laupäev, 4. märts 2017

Päevarütmid teadusliku nimega kronobioloogia - UNETUSE sõnumid 08. aprillil Tallinnas

Toitumisteaduse uurimisel puutusin paratamatult kokku stressiga ja stressi uurides puutusin paratamatult kokku une ja unetusega...iga valdkond on tohutu ja samas huvitav. Kõik on kõigega läbipõimunud. Seotud. Mõjutatud. Uni ja looduse rütmid meie sees ja meie ümber suhtlevad omavahel lakkamatult. Märkide ja sümptomite keeles. See keel ei ole raske, siin on valguse, pimeduse ja varjude liikumine. Miks mitte heita pimedusse veidi valgust ja õppida tundma meid mõjutavate rütmide olemust. Meil ei õnnestu seda vältida. Miks mitte heita valgusesse veidi pimedust ja õppida aru saama, et liigne valgus on meie kultuuri toonud valgusreostatuse. 



Esimene asi, mida enamik meist hommikul ärgates mõtleb: „Mis kell on?“. Kellad juhivad meie elusid. Need juhendavad meid, kuna üles tulla, kuna magama heita, kuna süüa, juua, mängida, tööd teha või palvetada. Selles moodsas maailmas me vajame kella.
Kuigi need kellad, mis meie jaoks nii igapäevased, on  ebaloomulikud: alles hiljutine inimese leiutis, üks masinake, mis toodab tunde, minuteid ja sekundeid. Me oleme hakanud uskuma, et enam ei ole mingeid sidemeid, meie kellade ja looduse loomulike tsüklite – koidik ja loojang, päevavalguse pikenemine, ööpimeduse lühenemine kevade saabudes, tõus ja mõõn – vahel.
Kuid me eksime, hoolimata elektroonikast ja kvantkelladest, tuksuvad inimkehad jätkuvalt päeva rütmis. Me ei tunne seda tihtipeale ära, kuna elame maailmas, milles on väga palju kunstlikku aega, mis maskeerib meie sisemised kellad. Kuid pruugib meil istuda lennukisse ja ületada mitu ajavööndit, kui adume, et oma bioloogiast ei olegi nii kerge üle olla.

Me sööme, kui oleme näljased, magame, kui oleme väsinud ja joome, kui oleme janused. Või nii me vähemalt mõtleme. Kuid see on vaid tsivilisatsiooni ja äratuskella plärina imeõhuke pealiskiht, mis annab meile petliku üleoleku tunde. Kui meid jäetakse üksi oma loomuliku mehanismiga, siis me sööme, magame, joome ja täidame paljusid teisi bioloogilisi funktsioone mitte siis, kui me seda otsustame, vaid siis kui meie sisemine bioloogiline kell seda ütleb.

See türannina tunduv sisemine kell ei dikteeri meile mitte ainult meie füüsilisi tegemisi. Ka meie tujud ja emotsioonid on päevase rütmi mõju all. Meie kõige intiimsemad hetked on samuti kronomeetrile allutatud – kõige parem aeg armatsemiseks on 22.00:)
Inimesed on lõhkunud enda ja looduse vahel palju sidemeid. Meie toit tuleb eelpakendatult, meie joogid on pudelitesse pandud ning me võtame tablette, selle asemel, et närida lehti.  Elekter muudab meie ööd päevadeks, keskküte muudab meie talved kevadeks. Aga minnes ilma kellata (ja muude seadmeteta) sügavale pimedasse koopasse, läheb vaid paar päeva ilma päikesevalguseta, kui me oleme tagasi oma iidsete mustrite juures. Olles ilma jäetud võimalusest vaadata kellaaega, liiguvad meie rütmid aeglaselt kooskõlla välise maailmaga.
Loodus on pungil päeva, kuu ja aastarütme. Varane linnuke leiab tera, unilane läheb talve saabudes talveunne. Lilled avavad ja sulgevad oma õisi teatud kindlal ajal. Mesilased otsivad välja kõige nektaririkkamad õied nii nagu nad järgiksid kokkulepitud päevakava. Palolo uss (palola viridis) heidab peret üks kord aastas lunaartsüklit arvestades. Grunjooni kala (Leuresthes) tunneb hästi hoovuste ajakava (Kalifornia rannikuvetes elutsev 17cm pikkused kalad koevad öösel kõige suurema tõusu ajal oma marja otse veepinna joonele ning kaevavad selle siis 5cm sügavusele liiva sisse. Kudenud grunjoon läheb merre tagasi, kuid mari areneb märjas liivas kuni järgmise tõusuni. Vastsed kooruvad 3 minuti jooksul pärast seda, kui tõusuvesi jõudis „inkubaatorini“. Kudemine toimub üks-kaks päeva pärast kuu loomist või täiskuud).


Suur erinevus meie ja teiste elusolendite vahel on selles, et me teatud määrani oskame kognitiivselt need iidsed sidemed ületada. Selle asemel, et magada, kui keha meile seda dikteerib – joome me veel ühe tassi kohvi, paneme raadio mängima, keerame auto akna lahti ja püüame ennast veenda, et me suudame võita paari miljardi aasta vanuse evolutsiooni.
Me ei suuda! Nii meie, kui ka pea kõik teised elusolendid sellel planeedil – loomad, taimed, vetikad, bakterid – omavad bioloogilist kella, mis on tiksuma pandud rohkem, kui 3 miljardit aastat tagasi.
Kronobioloogia kolm peamist tsüklit
Infradiaansed rütmid (ingl.k infradian rhythm; ladina k „infra“ tähendab üle ja „dies“ tähendab päeva) – on rütmid, mis kestavad rohkem, kui 24 tundi. Need rütmid korduvad mõne päeva, nädala, kuu või isegi kord aasta jooksul
Need rütmid on loodud meie sees. Ajastus elusorganismides kontrollib laias spektris käitumisviise: migratsioon (lindude ränne), reproduktiivsed tsüklid, talveuni. Mõni neist rütmidest  on pikem, kui aasta. Tsikaadi paaritumis/paljunemistsükkel on 2 nädala jooksul vaid korra 13 või 17 aasta jooksul.
Ultradian rütmid (Ladina keeles “ultra” tähendab “alla,” ja “dies” tähendab “päeva”) on bioloogilised rütmid, mis on lühemad kui 24 tundi. Inimkehas on palju taolisi rütme. Täiskasvanutel näiteks vahelduvad pingutuse ja puhkamise tsüklid iga kahe tunni tagant. Ultraadian rütmid reguleerivad füüsilisi, emotsionaalseid ja vaimseid funktsioone. Sageli kestavad need mitmeid tunde ja siia alla käivad toidu seedimine, vereringe, hormoonide eritumine, une erinevad staadiumid ja inimvõimete tõusu-languse kõver. Need tsüklid on meie kehass sisse monteeritud miljonitel viisidel.    Mõned kestavad vaid sekundeid, nagu näiteks hingamine. Mõnede pikkus on vaid millisekund, sellised on rakusisesed mikrotsirkulaarse tasandi protsessid. Loodete tsüklit (ca 12,4 tundi) on palju uuritud mere elustikuga seonduvalt. 
Tsirkaadrütmid (ingl. k. Circadian rhytms; Ladina “circa” tähendab “lähedal,” ja “dies” tähendab “päev”) on rütmid, mis kestavad ca 24 tundi, näiteks inimese ärkveloleku-magamise tsükkel või lehtede liikumise tsdükkel taimedel. Need rütmid mõjutavad inimest otseselt, seega on neid kõige enam uuritud. 

Kronobioloogia ajalugu


Paljud meist teavad väga vähe inimese sisemisest kellast. Noort teadusharu nimetatakse kronobioloogiaks ja see on viimasel 30 aastal järjest kasvanud ja laienenud. Kronobioloogia hõlmab päeva-öö rütmi, mis mõjutab inimese tervist. 
Inimajaloo algusest peale on inimene olnud valguse ja pimeduse poolt vormitud. Geneetiliselt avalduvad ajamõõturid on sügaval meie keha sisemuses ning kontrollivad selle fundamentaalseid rütme. Mida paremini me nende tööd tundma õpime, seda kasulikumalt me saame ennetada ja ravida oma haigusi ning toetada tervenemise protsessi.
Kronobioloogia teadusharuna sündis 18 sajandil, kuid tõsine uurimine algas 20 sajandil koos teadlastega: Wilhelm Pfeffer, Erwin Bünning, Karl von Frisch, Jürgen Aschoff, Colin Pittendrigh ja Arthur Winfree.
Kronobioloogia valdkond on kiirelt levimas kõikjal maailmas. Kronobioloogia Instituudid, teaduslaborid, vastavad osakonnad on nii Oxfordi, Harvardi kui ka paljude teiste maailma ülikoolide juures. Kronobioloogiat kasutatakse geneetika, endokrinoloogia, ökoloogia, spordimeditsiini, psühholoogia jpt alastes uuringutes. 
Meie sisemise kella intelligentsus on hämmastav. Iga rakk toodab äärmiselt spetsiifilisi substantse, näiteks nagu ülesehituseks vajalikke aminohappeid. Kui vajalik kogus on valmis, tootmine lõpeb. Ensüümid lagundavad substantse tundidega. Algab uus tsükkel. Teatud geenid, mida tuntakse „kellgeenide“ nime all toimivad nende tsüklite sisse ja väljalülitajatena. Neid võib leida igat liiki inimkoes ja nende mõju on ääretult arukas, mitmetahuline, keeruline. Igas inimkeha osas on retseptorid, mis võtavad vastu informatsiooni virgatsainetelt ja neuronite stiimuleid. Kellgeenid kontrollivad nende tundlikkust. See käib ka vitamiinide, mikroelementide ja teiste bioloogiliselt oluliste ainete sh rohtude mõju kohta. Paljud sensorid on avastatud alles hiljuti ja need ei tunne ära ei objekte ega värve, vaid päevavalguse aega. Valgus on ülivõimas pulsi generaator. Selle, kas inimene elab südameataki üle, sõltub sellest, kas päikesekiired paistavad läbi intensiivravi palati akna. Põhjapoolsete haiglatiibade ruume seostatakse suurema suremusega.
Valguse-pimeduse, rütmide mõju on üle kogu keha ja igas vallas. Nii on tekkinud harud: kronofüsioloogia, kronopatoloogia, kronofarmakoloogia.


Näiteks on vitamiinidel oma kronobioloogia, söömise ajast sõltub, kas vitamiinide sünergia kehas toimib, kas organid teatud ained vastu võtavad, kas bioloogilist mõju olema saab.

Kronofarmakoloogia on eriti tasuv uurimisvaldkond. On läbi viidud tuhandeid uuringuid, mis ajal täpselt ravimeid võtta, et suurendada mõju ja vähendada kõrvalnähtusid. Kuigi kronobioloogia on teaduse perekonna noorliige, on selle haru võimalusi avanenud tohutult.  
Valguse mõju tõttu erinevatele haigustele on erilise tähelepanu pälvinud hormoon melatoniin, mis on saanud ka nime „kronobioloogia emahormoon".

Valguse-pimeduse faktor reguleerib pidevalt meie igapäevaseid funktsioone 24 tunnises rütmis. Meie kehas muudetakse see informatsioon signaalhormooniks melatoniin. Melatoniin täidab juba päevavalguses mitmeid erinevaid ülesandeid. Kella 23.00 paiku toimub järsk taseme tõus  (8-10 korda suurem tavatasemest). See on paljudele organitele signaaliks oma tavatöö aeglustamiseks ning asuda uuenemisele ja taastumisele. Paljudel vanematel inimestel on öine melatoniini voo suurenemine peatunud. Paljud rütmid – sealhulgas uni, vererõhk, kehatemperatuur ja hormoonid – jäävad kontrolli alt välja. Sellisel juhul on arukas kronobioloogiline toetamine vajalik. Viimase aja uuringutega on teadlased hakanud aru saama, millistel tundidel toimub vähiraku paljunemine. Aja regulaatorid on tervel ja vähirakul erinevad.
Hetkel leiab teadus, et otseselt unega on seotud 80 erinevat haigust.  Uni on vajalik, uni on tasuta arst ja ravitseja, uni annab tervenemiseks tohutuid võimalusi.
Kronobioloogia ja uni
Hetkel leiab teadus, et otseselt unega on seotud 80 eirnevat haigust.  Uni on vajalik, uni on tasuta arst ja ravitseja, uni annab tervenemiseks tohutuid võimalusi.

Kronofüsioloogia on uurinud „hommiku“ ja „õhtu“ inimesi. Palju sidemeid on stressi ja ööpäevarütmide vahel. Omad rütmid on allergiatel jne.
See on hämmastav ja põnev rütmiline valguse-pimeduse mäng, mis mõjutab meid ja mida meie saame arvesse võtta. Me ei võida valgust ja ei alluta endale pimedust, kuid me saame arukalt oma tervist hoida ja taastada, kui jälgime inimkeha ja looduse vahelist ääretut intelligentsust.


Üks kronobioloogia suuri valdkondi on uni. Unetus ja une puudus on tänases maailmas väga levinud. Kuidas une rütmid toimivad, mida me saaksime oma une jaoks teha (ja me saame teha üsna palju), kuidas me oma keha loomulikke rütme tundes taastumist aidame ja paljust muust huvitavast räägime aprillis Istervendamise Seminaril.

http://remedyway.ee/product/pid/1602/bid/8957

neljapäev, 23. veebruar 2017

Pärnu taimetoidupäev 25. veebruaril



Pärnu Taimetoidupäev - Sille Poola loeng.
15:45 Loeng "Taimedel põhineva toitumise erisused"
Räägime taimetoidust põhjalikumalt ja läheme süvitsi valkude, rasvade, suhkrute ja mineraalainete maailma.

neljapäev, 9. veebruar 2017

Sõltuvusest priiks Adelaide Ülikoolis







Sõltuvused on igal pool. Sestap pärast erinevate ajupiltide  vaatamist ja üldist uimastite klassifitseerimist Emory Ülikoolis, tundus olevat hea võimalus vaadata, kuidas sõltuvusest priiks saab. Adelaide Ülikool Austraalias pakub võimalust teha tööd uimasti ja alkoholisõltuvusest tervenemispriotsessiga. Eks erinevad sõltuvused on igaühe elus olemas ja kõigil neil sõltuvustel on ikka sarnaseid mustreid. Oli suurepärane ja väga pädev lektorite kogum. Ja siit ma siis nüüd mõtisklesin, et midagi Eesti alkoholiseaduse ümber keerlevast jõudis ka minu - uudiseid ja meediat mittejärgiva - silma. 

Kuna alkoholi ja suitsu keelata inimestele ei saa või aus oleks öelda, et asi pole inimestes vaid ettevõtluses, piiranguid ei tohi seada vabale ettevõtlusele. Ettevõte toodab kaupa ja tal on õigus seda müüa. Tervis ei puutu asjasse. Inimeste õigused samuti mitte. Ilma alkoholi ja suitsuta läheksid kõik ju pankrotti. Võibolla peaks ära keelama puuviljad:)? Sellest vist eriti suurt tüli ei tõuseks? Kui saaks keelata puuvilja pildid, lõhna, maitse ja värvi alkoholitoodetelt (miks mitte ka piimatoodetelt) ja tubakotoodetelt (e-sigaretid). 

 Seotud kujutisPildiotsingu maasika e-sigaret tulemus
Lubaks puhast alkoholi, ilma et müüdaks lastele suunatud  värvilisi, puuviljapiltidega alkohoolseid jooke, mis toovad noorema tarbijaskonna alkoholimüügi püsiklientuuri hulka. Et järjepidevus ei kaoks. Maasikamaitselised e-sigaretid. Nämm. Lapsed suitsule. Aga see selleks. 

Adelaide Ülikooli sõltuvustest ülesaamise kursus  oli mulle taas kord üllatavate AHHAA hetkedega. Austraalsed näitasid oma kainestusmaja:



Alguses mõtlesin, et näen valesti. Siis mõtlesin, et see peab olema tasuline eratervis (ei olnud,  tegemist Glenside Withdrawal Services (Glenside kainestusteenistus) Lõuna Austraalia Uimasti ja Alkoholi Teenindus. Siis mõtlesin, et kas tõesti meil ka selline, aeg edasi läinud ja ma ei ole selle teemaga üldse kursis. Googeldasin Eesti kainestusmaju :) – pilt on üsna masendav. 




Sõltuvuste meditsiini spetsialist Robert Ali märkis: Paljudes riikides nähakse sõltuvust moraalse nõrkusena, mitte aga ravi vajava meditsiinilise seisundina. Seetõttu sellistes riikides tegelevad sõltlastega julgeoleku jõustruktuurid. Selle tulemusena pannakse inimesed sundravile vastu nende tahet. Selline ravi ei ole efektiivne ega ka ohutu. Paneme nad luku taha usumuses, et kaitseme ühiskonda, kui sõltlased on ühiskonnast eraldatud.“
Paljudes riikides? Déjà vu Eesti.



Robert Ali: "Kultuur on teine faktor, mis mõjutab ravi kättesaadavust. On teada, et kultuuris, kus on häbimärgistamine ja halvustamine, inimesed ei otsi eriti ravi. Eriti haavatavad on sellised elanikkonnarühmad, nagu naised ja etnilised vähemused.  Teistes kultuurides, kus pakutakse ravi, on see harva nõutavusele vastav, kuna poliitilised protsessid leiavad, et nad ei tea, kas sellised investeeringud ennast ära tasuvad.“

Miks ka mitte selline Austraalia tüüpi kainestusmaja. Miks ka mitte sellised ravikeskused. Riik lubab alkoholimüügi, maksustab selle aktsiisiga ja kaudsemalt on kõik alkoholitootjate-müüjate tegevus erinevate maksudega maksustatud. Kui ühiskonnale on nii kurb ja raske loobuda alkoholimüügist, mis teadaolevalt Eestis väga palju terviseprobleeme põhjustab, siis peaks riik ka hoolitsema selle eest, et alkoholi sõltlased saaksid inimväärse ravi. Päris nii ju ei ole, et lubame müüa, müüme aga ei vastuta müügi tagajärgede eest.  Sõltuvus on haigus ja haigust tuleb ravida. Kerge on luua kainestusmajast ja kainenejast hukkamõistu vääriv pilt. See pilt on samas ju riigist endast. Ega ei ole hõlptulu olemas. Alguses annab palju, pärast võtab palju. Kui ühiskond ise ei panusta seda nö kergelt tulevat raha raviteenustesse, siis me lõikame tulevikus üsna kibedaid vilju. 


Samas ma leidsin kursuselt rohkem, kui ma ootasin. 

Eriti puudutas see sõltuvusest tervenemise protsessi. Eks kõik sõltuvused ole natuke omavahel sarnased ja tervenemise protsess koosneb paljudest osadest. Mis puutub tagasilangusesse, siis see on väga kaunis teema. Sõltuvusest väljatulek ei ole lihtne, esimene asi on nö kainenemine (ravimist, alkoholist, narkootikumist, suitsust jms). Kuid kainenemine on ainult üks väike etapp suures sõltuvusest tervenemise protsessis. Pärast kainenemist hakkab keha liikuma sõltuvusest vabanemise poole. Ja tagasilangused on selle protsessi tavapärane osa! Ilma tagasilanguseta ei tule mingit edasiliikumist. Tagasilangus on keha õppeprotsess – keha astub tagasi, et vaadata üle need rajad, mis tal on veel õppimata ja selgeks tegemata. Mis radasid pidi veel võib juhtuda sõltuvusse langemine. Keha otsib üles erinevad teed ja erinevad probleemid. Iga tagasilangus õpetab keha ja ka vaimu. Minema edasi veel tugevamana, veel targemana, veel kogenenumana. Nii et minu jaoks oli see silmiavav. Me õpime läbi tagasilanguste. Ja mida huvitavamad, keerulisemad tagasilangused, seda kindlamalt me kinnistame oma edasiminekut. Kui me valime uue toitumissuuna, siis tagasilangused on hädavajalikud. Võimalik, et on inimesi, kes astuvad kohe sinna sisse ja jäävadki sinna. Ju nemad õpivad teistes valdkondades tagasilangusi ja edasiminekuid. Kui sinu soov on ennast kinnistanud ja sulle tundub, et mingi valitud tee on sinu jaoks see õige ja ainus, siis keha hakkab sinna liikuma sellises tempos, nagu tema peab vajalikuks. Tagasilanguste arv ja pikkus on tema otsustada. Ja tagasilangust tulebki näha õppetundidena, milles saadakse vana tarkus kinnistatud ja õpitakse midagi uut. Seda ei pea vaatama sellena, et oh ju mul on midagi puudu, ma teen midagi valesti, see on mulle ebasobiv. Ei pruugi olla. Sa võibolla tahad edasi minna liiga kiiresti – aga elu on vahel ääretult aeglane, et kõik asjad läbi kaaluda ja läbi töötada.


teisipäev, 17. jaanuar 2017

Ülekaal ja ühiskonna hinnangud Readingi Ülikoolist


Pildiotsingu obesogenic environment tulemus
Eile kuulasin UK  Readingi Ülikoolis kursust "Obesity" (Ülekaalulisus). Olen nüüdseks pea kõik pakutavad ülekaalu puudutavad kursused läbinud: John Hopkinsi Ülikoolis oli "System Science and Obesity" ja hiljuti lõppes Austraalia Wollongong Ülikoolis (kummaline nimi aga arvestatav õppeasutus:) kursus laste ülekaalust "Preventing childhood obesity" ja mõned aastad varem osalesin Potsdami Ülikooli kursusel "Molecular basis of nutrition related diseases", kus oli samuti juttu ülekaalust. Ka teistel toitumise-, biokeemia- ja inimkeha alastel kursustel on alati ülekaal osaline, pole midagi parata😊.

Sedakorda köitis tähelepanu, et alustati ühiskonna ja meditsiinitöötajate suhtumisest! Ja mis seal salata, tuli ju tuttav tunne taimetoitlusega seotult - olen päris paljudelt inimestelt kuulnud, et kui nad arstikabinetis ütlevad, et on taimetoitlased, siis on neil lipik küljes ja kõik probleemid aetakse taimetoitluse kaela. Sama tunne on teistelgi. Iseasi, kas arstikabinetist eemalehoidmine on inimesele kahjuks või kasuks aga see on teine teema. Oletame, et arstikabinet on koht, kus antakse abi sellele, kes seda vajab.

Ühiskonna häbiväärset põhirolli😊 on esile toonud nii Wageningeni ja Amsterdami Ülikoolid ning palju räägiti ju sellest ka John Hopkinsi ülekaaluga tegelevate teadlaste poolt. Amsterdami ülikooli teadlased rääkisid obesegenic enviroment - me ei ole kindel, kas ma oskan seda päris õigesti tõlkida, mõeldakse selle all rasvumist soodustavat keskkonda - kõikjal, kus müüakse või võimaldatakse ligipääsu rohkele ja odavale rämpstoidule. 

Pildiotsingu fast food sale offers tulemus
 Ja mulle eriti meeldis ülekaalule ja diabeedile spetsialiseerunud Dr Andrew Brewster (täiskohaga perearst).
Pildiotsingu Dr Andrew Brewster tulemus
Brewster märkis: "On väga oluline, et meie, tervishoiu töötajad, teaksime tõepoolest midagi sellest, mida me räägime. Ülekaalust üldse. Üldjuhul oleme me üsna suuresti hinnanguid andvad nende inimeste suhtes, kes on ülekaalulised ja rasvunud. Väga kerge on öelda inimestele, et sööge vähem ja liikuge rohkem. Arya Sharmalt on järgnev tsiteering: Ütlelda arstikabinetis ülekaalulise „võta kaalust alla“  on sama, mis öelda stressis inimesele „rahune maha“.  
On fakt, et inimestel on meie ühiskonnas väga raske kaalu langetada. Inimesed püüavad saleneda vastuvoolu, samamoodi raske, kui on ujuda vastuvoolu, nii on raske ka kaalust alla võtta vastuvoolu. 
Ma olen huvitatud ülekaalu meditsiinist. Mul on patsiente, kelle kehamasssi indeks on 30 ja 40 ja 50 ja 60 ja 70. Need patsiendid ei oleks kunagi jõudnud sellise ülekaaluni 40-50 aastat tagasi. See liigub ühiskonnas ülevalt allapoole. 
Ma sõin täna hommikusööki ja ma ei ole näljane. See on tõepoolest minu geneetiline kingitus, ma tunnen küllastust. Kuid paljud minu patsiendid ei tunne. Olen paljude oma patsientidega rääkinud. Nad ütlevad, et joovad liitritega coca-colat ja söövad ja söövad ja söövad. Nende käitumine on selline, et nad kasutavad toitu erinevatel viisidel. Kui neil on igav ja kui nad on stressis, ja kui nad on väsinud või on nad pidevalt näljased. Üks patsient rääkis, kuidas ta esimest korda tundis küllastust. Kuna tal oli külmetus ja palavik, siis tal oli tõeliselt halb olla. Ja esimest korda elus tundis ta, et ei taha süüa. Inimesed ei tunne küllastust.  
Kuid öelda neile, et ära söö, on sama, mis öelda kellelegi, ära hinga. See on nälja alusmehhanism. 
Me peaksime olema väga tolerantne ühiskond. Ma arvan, et seda seetõttu, kuna oleme õppinud, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Ja ülekaalu meditsiinis ning üleüldse ülekaalu teemas ei ole me sugugi tolerantsed, seda seetõttu, et me ei tea. Teeme lihtsalt palju oletusi patsientide või inimeste kohta ning ütleme neile, et see on nende süü. Ja me üldse ei mõtle, me ei vaata ennast ega ühiskonda ega küsi miks selline asi toimub?   

Ütleme, et Suurbritannias on 65% täiskasvanud elanikkonnast ülekaaluline või rasvunud. Seega ainult 35% meie patsientidest on normaalkaalus. Ma tihti esitan oma kolleegidele väljakutse ja ütlen, et vaadake, on peaaegu ebanormaalne omada Suurbritannias normaalset kehamassi indeksit.    Ja seega ei saa see olla indiviidi süü. See ei saa olla ainult tahtejõu puudumise probleem, kui see hõlmab 65% elanikkonnast. Ainult minu arstipraksises on meil 2000 patsienti, kelle kehamassi indeks on üle 30. Seega ma ei arva, et see on individuaalne probleem.  See on ilmselgelt sotsiaalne probleem.  Ma näitan patsientidele sageli kuldkalade tiigi slaidi. Ütlen, et kui tiigis on vesi reostunud, siis mida me teeme? Ilmselge vastus on, et me puhastame ära vee. Mitte ei hakka ükshaaval kalu ravima. See, mida meie tervishoius teeme – anname inimesele tablette. Me oleme väga aldid ravima tekkivaid haigusi, kuid tunneme end ebamugavalt, kui üles tõstetakse üldine ülekaalu probleem. 

Oleme leidnud, et tervishoiutöötajad on väga subjektiivsed. Ja ma usun, et meie, arstid oleme ju ilmselgelt hästi haritud ja intelligentsed inimesed. Arvan, et ühiskond tervikuna on väga hinnanguid andvaks kohtumõistjaks. Ja kui me ei tea teemast eriti palju ja samas oleme tervishoiutöötaja, siis võite ette kujutada, kui palju hinnangulisust ja ignorantsust on ühiskonnas tervikuna.


Kui meil on näiteks keegi, nagu mina, üsna sale, üsna rahul oma normaalse kehamassi indeksiga ja kiiresti saabuva küllastusega ning nälga reeglina ei tunne, kujutage vaid ette, kui suureks kohtumõistjaks võib olla selline inimene, kes ei tea midagi sellest, miks sellised asjad on toimunud.  

Pildiotsingu take a break with kitkat tulemusPildiotsingu treat yourself chokolate tulemus

Ma arvan, et tootja - toiduainetööstus, levitab ideid, et kinnistada erinevaid põhjusi toidu kasutamiseks. Kui me sööksime ainult nälja tõttu, siis me ei sööks palju.  Sestap tootjad on väga leidlikud pakkumaks selliseid mõtteid: võta aeg maha Kit-Katiga, võta karamelli, šokolaadi. Hinda ennast. Lohuta ennast. Premeeri ennast. Ole enda vastu hea. Sellised ideed, et lihtsalt müüa enam. Seega on minu arvates siia peidetud tõeline probleem – emotsionaalset toitumist reklaamitakse – tunned ennast paremini läbi täiendavate kalorite.  

Ma räägin oma loengutes oma patsientidele, et tööstusele meeldib, kui sa mõtleksid endast, kui šokohoolikust. Neile meeldib, kui sa ennast sildistad. Oh, ma armastan šokolaadi. Ma olen šokohoolik. Kuid see on õpitud käitumine, omandatud harjumus. Keegi ei sünni šokohoolikuna. Sa õpid olema šokohoolik ja kasutama toitu just teatud moel.  Kuid kõike, mis on ära õpitud, saab ka unustama õppida..."

Pildiotsingu the BMJ tulemus

Tuntud meditsiiniajakirjast The British Medical Journal lugesin artiklit, mille autoriks ülekaalus olev Emma. Allpool katkend tema artiklist : 

Mida mõtleb sinu patsient

Miks ei ole mulle mingit mõtet öelda, et võta kaalust alla. 
Emma Lewis
Ma olen üks neist 97% inimestest, kelle dieedipidamine ei vii püsiva kaalulanguseni. 
Ma olen kogenud paremat tervist suurenenud liikumisest, taimsest terviktoidust. Minu vererõhk on normaalne, samuti on seda ka minu veresuhkur ja kopsude töö. Minu tervis on hea, kuid minu kehamassi indeks on 30 olnud kogu minu täiskasvanuelu. 
Kui mul on halb olla, siis püüan vältida perearsti juurde minekut. Mil iganes ma olen teda külastanud – glandulaarse palaviku, rasestumisvastaste tablettide või välja väänatud põlve korral – alustame taaskord juttu minu kaalust ja see jutuajamine hävitab igasuguse usalduslikkuse võimaluse patsiendi ja arsti vahel. 
Võitlus „rasvumise epideemiaga“ oleks pidanud minu, kui küllaltki rasvunud inimese, tegema tervemaks; kuid selle mõju on olnud pigem vastupidine.
Ma käisin tantsimas küllaltki ebamugavates jalanõudes. Teel koju komistasin mingi mügariku otsa ja tegin liiga oma pahkluule. Järgmisel hommikul oli see tugevalt paistes ja valus ning ma otsustasin minna arsti juurde.
Arst ütleb, et ma peaksin rohkem sporti tegema. Ma ütlen, et ma tean –suurenenud vereringlus aitab paranemisele kaasa aga kui praegu on mul valus püsti seista, siis ma ei ole kindel, kas spordi tegemine on õige. Arst ütles, et ta ei mõelnud pahkluu paranemise ajal, vaid üleüldse. 
Seotud kujutis
Ta ei küsinud minult, kui palju ma juba liigun. Ta ei teadnud, et just eile tantsisin ma energiliselt 4 tundi ja seejärel kõndisin mitmeid kilomeetreid jala koju. Ma eeldan, et räägib kõigile ülekaalulistele patsientidele sama juttu, ilma et ta vaevuks omale selgeks tegema individuaalseid olukordi. See ei täida mind usaldusega saadava meditsiinilise nõu kvaliteedi kohta. Ma ei külasta seda arsti enam. 
Ma olen olnud paks kogu oma elu. Ja kui tervishoiutöötaja küsib minult – keset konsultatsiooni midagi täiesti mitteseotut – et kas ma tean, et minu kehamassiindeks on liiga kõrge või et kas ma olen kaalu langetamise programmi tegemas – kusjuures mind üllatab, et nad käituvad alati nii, nagu nad arvaksid, et on esimesed, kes seda teemat puudutavad. Nagu 30 aasta jooksul poleks mitte keegi kunagi märkinud, et ma olen paks ja et paljude arvates on paks paha.    
See on nagu pidev meeldetuletus, et maailm näeb mind kõigepealt paksu inimesena ja alles siis indiviidina. See paneb mind ennast tundma probleemina, mis tuleb lahendada – nagu miskist ebameeldivast tuleks vabaneda. 
Hiljuti hakkasin tegelema tõstespordiga. Ma olen rahul, vastupidavus ja tugevus on suurenenud ja ma suudan nüüd rattaga sõita üles nendest mägedest, mis varem üle jõu käisid. 
Kahjuks tõi lihasmassi suurenemine kaasa selle, et kehamassiindeksi järgi muutusin ma rasvunust tõsiselt rasvunuks. Ei ole sellest ajast perearsti juurde jõudnud, kuid ma väldin seda rohkem, kui kunagi varem. 
Pildiotsingu fat can be fit tulemus
Kui tervishoiutöötajad konsultatsiooni käigus võtavad üles minu kaalu teema, siis ma ei tunne, et neid huvitaks minu tervis. Kõik minu tervisenäitajad on korras, ma olen aktiivne, õnnelik ja olen aastaid oma madala enesehinnanguga tegelenud. Madal enesehinnang tuli minuga kaasa teismeliseeast, mil ma uskusin, et ei ole mitte kellelegi meeldiv.  Nad annavad mulle märku, et kõige olulisem asi minu juures on kaal – rohkem oluline, kui näiteks kalduvus kehaaugustamise järgi või platvormkingad, mis on mulle põhjustanud rohkem terviseprobleeme, kui infektsioone ja kahjustusi, kui minu rasvkude. Nad lükkavad mind tagasi sinna, kus ma olin oma teismeeas: liigsöömise-mittesöömise tsüklite ajal: üleni häbi täis..../  
Pildiotsingu fit sumo wrestlers tulemus

laupäev, 14. jaanuar 2017

Aju tervis - TEDx video Muuda oma aju, muuda oma elu

Eelmise 2016 aastasse mahtus üsna palju uusi õpinguid.
Üks neist oli Briminghami Ülikooli Good brain, bad brain (hea aju, halb aju)









Aju plastilisusest räägiti palju ja aju taastumisvõimest, mis nagu alati on fantastiline - juhul kui ajule muidugi võimalus antakse.

Üks selline ülevaatlik ja ülientusiastlik aju ülevaade oli TEDx esinemiste sarjas. USA üks tuntumaid psühhiaatreid dr Daniel Amen räägib, millised harjumused ajule toeks ei ole ja mis võivad aju uuenemisele viia.

Lisasin eesti subtiitrid tema esinemisele

kolmapäev, 3. august 2016

Päikesetoidu töötuba 03. septembril Elja Tarkusteaias

















Laupäeval 03. septembril
algusega 12.00
on Elja Tarkusteaias taas Päikesetoidu töötuba.
Pildiotsingu raw apple pie tulemus



Valmistame toortoite õuntest, tomatitest ja kabatšokkidest ja teeme suvehooaja lõpetamise puhuks suure tordi. Vaatame, millised võimalused on aiakraami säilitamiseks - kuivatamise eri viisid.

Pildiotsingu low fat raw cake tulemus

Räägime (üle ja tasa)kaalust ja "näljasest" ajust - millised on need protsessid, mis meid kunagi abistasid ellujäämisel ja mis nüüd täna enam meid ei aita. Ja miks võiksid puuviljad ja taimne toit (ennastpiirav toitumine) olla lahenduseks ehk abiks toitumisega seotud probleemide puhul....



Osalustasu 15 eur, lapsed tasuta. Kes on osalenud kõigis selle suve töötubades, selle osalus on 5 eur.
Registreeri 84silleke@gmail.com
Teejuhised leiad www.elja.ee