pühapäev, 25. oktoober 2020

Vanusest ja maskikandmisest...


Ma hakkasin kirjutama Henner Townlowe artiklist, mis räägib 4 taime väljasuremisohust. Ja need taimed on kohv, kakao, banaan ja avokaado. Kohviga mul suhet pole aga ülejäänud kolm on minu elu igapäevaseks kaaslaseks... mis mõttetuks muutub elu ... Kuid enne, kui ma tõlkimisega lõpule jõudsin, lugesin uudistest, et:

Eile suri Inglismaa vanim inimene  Joan Hocquard 112 aastasena. Tema nõbu sõnade kohaselt oli Joan ääretult külalislahke inimene, kellele meeldis sõpru võõrustada. Ta ei arvanud, et pikaealisuse taga  peitub mingi saladus, tuleb lihtsalt elada oma elu täielikult. Joan naeris dieetide üle ja sõi mis talle meeldis – armastades võid ja koort. Oli harva haige.

Mõned kuud varem  suri 112 aastasena Inglismaa vanim mees Bob Weighton. Varasemalt on ta ajakirjandusele öelnud, et tema arvates on naer ülimalt oluline ja enamik probleeme maailmas on sellest, et inimesed võtavad ennast liiga tõsiselt. Oma pikaealisuse kohta märkis ta vaid, et on vältinud suremist.

Ja meeldib see või mitte, toidust kirjutamine tundub pidevalt teisejärgulisena (kuigi ikka meeldivana) ... ja kuigi ma valmistun kommiteoks, siis tahaks ka hoida alles tänase päeva arusaamisi, sellest mis ümberringi toimub. Et hiljem taaskord võrrelda, mis kinnitust leidis ja mis mitte...



Loen hetkel Bill Brysoni raamatut „Inimkeha kasutusjuhend asukale“. Selline paks ja ligi 500 lk (ligi 100 sellest erinevad viited). Bill Bryson on kirjanik, kelle raamatud on populaarsed ja need on tõlgitud eesti keelde. Raamat käib läbi kogu inimkeha alates aatomitest, rakkudest kuni elundkondade ja haigusteni välja. Kirja pandud ääretult lihtsalt, kui põnevalt ja väga täpselt, lahedate näidete ja viidetega varustatult. Olen alles pool raamatut läbi lugenud – alustasin viimasest kolmandikust: haigustest, meditsiinist, suremisest ja nüüd olen naha ja juuste juures. Kuna ma viimased 6-7 aastat olen ikka ja jälle õppinud: palju toitumisest ja seedimisest, unest, anatoomiast, biokeemiast, liikumisest, tervisest ja rahva tervisest, ülekaalust ja diabeedist, haigustest ja ravist, siis see on raamat, millest on kerge aru saada ja mis toob inimkeha kohta teadaoleva ühte kirjatükki kokku. Võimalik isegi, et peale selle raamatu läbilugemist on sulle raskem kõiki neid lisandeid ja imerohtusid ja tüütut loba müüa, sest keha toimimismehhanismid on väga hästi lahti seletatud. Bryson on sündinud Inglismaal, elanud USAs ja kolinud taas tagasi kodumaale. Töötanud Durhami Ülikooli kantslerina on ta teadusmaailmas hästi kodus ja raamatus otsib vastuseid inimkeha kohta kompetentsetelt isikutelt. Samas on hea teada, et raamat ilmus enne Covid-19 võidukäiku (oktoobris 2019).

Raamatus kirjutab Bryson: Ametlikel andmetel on kõige kauem elanud inimene Jeanne Louise Calment. Calment elsa jõudeelu: rikas oli tema isa ja jõukas oli abikaasa. Ta ei teinud oma elus päevagi tööd ja elas pikalt peale oma ainsa lapse ja abikaasa surma. Calment suitsetas kuni 117 eluaastani iga päev 2 sigaretti ja sõi iga nädal kilo šokolaadi. Prantslasele omaselt jõi ta ka veini, paar tassi kovi, valas toidule oliiviõli ning EI SÖÖNUD KUNAGI hommikusööki.

107 aastaseks elanud Antonio Docampo Garcia  ei joonud kunagi vett, kuid ööpäevas kulus tal 4 pudelit veini. Garcial oli veiniistandus, mis andis 60 000 liitrit veini aastas, millest 3000 liitrit ta alati enda tarbeks jättis. Oma esimesed antibiootikumid võttis ta alles siis, kui oli üle saja aasta vana.

Veel loen raamatust: „Kui ma Washingtoni Ülikoolis töötava Michael Kinchiga St Louises kohtusin, küsisin temalt, milline haigus on tema meelest inimkonna jaoks kõige suuremaks ohuks. „Gripp“ vastas ta hetkegi kõhklemata. „Gripp on palju ohtlikum, kui inimesed arvavad. Esiteks tapab see juba praegu palju inimesi, ainuksi USAs igal aastal 30 -40 tuhat (vahemärkusena: Eestis suri 2017/2018 hooajal grippi 94 inimest), ja seda nii öelda „headel aastatel“. Aga see haigus areneb tohutu kiirusega ja just seetõttu nii ohtlik ongi... „On fakt, „ ütleb mees, „et tegelikult me pole praegusel ajal tõsise haiguspuhangu tarvis sugugi paremini ette valmistatud kui sada aastat tagasi, mil Hispaania gripp 10neid miljoneid inimesi tappis. Ja me ei saa öelda, et meil on samasugust kogemust õnnestunud vältida erilise valvsuse tõttu. Tegelikult on meil lihtsalt vedanud.“

„Mõnikord öeldakse naljaviluks, et tervishoiu seisukohast on kõige hullem algatus ajaloos põllumajanduse teke. Jared Diamond on seda nimetanud „katastroofiks, millest me senini toibunud pole“.  Kentsakal kombel ei kaasnenud põlluharimise tekkega toitumise mitmekesisemaks muutumine, vaid peaaegu eranditult selle vaesumine. ... Enamgi veel, koduloomadega kõrvu elamine tõi kaasa selle, et nende haigustest said meie haigused. Pidalitõbi, katk, tuberkuloos, tüüfus, difteeria, leetrid, gripid – kõik said alguse kitsedest ja sigadest ja kargasid siis meie kallale. Ühe hinnangu kohaselt on umbes 60% nakkushaigustest zoonootilise päritoluga (teisisõnu, loomadelt saadud).

Teadusajakirjanik Ed Yong avaldas ajakirjas Atlantic, et lindude ja imetajate viirusi, mis võiksid liikidevahelise barjääri ületada ja meid nakatada, on koguni 800 000.

See, kas haigus muutub epideemiaks, sõltub neljast tegurist: kui surmav see on, kui hästi tuleb toime uute ohvrite leidmisega, kui kerge või raake selle levikut piirata on ja kuidas see allub vaktsiinidele.

Edukad viirused on need, mis ei tee väga põhjalikku tapatöödja saavad laialt levida. Just seetõttu on gripp alati nii ohtlik. 1918 aastal möllanud Hispaania gripi pandeemia tappis maailmas kokku kümneid miljoneid inimesi, mõne hinnangu kohaselt koguni 100 miljonit, ja mitte niivõrd seetõttu, et tegu oli surmava haigusega, vaid pigem tingituna selle püsivusest ja äärmisest nakkavusest.


Nädalavahetusel lugesin teadusajakirjaniku Ed Yongi artikleid. Yongi on palju auhinnatud just tema täpse ja suurepärase teaduse artiklitesse vormimise eest. Ja kuna ta on viimasel ajal kirjutanud palju meil möllavast viirusest, siis on Atlanticu artiklid selles teemas tasuta lugemiseks.

Ja ta kirjutab hästi ja samuti hästi faktipõhiselt. Maskid. Hästi palju tüütut loba ringleb ringi, neid nagu ei taheta, kardetakse ... isegi paaniliselt. Ma ei teagi, kuidas on meil Eestis. Kuskilt jäi kõrva, et maskid kohustuslikuks on nagu hijabi kandmine ehk islam tungib peale. Ma ise siin põhjamaal käin suure osa aastast suur paks sall üle suu ja nina, ja see on aidanud mul väljas veeta rohkelt aega. Veel olen lugenud, et kui mask oleks vajalik, siis me oleks  maskiga sündinud (hästi jabur) – asju millega, me ei ole sündinud aga oskame enda kaitseks ja tarbeks teha ja kasutada on väga palju.   



Ed Yong kirjutab segadusest maskide ümber oma artiklis „Everyone Thinks They’re Right About Masks“ (Igaüks mõtleb, et temal on maskide osas õigus): „Mitu kuud soovitasid WHO, CDC ja enamik rahvatervishoiutöötajaid, et inimestel pole vaja näomaske kanda, kui neil pole COVID-19 või nad hoolitsevad kellegi eest, kes seda teeb. Samal ajal märkisid need eksperdid, et tervishoiutöötajatel on hädasti vaja maske, mis on pingeliste tarneahelate ja suureneva patsientide arvu tõttu otsas. 29. veebruaril säutsus USA peakirurg Jerome Adams Twitteris: „Tõsiselt, inimesed - LÕPETAGE MASKIDE OSTMINE! Need EI ole efektiivsed laiemale üldsusele koronaviirusega kokkupuutel, kuid kui tervishoiuteenuse osutajad ei suuda neid haigeid patsiente hooldada, seab see neid ja meie kogukondi ohtu! "


Kui maskide kättesaadavus on piiratud, on mõistlik neid hoida inimestele, kes neid kõige rohkem vajavad. Kuid see sõnum kadus keset segadust tekitavat väidet, et maskid kaitsevad kuidagi tervishoiutöötajaid, kuid on kasutud kõigile teistele. Viimastel nädalatel on see hauduv pinge päris keema läinud. Arvamused, uudislood ja teadusartiklid on kutsunud lääneriike üles maske laialdaselt kasutama, matkides Aasia riikide näidet. Maskid on kohustuslikud kõigile, kes sisenevad Austrias supermarketisse, ja kõigile, kes lahkuvad oma majast Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias. USA-s muutis CDC oma suuniseid, soovitades ameeriklastel riide- või riidest näokatteid avalikult kanda. Ka paljud rahvatervise eksperdid on oma arvamust muutnud. "Jagasin alguses rahvatervise sõnumit: inimesed ei vaja maske," ütles Virginia Ülikoolis õhknakkusi uuriv Linsey Marr. "Kuid ma olen seda muutnud, sest üha enam on tõendeid selle kohta, et see näib levivat õhu kaudu."

Kui viirus liigub läbi õhu, siis tundub intuitiivselt, et maskid suudavad selle blokeerida. Selle kohta on kõikjal tõendeid, eriti kirurgiliste maskide puhul, mis on tavalisemad kui N95 respiraatorid ja mis ei moodusta näoga tihedat kontakti. Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et näomaskid võivad vähendada gripilaadsete infektsioonide riski, aeglast gripi levikut kodumajapidamistes ja isegi vähendada SARSi levikut, eriti kombineerituna kätepesu ja kinnastega. Teised uuringud on olnud üheselt mõistetavad, leides, et maskid ei anna mingit kasu, annavad vaid kasu vähesel määral või kasu on ainult koos selliste meetmetega nagu käte pesemine. "Õhuvool kulgeb vähima vastupanu teed ja kui see ei sisene läbi võrgusilma, võib see tulla küljelt," ütles Bourouiba. "Puuduvad tõendid selle kohta, et [kirurgilised maskid] kaitseksid väikseimate piiskade eest."

Maskide puhul on siiski heaks pooleks see, et isegi kui nad ei suuda viiruste saamist takistada: võivad nad viiruste väljapääsu peatada. Uus uuring näitab, et inimese koronaviirustega kergelt nakatunud inimesed vabastavad kirurgilisi maske kandes vähem viirusosakesi. "Ma olen maske veidi eitanud, kuna vaatasin neid valesti," ütles mulle Bill Hanage Harvardist. "Te ei kanna neid mitte selleks, et nakkusest hoiduda, vaid et takistada kellegi teise nakatumist." See võib olla aga eriti oluline SARS-CoV-2 puhul, mis võib levida ilma viivitamatult sümptomeid tekitamata. Kui inimesed on enne haigestumist nakkusohtlikud, peaksid kõik kandma näomaske "avalikkuse ette minnes, ühe täiendava ühiskondliku jõupingutusena viiruse leviku pidurdamiseks," ütleb Thomas Inglesby John Hopkinsi terviseohutuse keskusest.  

Mõned kommentaatorid on väitnud, et riigid, kellel on seni õnnestunud oma COVID-19 puhanguid ohjeldada, on maske laialt kasutanud. Kuid see suhe pole nii täiuslik, kui see võib tunduda. Hiina pooldas maski kasutamist varakult ja võitleb endiselt selle haiguse ohjeldamise nimel. Jaapan kasutab maske laialdaselt, kuid on nüüd juhtumid taas tõusuteel. Singapur reserveeris maskid tervishoiutöötajatele, kuid tasandas siiski nakkuste kõverat. Paljud edukalt maski kasutanud riigid tuginesid muudele meetmetele, näiteks ulatuslikele proovidele ja sotsiaalsele distantseerumisele ning paljud olid pandeemiaks valmis, kuna nad olid eelnevalt kokku puutunud 2003. aasta SARS-i epideemiaga.

Aasias pole maskid pelgalt kaitsevahend. Need on ka sümbolid. Nad kinnitavad kodaniku meelsust ja kohusetundlikkust ning sellised sümbolid võivad olla olulised ka mujal maailmas. Kui neid kasutatakse laialdaselt, võivad maskid anda märku, et ühiskond võtab pandeemiaohtu tõsiselt. Need võivad vähendada haigete inimeste häbimärgistamist, kes ei tunneks enam häbi ega eristuks selle kandmise pärast. Nad võivad pakkuda kindlust inimestele, kellel pole privileegi end kodus isoleerida, ja peavad jätkama tööd avalikus ruumis. "Minu töötajad on ka maininud, et maski olemasolu tuletab neile meelde, et nad ei peaks oma nägu puudutama ega pliiatsit suhu pistma," märkis Lydia Bourouiba, MIT teadlane .

Või võivad maskid anda vastupidise efekti. Alati, kui Nebraska Ülikooli patoloogia ja mikrobioloogia teaduskonna teadur Joshua Santarpia näeb kedagi avalikus kohas maski kandmas -  puudutab see inimene seda pidevalt, näpib seda ja tõmbab seda pidevalt allapoole üle suu. "Maskid on tõesti ebamugavad ja keegi ei kanna neid õigesti," ütleb ta. "Selle asemel, et olla kaitstud, olete oma näole pannud midagi, mis tekitab soovi oma nägu rohkem puudutada või maski väliskülge puudutada, mis on nakkav. Olete loonud endale ohu, mis on teie nägu. "

Paljud rahvatervise eksperdid on oma isikliku kogemuse põhjal esitanud sarnaseid kaebusi. Kuid on raske leida uuringuid, mis näitaksid, et algajad maskikasutajad puudutaksid rohkem oma nägu või et selline käitumine suurendab nakatumise riski. Sõltumata sellest, kui inimesed maske väärkasutavad, siis miks mitte neid koolitada? Inimeste näitamiseks, kuidas käsi korralikult pesta, on tehtud lugematu arv videoid ja meeme ning WHO-l on maskide kasutamise kohta juba hea õppevideo.




Seniks, kuni maske napib, peavad kodanikud (ja kahjuks ka paljud tervishoiutöötajad) leppima oma alternatiividega. Mõni uuring näitab, et omatehtud riidest maskid on vähem tõhusad kui korralikud meditsiinilised, kuid on siiski paremad kui mitte midagi. Ühes katses filtreeris kirurgiline mask 89 protsenti viirusosakesi vabatahtlike köhast, köögi käterätik blokeeris 72 protsenti ja puuvillane T-särk 50 protsenti.  Üldiselt on paksemad materjalid paremad kui õhemad, ütles Marr. Ja oluline on tihe kontakt näoga. Kui inimesed kasutavad ajutisi maske, peaksid nad neid pärast hoolikalt pesema. Ja ennekõike peaksid nad meeles pidama, et omatehtud maskid ei ole täielikult kaitsvad. Need on viimane mõõde, mida kasutatakse olukordades, kus sotsiaalne distantseerimine pole võimalik. "See pole nii, et" ma kannan [maski] ja nüüd saan kõigiga rääkida "," ütles Bourouiba.

Allolevas tabelis on näidatud, mis juhtudel on mask efektiivne (roheline värv) ja millistel mitte (punane värv).



Maskidebatt on nii intensiivne, sest nii panused kui ka määramatuse tasemed on nii kõrged. "Püüame lennates lennukit ehitada," ütles Hanage. "Turvaliste andmete puudumisel peame langetama üsna ulatuslike tagajärgedega otsuseid. See on keskmise ettevaatliku rahvatervise spetsialisti õudusunenägu. "

Viroloog Ian Mackay on teinud juustumudeli nendest isiklikest ja üldistest asjadest, millega võib viiruse levikut vähendada: ei piisa ühest asjast (mask), vaid erinevate võimaluste kombineerimisest.




Koroonaviiruse pandeemia on liikunud edasi nii kiiresti, et aastaid kestnud ühiskondlikud muutused ja akadeemiline arutelu on kokku surutud kuudesse. Akadeemilised rüselused teavitavad riiklikku poliitikat. Kauaaegsed suunised muutuvad. Mõne päeva jooksul võib haiglaruumis tehtud eksperiment mõjutada inimeste enesetunnet ümbritseva õhu suhtes ja seda, mida nad otsustavad näol kanda. Maskid on sümbol, jah, kuid mitte ainult kohusetundlikkus. Nad tähistavad ka maailma, mis muutub nii kiiresti, kellelgi pole aega hinge tõmmata.

Kuid palju on koronaviiruste kohta endiselt ebaselge. Susan Weiss Pennsylvania ülikoolist on koroonaviiruseid uurinud umbes 40 aastat. Ta ütles, et alguspäevadel jagasid tema huvi vaid mõnikümmend teadlast - ja need arv kasvas pärast 2002. aasta SARS-i epideemiat vaid veidi. „Senini vaadati meie uurimissuunda kui tagurlikku valdkonda, millel pole inimese tervisele erilist tähtsust," ütles ta. Kuid SARS-CoV-2 - COVID-19 haiguse põhjuse – ilmnemisega, tõenäoliselt keegi enam seda viga ei korda.

Selguse huvides pole SARS-CoV-2 gripp. See põhjustab haigust, millel on erinevad sümptomid, levib ja tapab kergemini. Sellesse perekonda, koronaviirused, kuulub veel vaid kuus liiget, mis inimesi nakatab. Neli neist - OC43, HKU1, NL63 ja 229E - on inimesi enam kui sajandi jooksul õrnalt häirinud, põhjustades kolmandiku tavalistest külmetushaigustest. Kaks ülejäänud - MERS ja SARS (või “SARS-klassikaline“, nagu mõned viroloogid seda nimetama on hakanud) - põhjustavad mõlemad palju raskemaid haigusi. Miks just see seitsmes koronaviirus pandeemiliseks muutus? Järsku muutus see, mida me koroonaviiruste kohta teame, rahvusvaheliselt murettekitavaks.

reede, 2. oktoober 2020

Tavapõllunduse puuviljad ja aedviljad on sama ohutud, kui mahepõllunduse omad

 


Paar kuud tagasi seisis üks vanem naine kuivainete leti ees ja vaatas läätsesid. "Ma olen vähe aega olnud taimetoitlane, kas läätsed on head?" ja muuhulgas lisas veel: "Puuvilju ma ei julge osta, need on nii pritsitud."

Selline täiesti tavaline suhtumine. Kuidas tekib tavatarbijal selline arvamus ja selline hirm, et ta ei vaatagi puu- ja aedviljaleti poole? Kuna inimesed ei söö piisavalt puu- ja aedvilju, siis on tarbijate käitumist ka uuritud. Mis te arvate, kes on kõige rohkem tarbijat tervislikust toidust eemale peletanud? Mahepõllunduse müügitaktika...

Mis puudutab tervist, siis vahet ei ole. Sa võid eelistada mahevilju, kui sulle meeldib nende tootmisviis või sordid, mida nad kasvatavad. Kuid terviseeeliseid loota ei maksa.

☝☝☝Hiljaaegu kirjutati, et tarbijaskond, kes eelistab mahetooteid, ei ole mitte tervisteadlikum, vaid müügireklaamist kergemini mõjutatav. 

Uurides tervisliku toitumise kohta, võite leida selliseid pealkirju: "Uuring näitab -mahedieedile üleminek võib vähendada pestitsiidide taset 70% võrra"

Sellist laadi "uuringud" ja nende kirjeldamise viis on problemaatiline. Kuigi see statistika kõlab hirmutavalt, jätavad seda sõnumit levitavad huvigrupid sihikindlalt kõrvale asjaolu, et ka mahepõllunduses kasutatakse pestitsiide ja pestitsiidijääke leitakse ka mahetoodetest. 

Nendes uuringutes on huvitavaks asjaoluks, et testitakse tavapõllumajanduses kasutatavaid pestitsiide, kuid jäetakse testimata mahepõllunduses kasutatavad pestitsiidid.  


Allikas: https://geneticliteracyproject.org/2019/01/30/pesticides-and-food-its-not-a-black-or-white-issue-part-4-how-do-organic-pesticides-compare-to-synthetic-pesticides/

Samamoodi luuakse „dirty dozen“ (räpane tosin) nimekiri andmete põhjal, kus jällegi on ainsad testitud jäägid tavalises põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid ja üks mahepõllunduses kasutatav pestitsiid, nii et loomulikult näitab mahetoodang  vähem jääke.

Samuti ei seostata kunagi leitud tasemeid ohutute tasemete määraga. Valitakse eelarvamustele vastav teave ja jäetakse ülejäänud välja. Tegelikult ei võta dirty dozen toidus sisalduvat doosi ega kemikaalide toksilisust üldse arvesse! Nad loendavad lihtsalt leitud erinevate pestitsiidide arvu ja reastavad oma nimekirja ainuüksi selle põhjal. Ja see on naeruväärne! Samas, kui palju stressi, muret ja ohutute toitude hirmu see igal aastal põhjustab. Need avastatud pestitsiidid on sadu kuni tuhandeid kordi madalamad kui nende täheldatavad kahjulike mõjude tasemed (NOAEL), seega pole see alustuseks isegi ohutusprobleem!

Ma tooksin siia paar näidet.



Kes iganes sinu pere või tuttavate ringis kohvitassi suu juurde tõstab, joob ta sealt sisse pestitsiidi 1, 3, 7-trimethylpurine-2 6-dione ... See on aines, mis võib tekitada sünnidefekte ja täiskasvanutel südameprobleeme. (☝Ja ära nüüd kohvijoomist maha jäta, hoia lihtsalt kogus mõistlikuna).

Sellel kemikaalil on ka suupärasem nimi – kofeiin. Täiesti looduslik pestitsiid. Suures koguses üsnagi tappev. Väikese koguses ohutu ja nauditav.

Pestitsiidide kogused puu- ja aedviljas on palju kordi väiksemad kui kofeiini kogus sinu kovitassis.

 


Väide – „Ärge unustage oma puu ja aedvilju leotamast äädikas, et vabaneda pestitsiididest.“

Fakt: „Äädikas on pestitsiid.“

Kui sa jood ära klaasi äädikat, satud haiglasse või jätad eluga hüvasti. Lahjendatud äädikas väikeses koguses on hea lisand salatile või marineerimiseks.

☝☝☝Puuviljade ja aedviljade puhul on piisav hoolikast veega pesemisest. 💦💦💦

Küsimus: „Mis on ühist pirnil ja põranda poleerimisvahendil:

 



Nad mõlemad sisaldavad formaldehüüdi. Kuid pirnis on seda tuhandeid kordi vähem. Seetõttu saad sa süüa pirne aga mitte põranda poleerimisvahendit.

 


 

Tarbijaid ujutatakse üle erinevate vastuoluliste „juhendite“ või „nimekirjadega“, mis neid puu- ja köögiviljade ostmisel segadusse ajab. Vaatamata ametlikele uuringutele, mis näitavad järjekindlalt, et 99,8% proovist võetud toiduainetest on pestitsiidide jäägid tunduvalt allpool keskkonnakaitseagentuuri (EPA - Environmental Protection Agency) ohutusstandardeid ja peaaegu 50% nendest toitudest, pole tuvastatavaid jääke, jagavad teatud huvigrupid, kes püüavad propageerida üht tootmismeetodit teise asemel, ebatäpseid nimekirju. Nendes nimekirjades eiratakse puu- ja köögiviljade olulist toitumisalast kasu. Näiteks leiti ühes eelretsenseeritud uuringus, et 20 000 vähijuhtu oleks võimalik igal aastal ära hoida, kui pooled ameeriklastest suurendaksid puu- ja köögiviljade tarbimist ühe portsjoni võrra päevas. Või hiljutine Tuftsi ülikooli uuring, milles tehti kindlaks, et tervisliku toidu soovitused võivad säästa tervishoiukulusid rohkem kui 100 miljardi dollari eest. Tervislikud toidud sisaldasid puuvilju ja köögivilju. Kuidagi on aga aastakümned kestnud toitumisuuringud, mis näitavad, et orgaaniliste ja tavapäraste puu- ja köögiviljade rikas dieet toob kaasa parema tervise ja pikema elu, jäänud tarbija tähelepanu alt välja.

Ka ei viidata toksikoloogilistele analüüsidele, kui huvigrupid neid nimekirju välja panevad. 

Üks California ülikooli personaalse keemilise kokkupuute programmi tehtud analüüs rõhutab puu- ja köögiviljade ohutust. 

Mõned näited nendest leidudest: laps võiks süüa:




476 portsjonit kirsse ühe päeva jooksul ilma ühegi mõjuta jääkainete osas.

 

Või

 

1468 portsjonit kartulit ühel päeval

 

Või

 

1665 portsjonit salatit ühel päeval

 

Või

 

1888 virsikut ühel päeval

 

Tekib mingi ettekujutus? Jääke on nii mikroskoopilistes kogustes, või pole üldse, et  laps saab ühe päeva jooksul süüa sadu kuni tuhandeid puuvilja- või köögiviljaportsjoneid ja ikkagi ei oleks jääkainete mõju tervisele.

Samuti tuleb märkida, et need netiavarustes ringlevad „nimekirjad” on omavahel otseses vastuolus. Ostja, kes üritab järgida nende rühmade nõuandeid, oleks pidevalt segaduses.

Uuringute käigus ilmnenud selliste nimekirjade kahjulikkus tarbijatele. Üks eelretsenseeritud uuring leidis, et sõnumite saatmine, milles kirjeldatakse teatud puu- ja köögivilju kui "kõrgemate" pestitsiidijääkidega toite, toob madala sissetulekuga ostjatele teatud eelarvamused ja nad tõenäoliselt ei ostagi puu- ja köögivilju – ei mahedalt ega muul viisil kasvatatud. Lisaks on enamik dietoloogidest/ toitumisspetsialistidest arvamusel, et hirmupõhised sõnumid mõjutavad negatiivselt nende jõupingutusi puu- ja köögivilja tarbimise suurendamiseks oma klientide ja tarbijate seas.

Toidu ja põllumajanduse liidus toetatakse kindlalt tarbijate valikuid. Nende sõnum: ostke seda, mis teile ja teie perele meeldib, mis on kättesaadav ja taskukohane, kuna puu- ja köögiviljarikas dieet aitab hoida tervislikku immuunsust, hoiab ära haiguseid ja viib pikema elueani.  

Illinoisi tehnoloogiainstituudi (IIT) toitumisuuringute keskuse teadlased uurisid madala sissetulekuga tarbijaid, et saada rohkem teada, millised tingimused ja informatsioon puu- ja köögiviljade kohta võivad mõjutada nende ostukavatsusi. Peamiste asjaolude hulgas on eksitavad sõnumid, milles kirjeldatakse ebatäpselt teatavate puu- ja köögiviljade pestitsiidijääkide sisaldust „kõrgema“ sisaldusena. Selle tulemusel jätab madalama sissetulekuga tarbija ostmata nii mahepõllumajanduslikult või muul viisil kasvatatud puu- ja köögiviljad.

Tulemused on murettekitavad, kuna selliste huvigruppide nagu EWG - Environmental Working Group ja Only Organic poolt pestitsiidide jääkide kohta saadetavad sõnumid on teaduslikult ebatäpsed. Viimase 20 aasta jooksul avaldas EWG igal aastal nn räpase tosina (dirty dozen) nimekirja, milles kutsutakse tarbijaid üles sööma ainult populaarsete toodete orgaanilisi/mahedaid versioone, millele on lisatud eksitavaid ja ebateaduslikke väiteid pestitsiidide jääkide taseme kohta. Tegelikult näitas EWG nimekirja eelretsenseeritud analüüs, et mahepõllumajanduslike toodete asendamine mittemahepõllumajanduslike toodetega ei tekitanud tarbijale mingeid terviseriske ehk mahetoodete söömine ei andnud mingeid terviseeeliseid, kuna mittemahedate puu- ja köögiviljades olevate jääkide tase on äärmiselt väike või olematu.

John Hopkinsi teadlased keskendusid uuringus samuti madala sissetulekuga tarbijatele, kuna see grupp on aldis toitumsiega seotud haigustele. Uuringu autorid leidsid ka, et vastuolulistel tervise- ja ohutusalastel teadetel, sealhulgas pestitsiidide jääkidega seotud sõnumitel, oli tarbijatele negatiivne mõju. Nende leidude ja soovituste hulgas: „Mahepõllumajanduse probleem võib konkureerida teiste toitumist käsitlevate sõnumitega, mida tõestavad siin esitatud andmed. Võttes arvesse, et tervisliku toitumise kohta on valdavalt palju vastuolulist teavet, võib nii mõnigi tarbija üldse loobuda püüdest  tervislikult toituda.“

IIT ja John Hopkinsi uuringud näitavad selgelt, kui oluline on pakkuda tarbijatele teaduspõhist ja usaldusväärset teavet, et FAKTID, mitte HIRM, saaksid nende ostuvalikuid suunata.

kolmapäev, 30. september 2020

Naturaalne eukalüpt - ole tähelepanelik läbinisti naturaalse suhtes!

 



Milliseid väiteid võib kuulda juhul, kui anatakse soovitusi kaalu langetamiseks. Üks, mida ma olen kuulnud, käib lisaainete kohta. Ja üleüldse „keemia“ kohta. Et tarbi naturaalset. Jäta lisaained välja. Mis on aga naturaalne ja kui palju, see jääb igaühe enda otsustada.

Samas see, kas aines on „naturaalne“ ehk „looduslik“ või „keemiline“ ehk „toodetud“ ei ütle suurt midagi aine ohutuse kohta. Naturaalset jumaldatakse sinnamaani, et võetakse julgelt sisse iga substantsi, millele on peale kirjutatud „naturaalne“. Kuigi naturaalne peaks olema midagi, mida sa puult või maast korjad, on letid täidetud "naturaalset" silti kandvate pudelikestega. Nii nagu toodetud substantsidega, on ka naturaalsed ained meile kasulikud, kahjulikud ja surmavad – kõik alati ühes aines peituv – olenevalt kogusest.

Eesti keeles võib netiavarusest leida näiteks ülimalt naturaalse eukalüpti kohta sellist kiidulaulu: „Eukalüpti raviomaduste loetelu on uskumatult pikk. Öeldakse, et juba üks tilk eukalüptiõli puhastab kodu negatiivsest energiast. Eukalüpt aitab kiiresti taastada jõudu pärast operatsiooni, haigust ja tugevat stressi, taastades ka elujõudu. On tähele pandud, et õitsvalt eukalüptilt mett korjavad mesilased ei haigestu ise ja nende korjatud meel on suurepärane tervistav toime. Eukalüpt on võimas antiseptik, hävitades kinnises ruumis enamuse stafülokokkidest, kui kasutada piirituselahust koos eukalüptiõliga. Viirusterohkel perioodil tasub panna ennetavalt aroomilampi eukalüptiõli koos lavendli ja piparmündiga. Lahust võib ka õhku pihustada. Samuti aitab eukalüpt ka igasuguste haavade, samuti põletushaavade, puhul. Rakud taastuvad ja uuenevad tänu õlile kiiremini. Abi on temast ka heinapalaviku, seenhaiguste, tuulerõugete, külmavillide, vöötohatise ja herpese korral. Võib lausa öelda, et seal, kus on põletikud, on eukalüpt asendamatu! Nüüd aga eukalüpti lehtedest lähemalt. Juues eukalüptileheteed nohu ajal, mõjub see ninas olevatele närviretseptoritele, mis tekitavad kinnise nina tunnet, rahustavalt. Ka tasub kõigi hingamisteede haiguste korral teha eukalüptilehe aurusid, mis lisaks vaevuste leevendamisele rahustavad ka närve, turgutavad väsinud meeli ning aitavad paremini keskenduda. Eukalüpti teega suu loputamine ja kuristamine mõjub ennetavalt kurguinfektsioonidele ja on ka antiseptilise suuvee eest. No ja lisaks kõigele tervislikule maitseb see tee väga hästi.“

Mis ilus jutt, millest praktiliselt ükski lause ei vasta tõele: „rakud taastuvad ja uuenevad tänu õlile kiiremini“ – kahjuks mitte; „seal, kus on põletikud, on eukalüpt asendamatu“ – ei ole ja kui koaalad seda teaksid vbl nad oleksid terved...

Eukalüpt on tervislik ja raviv? Pritsiks, nuusutaks, määriks igale poole? Võimalik. Eks oleneb kogusest. Koaala sööb reeglina ainult eukalüpti lehti ja kannatab üsna tõsise viirushaiguse all (rotaviirus KoRV) , mis on viinud nad väljasuremise äärele. Peale selle kimbutavad koaalasid klamüüdia (bakteriaalne haigus), vähid: leukeemia ja lümfoom.

Eukalüptipuu ise kannatab samuti mitmete haiguste all, Austraalia eukalüpte ähvardab samuti suur oht seenhaiguse Puccinia psidii jt poolt. Puud vajavad ravi nagu koaaladki.



Koaala toitumisest on palju kirjutatud. Nüüdseks on kogu koaala genoom lahti harutatud ja see on väheke rikkalikum, kui inimese oma. Leiti 26 000 geeni ja 3,5 miljardit aluspaari.  Koaalade elustiil on lihtne 😏, nad magavad 22 tundi, söövad 500-800 grammi eukalüptilehti, milles on ca 50% vett. Eukalüptilehtedes on tugevad toksiinid, mis sarnanevad tsüaniidile ja seetõttu ei saa paljud teised loomad eukalüpti lehti süüa. Koaalade geenid toodavad ensüüme, mis aitavad neid toksiine lagundada, kuid samal ajal ei lase toimida põletikuvastastel valuvaigistitel ega antibiootikumidel. Koaalasid, kes on nakatunud klamüüdiasse, mis tekitab pimedaks jäämist, kuseteede põletikku ja steriilsust, ravitakse antibiootikumidega.

Oma töö teevad ära spetsiifilised bakterid, kes teatud jääke ümber töötlevad. Koaalabeebi sünnib ilma nende bakteriteta ja nii annab need lapsele edasi ema.

Mis puudutab inimesi, siis eukalüpt on toksiline nii inimestele, kui ka loomadele.

Inimesed, kes söövad eukalüpti lehti, võivad nende allaneelamisel kannatada tõsiste sümptomite, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kooma, teatab Põhja-Carolina Ülikool. Tõsised sümptomid ilmnevad lehtede suure koguse söömisel. Eukalüpti lehe käsitsemine võib põhjustada nahaärritust, punetust ja põletust.

Vet Info.com andmetel on eukalüpti leht üks mürgisemaid taimi koertele. Seda lehte söövad koerad võivad kannatada selliste sümptomite all nagu depressioon, liigne süljeeritus, letargia, kõhulahtisus ja oksendamine. Kassidel ja hobustel tekivad ka taimemürgituse sümptomid, kui nad söövad eukalüpti lehti, hoiatab ASPCA.

Mis puudutab eukalüptiõli toksikoloogiat, siis surmavaks koguseks loetakse 30ml, kuid on surmajuhtumeid ka kõigest 4-5 ml allaneelamisel. Reeglina juhtub õnnetusi lastega, kes kogemata juhtuvad õli alla neelama, enamik neist paraneb 24 tunni jooksul. Mürgituse korral tekib oksendamine, krambid, ataksia (koordinatsioonihäire).

☝☝☝Ole tähelepanelik läbinisti naturaalse suhtes !!! 

Usaldusväärsed ja ebausaldusväärsed allikad




Üsna tükk aega tagasi ärkasin ühel hommikul üles ja ei tundnud mingit vajadust kellelegi öelda, kuidas süüa :). Ei mingit tahtmist ühtegi dieeti kaitsta. Ja mind ei häirinud karvavõrdki kriitika, mida tehti nende eestkõnelejate suunas, kes on mulle kunagi meeldinud või kelle väiteid ma olen uskunud. Paratamtult hakkavad kõik, kes esindavad ühte kitsas suunda, mingil hetkel fakte kahe silma vahele jätma ja nopivad välja vaid endale sobiva. Inimene oma heas ja halvas. Täisväärtuslik elu on elu oma hea ja halvaga.

Ma olin selleks ajaks õppinud üht väga ilusat asja, mis mind nö teadusega lepitas. Varasemalt oli üldine suhtumine selline, et teadlased ja arstid sh kardioloogid ei tea toitumisest midagi. Kui nad teaksid, siis raviksid haigusi toiduga ja ütleksid, et vaat just see dieet oleks kõikse parem. Avastasin, et seda nad tegelikult ütlevadki. Kui ma ütlen, et ma tunnen ennast sellel dieedil hästi ja olen terve - siis öeldakse, et suurepärane, jätka sellega. Ja seda ütlevad allpool olevas tabelis valgel alal nö usaldusväärsed teadlased, arstid, dietoloogid. Hallil alal olevad ebausaldusväärsed arstid ja dietoloogid ütlevad juhul, kui nad propageerivad mõnd muud dieeti, ei - sa ei tunne ennast tegelikult hästi, sa peaksid sööma vaat nii. Juhul, kui nad on minuga samas paadis - siis öeldakse, et õige, see  on ainus õige viis toituda, olla terve, see on ainus, mis tervendab ja ainus mis töötab.

Kui ma aga ütlen, et ma tunnen ennast sellel dieedil hästi ja kõik peaksid nii sööma - siis öeldakse, et esita usaldusväärsed tõendid. Ka seda ütlevad valgel alal olevad usaldusväärsed allikad. Kui sa käid välja väite, et see sobib kõigile, siis on vaja päris palju tõsiseltvõetavaid tõendeid. 

Halli ala inimesed ütlevad, siin on uuring hiirtega, siin on minu enda uuring 20 inimesega, siis on minu enda andmed, minu tervenenud  patsientide andmed ja minu sugulaste-tuttavate andmed. Ja kõik teised uuringud ei oma tähtsust, teiste patsiendid ei oma tähtsust ja teiste sugulased ei oma tähtsust ja sina ei oma tähtsust, kui meiega ühel meelel ei ole. Meil on õigus.

On olemas @doctorTro, kes oli tohutus ülekaalus ja haige ja kes tänu keto dieedile (75% rasva, 20% valku, 5% süsivesikuid) on heas vormis ja kirjutab, et tema kodulehelt võib leida allikad ja uuringud, mis aiatavad sul ennast tervendada ja hästi elada



On my website, I will be keeping a running list of studies/resources that I believe make the strongest case for the ketogenic lifestyle, lifestyle interventions, sugar restriction, appetite & metabolism... as time goes on I will add lectures/podcastshttps://t.co/f8yCmAiKUD

— Tro (@DoctorTro) September 24, 2020


On MD Paul Saladino, karnivoor, kes ei jäta ühtki  taimetoitlast osatamata. 


Ja kuidas on Nina Teicholz raamatuga "The Big Fat Surprise", mis kubiseb viidetest uuringutele ja inimestele, kes on tervenenud.



Mulle eriti ei meeldi 😠😠😠. Ja sestap ma olen suurima heameelega leidnud nö usaldusväärsete nimekirjast teadlasi (näiteks Kevin Bass), kes on ülalnimetatud dieediväited kild killu haaval ümber lükanud. Mitte iga uuring ei ole tõendina vettpidav...
☝☝☝ See kõik on tore aga need samad inimesed, kes lükkavad ümber karnivooride väiteid, lükkavad ümber ka teatud taimetoidu väited. Kui ma usun nende tööd karnivooride ja keto osas, tuleb tähelepanelikult suhtuda ka taimsete dieetide ülepaisutatud lubadustesse.



Nii et söö oma igapäevast puu- ja aedvilja  😜😜😃😃😃 ja ära virise: on see orgaaniline või mitte, on see natuke toores või mitte, on see päris värske või kuivatatud/külmutatud/teatud määral kuumtöödeldud - ei ole vahet. Oluline on, et sa tunned ennast hästi ja oled terve.


Tahaksin kirjutada Kevin Bassist ja tema kuulsast nimekirjast. Kevin ise on doktorant. Tal on Austini Texase  ülikoolist   bakalaureusekraadid  meditsiiniantropoloogias ja bioloogias. Ja praeguses õppeasutusest magistrikraad immunoloogias. Ta on lõpetanud kaks aastat MD (medical doctor) õpet-on hetkel omandmas PhD (doktori) kraadi. Pärast doktorikraadi on tal jäänud kaks aastat arstiõpet enne spetsialiseerumist.

Kevin Bass kirjutab endast: „Minu motivatsioon on ebatavaline. Mul oli lapsena kana kitkuda kaasaegse meditsiiniga. Olin kibestunud ja vihane. Ma vihkasin meditsiini ja vihkasin teadust. Seega on tõesti imelik leida täna end sealt, kus ma praegu olen - täpselt risti vastu sellele, mida ma eeldaksin: MD / PhD programmis, õppides nii meditsiini kui ka teadust.

Olen väga kangekaelne. Seega otsustasin, et kuna meditsiin on vale, peaksin seda muutma ise arstiks saades. See oli nii parim kui ka halvim otsus minu elus: selle lõhenenud identiteedi integreerimine on teinud mind minu arvates tugevaks ja sisukaks. Loodan, et minust saab ka hea teadlane ja arst.

Juba varakult mõtlesin, et toitumine lahendab kõik maailma probleemid. Kui suudaksime ainult kasutusele võtta õige elustiili, toitumise ja toidusüsteemi, saaksime ennetada paljusid haigusi ja lahendada paljusid tänapäeva ühiskonna probleeme. Mul oli põlgus tänapäevase meditsiini - tegelikult tänapäeva ühiskonna  vastu.

Hiljem sain aru, et asjad polnud nii lihtsad. Algpõhjustega tegelemine võib avaldada suurt mõju, kuid seda teevad ka nutikad lahendused. Teadus ja meditsiin suudavad mõlemat.

PhD ajal olen õppinud teaduslikult mõtlema. Teadus on raske ja autentsed teadusmõtlejad on haruldased. Need on haruldased doktorikraadiga inimeste seas, isegi professorite seas, kuid veelgi haruldasemad teaduskriitikute seas.

See oli üks minu suurest pettumusest: tõdeda, et eelarvamused - mõtlemis- ja käitumisvead on inimeste seas tavapärased ning et pole ühtegi inimest ega inimrühma, kellele saaksime toetuda ja keda lõppotsuse tegemisel usaldada. Ei teadlaste ega teaduskriitikute oma.

Endise Paleo dieedi järgijana (ca 10 aastat!) olid ideed, et teraviljad on toitainete puudulikud, liha toitaineterikas ja süsivesikud olemuslikult kahjulikud, minusse sügavalt juurdunud. Nii palju, et minu esimesed täisteraleiva söömise proovid pärast taimse toitumise tundmaõppimist tekitasid mitu aastat ärevust. Ma söön süsivesikuid? Kindlasti ei saa neil taimetoidu põhistel kirjuajatel õigus olla? "

Noh, kindlasti polegi taimetoidu põhistel inimestel õigus, nagu ma nüüd aru saan, kuna nad ei ole oma töid suutnud erapooletult tõlgendada. Sellegipoolest on need süsivesikute ärevuse päevad juba ammu möödas, sest ma saan nüüd aru süsivesikute ja rasvhapete ainevahetusest piisaval määral, et minu toitu ei mõjuta Paleo/keto/madala süsivesikusisaldusega/madala rasvasisaldusega/makrotoitainete liikumiste poolne hirmutamine. (Kui ütlen „mõistan”, pean silmas, et saan aru, kui vähe me teame - ja et kui populaarsed toitumise eestkõnelejad räägivad dieedis sisalduvate süsivesikute või rasvade vastu, siis tõlgendavad nad teaduskirjandust üsnagi vaba käega.)"


Ta on oma blogis TheDietWars teinud maatasa nii vegan, karnivoori, kui ka keto dieetide väiteid. Kõige teravam on ta keto suhtes, kuna ta on ise olnud just selle järgija. Kevadel hakkas ta kõigi nende Covid-19 ja toitumisalaste pseudoväidete osas kokku panema teatud skeemi:



See ajas naerma - kuid nii ju mõeldakse: toidulisandi tulihingelised müüjad annavad sulle mõista, et peatselt terendab surm, kui sa nende toodangut ei tarbi ja igavene õitseng, kui neid tarbid. Täpselt sama käivad välja erinevate dieetide esindajad.

Edasi aga läks asi spetsiifilisemaks. Bass tegi esimese nimekirja neist, kes toidu ja teadusmaailmas on nö šarlatanid ja kes õiged inimesed. :)
Peale seda hakati tegema palju ettepanekuid, osad tahtsid nimekirjast välja, osad sisse. Ja tänaseks on sellest tabelist 17es versioon. Kadus ka sõna quack, mis asendus lihtsa "ebausaldusväärsega".


Halliga lahtrid on ebausaldusväärsed ja valged lahtrid usaldusväärse info edastajad. Eriti palju halli on keto eestkõnelejate hulgas. :) Siin on enamik tuntud karnivoore ja keto dieedi propageerijaid. 
Taimsete nimekirjas on hallid kõik minu vanad sõbrad :) - nii Esselstyn, kui ka Graham. 

Sealjuures on usaldusväärsete taimsete inimeste hulgas päris mitu nime: 

Belardo, Danielle
Messina, Ginny
Ostfeld, Robert
Guest, Nanci
Norris, Jack
Joshi, Shivam
Bitterman, Avi

Ja kõik nad on suurepärased. Belardost ja Bittermanist ma olen kirjutanud. Siin on veel meditsiiniprofessor, preventatiivse kardioloogiakliiniku direktor Robert Ostfeld (Dr Kale), hästi tolerantne dietoloog Ginny Messina, spordidietoloog ja PhD Nanci Guest, dietoloog Jack Norris, ja teaduspõhine neeruhaiguste (ennetus) arst Shivam Joshi.

Usaldusväärsete - konkreetset dieeti mittesindavate ("see mis sobib sulle on suurepärane, kas see ka teistele sobib, see oleneb") hulk teistes tulpades on piisavalt suur. Siin on mul palju lemmikuid :).
Milliste väidete eest konkreetselt usaldusväärsus on kahanenud ja lingid nende väidete kohta, on siin: 


https://docs.google.com/spreadsheets/d/1A7MCWRiLFuJ9O7h5-srdDQ7FThp9leNTxoouGc9iBpU/edit#gid=0
 

Esselstyn väite pärast, et oliiviõli põhjustab südameatakke  ja Graham väite eest, et toorvegan dieedil ei ole vaja lisandeid. Kahn kolloidhõbeda sissevõtmise  ja toidulisandite propageerimise eest, Greger Ornishi väite "taimetoit viib südamehaiguse regressiooni" lisamisega oma kodulehele jne.  
Grahami puhul ma ei tea, ma olen tema loengus ja ka tema juures käinutelt kuulnud, et ta on soovitanud toidulisandeid puudujäägis olijatele ja teravalt on mulle meelde jäänud, kuidas ta ühes loengus ütles mineraale puudutavas küsimuses, et ta ei tea, kuna pole toitumisspetsialist. 
See ei tähenda, et nad on üdini lootusetud :), vaid et nende väidetesse tuleb suhtuda tähelepanelikkusega ja otsida täiendavat  kinnitust teistest allikatest. 




esmaspäev, 28. september 2020

Ajapiiranguga toitumine - uuring

Intermittent fasting ehk intervallpaast ehk ajapiiranguga söömine ehk time restricted eating on paljudele kindlasti tuttav. Seda reklaamitakse lihtsa võimalusena kaalu langetada. Ja ka teadlane Ethan Weiss pidas seda heaks meetodiks kaalu langetada ja kasutas seda ise. Kuid siis viis läbi kontrollgrupiga uuringu, mis ei näidanud mingit olulist kasu. Ja nüüd see teadlane pasundab igal pool, kuidas tema teooria oli vale. :) 

See on väga suurepärane, kui inimene, kes järgib mingit suunda, uurib seda jätkuvalt edasi ja julgeb siis öelda - ma eksisin, see oli vale...

Ainevahetust uuriv teadlane ja kardioloog Ethan Weiss kirjutab:

Täna (28.09.2020) avaldasime lõpuks ajapiiranguga  söömise (TRE – time restricted eating) uuringu tulemused. TRE on  intervallpaastu (intermitting fasting)  vorm. Uuringut nimetatakse TREATi uuringuks. Sellest aga hiljem ...

Huvi selle teema vastu sai alguse  üle 7-aasta tagasi, kui @SatchinPanda avaldas põnevad artiklid, milles kirjeldati ajapiiranguga söötmise (TRF – time restricting feeding) eeliseid hiirtel.

See töö köitis mu tähelepanu juba siis ja üha uuesti ja uuesti.  Hiirtega tehtud uuringud näitasid: 

Ülekaaluline hiir, kes sai toitu piirnaguteta - tulemus haiglane rasvumine.

Ülekaaluline hiir, keda toideti ajapiiranguga - tulemuseks ülekaalus aga vormis hiir

Sale hiir, keda toideti piiranguteta - tulemuseks ülekaalus hiir

Sale hiir, keda toideti ajapiiranguga - sale, vormis hiir.

Sale hiir, keda toideti ajapiiranguga nädala sees ja piirnaguta nädalavahetustel - tulemuseks sale vormis hiir



Kas pole paljulubav. Siit lendas nn intermittent fasting ja time restricted eating dieedimaailma taevasse ja vallutas palju südameid. 

Ethan Weiss kirjutab edasi: Selleks ajaks olin hakanud jälgima 16: 8 TRE-d. Mida see tähendas? Lihtne: sööge kõike, mida soovite, kella 12.00–20.00 (8 tundi) ja seejärel paastuge järgmisel päeval kella 20.00–12.00 (16 tundi). Korrake ...

2015 ilmus veel artikleidKuid inimestega ei olnud veel uuringut tehtud ja me kõik teame, kui sarnane on hiire ainevahetus inimese ainevahetusega (mitte eriti).  Nii et kuigi ma seda ise enda peal proovisin ja kuigi ma isegi soovitasin seda mõnele oma patsiendile, oli kuklas selline rahutus, kuna meil napib inimuuringuid.

Lõppkokkuvõttes otsustasime teha inimestega kliinilise uuringu (ajapiiranguga söömise kohta - TRE)

Sel hetkel tuli mängu @ Dy1anLowe. Dylan oli Ph.D. kandidaat @UCSF (California Ülikool San Fransiscos) BMSi kraadiõppe programmis. Dylan tuli UCSF-i, et uurida ainevahetust - hiirtel.   Mõne aasta pärast tuli Dylan minu juurde ütlema, et lahkub kraadiõppest. Ma küsisin temalt, miks. Ta ütles, et soovis rohkem töötada kliiniliste projektidega. Julgustasin teda selle otsuse tegemiseks aega võtma. Lõpuks, kui olin veendunud, et ta tõesti kavatseb lahkuda, rääkisin talle oma paastuprojektist (ideest) ja küsisin, kas ta kaaluks võimalust tulla minu laborisse seda juhtima ja oma doktorikraadi lõpetama. Dylanil ei olnud varasemalt kliiniliste uuringutega kogemusi.  Lühidalt kokku võttes, tuligi Dylan juhtima TREAT uuringut. Öelda, et ta andis suure panuse uuringu kavandamisel, elluviimisel ja lõpuleviimisel põhiline, oleks dramaatiline alahindamine. Tema ise oli uuring. Lisaks...



Algusest peale tahtsime testida reaalset maailma lihtsate ettekirjutuste kaudu. Üks atraktiivsemaid asju TRE puhul oli see, et seda oli lihtne teha. Igaüks saab sellega hakkama. Selles pole midagi keerulist. TRE-ga oli tohutu võimalus pakkuda lihtsat ja tõhusat meetodit kehakaalu langetamiseks ja metaboolse tervise parandamiseks. Ehitasime selle nii üles, kuna dieedid toimivad reaalses maailmas just nii. Söömisaken? Valisime 12.00-20.00, sest just see tundus kõige paremini sobivat meie ellu. St. õhtusöök on palju sotsiaalsem söök kui hommikusöök. Eeldasime, et õhtusöögi ajal on inimestel raskem paastuda.  Lõpuks jäi meid ülesandeks teha range ja randomiseeritud kliiniline uuring. Selleks ajaks, kui me alustasime, oli ka vihjeid väikestest ja kontrollimatutest TRE-uuringutest inimestel.

Tahtsime samuti, et juhuslikkuse alusel kontrollgruppi sattunud inimesed tunneksid enda samuti osalistena, siis kasutasime veidi loomingulisust ja jäime pidama TRE-ga versus pidev söögiaeg (CMT – continuous meal timing). Võtsime üluuringussees rasvunud / ülekaalulised täiskasvanud, kes ei olnud veel paastunud ja olid suhteliselt stabiilse kehakaaluga. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli gikaalulangus, kaalu mõõdeti kodus nutikaalul 12 nädala jooksul. 50% osalejatest olid täiesti virtuaalsel suhtlemisel. 

Pooled osalejatest olid kohalikud ja nii me saime nende puhul teha põhjalikumaid uuringuid ainevahetuse osas. Andmed saime kokku aastaga. Ja tulemused avaldati 28. Septembri hommikul siin: 

https://jamanetwork.com/journals/jamainternalmedicine/article-abstract/2771095

Mida me siis leidsime:

Esiteks - uuring oli negatiivne. 12 nädala jooksul ei leitud, et TRE oleks viinud statistiliselt olulise kaalulanguseni. 

Heaks uudiseks on see, et andmeid oli lihtne uurida:





Keskmine algkaal oli mõlemas rühmas umbes 100 kg. TRE rühma inimesed kaotasid 0,94 kg ja see oli madalam kui algväärtus (p = 0,01). Kuid ka CMT rühm (kontroll) kaotas kaalu (0,68 kg). Seega ei olnud rühmade vahelised erinevused statistiliselt erinevad (p =, 63)

See on oluline. Kui see oleks olnud kontrollgrupita uuring, ütleksime, et kaal langes märkimisväärselt. Kuid seal oli see tüütu kontrollgrupp. On teada, et kliinilistes uuringutes osalevad inimesed võtavad kaalust alla, hoolimata sellest, mida teete. Nii et kontrollgrupi kaasamine oli väga oluline.

Graafikud näitavad kõigi osalejate individuaalseid kehakaalu muutusi algtasemest lõpuni. Seal oli tasakaalus inimesi, kes kaalus kaotasid ja mõned, kes kaalus juurde võtsid. Kõige rohkem kaalu langetanud inimene oli aga CMT grupis!


Kui sa silmad hästi kissi tõmbad, siis ehk suudad ennast veenda, et rohkem inimesi, kes kaotasid kaalu on TRE rühmas, kuid selline kissitamine ei ole teaduses kunagi hea.

Aga teised asjad? Noh, põhimõtteliselt polnud erinevust üheski uuritud aspektis ühe erandiga. Insuliini ega glükoosi, lipiidide, une, aktiivsuse, puhke- või koguenergia kulutamise ega rasvamassi osas ei olnud erinevusi kontrollgrupiga.

Üks asi tundus teistsugune. See on sekundaarne tulemusnäitaja, nii et võtke seda koos terakese soolaga, kuid TRE rühma inimesed kaotasid rohkem lahjat kehamassi st lean mass (LBM lean body mass, vahel ma vihkan seda, et eesti keeles ei ole sellised mõisted lihtsalt leitavad aga Wikipedia märgib, et lahja kehamass leitakse, kui kogu kehakaalust lahutatakse keharasv) ja eriti apendikulaarset lahjat massi, kui CMT grupis.

Isiku keskmine kaalulangus TRE rühmas oli 1,70 kg. Sellest 1,10 kg (kaotatud ~ 65 massiprotsenti) oli lahja mass; ainult 0,51 kg kaotatud kehakaalust oli rasvamass. Rasvase massi kadu kaalulanguse ajal on normaalne, kuid tavaliselt moodustab see 20–30% kogu kaalukaotusest.



Nii et kokkuvõtlikult: 1) ükskõik, kuspoolt te seda ka ei vaataks, pole TRE väljakirjutamine eriti tõhus kaalulangetusstrateegia; 2) TRE-l ei olnud eeliseid võrreldes kontrollrühmaga; 3) Kaalulangus näis tulenevat pigem lihasmassist kui rasvamassist

Meid üllatasid need tulemused. Selleks ajaks olin ise teinud ca 7 aastat TRE 16:8. Lõpetasin selle. See uuring õpetas mulle palju. Minu jaoks on õppetunnid järgmised: 1) RCT (randmized controlled trials – randomiseeritud kontrolluuringuid) toitumises on võimalik teha; 2) ignoreerida tuleks kõiki ilma kontrollrühmata toitumisuuringuid 3) keskendumine ainult kaalulangusele võib viia kasu saamiseni, kuid see võib kahjustada. Lahja massi kao näide on hea. 1 kg massi kaotamine = / = kg rasva. Tõepoolest, kui inimene kaotab 0,65 kg lahja massi ja ainult 0,35 kg rasvamassi, siis on see tõenäoliselt meetod, millest mina loobuksin.



Tüli taimetoidu õuel

Kui kaalust ja selle langetamisest kirjutada, siis ei saa ümber dieedist. Ja ma alustaks neist dieetidest, mida ma kõige paremini tunnen - taimsetest.

Dieedid on tervisetööstusele lõputu kullauk, kuna toodab suhteliselt edukalt kiiret kaalulangust ... millele järgneb kiire kaalutõus. Tööd ja müüdavat materjali jagub alati. :)

Tüli (taimsete) dieetide ümber puudutab reeglina "minu valik on sinu omast parem" suhtumist. Tahtmine olla teisest parem ja kindel teadmine, et ma olen teisest partem on üsna salakaval auk, millesse võib ka suure tähelepanelikkuse korral komistada.

Ma olen siin blogis kirjutanud palju taimetoidust, toortoidust, puuviljadest. Igal toitumiseelistusel on olnud omad eestkõnelejad. 

Kuigi puuviljatoitumise eestkõneleja Graham märgib, et 80/10/10 puhul pole tegemist dieediga, vaid elustiiliga ja sama ütlevad ka veganid - tegemist ei ole dieediga, siis ma ei hakka siin juuksekarva pooleks ajama. Ütlen, et kui see ka on  elustiil - siis selle sees on alati ka dieet. Dieedil on võib olla veidi halb märk küljes - korralikud inimesed on niisama normkaalus, nemad ei pea dieeti pidama ja söövad kõike, mis meeldib. :)

Wikipedia ütleb - 

Toitumises on dieet inimese või muu organismi poolt summaarselt tarbitud toit. Sõna dieet tähendab sageli konkreetse toitumise kasutamist tervislikel või kehakaalu alandamise põhjustel (kusjuures need kaks on sageli seotud). Kuigi inimesed on kõigesööjad, on igal kultuuril ja igal inimesel mingid toidueelistused või toidutabud. Selle põhjuseks võib olla isiklik maitse või eetilised põhjused. Üksikud toiduvalikud võivad olla rohkem või vähem tervislikud.

Ja ma räägingi allpool ainult sellest osast, mis puudutab toitumist. Kirjutasin raamatu Toortoidu A ja O  7 aastat tagasi (juba!) ja kirjutasin seal, et dieet vali omale armastuse järgi - ärgu olgu muud põhjust.  Nii mõtlen ma praegugi. Aastate jooksul olen kokku puutunud väga paljude inimestega, kes on või proovivad oma toitumist muuta, keda on saatnud märkimisväärne edu või vastupidi - nad takerdusid ja ei leidnud seda, mida tahtsid (reeglina kiiret elumuutust, igavest päikesepaistet, kohest tervenemist, kaalulangust).  Ja kõige paremad tulemused on olnud neil, kes valisid toitumise meeldimise ja hea enesetunde pärast. Kõige kehvemini läheb neil, kes on raudselt veendunud: see peab hea olema, see on teistest parem, see toob mulle pühapaiste ümber pea ja tõstab teistest kõrgemale; mil hoolimata enesetundest tõmmatakse vööd üha enam pingule ja piirangud suurenevad, kuid tegelik tervis ja elurõõm aina kahanevad. 

Ma olen rääkinud mitmetele inimestele, et tempo toitumisharjumuste muutmiseks peab olema selline, et elurõõm säiliks.  Ja et kui sa (mitme) aasta jooksul ei koge nö head enesetunnet ja hambad ristis pingutad, siis parem, kui lubad endale rohkem elu. 

Pole mingi üllatus, et omavahel ristavad mõõku veganid ja karnivoorid, süsivesikurikas toitumine ja keto jne. Samas toimub iga grupi sees oma võitlus - kes ja mida ja kui palju tohib/ei tohi. Ja tekivad järjest ilusamad väited - mida sa võidaksid, mida sa saavutaksid just meiega...

On aeg uuendada ka infot kõigi nende taimetoidu arstide/teadlaste osas, kellest varasemalt sai siin blogis palju kirjutatud. 



Esselsyn, McDougall, Ornish, Barnard olid aastaid tagasi need, kes taimetoidu maailmas eestkõnelejad olid. Esselstyni ja Ornishi uuringute peale on üle ehitataud üsna mitu Netflixi taimetoidu dokumentaalfilmi. Hilisemalt lisandus Nutrition Facts koos Gregeriga. Tundus igati teaduslik ja korrektne info. Õpingute käigus leidsin samas palju toitumisteadlasi, kes ei esindanud ühtegi konkreetset toitumissuunda, vaid järgisid fakte. Ja mis on tõenäoliselt oluline, ei andnud tühje lubadusi. Ja nad meeldisid mulle üha enam. Ja Barnard, Greger, Ornish jt meeldisid üha vähem - sest kui nende poolt kirjutatud artiklitele või uuringute tõlgendustele tuli vägagi konstruktiivset kriitikat teiste toitumisteadlaste poolt- siis ei vastanud nad kunagi. 

Ja sellega ongi nüüd nii, et kui sa oled taimse toitumise valinud eestkõnelejate pärast või nende konkreetsete ülipositiivsete väidete tõttu, siis võib nii mõnigi taimetoidule selja pöörata.

Kui sinu toit sulle meeldib :), siis teed oma tähelepanekud ja lähed edasi. Nii ma leidsin arstid - MD Danielle Belardo, MD Avi Bitterman, MD Koushik Reddy jne - kes on veganid, kuid ometi liiga ilusat elu ja imesid ei luba ning loodusega vastuollu ei lähe.


Ma tulen pealkirja juurde tagasi - tüli taimetoidu õuel sai alguse juba kevadel, kui Jeff Nelson (@vegsource) postitas Instagramis järgmised üsnagi seksistlikud meemid, osatades Danielle Belardot selle eest, et ta soovitas oma patsientidele taimseid õlisid (mida toetab ka teadus – uuringud on näidanud, et vähesel määral taimseid õlisid on tervist toetavad).



Ma olen ka ise soovitanud taimsetele toitujatele järgida MD Danielle Belardot, kes postitab Twitteris ja Instagramis vegan toitumise ja südamehaiguste ja oma patsientide kohta väga huvipakkuvat infot. Mind köitsidki esmalt tema head tulemused kliinikus oma patsientidega, kellele ta soovitas taimedel põhinevat toitumist. Samas märkis ta, et taimne toitumine ei pea haigestunul olema koheselt hästi range või 100% taimne, vaid ta julgustas patsiente liikuma sinna poole omas tempos. Danielle Belardo kirjutab ise: „Alustasin taimepõhist ennetavat kardioloogiakliinikut oma esimese kardioloogiale spetsialiseerumise aastal ja viimase 3 aasta jooksul on minu patsiendid mind pidevalt hämmastanud. Siin on üks neist kordadest“

 


Ma olen varasemalt FBs jaganud üht juhtumit aga ma toon selle siia veelkord ära - Danielle Belardo MD kirjutas oma postituses tema poole pöördunud 31 aastasest naisest, kes: oli eelnevate haigusteta, taimetoitlane, aktiivne jooksja, PhD kraadiga biokeemik.
Pöördus Belardo poole 6 kuud kestnud sümptomite: pingetunne kõhus, puhitus. Arvates, et tema peavalu ja iiveldus on põhjustatud dieedist, kohtus ta terapeudiga, kes kavandas tema niigi optimaalse taimetoidukava rangemaks. Järgmised kaks kuud koges ta turset jäsemetes. Külastas naturopaati, kes soovitas vähendada soola sisaldust toidus. Kuu aega hiljem, oli jätkuvalt pinge kõhus, puhitus, jalgade turse, millele lisandus õhupuudus, mis takistas teda jooksmast. Ühel hommikul vaatas ta peeglisse ja pani tähele kerget kollasust silmades. Naine pöördus Belardo poole, mitte kui kardioloogi, vaid kui vegan arsti poole. Ja Belardo mainib, et
seekord suutis ta patsienti aidata just südamearstina, mitte veganina. Naine, kes oli varasemalt terve, heas füüsilises vormis ei suutnud järsku treppidest üles minna.
Belardo märgib: "Ma teadsin kohe ka ilma stetoskoopi kasutamata, millega on tegemist. Võisin näha jugulaarveeni pulseerimist tema kaelal. Nägin tema silmavalge kerget kollanemist. Ma nägin turset tema pahkluude juures. Ja ma teadsin koheselt, et tegemist on
parempoolse südamepuudulikkusega ning tõenäoliselt pulmonaalhüpertensiooniga." Antud seisundit kinnitasid ka tehtud uuringud. Belardo suunas naise edasi vastava eriala spetsialisti juurde ja pärast ravi määramist hakkas tal palju parem.
Belardo märgib: "See taimetoitlasest aktiivne jooksja, Ivy League koolitatud teadlane ei osanud arvata: 1) et ta võib jääda nii haigeks ja 2) võib endale ebaõige diagnoosi panna. Ta oli pettunud, et
ta ei läinud arsti juurde varem, kuid tänulik, et sai õige diagnoosi ja vastava ravi. "

The Diet Wars blogi kirjutav Kevin Bass märgib tema kohta: „Danielle on vegan-kardioloog ja üks toredamaid inimesi, keda te kunagi kohtate. Ta on ühendanud inimesi kogu toitumisspektris ning hoolib ainult teaduslikest faktidest ja patsientide abistamisest. Ta talub meid kõiki ja see on erakordne.“

Ühesõnaga ei meeldinud Danielle Belardo postitused Jeff Nelsonile, kes pidas oliiviõli kahjulikuks ja leidis, et Belardo tuleks veganite poolt paika panna. Nelson kirjutas erakirju (mis pärast välja lekkisid) ja isegi nõudis Dr Caldwell B. Esselstyn, dr John McDougall, dr Michael Klaper, dr Neal Barnard, John Robbins,  PCRM, Rip Esselstyn ja paljudelt teistelt, et kuna tema õige veganina on kõiki neid vegan arste ja teadlasi omal ajal toetanud, nende tegevust reklaaminud, siis nüüd nad peaksid tema kaitseks ja Belardo vastu häält tõstma.

Järelkirjades  kaitsesid paljud Danielle'i ja tõendite kaalukust. Nende hulka kuulusid dr David L. Katz ja dr Garth Davis. Tõendid, mitte ideoloogia. 

Nendes eraviisilistes e-kirjades jätkasid mõned ülaltoodud Danielle'i kritiseerimist, väljendades leebeid reservatsioone Jeffi meetodite suhtes, kuid samal ajal toetades tema seisukohti.  

Vaidlus toimus pikematlt, kuid lühidalt kokkuvõttes mõistis arukam meditsiinikogukond Nelsoni  võtted hukka ja Belardo leidis omale rohkelt toetajaid.

Ma ise olen hästi tuttav Esselstyni ja McDougalli  väidetega, kuna mul on kodus nende raamatud enamjaolt olemas. Nende suhtumine on, et õlisid ei ole vaja kasutada kuna need on tühjad kalorid. Ja võimalik, et USAs, kus on palju suuremad inimesed, kui Eestis iial nähtud, on dieedile minekul täiesti sobilik jätta kõik eraldatud rasvad välja.  Samas kohe kindlasti ei saa väita, et õlid on ülikahjulikud ja lusikatäis mürgitab kogu sinu dieediplaani. Belardo ei väida samuti, et oliiviõli peaks otse pudelist kulistama, vaid et väike kogus toiduvalmistamise juures on mõistlik ja tervist pigem toetav, mitte kahjustav. 

Kevin Bass lahkab seda oma blogis põhjalikumalt, tuues ära ka uuringu, mille on läbi viinud taimsed arstid Dr. Caldwell B. Esselstyn, Dr. Dean Ornish, Dr. Kim Williams, Dr. Neal Barnard,  




Siin on ära toodud: "Oliiviõli tõendusbaas on kõige ulatuslikum, ja on selged tõendid ASCVD riski vähendamise kasulikkuse kohta."



Nii et kuigi Nelson väidab enda paremini teadvat õli kahjulikkust just ülalnimetatud arstide toetusele, on nimetatud arstid avaldanud vastupidise uuringu.
Pärast seda, kui taimsed arstid Dr Kim Williams, dr Koushik Reddy, dr Rob Ostfeld jt avaldasid toetust Danielle Belardole ja faktipõhisele infole, taganes Nelson ja väitis, et oma meemis ta ei pea üldsegi silmas Belardot... 

Belardo katsetas enda peal ka vegan keto dieeti - millega pälvis siis osade keto eestkõnelejate tähelepanu. Kuigi Belardo pärast katsetust mainis, et süsivesikuvaene toitumine ei ole tema jaoks, kuna ta armastab liialt mangosid :), siis on ta ka pikemalt selgitanud, et kuigi paljud tema patsiendid tunnevad ennast väga hästi madala rasvasisaldusega taimetoidul, on ka neid, kes ei tunne ennast hästi ja kellel on andnud paremaid tulemusi dieet, milles rasvaprotsent on kõrgem.
Keda huvitab selline taimne dieet, võib lugeda MD Carrie Diuluse postitusi. Diulus on kirurg,  kes põeb I tüübi diabeeti ja tunneb ennast hästi vegan keto dieedil. 




Edasi kerkis Belardo kõrvale veel üks vegan arst - MD Avi Bitterman:

Lühidalt on Avi vegan, kes lakkamatult kritiseerib veganismi. :) Kriitika on suunatud vegan eestkõnelejate väidete suhtes, mis lasevad vegan toitumisel näida tegelikkusest paremana. Ehk ta kummutab vegan müüte. 

Mistõttu jõuan ma taas selleni, et igasugused väited sinu lemmikdieedi kohta võivad tekkida ja kaduda, kuid see ei muuda sinu toitumist, kui oled valinud endale sobiva ja meeldiva. Ja ma ei mõtle siinjuures a la mulle meeldivad kommid, ma valin kommidieedi...

Danielle Belardo märkis hiljuti: "Miks ma olen vegan arst, kes meeldib kõige vähem veganitele? Intellektuaalne ausus ei tee sind populaarseks."

Yoni Freedoff, kehakaalu/ülekaalu uurimisele ja ravile  pühendunud arst märgib: "Vegan dieeid ei muuda sitapeaks olemist."

Avi tõi esmalt üles Esselstyni ja Ornishi väited, et vegan dieet (väga madal rasvasisaldus) viib südamehaigused regressiooni. Tema kriitika juhtis tähelepanu sellele, et nende avaldatud artiklid ja uuringud ei näita ainult dieedi mõju. Kõik osalejad said ka ravimeid. Ja tõenäoliselt on nende osalejate tulemusi liialt ülepaisutatud: "Ornishi MPI uuring ei näita vere voolu statistiliselt olulist paranemist eksperimentaalgrupis. Tulemused on statistiliselt olulised ainult seetõttu, et kontrollgrupis toimus oluline halvenemine. Sama probleem on EVAPORATE uuringus. See EI ole haiguse regressioon (reversal).

Avi: "Küsimus Ornishi / Esselstyni südamehaiguse regressiooni uskujatele: Kui ükski andmetest ei näita veresoonte katu taandarengut ja ükski neist andmetest ei näita verevoolu statistiliselt olulist paranemist ravirühma jälgimisele võrreldes algtasemega, siis miks väita CAD / CHD paranemist?"

Ja veel: "See, et meil on selline veganarstide ebajumalateks ja pooljumalateks seadmise mentaliteet, on täpselt see, miks me sellisesse segadusse sattusime. Seadke küsimärgi alla kõiki, sh mind. Kõik argumendid peavad seisma iseseisvalt kahel jalal, hoolimata sellest, kes te olete."

Avi kutsus nii Ornishi, kui Esselstyni endaga debatile. Millest kinni ei haaratud. Küll on tal äärmiselt põhjalikult, fakt fakti haaval, väide väite haaval, kas tõenditega kinnitatud või ümber lükatud. Isegi liiga põhjalikult - on arvatud, et tema põhjendused on sobilikud kuulata arstidel ja kui ta räägiks lühemalt ja lihtsamalt, oleks auditoorium suurem.



Dr Avi debatti korraldab Richard Burgess (VeganGains). Samal teemal on 4 pikka ja põhjalikku videot. Ja Avi on väga täpselt probleemid tõstatanud. Kahju, et Greger, kes arstina peaks olema faktipõhisem ja kes läbi Nutrition Fakts platvormi on üks suurim veganitele toitumisalase info jagaja ja Mic the Vegan  ei saa eitusfaasist kuidagi üle, eirates  raudse järjekindlusega Avi poolt esitatud fakte. 


Avi märgib: "Ja et minu väidet ei rebitaks kontekstist välja, siis ma räägin konkreetselt ateroskleroosist -  pärgarteri seinal olevate naastude (seinapaksendite) kogunemise regressioonist ainuüksi dieedi abil."

Dr Matthew Nagra ja dr Greger (Nutrition Facts) räägivad omavahelises vestluses, et loomulikult toimub taimetoidul ateroskleroosi regressioon ja kuigi Avi väidab, et see on liiga väike 3% ja seega kliiniliselt tähtsusetu, siis oluline on päeva lõpuks verevool südamesse, mis Ornish uuringus suurenes 300%. Avi väited on mõttetud.

Avi märgib selle kohta: „See on väga nõrk väide – öelda, et hea küll seinapaksendid ei kadunud aga verevool suurenes ja kas see siis pole oluline? Võimalik jah, et saavutatakse suurem verevool veresoone teatud laienemise või kollateraalse tsirkulatsiooni kaudu. Kuid vaidlus käib konkreetselt selle üle, kas toimub ateroskleroosi regressioon ja antud juhul seda ei toimu. Paksendid ei kao. 

Kollateraalnetsirkulatsioon on protsess, mille käigus avaneb väikeste, tavaliselt suletud arterite süsteem, mis hakkab pärgarteri blokeerumisel verd südamesse või ajuarteri blokeerumisel ajju kandma.

Edasi lükkab Avi ümber Mic the Vegan väiteid sama asja kohta. Ja tundub, et Avil on õigus, kui ta märgib, et enne kui karnivooride kogukond tuleb sinu rumalust osatama, lükkan ma ise sinu pseudoväited ümber. Ja teeb seda kahtlemata põhjalikult ja hästi. Vaieldamatult on parem, kui asjad saavad korrektselt üles tähendatud oma kogukonna sees. Arvata võib, et karnivooride jt dieetide/elustiilide esindajad otsivad üksteise nõrku kohti. Sotsiaalmeedia õitseb üksteise tülidest aga eks nii tuuakse nõrgad kohad välja.
Samas meeldib mulle, et Avi ei kritiseeri nö omaenda kogukonda tühja koha pealt, ma ei näe siin mingit sensatsioonihimu, pigem tohutut huvi asja vastu - ta on selle teema viinud erinevate  kardioloogideni, sh väga tuntud südamearstideni, statistikuteni - arutlenud läbi iga aspekti. 



Jutt ei ole ka sellest, et taimetoidul ei võiks tervis paremaks minna. Igati võib. Langeb kaal, paraneb enesetunne, langeb kolesterool, triglütseriidide tase, vererõhk normaliseerub. Ja vaidlus ei käi selle ümber, kas südamehaiguse regressioon on võimalik. On juhtumeid ja saab küll. Oluline on viidata kindlatele faktidele ja praegusel juhul ei näita uuringud, et taimetoit viib ateroskleroosi regressiooni.