kolmapäev, 30. september 2015

Kirurg MD Garth Davis - ma olen arst ja muretsen inimeste pärast, kes söövad loomset valku!

Köitis tähelepanu üks peatselt ilmuv ja taimedel põhinevat toitumist propageeriv raamat ja selle autorit ma siin blogis nüüd tutvustaksingi. Tegemist on tunnustatud med. doktoriga, kes otsesõnu lõikab paksude inimeste küljest tükke vähemaks ja on päris pikalt olnud ühes paadis prof. Colin Campbelli, MD McDougalli, MD Neal Barnardi jt elustiili arstidega ning kõneleb taimse terviktoidu plussidest..
MD Davis kirjutab:
Ma olen arst, kes on spetsialiseerunud dieedile + toitumisele ja miks ma EI MURETSE vegan dieedi pärast.
12 aastase kaalulangetamise operatsioonide käigus ei ole minu laual kunagi olnud taimetoitlast
Arsti ja kaalu kaotamise eksperdina, saan ma sageli palveid kirjutada vastuargumente väidetele, et „vegan dieet ei ole sulle hea“. Enamikku neist ma ignoreerin. Kui palju mulle ka ei meeldiks vastata anti-vegan propagandale, tähendab see siiski seda, et ma hakkan vaidlema inimestega, kellel ei ole aimugi teadusest või patsientide kohtlemisest. 
Kuid hiljuti puges üks artikkel mulle täiesti naha alla. Siin veebilehel on palju artikleid, mis mulle meeldivad ja on ka paljusid, millega ma nõus ei ole. Kuid just see üks artikkel tundub olevat üsna häiriv. Vaatame siis miks!
Autor (Michelle Strong) pani oma artikli pealkirjaks „ Mina olen toitumisspetsialist (nutritionist). Ja miks ma muretsen vegan toitumise pärast.“ ("I'm A Nutritionist. Here's Why I Have Concerns About Vegan Diets.")
No, mina olen meditsiinidoktor ja õppinud toitumist väga süvitsi – ja ma ei ole vähemalgi määral mures vegan dieedi pärast. 
Alustame  selle autori esimesest „murest“ – veganid ei saa piisavalt valku. Te vist teete minuga nalja! Ma kirjutasin hiljuti sellel teemal raamatu  „Proteinaholic: How Our Obsession with Meat Is Killing Us and What We Can Do About It.“ 

Joonealune märksõna siia: on null ja ma mõtlen siinkohal tõesti, on absoluutselt null tõendit selle kohta, et veganid saavad vähe valku. 
On fakt, et ma ei ole näinud mitte ühtegi juhtumit valgu puudujäägist. Seda juhul, kui kaloreid on tarbitud piisavalt. Soovitatud RDA valgutarbimise kohta on 0,8 g/kehamassi kg kohta. Seega teeb see naistele 44 g (umbes 3 tassi keedetud ube) ja meestele 54g. 99% rahvastikust on küllaldaselt valku – ja oad, pähklid, teraviljad ning aedviljad, sisaldades endas tonnide kaupa valku, täidavad kergelt selle vajaduse.
Ma olen arst ja ma muretsen inimeste pärast, kes söövad loomset valku. 

Samuti, kui veganid ei saa piisavalt valku, siis miks uuring AdventistHealth Study  näitab veganite pikemat eluiga? Miks uuringud: NIH-AARP Diet and Health Study, the Nurses'Health Study  ja  EPIC-PANACEAstudy kui nimetada ainult mõningaid neist uuringutest, näitavad, et kõrgem valgutarbimine on seotud diabeedi, südamehaiguste ja vähiga? 
Järgmiseks kirjutab autor, et veganid söövad liiga palju teravilja, mis viib keskkoha piirkonna rasvumiseni. Tundub, et lugemata on selle väite juures jäänud Professor Mark Hegsted´i intensiivse metabolismi uuringud ( intensive metabolic studies), mis näitavad, et süsivesikud ei muundu just kergelt rasvaks. Puhtad süsivesikud igal juhul põletatakse kütusena või säilitatakse glükogeenina.  
Keha jaoks on süsivesikute rasvaks muundamine väga raske – protsessi nimetatakse de novo lipogenees – ja seda tehakse vaid siis, kui glükogeeni hoidlad on täis ning inimene sööb kaloreid kaugelt üle vajaduse. Lisaks sellele, maailma tervislikumad dieedid on teraviljakesksed. Ka niinimetatud tervislik Vahemere dieet on teraviljakeskne. 
Ma olen teatud määral nõus auori järgmise punktiga: Veganid kalduvad valima kunstlihatooteid, mis ei ole ligilähedaseltki sama head kui terviktoidud.   
Kuid, see on siiski parem, kui süüa päris liha. Kui sa sööd liha, saad heemse raua, mis on ennast nüüdseks näidanud väga oksüdeerivana ja seotud diabeedi ja südamehaigustega. Samuti lihas olevad nitraadid muudetakse N-Nitroso koostisosadeks, mis on tugevalt seotud jämesoole vähiga
Kui veganid on nii pahad, miks nad elavad kauem?

Ja kui liha on küpsetatud, vabanevad kemikaalid nimega heterotsüklilised amiinid, mis on kantserogeensed. Ei saa märkimata jätta ka seda, et liha tõstab hormooni IGF1 taset, mida samuti seostatakse vähi tekkega. Liha toob kaasa glükeerimise lõpp-produkte (AGE) ja hormoone ning mõlemad on seotud haiguse tekkega.  

Seega jah, on parem, kui veganid sööksid kartulit ja ube Gardein lihata kanatiiva (soja baasil) asemel.  Kuid ma lubaksin neil pigem süüa seda Gardeini, kui regulaarselt päris kanatiiba.
Autor sulgeb oma artikli märkusega, et inimesed peaksid sööma lahjat liha nagu kana ja kala. Ma ütleksin, et kana ja kala on samuti rasvased. 6 untsi kanarinda sisaldab 6g rasva. Ja kala on täis raskemetalle tänu meie saastunud vetele. Isegi veel hullem, uuring EPIC study  näitab, et kogu liha tarbimine on seotud kaalu tõusuga – kana kusjuures oli see kõige hullem süüdlane.
Ja kui me juba selle teema juures oleme, siis ma märgiksin, et uuringudnäitavad: veganitel ei ole kõrgemat aneemia taset, ei ole suuremat riski hüpotüreoosile (kilpnäärme alatalitus) ja ei ole kalduvust nõrgematele luudele. 
Vaadake maailma The Blue Zones, kus inimesed elavad tervemalt ja kauem.  Kas nad söövad kõrge loomse toiduga dieete? Kindlasti mitte. Vaadake õiget Vahemere dieeti. See ei ole üles ehitatud kanal ja lihal. Siin on palju liitsüsivesikut, puu- ja aedvilju. Nad söövad kala, kuid mitte suurtes kogustes.  Okinawad toimivad jamssil, riisil ja sojal. Inimesed Nicoyan Peninsula (Costa Rica rannik) söövad ube ja riisi.
Olles seda teemat põhjalikult uurinud, lubage mul öelda: MA OLEN ARST JA MURETSEN INIMESTE PÄRAST, KES SÖÖVAD LOOMSET VALKU. 

Dr. Garth Davis on arst ja  Texases, Houstonis asuva Methodist Hospital  Davis Clinik meditsiinidirektor. Dr Davis on kirjutanud raamatu  Proteinaholic: How Our Obsession With Meat Is Killing Us and What We Can Do About It HarperOne; Oct. 6, 2015. (eesti k. siis oleks raamatupealkiri „Valguhoolik: Kuidas meie kinnisidee liha suhtes meid tapab ja mida me saaksime ette võtta“. Raamat ilmub selle aasta novembris.
Dr. Davis on saanud doktorikraadi Texase Ülikoolist Austinis, kus ta oli ka üliõpilasomavalitsuse president. Oma kirurgipraktika teostas ta prestiižikas Michigani Ülikoolis. Siin läbis ta intensiivse õppe peamiste kirurgia alade osas ja spetsialiseerus laparoskoopilistele protseduuridele.

Dr. Garth Davis on American Board of Surgery sertifitseeritud kirurg ja ühenduse American Society for Metabolic and Bariatric Surgery liige. Dr. Davis on bariaatriliste protseduuride ja operatsioonide tunnustatud ekspert. Peab loenguid taimedel põhinevast toitumisest. 
Mis puutub puuviljatoidulistesse:), siis ei maksa Dr Davis karta:). Allpool olev video on Fully Raw Christina ja dr Davise koostööst:

kolmapäev, 23. september 2015

Kas sa oled paks?

Eeltöö igasuguse toitumisstiili muutusega tuleb teha oma sügavale maetud uskumustega. Lisasin eestikeelsed subtiitrid Byron Katie videodele, kus oma uskumusi: ma olen paks, minu keha ei ole ilus, mina ei ole normaalne seab kahtluse alla üks arukas naine:)



Kõnelus jätkub :



teisipäev, 22. september 2015

Kui sa tahad teha kedagi õnnelikuks!

Lisasin eesti subtiitrid Byron Katie videole Johniga, kes tahab teha oma ema õnnelikuks.
Minu ema on jonnakas, kitsarinnaline, vihaleajav, mind mitte mõistev - kui keegi on neid mõtteid mõlgutanud oma ema või mõne teise pereliikme kohta, siis tasub võtta paber ja pliiats ning teha ringkäik oma uskumustes. Leida võib palju hämmastavat.
Eesti keele jaoks klõpsa Youtube kanalil cc peale. Siinsamas vaadates vajuta hammasratta märki ja vali eesti keel.


pühapäev, 20. september 2015

RAHVATERVISE seadus ehk andkem ekstreemsed emad kohtu alla!

Selle kirjutise võib liigitada irisev-irooniline alla. Üks lause jäi sellest nädalast kõrva helisema. Need emad tuleks kohtu alla anda – need, kes oma lastele MMS-i andsid! Ma ei lahka allpool MMS-i ega ka ühtegi teist isolaati ega ravimit -  ma olen aastaid kutsunud ise mõtlema ja oma keha austama tervikliku elustiili ja terviktoidu abil. Kas MMS on hea või halb, seda otsustage ise. Mina ei ole tarbinud, mina ei tea.

Mina olen kohtu alla andmise poolt! Igal juhul anda! Ainult, et keda? Kas müüja või ostja? Või hoopis müüjale kauplemisloa andnu? Või kohtu alla peaks minema see, kes inimeste mõtlemisvõime kaotamist propageerib?
Meil kehtib juba ammusest ajast üks suurpärane seadus – au kirjapanijale ja au seaduse vastuvõtjatele. Seaduse nimi on „Rahvatervise seadus“. Täismahus loe seda siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017?leiaKehtiv
Seaduse eesmärk on – tsiteerin: Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.
Selgitatud on ometi kord, mis on rahvatervis:
1) rahvatervis – teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu;
 2) tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine;
 3) tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus;
 4) tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;
 5) haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks;
 6) tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks;
 
Ja te rikute kõik seadust – te kõik, kes mööda poode ringi kõnnite. Te jätate teavitamata teadmatusega löödud ühiskonna juhid ja seadusemehed.
Seadus ütleb selgelt füüsilise isiku kohustuste kohta:
"Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest, mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda."

Nii meie kohalikku, kui Euro statistikat lugedes on aru saada, et Eesti on alkoholisurmade ja alkoholismi poolest Euroliidu medalikohal. Peavoolu meditsiin väidab, et suitsetamine on seotud kopsuvähi ja teiste kopsuhaigustega. Siis kas sina füüsilise isikuna oled täitnud oma kohust ja teavitanud alkoholi ja suitsu müügist poodides? Ma ei tea, kas suits on kahjulik või mitte, kuid kui see on suitsupakile peale kirjutatud, siis peaks see olema laiatarbe  kättesaadavusest ehk toidupoest eemaldatud. Sinu kohus füüsilise isikuna on teavitada ühiskonda tervist kahjustava ainese leiust.

"Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis või muul viisil."

Siin tuleks küll keegi kohtu alla anda. Kes lubab müüa poes inimestele kahjustavat alkoholi, suitsu jms? Kes on alkoholitööstuse loonud ja saab sellest kasu? Alkohol on olnud kaua riigi monopol. Üks asi on alkohol meditsiinis. Viina, piirituse ja mõne muu kange alkoholi vormis.
Kuid, millise eesmärgiga on poodides müügil PUUVILJAMAITSELISED, PUUVILJA värvusega, PUUVILJALÕHNALISED lahjad alkohoolsed joogid? Kes on selleks sihtgrupiks, keda jooma meelitatakse? Kas mitte lapsed? Kes vajavad värvilist magusamaitselist ja -lõhnalist reklaami, pakendit, toodet. Need on ju lapsed! Kui kedagi kohtu alla anda – siis kas lapsed? Või need, kes on peibutustooted välja mõelnud? Või emad, kes lastele taskuraha annavad? Või riik, kes seda kõike lubab? Tundub, et kohtu alla võiks minna kõik!
Kui märgitakse, et MMSi koostisosa on puhastusvahendi komponent. Siis kuidas peaks inimene reageerima sellise näite puhul, et kunstlik toiduvärv erütrosiin laste kommides ja aines, mis Coca Colas tapab lehetäisid pärineb palju hullemast, kui pesuvahend ja nii on erütrosiin  tunnistatud mürgiseks. Hoolimata sellest, on see lastele suunatud toidus olemas. Kes tuleks nüüd kohtu alla anda? Miks selline kära pesuvahendi pärast, kui kaupluste letid ägavad kunstlike ainete nimistute all? Kui meie lapsed olid ammu enne MMS-i väga haiged. Kui räägitakse, kuidas inimesed on surnud - juues marjalõhnalist ja värvilist klaasipuhastusvedelikku! Miks ei võiks täies mahus propageerida terviktoidu: marjade, puuviljade, aedviljade söömist suures mahus. Miks on vaja see kodukeemia, alkoholi, suitsu, loomse toidu ja ka ravimite sisse ära peita, et emasid eksitada ja lapsi petta?


Seadusest veel:
Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded on:
 1) üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine;
 2) abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine laste tervisliku arengu tagamiseks, nakkuslike ja mittenakkuslike, kutse- ja muude haiguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks, varajase suremuse ja invaliidistumise vähendamiseks, elukvaliteedi paranemiseks ja töövõimelise ea pikenemiseks;
 3) elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi jälgimine ning prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist;
 
Kui perenaistele suunatud raamatud ja blogid on täis soovitusi Coca Cola omadustest putukamürgina ja WC puhastusvahendina, siis kas selle vedeliku jootmine lastele on ekstreemsus või meditsiini poolt heakskiidetud tegevus. Kohtu alla läheks nüüd kes? Arstid? Riik? Emad? Lapsed? Tootja? Ei keegi? Lapsed jooge! Emad kasutage tualetipuhastajana? Kui arstid ütlevad, et on ok ja poes müüakse, siis ongi ok? Sel juhul – kui müüakse MMS-i, miks on AINULT ema süüdi? Kui alkohol kahjustab aga seda müüakse, kui suits kahjustab ja seda müüakse, siis mil moel peaks üks ema arvama, et MMS on kahjulik – rohkem kahjulik kui Coca Cola, alkohol, suits?
Pool aastat tagasi tundis üks 5 klass tunnis vaarikalõhna (või oli see maasika). Õpetaja ja kaasõpilaste seltskonnas, oli 10 aastane poiss hakanud kasutama marjalõhnalist e-sigaretti. Nii ohutu? Üks õpilane kutsuti selle kooli arsti juurde! Mitte see, kes e-sigaretti tarbis; vaid see, kes taimetoitu sõi! Kas pole jube: laps sõi vaarikaid! Tuleks karistada vanemaid? Teine tarbis vaarikamaitselist sigaretti. See on ok?
Kui paratsetamool on aines, mida mitmete riikide arstid peavad lastele ohtlikuks, siis kes tuleks kohtu alla anda, kui meie arstid seda noortele emadele müüvad? Arst? Ema? Imik? Riik? Kui apteek on täis ravimeid, mis ühes maailmaotsas on kohtuvaidluses ja tunnistatakse ka ohtlikuks – siis kui see teave jõuab Eestisse pool aastat hiljem või üldse mitte, siis kuidas on kohtu alla andmisega?
Apteek on täis kemikaale, mis on lõpuni uurimata. On ravimid, mille kohta uuringud annavad teada, et retseptiravimitest ca kuni 90% võib olla võltsitud. Eestis ei ole? Meie riik on nii superkindel? Kes tuleks kohtu alla anda, kui inimesel hakkab apteegist ostetud ravimist halb? Apteek? Inimene? Arst? Riik?
Eelmisel aastal oli üks tudeng praktikal haiglas. Öösel toodi insuldi saanud mees. Valveõde püüdis panna uriinikateetrit. Ei osanud panna, teine õde ka ei osanud. Praktikant, kes oli alles eelmise praktika aegu saanud arstilt juhendamist, pakkus ennast. Ei – sina praktikant ei tohi. Õde surus kateetri jõuga sisse - sest pehmelt ei läinud. Praktikant teadis, et kui ei lähe, tuleb tagasi tõmmata ja uuesti proovida. Jõudu kasutada ei tohi. Teda ei kuulatud. Patsient oli haiglas kõnevõimetuna kolm päeva ja omakestele tundus ta imelikuna, närvilisena, midagi öelda tahtvana. Selle kolme päeva jooksul ei tulnud tilkagi uriini. Kui ülevaatust tegev arst lõpuks kateetri välja tõmbas – purskas uriin välja. Kes tuleks kohtu alla anda? Arst? Valveõde? Praktikant? Insuldi saanud mees? Riik?
Kuulake oma lähedasi – Eesti on nii väike ja igaühe kogukonnas on keegi, kes töötab haiglas, hooldekodus, kiirabis. Kuulake, mida inimesed räägivad. Mida räägivad praktikandid, pensionile jäänud med.õed! Ja ma ei ütle, et arstid on süüdi - patsient teeb otsuse, sestap on nad võrdsed. Niisama palju, kui arst ulatab ravimi - patsient laua taga küsib ja nõuab seda. Kes tuleks kohtu alla anda sel juhul? Saaja või andja?

Ma ei leia ühtegi ametkonda; ei politseid, ei meditsiini, ei päästeametit, kus ei oleks tehtud vigu. Kui nii, siis me peaksime kohtu alla andma kõik! Olgu võrdne kohtlemine!
Mis on ekstreemsus – me ei tea. Kas koolides müüdavad narkootikumid oleks aluseks anda kohtu alla kogu haridussüsteem? Või ainult õpilased - müüjad ja ostjad? Vägivald koolis, haiglates, vanglates, sõjaväes. .. Kõik kohtu alla?

Mida tähendab üleskutse emadele, et ärge olge ekstreemsed? Mis on ekstreemsuse tunnus või selle tagajärg? Kas raske haigus ja surm?
Kas ma pean siit järeldama, et niipea, kui keegi on raskelt haige – on ta olnud ekstreemne? Väga tuntud inimesed on Eestis kirjutanud raamatutes ja esinenud teles, ja tunnistanud, et neil on vähk vms raske haigus. Kas nad tuleks anda kohtu alla? Miks nad haiged on? Kuidas me teame, et nad on olnud korralikud seadusekuulekad kodanikud ja võtnud ainult neid tablette, mida meditsiin lubab?  Mis saab siis, kui seadus muutub, ravim muutub kasulikust ohtlikuks?
Kas iga haiglas surnud laps on õigesti surnud laps ja milline surnud laps ei ole õigesti surnud?
Kas täiskasvanu, kes liigtarbib alkoholi, narkootikumi, suitsu, rahusteid – on õige kodanik – tal on ju lapsed. Kas alkohoolik ja narkosõltlane on õige vanem ja MMS-i vanem on vale vanem? Kuidas me tõmbame selle piiri? Seaduslik mürgitamine ja ebaseaduslik mürgitamine. Kliinikumi lehel on infolehel selline tekst: Eesti ühiskond on alkoholiseerunud. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 inimelu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. 60% raskete vigastuste põhjuseks on Eestis alkohol. Lisaks suureneb maksa alkoholitõvega haigete arv ja suremus maksatsirroosi. Tasub teada, et veinimaal Ungaris on suremus maksatsirroosi 100 000 mehe kohta 20 korda kõrgem kui alkoholi piiratud kättesaadavusega Norras ja Rootsis. Alkoholist põhjustatud inimkaod ja majanduslik kahju on Eestis viimastel aastatel võtnud ulatuse, mis seab ohtu riigi ja rahva olemasolu. On vajalik, et igaüks teadvustaks endale alkoholi liigjoomise ohte ning aitaks kaasa negatiivse hoiaku kujundamisele alkoholi liigtarvitamise suhtes.

Miks me suuname voldiku noorele inimesele? Miks me juhime tema tähelepanu alkoholi kahjulikkusele, kui poed on täis neile mõeldud värvilisi ja magusaid jooke? Kes voldikut vajavad?
Sestap tuleks kohtu alla anda ikkagi kõik; kes on haiged (nad on olnud ekstreemsed), kes ostavad, kes müüvad, kes surevad, kes lubavad müüa, kes lubavad osta. Jne.

Kas riik saaks nõuda, et inimene teaks iga ostetud kauba puhul, et see on õige või vale. Sest lõppude lõpuks – meid on õpetatud mitte mõtlema ja käima juhiste järgi. Targemate inimeste juhiste järgi. Meid on õpetatud, et kui on dr inimese nime ees, siis kõik on õige. Meid ei ole õpetatud iseseisvalt arutlema, otsustama. Me oleme õpetatud vastuvaidlematult käsku täitma. Koolist alates on õpetaja klassi ees, kes teab. Ja mõelda võid ainult nii ja mitte teisiti. Kui teisiti, siis saad halva hinde! Ja nii me harjume hinde järgi elama - kes meid hiljem hindab? Peavoolu meedia, meditsiin, ühiskond. 

Meid on EELKÕIGE ÕPETATUD, et isoleeritud aines purgis tuleb sisse juua maitsest ja keha reaktsioonist hoolimata. Meid on õpetatud, et selline apteegipurgi moodi väljanägev aines on ravim ja rohi. Me ei tohi pidada terviktoitu, liikumist, tervislike valikuid terviseks. Meile kirjutatakse iga päev, et meie toit ei taga meile seda, mida vajame. Kes tuleks kohtu alla anda? Meid ei ergutata küsima ja mõtlema ja analüüsima purgis isoleeritud ainest. 

KÕIK ajakirjad ja ajalehed kubisevad isolaatide reklaami all. Me ju tahame, et reklaam levitaks ja teavitaks ja MÜÜKS. Sestap andkem kohtu alla kõik meediaväljaanded ja reklaami tellijad koos reklaami tegijatega! Me väidame, et meedia annab inimesele teada. Ja siis materdame surnuks selle ülimas segaduses ema – kes tahab, et tema laps oleks terve. Sest ta on harjutatud otsima abi purgist, pudelist, poest. Sest ta tahab abi kohe. Ja seda kohe ja kiiresti abi lubavad mitte ainult alternatiivravi pakutavad isolaatide purgid, vaid ka peavoolu apteegis pakutavad purgid - tee, mis tahad, võta pill ja kõik saab korda. JA MIS PEAASI - ema saab "peksa" iga kord, kui lapsega midagi juhtub. Sest meie Lääne ühiskonnas on suremisest rääkimine tabu. Sureminegi on kõige halvem - me hoiame inimesi rohtude najal vegetatiivses seisundis, kohutavas viletsuses ja peidame eesriide taha vanaduse, viletsuse ja surma. 

Selline on meie peavoolu haiguste ennetamise valem. Ja see meeldib patsiendile. Miski ei ole kergem, miski ei ole lihtsam. Kes hakkab nägema vaeva söömaks puu- ja aedvilju, kui poed lokkavad vitamiinijookide, vitaminiseeritud vee, vitaminiseeritud makaronide, piima jms järele. Kui letid on lookas meeletute mägede ülimagusa, ülirasvase, ülitugeva toidu-joogi all, mille 100grammist võib küllalt olla mitmeteks päevadeks. Kui väike süst haiglas paneb su magusalt magama seniks, kuni skalpell mõne valusa paistes tüki välja lõikab.
Me kõik oleme oodatud kohtupinki! Seal hakkamegi edaspidi kokku saama.
Ma kirjutasin mitte selleks, et kaitsta purgikesi kokku ostvaid emasid – vaid selleks, et näidata – nad ei oska, nad ei tea, kuidas leida see õige. Nad ei tea, mis on õige ja kui palju nad peavad tegema? Näpp ühiskonna meediast näitab: sa oled halb ema! Selle uskumuse all on kõik naised lookas. 
Kas lapse haiguse puhul on õige jätta ta haiglasse? Või otsida ravi mujalt? Millisel juhul käitub ema õigesti. Kas siis, kui arstide poolne ravi lõpeb surmaga või siis kui alternatiivravi lõpeb surmaga? 

Paar aastat tagasi, kirjutas üks perearst madala hemoglobiiniga äsja viirushaigust põdenud väikelapsele rauasiirupi. Selle tulemusena sattus väike inimene maksatursega suurlinna lastehaigla intensiivoskaonda. Arstid, kes lapse tervist taastada püüdsid, tulid hiljem ema juurde ja ütlesid: Vaadake, et te enam kunagi lapsele raualisandeid ei anna! Keda peaks ema kuulama? Kes on kohtu alla vaja anda? Kas ema tegi õigesti, et läks oma lapsega teise arsti juurde? Või oleks olnud õigem lasta ühe arsti juhtimisel lapsel surra? On see ema ekstreemne?

Või siis, kui ta midagi ei tee ega vali – kas siis on käitutud õigesti või valesti? Keegi ei tea. On ainult ühiskonna juhtivad meediakangelased, kes tõmbavad vee peale igale emale – ükskõik, mida ta ei teeks või tegemata ei jätaks. Millised on täna maailma tuntuimad ja kuulsamad kirjanikud, sportlased, lauljad, teadlased jne - just need, kes tegid seda, mida ei peetud õigeks. Eestis neid pole - me oleme kuulekad kodanikud ja suures osas alkoholiuimas. 

Ema annab alati oma parima. Võib-olla riik ja peavoolu meditsiin on meie kõigi ema (nagu varem oli seda kirik) ja ka tema annab oma parima.
Igaljuhul meie ühiskonnal on (maksu)raha, et osta kerge- ja raskerelvastust ja kui meie lapsed on suureks kasvanud ning pääsenud MMS-ist, siis võivad nad alkoholist ilusti läbiimbununa, võtta relva ja minna kaitsma meid kõiki.


reede, 18. september 2015

Kas imerohi toob tervist või kaotab seda?

Kas kanep, DMSO, MMS, MSM, oomega 3, D vitamiin, B12 vitamiin, Acai mari, Alaska mustikas, ingver, pH pulbrid, segatud omegatega õli, Magneesium, Kaltsium, B17 vitamiin, Hunzade aprikoosikivid, graviola, zeoliit, telomerase eliksiir, BLA, Dtosin eliksiir, Nano Red, klorella, koensüüm 10, kalaõli, resveratrool, metageeniline UltraClear renew, New Eden, parsiidi tapjad, Dr Johni lümfiekstrakt, Dr John LY-CA masterekstrakt, pea kõikide ravimtaimede masinast läbi käinud ekstraktid - nende taimede mõju kemikaalide isolaadid sh kasekäsn, takjas, maarjaohakas, ingver, kurkum, maca, spirulina, camu, igat liiki seened, chi city (toitaine surematutele), toorkakao, ISUN, peptiidid,  ja veel paarsada imerohtu ja - ainest ravivad tervist või kaotavad tervist?
Reeglina on imerohi rohi, mida arstid.meditsiin-ühiskonna pahad meie eest varjavad, mis videos ja artiklis näidatuna koheselt kõik surmasuus olijad jalgele tõstab ning igasugu haiguse sümptomid KAOTAB.
Mis siis kaob haigus või tervis? Palavik kaob - on see hea või halb? Minu jaoks on palavik tervise sümptom, see näitab minu keha arukust tõsta palavikku, tõsta temperatuuri ja sellega koos toimub kehas miljard protsessi, et mind taas kord tasakaalustab. Imerohi toimib ALATI sarnaselt keemiaravi, antibiootikumi ja valuvaigistiga - see KAOTAB valu, väsimuse, põletiku, temperatuuri, depressiooni või hoiab ära tulevikus tuleva valu, väsimuse, põletiku jne.
Minu jaoks ei ole enam vaja kaotada ühtegi neist sõpradest: valu, väsimust, kurbust, palavikku, põletikku. Minu jaoks on just need superravijad. Need ja ainult need ongi imerohud – keha poolt toodetud ja sinu heaks. Ega asjata ei ütle paljud arstidki sh MD Marva Oganjan, et külmetushaigus on parim asi, mida sa saada võid. 
Sestap on õige just minu jaoks ja minu kogemus näitab, et naturaalse toidu st terviktoiduga sõudes olen liikunud alale, kus ma ei tunne vajadust muuta ühtegi olukorda MIS ON ega ürita kaitsta ennast elu eest.
Bakteriaalne rinnapõletik – peale sünnitust noorte naiste pidev kaaslane. Punane, tursunud valulik rind, palavik ja õnnetu naine. Aitab antibiootikum – bakter, mis tekitas põletiku on surnud, rinna punetus ja valu kaob. Naine on õnnelik – kas keha ka on? Rinnaga toitmise alguses on piima vool suur ja lapse imemine nõrk. Piimajuhadesse jääb seisma ja ka roiskub piima osakesi. Et piimajuhasid kõvastunud, pahaks läinud ainest puhtaks teha – tõstab keha temperatuuri, mis aitab teatud bakteril need osakesed piimajuhast ära süüa. Protsess on valus, kuid ülivajalik. Me tapame bakteri – valu kaob, kuid jäägid jäävad söömata – sest seda antibiootikum ei tee.
Kas imerohi, mis samuti rinnas koheselt põletiku kaotab on tervise teener või mitte?
Sarnane on iga põletiku roll kehas – tugev tervendamise protsess.
Mis on väsimuse ja kurbuse kaotamine imerohu abil, pidev energia, pidev valmidus minna-olla-särada? Tulemus on sama, mis antidepressandi, rahusti tarbimisel.
Sel kevadel ma tegin oma kehale liiga. Ma läksin saega langetama otsast kuivanud puid, lõikasin need pakkudeks, tõin õuele, lõhkusin kirvega halgudeks, ladusin riita, lõhkusin emaga 2 aasta taguseid suuri võimsaid kasepakke. Kuid alles 3-4 päeva pärast ärkasin valutavate käeliigestega. Üks armas inimene ütles mulle festivalil – no näed, oleksid võtnud D vitamiini, oleks saanud jälle metsa minna! Jah, oleksin saanud! Ma oleks oma keha väsimuse, ületöötamise, ja kurnatuse maskeerinud, keha stimuleerinud ja läinud rõõmsalt tööle. Mis on sellise mahasurumise hind? Minu kogemus näitab, et see on laen. Sa võtad tuleviku arvelt laenu. Sa nõuad kehalt, et ta jätaks taastumisprotsessi vahele – ja läheks uuesti tööle. Mida ma just ei tahagi. Minu käeliigesed olid valulikud ca kuu aega – niivõrd tegin ma endale liiga naiseliku luustruktuuri kurnates. Ma lubasin endal taastuda loomulikult ja rahulikult. Ma lubasin endale tervenemist läbi valu - ja valu oli tervendaja. Kuhu on mul kiiret? Meeletute valikute maailmas? Kuhu ma jooksen – igaühe tee viib sellesse lõpppunkti, selle ukseni, millel on silt „surm“. Mul on nii kiire haua poole?
Hiljuti lugesin lastele muinasjuttu mehest, kes sai haldjalt lõngakera. Elu lõngakera, millest tal lubati välja lõigata need osad, mis talle ei meeldinud. Ja ta lõikaski, haiguse, sõja, pankroti puhul. Lõikas siis, kui ei jõudnud naisega abiellumist ära oodata ja veel mõnel juhul. Ja järsku oli elu otsas ja ta kahetses – oleks võinud need jupid jätta, mis siis kui olid rasked kanda.
Seda me teemegi D ja B12 vitamiiniga, raua, jt isolaatidega. Me lõikame oma eluraskusi välja. Võtame laenu – lükkame raskused kuskile tahaplaanile, ei võta neid praegu kohe vastu – ei ürita neid kogeda selles hetkes, kus need tekivad. Teha on nii palju. Head tahaks rohkem.
Need ütlemised: tahan iga hinna eest last. Iga hinna eest säilitatud rasedus. Kui palju on selliste näiliste tahtmiste taga valu ja pisaraid, kui laps ei täida seda tühimikku, mis on hinges või sünnib väga nõrk laps - keda keha on soovinud välja heita alates 6 rasedusnädalast.
Või teine näide: kui ma väsin, siis võtan B12 superdoosi või D vitamiini megadoosi ja säran-põlen-vaimustun. Jah, kindlasti. Ma ei võta ja teatud hetked säramist-põlemist jäävad ära. Ma olen kustunud, väsinud, jõuetu. Kas see pole imeline? Olla väsinud, jõuetu, nõrk. Kas sinilill oma nõrkuses pole imeline? 
Kumb on ilusam nõrkus, haprus võid jõud ja jäikus? Looduse tervik või isolaat?


Elu nõrkused, jõuetused ja kustumised on imekaunid ja vapustavad. Elu tahab, et ma näeksin armastust igas vormis. 

Kuid vanker, mis sõidab sinu kõrval … see vanker kuhu sa heidad selle valu, väsimuse, kurbuse, põletiku, palaviku … see koorem kasvab ja mingil hetkel on see täis ja sul tuleb sellega silmitsi seista. Tuleb igal juhul.
Raud. Hemoglobiin. Tõstab elu tugevust, vere liikumist, annab jõudu. Kuid kas seda on vaja? Tugev hemoglobiin tõstab elujõudu, kiirendab elu ja kiirendab … põletikku. Sestap ka paljud arstiringkonnad teavad ja ütlevad patsiendile (näiteks reumahaigele), et rauapreparaadid teevad asja hullemaks – ehk kiirendavad põletikku. Mõnikord on aga kiire põletiku tekkimine väga ohtlik. Raseduse ajal. Väikelapse puhul. Raseduse teatud hetkel langeb naistel hemoglobiin – keha teab – põletik sel ajal on lootele ohtlik. Samuti pidurdab see naise loomust, kes tahab teha paljusid asju ja kiirelt elada. Kui ise aru ei saa, tõmbab keha hemoglobiini madalaks, jõud kaob. Kiirus kaob. Loodet kaitstakse ja kaitstud on ka ema. Madal hemoglobiin tõuseb taas sünnituse eel. Mõnede naiste hemoglobiin jääbki madalaks – sest need naised oma hapra kehaehitusega vajavad pikemat ja aeglasemat sünniprotsessi. Kõrge hemoglobiin kiirendab sünnitust ja lõhub sellist õrna naist ja teeb kahju tema lapsele. Keha on nii meeletult arukas. Mida meie raseduse ajal teeme ja kuidas rauaga suhted on, teab igaüks omast käest.
Sestap imerohi, mis tõstab kiirelt hemoglobiini – on see sulle hea? Kas sa tõepoolest tead, et see on sulle hea?
Mina ei tea. Minu kehas on miljard rakku ja miljard reaktsiooni ühes rakus ja ühes sekundis. Ma ei lähe sinna isolaadiga vahele. Enamik imerohtusid on siiski isolaadid – pudelis, pakis, purgis – masinast tulnud. Miks masinast – sest looduses ei kasva, ei esine puhtal kujul. Looduses on kõik segiläbi, väikeses koguses, hea ja halb omavahel põimunud. Me võtame hea sealt looduslikust tervikust välja. Eraldame yini yangist, valguse pimedusest, naeru nutust. Siis saame rohkem head. Minu kogemus näitab mulle, et mida rohkem head, seda halvem see on. Iga hea asjaga saab liialdada. Iga hea asi on suures koguses halb.
On sul üks abikaasa või 45 abikaasat? Kumb on parem – kas rohkem või vähem. Kas on parem 1-2 autot või 55 autot? Kas 1 peavalutablett on kehvem, kui 100 tabletti. Kas elu pikendamine iga hinna eest on hea? Kuidas ma tean, et haige tahab elada või terveks saada? Iga ravitseja võtab inimeselt tema jõu, tema usu endasse, kui teda terveks ravib. Sestap ma ei käi ravitseja juures ja ei ravi ka kedagi teist. Igaühes on tervis sees. Ja mida vähem aidata, seda enam ta aitab ennast ise. Tekib vajadus kasutada omaenese arukust - ja seda on elu andnud meile kõigile võrdselt. Ja tervis on elu igas oma aspektis. Kogu aeg on tervis ehk kogu aeg on elu – seni kuni sa hingad. Valu on tervis, palavik on tervis, põletik on tervis – milleks seda muuta? Milleks tervist tema inetus ehk mulle mittemeeldivas vormis peita, maha suruda.
Kui inimene saavutab heaolu ehk naudingu tipu toortoidu ajal, siis ta kiidab toortoitu, kui kasekäsna juues, siis ta kiidab kasekäsna, kui õhku hingates, siis ta kiidab õhku, kui lauldes, siis kiidab laulu, kui B12 süües, siis kiidab B12, kui liha süües, siis kiidab liha, kui arsti juures käies, siis kiidab arsti, kui ravitseja juures käies, siis kiidab ravitsejat jne.
Elu on sinus hoolimata sellest, kas sa paned sinna imerohte, tehnikaid, teraapiaid, ravisid või mitte. Kui vahet ei ole, siis ma ei pane. See on imeliselt hämmastav, kuidas selline teadmine vabastab. Mulle ei ole see olnud kerge, kuid on olnud väga huvitav. Ma võin öelda, et ma olen terve ja ma ei võta ühtegi isolaati, ühtegi imerohtu. Ja minus on olnud valu, põletikku, palavikku, väsimust, kurbust, ahastust – kõike ja üsna tugevalt. Kuigi mitte kunagi enam pikalt. Talutavalt – st ma ei vaja enam eluvaigistit, elualandajat, elu mahasurujat, elu peitmist. Elu on niivõrd mitmepalgeline ja kõik tunded ning emotsioonid on igas päevas olemas.

 Mäletan, kuidas Geneen Roth kirjutas, et ükskõik kui palju ta ka ei kaalunud, oli ta ikka õnnetu. Ta oli õnnetu aasal, kus kasvas tuhandeid päevalilli. Minu kogemus on sama. Ma olen olnud väga õnnelik puuvilju süües ja olen ka olnud õnnetu. Ma olen olnud õnnelik ja õnnetu palavikus higistades. Ma olen olnud armununa nii õnnelik, kui ka õnnetu. Ma olen olnud üdini depressioonis, kuid ometi ei suutnud ma seda olla terve päeva st 12 tundi järjest. Ma ei ole ka õnnelik 12 tundi järjest. Sestap ma ei saa olla ei "terve" ega "haige" 12 tundi järjest.
Ma ei ole aastaid enam käinud diagnooside järel teiste inimeste ega masinate juures. Mulle muutub järjest arusaamatumaks sõna diagnoos.  Diagnoosi saab anda iseendale või teisele vaid sekundiks – elu hetkeks. Ma astun sammu ja ma olen teine, ma hingan ja ma olen teine. Kui ma ei kanna diagnoosi endaga, kui ma ei keeruta seda pidevalt oma peas, kui ma sean selle mõtte-uskumuse kahtluse alla, siis jääb diagnoos sinna, kus ta pandi. Juba elatud ellu, möödunusse. Praegune hetk on uus. Masin annab sulle diagnoosi – sinu minevikus antud verest või koest. Miks ma seda hoian, miks ma seda usun?
On see hirm surra? Kui ma olen valmis surema igal hetkel – on see depressiivsus või leppimine olemasoleva hetkega. Elu endaga. Ja just siin ma kohtusingi sellega, et elu on tervis ja iga sümptom on tervise sümptom.
Elu on naljakaid uskumusi täis. Lugesin ajakirjast, et on tõendatud kanep ravib vähki ja diabeeti. Ütlesin, et ei ravi. Kõndisin koju ja sain õhtul aru. Ravib diabeeti! Sa võtad erguti, tugeva heaolu aine väljastpoolt kehasse. Sinu keha ei vaja enam muud naudingut. Ei saiakesi, peekonit, šokolaadi. Liigne rasv kaob, kaal langeb. Diabeet taandub! Kas kanep on siis imeravim? Ma võtan tugevama naudingu väikeste rasvaste naudingute asemel. Väljastpoolt. Kas toimub ravi? Minu jaoks ei toimu. Diabeet võib taanduda – kuid diabeet on tervislik seisund, mis palub inimesel lõpetada liigsöömine, liigrasvase sisseajamine jms. Me surume keha selle osa maha ja samas anname kehale vähem toitu. Selle asemel aga saame uue naudingu – väljastpoolt. Mis saab edasi. Me jääme nüüd sööma kanepit nagu toitu. Meie meel lõdvestub heaolus, pidev heaolu. Kas see pole see, mida sa otsid? Minu jaoks ei ole. Ma otsin püsivat kestvat rõõmu, mis tuleb seestpoolt ja ei ole sõltuvuses välisest. Teglikult otsimist ei ole, ma hüppan ühe välise juurest teise juurde ja teen seda seni kuni jõud lõpeb või ma saan aru, et otsitu on kogu aeg minuga olnud. 
Kanep ei tekita sõltuvust? No tekitab ikka. Kanep ei ole ju erand. Kõik väline tekitab, miks siis see ei tekita. Iga imerohi saab su oma küüsi. Iga nauding on sõltuvust tekitav: kanep, alkohol, seks, šokolaad, kartulikrõpsud, D vitamiin jne. Ja sa jääd liikuma ühe juurest teise juurde. See on nagu ema käsi, millest sa kinni hoiad. Nii vahetad sa liha soja vastu, soja pähkli vastu, vana kleidi uue vastu, vana teraapia uue vastu, vana arsti uue vastu. Nii vahetad šokolaadi ja keemilise tableti kanepi vastu ja kanepi veel kangema  kanepi vastu ja siis millegi veel kangema või suurema koguse vastu. Iga uue aine juures on reklaamiagent, kes kinnitab - see ei tekita sõltuvust. Nii ostetakse rohkem ja kauem. Pikaaegsed sõltlased kinnitavad ühest suust - see ei tekita sõltuvust. Puhta Buddhad ise:). Eks sõltuvus välisest ju on aga tõsi on ka see, et sinus on algjõud, mis ei sõltu kunagi millestki. 
Mina näen momendil elu sellise õpetajana, kes sunnib sind käest lahti laskma. Igast käest. Ja see ei ole üksi jäämine, vaid see on iseenda jumalik lõputu jõu tunnetamise hetk. See ei tähenda mulle, et ma ei võiks omada sõpru, ei võiks nautida raamatut või lille, või õuna või šokolaadi. Kuid need asjad ei ole need, mis toovad mulle tervise või rahu või heaolu. Me võime kanepi legaliseerida või mitte, kummalgi juhul ei lahenda see meie probleeme. Ehk lahendab ühe ja tekitab teise. Me ei tea veel millise tekitab. Samaväärse igal juhul. Ükski vähihaige ei saa rohkem terveks, kui ilma kanepita. St tervenevad vähist need, kes terveneksid ka ilma selleta. 
Kui inimesed on vähist tervenenud kanepiga, ilma kanepita, toortoiduga, ilma toortoiduta, ravimitega, ilma ravimiteta, operatsiooniga ja ilma operatsioonita, teatud teraapiatega ja ilma nendeta jne., siis ilmselgelt ei ole ükski neist nimetatutest vähi ravim. Ravib keha seestpoolt. Ja see teadmine ongi lõputu rõõmu allikas. Mitte eufooria allikas. Pigem elamise tunne. Lihtsalt elamise tunne. Selline on minu kogemus praegu ja ma hämmeldun üha enam, et elu on niivõrd pikameelne, et ta ootab jätkuvalt nende imerohtude eufooriate taga ja ikka ja jälle hingab sinus edasi. Ootab niivõrd vaikselt sinu teadlikkuse järele. Ja ma olen ise vaimustunud neist imedest. 7 aastat tagasi lugesin vaimustusega, mida David Wolfe, Gabriel Cousens ja pH ime  jpt apteegid sisaldasid. Oli ikka võimas nimekiri nendest pulbritest ja isolaatidest, mis kõik sind kohe terveks ravivad - kõik nii looduslik, kõik nii imeline. Kõik arstide poolt varjatud, kõik meie eest keelatud... Ligi 10 aastat hiljem on jutt sama - nimetus teine. Oleks ju paras petumus, kui oleksin need kõik kokku ostnud. Sest selle 10 aasta jooksul olen ma lugenud väga palju imelistest ainetest ja kokku puutunud inimestega, kes väidetavalt KOHE terveks said. Aastaid hiljem nad ostavad ikka veel oma imerohtu, kuid ei ole enam nii terved. Või on nad vahetanud marki ja toodet, on hüperaktiivselt energilised ja ei märka oma vahepealseid päevi, mis on täis väsimust, kulumist ja lootusetust. 
Nagu igal valul, palavikul, põletikul, väsimusel on ka igal imerohul oma aeg tulla ja minna. Tõusta ja langeda. Ilmneda ja kaduda. Keskajal müüdi indulgentse ja imepulbreid, mis kaitsesid komeedi eest (tõesti müüdi). Ka täna ostavad haritud targad uhked inimesed mustlastelt ja selgeltnägijatelt needuste mahavõtmist. Imerohi, arstirohi on sama toimega – needuse mahavõtja. Kaasaegne ravimimeditsiin on nüüd alternatiivmeditsiiniga ühinenud. Üsna kurva koha pealt. Mida ma peaksin silmas needuse või haiguse all – ma tahan, et oleks parem. Ma tahan, et tunneksin ennast hästi. Oh, mis tore oleks, kui mul oleks see ja see ja see. Ravimid ja nö naturaalsed imed loodusest - kuigi looduses neid eriti ei kasva. Vahet ei ole - mõlemad suruvad maha tervist - keha tervenemise protsessi.
Byron Katie on öelnud minu jaoks hämmastava lause: kõik, mida sa tahad on sul JUBA olemas. Minu kogemus näitab, et ongi. Ja kui ma vaatlen end ümber, siis kõigil on just see mida nad tahavad. See võtab veidi mahaistumist ja vaatlemist. Sestap on tema video vähihaigega väga võimas. Miks vähihaige ei taha terveks saada. Alati on põhjused. See mees leiab need. Nii võib need leida igaüks asjas, mida ta väidetavalt tahab aga ei oma.

Rasked olukorrad on tugevatele inimestele. Kõik imeline sünnib esmalt kaosest. nagu kompostist sünnib viljaks muld ja sealt kasvab tugev taim. Imerohuga püüame komposti ajastut vahele jätta. Aga asjata:). See küll haiseb ja ei näe hea välja, kuid oluline on mis sealt tulemas:

Sestap on imerohuga vahele sorkimine lihtsalt piinade pikendamine. Eksami edasilükkamine. Elu enda edasilükkamine. 
Iga ravim, tablett ja tilk vähendab kogemuse omandamist ja arusaamist sellest. Lükkab tulevikku. Ühe vähihaige tehtud uurimuse puhul ta märkis, et vähihaiged on sageli eelnevalt olnud väga terved inimesed. Ei ole olnud aega haige olla, ei ole aega olla väsinud, kurb, ahastuses, pankrotis, ei ole aega puhata, magada, iseendaga olla.
Siin võetakse igapäevaseks julgestuseks ja ikka sadulas püsimiseks üht ainest teise järel. Ja see on laen elult endalt. Laen tuleb tagasi maksta ja kui sa oled juba piisavalt saanud, siis pead laenud kõik korraga tagasi maksma. Ehk võetakse suur õppetükk kohe ette. Mõned tulevad sellega toime, mõned jätavad keha maha – nad on liiga väsinud, et nii suurt portsu läbi kogeda. Mõni tuleb ka teisest ilmast tagasi – opilaualt, koomast.
Eckhart Tolle märgib: Igas võidus on peidetud kaotus, igas kaotuses on peidetud võit.
Sestap, kui ma võtan igale valule, palavikule, nõrkusele, väsimusele jms ühe imerohu, siis ma kaotan kaotuses peituva võidu ja võidan võidus peituva kaotuse? On seal vahet? Minu jaoks on. Iga suurema võiduga suureneb ka peidetud kaotus. Seda on näha neist näidetest, kui me sunniviisiliselt alandame põletikku ja ei hooma kehas toimuvaid protsesse täies ulatuses. Ei taju tervikut. Sestap on meil isolaadid – kemikaalid tervikust. Imerohud, mis imesid võib-olla pealispinnal teevad ja lühiajaliselt esile toovad. Kuid ime on see, kuidas tammetõru mullas kolme aasta järel idaneb, siis kasvu alustab ja kolmsada aasat suureks ja tugevaks tammeks kasvab. Või on ime see, et ma viskan tõru õhtul aknast välja ja hommikul olen suure 300 aastase tamme all? Kumb on suurem ime? Minu jaoks on esimene. Ja seetõttu ma imerohtu ega tavarohtu ega diagnoosi ega ravi ei vaja. Minu elu venib ja venib, on aeglane ja võib igal hetkel lõppeda.


Imerohi kiirendab elu, sest lõigates välja kõik elu ööd, kahaneb elu poole võrra. Elu koosneb päevast ja ööst. Seal kus on polaarpäev – pane tähele – seal on ka polaaröö. Igale valgusehetkele vastandub pimedus. Igale eufooriale, üleshaibitud heaolule, väliselt tõstetud rõõmule tuleb teine pool võrdsena vastu. Selle looduse seaduse vastu ei ole võimalik minna. Imerohi suurendab rõõmu, õnne, vaimustust. Mida enam suurendab, seda enam tuleb sul silmitsi seista sama suure teisepoolega. 
Ma ei ole ise vist piisavalt tugev, et pidevalt polaarööd taluda. Sestap jätan omale lühikesed päevad ja ööd. Vaheldumine on rahulikum ja kergem. Tundub, et olen piisavalt arg, et väga tugevate asjadega silmitsi seista. Jah, nii vist ongi. Mulle sobib naturaalne ja terviklik toit ilma isolaatideta. Lahja värk:).
Kui siit lõpusõna otsida, siis tegelikult ei ole imerohuski midagi hullu. See tuleb ja läheb. Eufooria kasvab ja kaob. Nagu kõik siin ilmas. Lihtsalt ma lohutan neid, kes hetkeks muretsevad, et neil ei ole raha või võimalusi muretseda omale uut ja uuemat imet. Et valitsus ei luba meile seda parimat ravimit ja äkki ma ei tee piisavalt oma kalli inimkaaslase heaks! Lohutuseks neile, kes muretsevad, et äkki jääb jälle puudu:) - ei jää. Kõik on sul kaasas igal hetkel ja ühegi sendita.
Lase olla igalühel mures, väsinud ja kurb, põletikus ja palavikus. Hoolitse tema eest, kuid ära võta seda ära. Luba tal olla oma elu öös. Varsti tuleb hommik. Ja vaheta välja üks toidu ja imede maailmas järgitav lause "mida rohkem seda uhkem" - ma ütlen hoopis:
VÄHEM ON ROHKEM