siiani tõsisem hooaeg 2017 aastal tumesinise joonega.






Kokkuvõtlikult oli 2019 aastal Austraalias suurim laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv. Selle aasta juhtude arv jõudis hiljuti numbrini 264 868, ületades 2017 aasta 251 163 juhtumit. Rekord? Hoolimata suurest haigestunute arvust, ei olnud tegemist väga tõsise gripihooajaga (surmajuhtumite  arv aug. lõpu seisuga 430).  

Gripijuhtumid soo ja vanuse järgi:





Allpool veidi põhimõisteid ja sellest, kuidas viirused end jätkuvalt eluvõimelisena hoiavad.


Kui gripi põhjustavad üksteisega geneetiliselt seotud gripiviirused, siis külmetushaiguseid põhjustavad enam kui 200 erinevat viirust, millest paljud ei ole üksteisega seotud. 
Kõik levinud külmetusviirused ei ole võrdsed ja “külmetuse” kulg sõltub teatud määral sellest, milline külmaviirus inimest vaevab. Nendel viirustel on ühine omadus nakatuda ja paljuneda kõige tõhusamalt ülemiste hingamisteede jahedamas keskkonnas, sealhulgas kõrvades, ninas, kõris ja ninakõrvaurgetes.
Rinoviirus  on kõige levinum viirus, mis kipub põhjustama ülemiste hingamisteede infektsiooni, kestes paar päeva, mille järel toimub paranemine iseseenesest. Tavaliselt seob rinoviirus end nina ja siinuste rakkude pinnal asuva retseptoriga. See võimaldab viirusel rakkudesse siseneda, paljunema hakata ja nakatunud rakud toodavad molekule, mis viivad põletikuni. Arvatakse, et need põletikulised molekulid vastutavad külmetushaiguste põhjustatud sümptomite eest; nohu või ummistunud nina, kurguvalu ja köha. Infektsiooni muudavad mõnikord komplitseeritumaks põletik ninakõrvalurgetes ja keskkõrvapõletik. Mõnikord ei pruugi nakkusel olla mingeid sümptomeid. 
Infektsioon võib olla tõsisem nõrgenenud immuunsüsteemi korral, sh neil, kel on vähk, võtavad ravimeid, mis suruvad maha immunsüsteemi või neil, kes läbivad luuüdi siirdamist. Lisaks võib külmetushaigus süvendada hingamisteede kroonilisi haigusi nagu astma või soodustada nende arengut. 
Külmetusviirused kipuvad olema piiratud, mis tähendab, et nad lähevad ära iseenesest.  

Mis on gripp?






Gripi puhul varieerub haigus üsna palju ja oleneb nakatunud inimesest, viirusest ja teisejärgulistest bakteriaalsetest infektsioonidest, mis võivad viirusinfektsioonile järgneda.  Gripiviirus võib nakatada nii ülemisi, kui ka alumisi hingamisteid ja seetõttu on gripil võime põhjustada tõsiseid haiguseid.  
Selles, kui palju gripiviirus peremeesorganismi mõjutab, mängivad olulist rolli ka muud tervislikud seisundid sh vanus ja nõrgenenud immuunsussüsteem. Lisaks võib inimese geneetiline ülesehitus soodustada teda tõsisemaks põletikuliseks reaktsiooniks, mida tuntakse „tsütokiini tormi“ nime all.   Põletik on normaalne reaktsioon, mis võimaldab meie kehal võidelda nakkusega ja ravida kahjustatud kudet. 

Kui haav paisub, muutub punaseks ja valutab, võib see olla põletiku tunnuseks. Üldjoontes  on põletik keha immuunsüsteemi reaktsioon ärritajale. Ärritavaks aineks võib olla mikroob, kuid see võib olla ka võõrkeha, näiteks sõrmes olev pind. See tähendab, et põletik ei alga ainult siis, kui haav on juba nakatunud bakteritega, eraldab mäda või paraneb halvasti. See algab juba siis, kui keha üritab võidelda kahjulike ärritajate vastu. Paradoksaalsel kombel muudab liiga suur põletik gripist põhjustatud haiguse hullemaks, põhjustades rohkem turset ja kudede hävimist.

Nakatumine ja põletik alveoolides võib märkimisväärselt mõjutada kopsude võimet anda kehale piisavalt hapnikku. Samuti muutub hemaglutiniini molekul kiiresti gripihooaegade sees ja nende vahel.  Kuna hemaglutiniin on oluline sihtmärk, mida meie immuunsüsteem kasutab, et meid gripi eest kaitsta, siis muutused tähendavad seda, et nakatumine või immuniseerimine ühel gripihooajal ei takista tavaliselt tulevast nakatumist järgmisel hooajal. Meie immuunsussüsteem õpib võitlema ainult selle konkreetse tüve vastu, mitte aga uute mutatsioonidega. Seetõttu on oluline gripi vastu vaktsineerida igal aastal.

Viimane aspekt, mis muudab gripi nii raskeks, on see, et see muudab teid tõenäoliselt vastuvõtlikumaks bakteriaalsetele infektsioonidele, nõrgendades hingamisteede looduslikku kaitsevõimet. Need bakteriaalsed infektsioonid põhjustavad kopsukoe edasist kahjustumist, põletikuliste rakkude suuremat kahjustumist ja võivad põhjustada tõsiseid probleeme hingamiselundites. Arvatakse, et suurem osa 100 miljonist surmast 1918. aasta Hispaania gripipandeemia ajal, oli osaliselt tingitud sekundaarsest bakteriaalsest infektsioonist.

Kuidas sa tead, kas sul on gripp või külmetus?


Kui sul tekib äkki palavik, peavalu, külmatunne ja väsimus või nõrkus, võid olla nakatunud gripiviirusega. Erinevalt külmetusest on gripp väga kurnav ja paneb su tõenäoliselt mitmeks päevaks voodisse.

Kui teil on nohu, kurguvalu ja kerge või mõõdukas ebamugavustunne, on tõenäoline, et teie seisundi on põhjustanud rinoviirus. Seda nimetatakse mõnikord ka meeste gripiks! (Fraas, mis viitab sellele, et meestel on külmetushaiguste puhul raskemad sümptomid. )




Gripiviirus
Kuskil ei ole gripijuhtumid põhjustatud vaid ühest viirusest. Mitmed gripiviirused ringlevad igal aastal ja need jagatakse kaheks: A ja B tüüp. 
B-gripiviirused moodustavad kaks peamist rühma, samas kui A-gripiviirused on varieeruvamad. Kõige tavalisemad A-gripi tüved on A /H3N2 ja A /H1N1 (mis võib tunduda tuttavana, kuna just see tüvi põhjustas 2009. aasta seagripi epideemia). A-gripiviirus (H3N2)  põhjustab palju tõsisemat nakkust võrreldes A/(H1N1) ja B-gripiviirusega. Kõige taibukam muteeruja on samuti A/H3N2, mida on eriti palju leitud alates 2012 aastast ning mis esmakordselt ilmus 1968 aasta epideemia ajal.  

Peamine viirus A alamtüüp 2017/18 Suurbritannia gripihooajal oli sama, mis Austraalias – kõige kiiremini muteeruv alatüüp A/H3N2. Esines ka  A/H1N1 ja mõlemat B viiruse vormi.   Suurbritannia valitsus annab välja iganädalast gripiraportit. Siit võib näha, et järjest enam on leitud  B tüüpi viirust. 


Sel hooajal leiti kõige enam  A(H3N2) viirust, millele sageduselt järgnes B viirus.  Lisaks  H3N2 ivirus muteerus, mille tagajärjel 2019 aasta vaktsiini efektiivsus sai kannatada.  Ida ja Kagu Aasia, kus gripigooaeg on konstantsem (kuna neil ei ole „talve“), on sageli ülemaailmne uute hooajaliste A viirustüvede muteerunud vormide allikaks.    Gripiviirused levivad aastaringselt kogu maailmas ja nad arenevad pidevalt mutatsioonide kaudu. See tähendab, et isegi sama alatüübi viirused võivad olla pisut erinevad ja seega ei tööta alatüübi vaktsiinid tingimata äsja muteerunud vormide korral.

Esiteks võib öelda – „viirus“ on asja üsna minimalistlik nimetus. Tavaliselt sellest piisab, kuid mõnikord on vaja teada rohkem. Nakatunud inimeses on tegelikult palju „viiruse“ peeneid variatsioone. Peremeesorganism võõrustab viirusevariante, mis püüavad kõik areneda, et paremini sobituda uude keskkonda.    



Pärast seda, kui nakatunud inimeses on sobilik viirussupp valminud, hakatakse viiruseid välja köhima. Kusjuures välja köhitakse juba teistsugune supp võrreldes sellega, mis alguses sisse tuli. 

Järgmise inimese poolt üles korjatavad viirused võivad olla juba pisut vastupidavamad ja vastavate keskkonnatingimuste jaoks paremini sobivad viirused. Kõik need evolutsioonimuutused toimuvad mutatsioonide kaudu.
Veel üks võimalus - välja köhitud viirustesupp võib olla väga erinev - eriti kui kaks erinevat gripitüve nakatasid sama inimest. Sel juhul võivad viirused oma paljusid geenisegmente omavahel segada ja sobitada ning niiviisi  tekitada nö uue viiruselapse, mis ei ole sama ei ema ega isaviirusega.

Uuringud on näidanud, et gripivaktsiin, mis kaitseb 3 või nelja viiruse tüve puhul, kaitses ebarahuldavalt 2017 aasta Austraalia gripihooaja H3N2 osas.  Vaktsiinil  oli vaid 5-19% efektiivsus H3N2 vastu ja 37% efektiivsus H1N1 või B tüve vastu. Üldjuhul on vaktsiin 40-60% efektiivsusega.

Mis siis 2017 aastal valesti läks? On nimelt üsna raske ette ennustada, millised tüved hakkavad hilisemalt domineerima. Ja ka iga gripi viiruste tüved võivad muteeruda. Nii erineb aastatetagune H3N2 2017 aasta H3N2 tüvest. Need mutatsioonid vähendavad gripivaktsiinide efektiivsust. 

Viimase aasta jooksul muteerus H3N2 pärast seda, kui oli välja valitud vaktsiini tootmiseks.  Lisaks muutus munas kasvatatud H3N2 vaktsiini viiruse tüvi  vaktsiini tootmise käigus. Nendel põhjustel ei vastanud vaktsiin enam tegelikule olukorrale.  

Vaktsineerimine on samas jätkuvalt parimaks kaitseks erinevate tüvede eest. Monash Ülikooli nakkushaiguste epidemioloogia professor Allen Cheng märgib, et kui sa oled vaktsineeritud, siis on grippi nakatumine vähem tõenäoline. Kuid see on asja üks pool. Gripivaktsiin annab suhteliselt lühiajalise immuunsuse ca 6-12 kuud peale vaktsineerimist.  Selle põhjuseks on asjaolu, et gripivaktsiin põhjustab nõrgemat immuunvastust kui nakatumine.
Kui kaua see kaitse kestab, sõltub tõenäoliselt patsiendist (mõnede uuringute kohaselt on eakatel patsientidel lühem immuunvastus) ja viirusest (mõned gripi alatüübid kutsuvad esile tugevama immuunvastuse kui teised). Nii et on teatud probleem selles, et kui inimesi vaktsineeritakse liiga vara aasta alguses, võib nende immuunvastus hakata langema just siis, kui seda vajatakse.
Uuringud on näidanud vastuolulisi tulemusi. Kui ühes uuringus leiti, et vaktsiini tõhusus A / H1N1 ja A / H3N2 tüvede vastu vähenes kolme kuu pärast, siis teises uuringus leiti langus ainult A / H3N2 ja B tüvede vastu.
Vahepeal soovitame üldiselt vaktsineerimiseks optimaalset aega aprillist juunini - piisavalt varakult, et teie immuunsussüsteem saaks "õppida" gripiviiruse kõrghooajal gripiviirusega hakkama saama ja mitte liiga hilja selleks, et jätate gripihooaja tipp mööda läheks. 
Kuigi enamik gripijuhtumeid on talvel, ollakse üha enam teadlikud juhtudest, mis esinevad aastaringselt. See on eriti oluline troopilistes piirkondades, kus gripp kipub aastaringselt levima.

Kuidas ma saaksin vältida teiste nakatamist?
■ Piira oma kontakti pereliikmetega vähemalt 24 tundi pärast palaviku tekkimist. 
■ Aevastades hoia taskurätti nina ees ja utiliseeri korrektselt kasutatud taskurätikud. 
■ Pese käsi, puhasta ja desifinktseeri tööpinnad. 

Miks osad inimesed grippi surevad?
Adelaide Ülikooli dotsent Michael Beard märgib, et  meie immuunsussüsteem mängib olulist rolli nakkuste vastu võitlemisel ja enamasti on meie immuunvastus piisav, et gripiviirusega toime tulla. 
Siiski on osade inimeste immuunvastus nõrgem või mitte nii hästi kontrollitud ja gripp võib põhjustada kudede ja organite kahjustusi selle määrani, et see saab eluohtlikuks. 
Raskekujulisi gripiviirusinfektsioone seostatakse immuunsussüsteemi võimsa reaktsiooniga, mille tagajärjeks on nn „tsütokiini torm“. Sageli tekitab immuunsussüsteemi ülereageerimine, mitte viiruse enda mõju, sellised sümptomid nagu palaviku ja mõnikord ka surma mitme organi kahjustuse tõttu.
Nakatumine grippi suurendab ka vastuvõtlikkust selliste bakterite nagu pneumococcus (pneumokokk), mida loomulikult vähesel määral esineb ülemiste hingamisteede piirkonnas, on juba poolt põhjustatavate  sekundaarsete nakkuste suhtes.
Nii viirus kui ka bakter põhjustavad haigusi, mis on palju raskemad kui mõlemad infektsioonid eraldivõttes. Gripivastane vaktsineerimine võib selle sünergismi ja sellega seotud suremuse ära hoida.

Miks arst ei kirjuta mulle antibiootikume?
Queen Elizabeth haigla  nakkushaiguste osakonna juhataja  Dr Morgyn Warner märgib, et antibiootikumid kontrollivad bakteriaalseid haigusi ja kuna gripi põhjustab viirus, siis on antibiootikumid ebaefektiivsed.  

Kuidas ma saan ennast gripi eest kaitsta?
Dr Morgyn Warner soovitab pesta tihti käsi, hoida eemale haigetest inimestest, konsulteerida arstiga ja vaktsineerida ennast varakult (oktoobri lõpuks), eriti kui sa oled riskigrupis (vanust alla 5 või üle 65 aasta; diabeetikud, astmaatikud, kroonilise kopsuhaigusega, pärsitud immuunsüsteemiga, südamehaiged, neeru ja maksaprobleemidega inimesed). 

Mida saab veel enda jaoks teha? 
1. JÄÄ KOJU
2. Maga palju
3. Higistades kaotad palju vedelikku - joo palju vett või taimeteesid meega
4. Tee omale hingamine kergemaks - abiks on lisapadi, soe dušš enne magamaminekut, õhuniisutaja
5. Söö tervislikult - Värsked puu- ja köögiviljad sisaldavad olulisi vitamiine, mineraale ja antioksüdante, mis tugevdavad teie immuunsussüsteemi.
6. Lisa kodusele kuivale õhule niiskust 
7. Ole positiivne
8. Probleemide korral jäta imerohud võtmata ja konsulteeri arstiga.