Naudi oma toitu vol 1

Vahepeal jõudsin läbi lugeda Craig Good raamatu "Relax and enjoy your food" (2021, 126 lk). Ehk fakte kamarajurast eristades säästad oma raha, tervist ja tervet mõistust.

Craig Good alustas oma karjääri Lucasfilmis 1982. aastal. Kui Steve Jobs ostis 1986. aastal Pixari, liikus ta sinna. Ta on töötanud paljudes valdkondades, vabakutselise kirjutajana, kaamerakunstniku ja küljendajana.   

Miks ta kirjutas raamatu toidust ja miks see üldse paljude toiduraamatute seast pilku köitis?  

Craig kirjutab: 

„Võib-olla olete märganud, et ma pole teadlane, arst ega isegi toitumisspetsialist. Niisiis, miks ma kirjutasin selle raamatu? Noh, sellel pole mingit pistmist autoriteedi ega kooliharidusega. Sellel on midagi pistmist aastatepikkuse teadusliku skeptitsismiga ja minu armastusega toidu vastu. See on seotud asjadega, mida õppisin hirmuäratavatel aastatel pärast seda, kui mu tütre arst ütles: „Tal on anorexia nervosa. Sellel on väga kõrge suremus." See on seotud sellega, mida ma kaalu langetamise ajal õppisin. Kuid need pole ainsad põhjused. Asi pole selles, et söömise kohta poleks teisi häid raamatuid, kuid neid on siiski tohutult vähem kui internetikuulsuste poolt reklaamitud ja müüdud kamarajura. Põhisõnum, mille tahan edastada, on lihtne: nautige mitmesuguseid toite, peamiselt taimi, sealhulgas rohkelt puu- ja köögivilju, mitte liiga palju ega liiga vähe.“

See on sarnane tuntud toiduajakirjaniku Michael Pollani üleskutsega: „Sööge toitu, mitte eriti palju, peamiselt taimi.“ Good ise mainib samuti Pollanit ja teebki siinjuures oma paranduse anorexiahaige tütre isana – mitte liiga vähe. Sest tänane dieedimaailm kipub kaloreid viima sellise madala tasemeni, kus toitumishäire on kerge tekkima (ja tekibki).

Craig kirjutab oma raamatu kohta: 

„Paljud inimesed muretsevad "vale" toidu söömise pärast. Hästi rahastatud kampaaniad on aastaid teid veennud, et mõned toidud on head, mõned halvad ja mõned lausa kurjast. See ei peaks nii olema. „Relax and Enjoy Your Food“ kasutab teadust ja pisut tervet mõistust, et eemaldada kogu see ärevus ja säästa teile raha. Kui mõnest ideest lahti lasete, muutub kõik lihtsamaks.“

Miks me siis söömise pärast nii stressis oleme?

Kõikjal, kuhu pöördute, hõigub keegi teatud toidu ohtudest või reklaamib superdieedi imesid. Teid hoiatatakse "töödeldud toiduainete" ja "kemikaalide" eest. Raamatute ja imerohtude müüjad püüavad teid veenda, et teie keha on "toksiinidest" tulvil. Moonutuste ja hirmutaktika ümber on välja kasvanud tohutu mitme miljardi dollari suurune toidulisanditööstus, mis nõuab, et tervena püsimiseks tuleb võtta õigeid vitamiine või mineraalaineid. Teid hoiatatakse ostma gluteenivaba, mahepõllumajanduslikku, GMO-vaba toitu – mis ei pärineks tööstuslikust põllumajandusettevõttest. Kui te ei söö õigeid marju või rohelisi lehti, võiksite pleegitajat ette ja taha tilgutada. Teid pommitatakse sõnumitega selle kohta, kuidas tänapäevane toiduahel on täis "vaikivaid tapjaid", mis teid haigeks teevad. Teieni jõuavad aina enam sõnumid selle kohta, kui palju te kaalute või isegi kui palju kaaluvad teised inimesed. Ja mitte kunagi ei kaalu te piisavalt vähe.

Autor märgib, et tema raamat ei ole teaduslik raamat, kuigi toetub teaduslikule konsensusele ega ka kaalulangetuse või dieediraamat, kuigi vaatab väga kriitilise pilguga üle heaolutööstuse väited. Kõik raamatus esitatud info on sedavõrd lihtne, et võib tunduda uskumatuna. Seda seetõttu, et mõned väga hästi rahastatud organisatsioonid on aastakümneid püüdnud teid veenda, et just nende nägemus toidust ja toitumisest on see õige. Hirmupõhisest turundusest räägitakse raamatus mitmes kohas.

Segaduse ja desinformatsiooni hulk toidumaailmas on tohutu. Enesekindlad hääled karjuvad igast nurgast, et söö nii või naa, väldi seda või teist toitu. Neil häältel on televisiooniprogrammid, tohutult populaarsed veebisaidid ja neid reklaamivad  glamuursed Hollywoodi kuulsused. Mõnel on toeks isegi iidsed usutraditsioonid. Ja enamik neist eksib.

Autor kirjutab, et ka tema võib eksida: 

„Olen võtnud kasutusele kõik ettevaatusabinõud tagamaks, et vähemalt selle raamatu kirjutamise ajal on minu esitatud teave teaduslikult ja ratsionaalselt kehtiv. Veensin eksperte raamatus toodud fakte minu eest kontrollima. Sellegipoolest võin ma nagu kõik teisedki eksida. Skeptiline suhtumine on kõige tervislikum suhtumine, mis teil elus olla saab – kõige suhtes. Soovitan teil järgida joonealuseid märkusi, vaadata minu pakutavaid allikaid ja otsida tõeliste ekspertide hääli. "Sest nii ma ütlesin" on kõigi aegade halvim põhjus midagi uskuda, olenemata sellest, kes seda ütleb.“

Craig soovitab kolme raamatut, millest üks -  „Secrets from the Eating Lab“ (autor dr Traci Mann), on mul loetud ja blogis kokkuvõte tehtud.

Teine on  Alan Levinovitzi  „The Gluten Lie: And Other Myths about What you Eat“ ja kolmas Steven Novella „

The Skeptics' Guide to the Universe: How to Know What's Really Real in a World Increasingly Full of Fake“.

Veel üks raamat, mida mainitakse on Louise Foxcroft „Calories and Corsets: A history of dieting over 2,000 years“

Mõelge kõigile neile toidumaailmas levivatele manitsustele. Nende kõigi keskmes on hirm. Hirm süüa valesti. Hirm, et ei söö õiget asja. Hirm igavese karistuse ees. Hirm kaasaegse maailma ees.

Inimesi on palju lihtsam hirmutada kui neid harida. Söömine on üks intiimsemaid tegevusi meie elus. Toit läheb otse meie suhu ja läheb makku, kus sellest saab sõna otseses mõttes osa meist. Muidugi oleme mures selle pärast, mida sööme! Ja see teeb meid haavatavaks.

Craig kirjutab, et kui tema raamatust peaks ainult üks asi meelde jääma, siis võiks see olla see: igaüks, kes üritab teid mõne toidu või koostisosa pärast hirmutada või paneb teid söömise pärast süüd tundma, on keegi, keda peaksite oma ülejäänud elu jooksul ignoreerima.

Viimane asi, mida peaksite söömise pärast tundma, on süütunne. Teie taldrikul pole midagi, mida peaksite kartma. Enamik halbu ideid maailmas müüakse järgmiselt:

1) Leiutage probleem.

2) Müüge lahendus.

Loomulikult ei piirdu see ainult toidu- ja dieedimaailmaga; see on ülimalt levinud. Veebisait, mille eesotsas on atraktiivne noor naine või kuulsus, paneb teid kartma mõnda toitu või kehas leiduvaid "toksiine" või seda, kuidas "Big Pharma" või "Big Agriculture" üritab teid tappa – ja , oh! Mis siin veebisaidil veel on? Nad müüvad toidulisandeid! Või detoksvahendeid! Või maagilisi toite! Kas lihtsalt juhus?

Tuleb juttu kemofoobiast - irratsionaalsest hirmust kemikaalide või hirmutavate nimedega koostisosade ees.

Näiteks on olemas tööstuslik kemikaal, mis on peaaegu universaalne lahusti. Seda kasutatakse paljudes toodetes ja protsessides alates insektitsiididest kuni elektritootmiseni. See võib häirida DNA-d, on toksiliste ühendite, nagu väävelhape ja nitroglütseriin, põhikomponent ning eraldub suure osana autode heitgaasidest. Hingate praegu veidi seda sisse ja te ei saa selle vältimiseks midagi teha. Seda nimetatakse divesinikmonoksiidiks (DHMO) ja on teada, et see on väikelastele surmav ning põhjustab igal aastal kogu maailmas miljardeid dollareid varalist kahju. See on üsna hirmutav kemikaal, välja arvatud juhul, kui mäletate piisavalt keskkooli keemiat või olete juba külastanud suurepärast veebisaiti DHMO.org. Selle kemikaali üldnimetus on vesi (H2O).

DHMO on tõepoolest külastamist väärt veebileht. Siit leiab palju "hirmu" divesinikmonooksiidi kahjustavate omaduste kohta 😏. Kuid jah, samamoodi leiab erinevate toitude ja toidus leiduvate kemikaalide "kahjustavate" omaduste kohta sadu veebilehti. 

Kõige levinumad toiduga seotud küsimused on tänapäeval järgmised: kas see toit on tervislik? Või kumb on tervislikum, see toit või too toit? Probleem on selles, et need on valed küsimused. Kõik toidud on tervislikud, kuid kõik dieedid mitte.

Naise tervis vol 18 - üliaktiivne põis, vedeliku tarbimine ja õige rüht

Veel üks põiega seonduv probleem on:

Üliaktiivne põis

Üliaktiivne põis (OAB –overactive bladder) ei ole haigus, vaid mitmete sümptomitega sündroom ja nagu nimigi ütleb, tekib vajadus  juba väikeste uriinikoguste korral tualetti minna. OAB ei ole iseenesest menopausiga seonduv: keskmine põdeja on vanemaealine, sagedamini elustiilist tingitud ainevahetushäirete ja kaasuvhaigustega mees või naine. Naistel süvenevad kaebused menopausi ajal, meestel seoses eesnäärme hüperplaasiaga.

Samas:

OAB ei ole vananemise normaalne osa.

OAB ei ole ainult osa naiseks olemisest.

OAB ei ole ainult eesnäärme probleem.

OAB-d ei põhjusta midagi, mida sa teinud oled.

Operatsioon ei ole ainus OAB ravimeetod.

On ravimeetodeid, mis aitavad inimestel OAB sümptomeid hallata.

On olemas ravimeetodeid, mis aitavad toime tulla isegi väikeste OAB-sümptomitega.

Üliaktiivse põie peamised kriteeriumid on:

- urineerimispakitsus

- sage urineerimine, üle 8 korra ööpäevas

- tunginkontinents (ei pruugi alati olla)

- noktuuria (öine urineerimine)

Tavapäraselt on põie tühjendamine 180-240 ml juures, OAB puhul tekib vajadus urineerida väiksema koguse juures. Urineerimisvajaduse võivad esile kutsuda ka näiteks riiete seljast võtmine, voolava vee hääl jms. Reeglina jõutaks tualetti õigel ajal, kuid tuleb tihedamini käia ja see on tüütu. Kuid OAB võib olla ka koos tungiinkontinentsiga, sel juhul võib uriinileke olla kas väike või suur.

Naised, kes kahtlustavad, et neil on OAB, peaksid täitma põiepäevikut: kirjutama üles 24 tunni jooksul joodud vedeliku ja urineerimised, kas uriini kogus oli väike või küllaldane ja kas leket oli ning kas see oli väike või suur. See aitaks nii endal kui ka meedikul hinnata täpselt põiega seonduvate probleemide taset. Põiepäevik aitab vahet teha, kas on joodud lihtsalt palju vedelikku või on tegemist OABga.

OABga toimetulekuks on mitmeid strateegiaid:

Põie treening – sellest kirjutasin pikemalt eelmises postituses.

Topelt tühjendamine - siis, kui tühjendate põie kaks korda. See võib olla kasulik inimestele, kellel on probleeme põie täieliku tühjendamisega. Pärast tualetis käiku ootate paar sekundit ja proovite siis uuesti.

Hilinev tühjendamine - siis, kui harjutate ootamist enne tualetti minekut (isegi kui peate minema). Alguses ootate vaid mõni minut. Järk-järgult võite oodata kaks kuni kolm tundi korraga. Proovige seda ainult siis, kui teie arst seda soovitab. Mõned inimesed tunnevad end halvemini või tekib uriinileke, kui nad ootavad liiga kaua.

Ajastatud urineerimine - See tähendab, et järgite igapäevast tualetis käimise ajakava. Selle asemel, et minna, kui tunnete tungi, lähete päeva jooksul kindlaksmääratud aegadel. Teie ja teie arst koostate mõistliku ajakava. Võite proovida minna iga kahe kuni nelja tunni järel, olenemata sellest, kas peate seda tegema või mitte. Eesmärk on vältida seda pakilist tunnet ja taastada kontroll.  

Dieet – on teatud toidud ja joogid, mis põit ärritavad. Võite alustada diureetikumide vältimisest - diureetikumideks on joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi, mis panevad teie keha rohkem uriini tootma. Võite proovida ka oma toidust mitu toitu välja võtta ja seejärel need ükshaaval tagasi lisada. See näitab teile, millised toidud teie sümptomeid halvendavad, nii et saate neid vältida. Seedimise parandamiseks võite menüüsse lisada kiudaineid. Kaerahelbed ja täisteratooted on head. Abiks võivad olla värsked ja kuivatatud puuviljad, köögiviljad ja kaunviljad. Paljud inimesed tunnevad end paremini, kui muudavad söömise ja joomise viisi.

Mõned toidud ja joogid, mis võivad teie põit mõjutada:

Kohv / kofeiin

Tee

Alkohol

Limonaadid ja muud gaseeritud joogid

Mõned tsitrusviljad

Tomatipõhised toidud 😭😭😭

Šokolaad (mitte valge šokolaad)

Mõned vürtsikad toidud

Olemasolevate ravimite ülevaatamine – osad naised võtavad diureetikume, mis suurendavad uriini kogust. Sel juhul tuleks võimalusel ravimit vahetada.

Vaagnapõhja füsioteraapia - allpool ja edaspidi kirjeldan pikemalt

Ravimid – kui naisele ükski teine teraapia ei toimi on olemas mitmed ravimid, sellest räägi oma arstiga

Süstid – botox süstid põide 👀 

Operatsioon – Kui midagi ei ole aidanud, on see võimaluseks

Üliaktiivse põie puhul võib tekkida küsimus - kui palju vedelikku juua ja kas poleks parem vedeliku kogust vähendada?

Kõigile üliaktiivse põiega tegelevatele inimestele võib tunduda vastuoluline: veekoguse vähendamine võib teie inkontinentsuse sümptomeid veelgi halvendada. ☝☝☝

Kuidas palun?! See ei tundu päris võimalik, kuid kere on keeruline masin. Joogivee vähendamisel muutub uriin kontsentreeritumaks (seega tumedamat värv). See kontsentreeritud uriin võib ärritada põit ja tugevdada teie OAB sümptomeid - või vähemalt ei muuda neid kergemaks.

Lisaks võib ebapiisava vee joomine põhjustada kõhukinnisust. See on iseenesest ebameeldiv, kuid see avaldab ka põiele täiendavat survet - ja see on viimane asi, mida vajate, kui põis on üliaktiivne.

Selle asemel aitab hüdreerituna püsimine ja tualetis käimine umbes iga kahe tunni tagant säilitada põie normaalset võimekust.

Mida loetakse hüdreerituks, kui teil on kalduvus üliaktiivseks põieks? Esiteks, ärge langege vana müüdi juurde, mille kohaselt peate päevas jooma kaheksa 230 ml klaasi vett. Seda on enamiku inimeste jaoks liiga palju. Kui te ei tee hullult trenni ega tööta kogu päeva vältel suure kuuma käes, ei pea te 2 liitrit vedelikku jooma.

Märkus: saate palju oma vedelikke (tegelikult umbes 20 protsenti) ainult toidust - mõelge puuviljadele, köögiviljadele, suppidele jms. Selle asemel, et iga päev oma vee koguseid jälgida, las janu on teie teejuhiks, märgib Ameerika Urogynecologic Society. Joo, kui tunned janu, ja pigem võtta lonks haaval, mitte kulista suuri koguseid korraga. Kui teil on tõepoolest probleeme põie hoidmisega kahe tunniste intervallidega, proovige oma vee kogust vähendada 25 protsenti. (See on nagu kolm klaasi vett nelja asemel).

Proovige ka neid meetodeid, et leida üliaktiivse põie jaoks parim veekogus:

* Ärge kandke veepudelit kaasas (kui te ei tee trenni) ja janu kustutamiseks valige väiksem tass.

* Kui näete, et uriini värv muutub liiga tumedaks, on soovitav juua natuke rohkem. Teie uriin peaks olema helekollane või peaaegu värvitu.

* Suu kuivab? Enne vee joomist proovige suhkruvaba nätsu või kommi. See võib vähendada veekogust, mida soovite muidu alla kulistada.

* Vältige liiga suure koguse vee joomist enne magamaminekut. Kui jooksete öösel rohkem kui kaks korda vannituppa, tuleks  peale õhtusööki mitte juua.

 

Thebe kirjutab oma raamatus „The Menopocalypse“, et kuigi ta tegi korrapäraselt vaagnapõhja lihaste harjutusi, tekkis tal uuesti uriinileke. Tema günekoloog selgitas, et paljudel naistel inkontinents tuleb ja läheb koos hormoonide kõikumise rütmiga. Edaspidi kasutas Thebe menopausi rakendust, et oma sümptomid üles märkida ja jälgida, kuna hormoonitaseme kõikumine mõjutas ka põie tööd.  Thebe inkontinents kadus peale hormoonraviga alustamist.

Vaatasin oma android seadmele mõeldud menopausi rakendusi ja valisin Balance äpi. Mitte et oleks väga paljude vahel valida. Siia saad sisestada oma tsükliajad ja kõikvõimalikud menopausi ajal esinevad sümptomid. Tundub olevat hästi põhjalik, erinevad artiklid hormoonravist ja artiklid neile, kes hormoonravi ei taha/ei saa valida.

Samas märgib Thebe, et kui tema uriinileke tagasi tuli, soovitati talle lihtsalt rohkem Kegel harjutusi teha. See on selline levinud suhtumine paljude asjade puhul: kui sinu dieet sulle ei sobi – siis sa teed seda valesti ja peaksid rohkem pingutama; kui sa kohe raskemat terviseprobleemi lahendatud ei saa – teed kõike valesti ja keera vinti veelgi rohkem kinni ehk ole enda vastu veelgi rangem; kui sa ei saa C/D vitamiinist abi, siis peaksid rohkem võtma; kui x ravimist/tehnikast polnud abi – võta/tee rohkem. Kuid Thebe märgib, et tahtis rohkem teada põhjustest, mitte lihtsalt kasutada umbropsu tehnikat, mis võib aga ei pruugi aidata. Enda jaoks leidis ta abi kombinatsioonist: vaagnapõhja füsioterapeut/Kegel/hormoonravi.

Naiste vaagnapõhjas on lihased, sidekude, närvid, mis toetavad emakat, põit, tuppe, rektumit, aidates neil korrektselt toimida. Kõikuv hormoonide tase mõjutab seda toimimist. Oled sa sünnitanud või mitte –  tekita endale harjumus oma vaagnapõhjalihaste eest hoolt kanda, kuna menopausi ajal need lihased nõrgenevad.

Vaagnapõhja tugevdamiseks on mitmeid strateegiaid. Thebe loetleb: rühi parandamine, hoida kontrolli all oma kõhulihaseid, hingamisharjutused ja Kegel harjutused. Õige rühi olulisus jäetakse sageli tähelepanuta, kuna see pole fitness tööstuse jaoks seksikas ega huvitav. Kuid õige rühiga saab oma vaagnapõhja väga tugevalt toetada. Thebe märgib, et see, mida tavaliselt soovitatakse: kõht sisse, õlad taha, välja sirutamine – tekitab kehas päris palju pinget. Õige rüht on iga keha jaoks veidi erinev, tuleb leida enda jaoks see õige.

On mitmeid viise kuidas vale rüht keha juures avaldub:

Vaagna kaldumine ette või tahapoole (anterior pelvis - ettepoole kaldunud, posterior pelvis - tahapoole kaldunud). Õige rüht - neutral pelvis.

poole

Rinnakorv kaldub ette või tahapoole

Lamendunud alaselg (flat back)

Thebe kirjutab, et õige rühi saavutamine võib alguses olla ebamugav, kuid harjutamine teeb meistriks. Proovi alguses peegli ees ja tuleta omale päeva jooksul tihti meelde rüht õigeks seada:

1. Siruta ennast

2. Kontrolli oma rinnakorvi – kui see sirutub ette, aseta käed rinnakorvile ja lükka seda veidi allapoole nii, et rinnakorv nagu kohtub kõhuga

3. Sinu alaselja juures on loomulik väike kumerus, kuid vaata, et see ei oleks liiga kumer

4. Lase käed ripuvad vabalt kõrval. Tee õlgadega eest taha õlaringid - see on hea harjutus, mis paneb õlad loomulikult õigesse asendisse

Siin on harjutusi oma rühi hindamiseks ja parandamiseks:

Vesi ja toksiinid.

Toksiinid on kõik toiduained, kõik kemikaalid - toksiliseks muutub iga asi teatud kindlas koguses. 

Looduses on toksiin igaühe jaoks erinev substants. See, mida taim toodab toksiinina, võib meie jaoks olla toitaine. Toitaine võib muutuda toksiliseks, kui me tarbime seda liiga palju. Sestap ei ole pestitsiid ise toksiin - selle kogus on. Vitamiin on meile kasulik sinnamaani, kui megadoos muudab selle kahjulikuks. Meie mikrobioomis elavad rahulikult bakterid, mida oleme pidanud reeglina halvaks. Kuid teiste bakterikoosluste vahel ei tee nad meie kehas midagi halba, hoivad pigem tasakaalu ja aitavad meid. 

Sestap tuleb olla tähelepanelik nende müügiartiklite osas, mis lubavad väljutada toksiine (puhastada keha; detoks) - kui need tõesti midagi väljutavad, siis väljutatakse nii kasulikud, kui ka kahjulikud ained.  Kasulik ja kahjulik aine kehas on üks ja seesama. Oleneb kogusest. Ja nii võib keha puhastamisega, keha üldse kaduma minna :). Kuigi inimkehas peitub kogu mendelejevi tabel, ei tähenda see muidugi seda, et me võime suust sisse ajada absoluutselt kõike, mis teele ette satub. 

Alustaks veest. 

Vesi võib olla meile toksiline - seega on vesi toksiin? Eks ka veest püütakse hirmukolli teha - pakkudes müügiks puhastatud vett, aluselist vett, vitaminiseeritud vett, mineraliseeritud vett, energetiseeritud vett jpm. Kuna vesi on suhtelsielt odav ja kättesaadav aga vaba ettevõtlus tahab arendamist, siis on vesi muutunud järjest suuremaks müügiobjektiks. Ja aplaus kõigile neile veemüüjatele, kes on osanud tavalist vett mõne hea terviseväite või lisandiga müüa. Alates 1977 aastast on pudelivee müük kogu aeg kasvanud. Müüakse palju looduslikku allikavett (milles omakorda suur osa ei ole ei looduslik ega pärine allikast). 

Dehüdratsioon (vedelikupuudus/veetustumine) pidurdab inimese võimekust. Ajakirjas Frontiers in Physiology avaldatud 2018 uuringu kohaselt  võib see sportlastel põhjustada väsimust ja vastupidavuse langust. Isegi vähene dehüdratsioon võib mõjutada inimese keskendumsivõimet 

Vesi on odav ja tervislik. Ja H2O joomine on enamiku inimeste jaoks kõige efektiivsem viis hoida oma keha hüdreerituna. Rahvuslik meditsiiniakadeemia (NAM - National Academy of Medicine) soovitab, et täiskasvanud naised ja mehed peaksid jooma vähemalt 2,6 ja 3,6 llitrit vett päevas. Kuid kulistades suurtes kogustes vett hommikuti, lõuna ja õhtu ajal ei ole kõige parem viis keha niisutamiseks. 

Appalachi Riikliku Ülikooli rahavtervise professor ja  Human Performance Lab juhataja David Nieman märgib: “Kui te joote vett ja seejärel 2 tunni jooksul tuleb välja palju uriini ning see on värvitu ja selge, siis see näitab, et vesi ei seisa hästi sees.“ Niemani sõnul on puhtal veel, kui kaasas ei ole toitu ja toitaineid,  omadus voolata otse  läbi inimkeha seedesüsteemi, : „Selline joomine ei ole midagi väärt.“ 

Cleveland Kliinik märgib, et selge uriin on ülehüdratsiooni ehk liigse vee märgiks organismis.  Ja viimased uuringud kinnitavad samuti Niemani väidet, et liigse vee alla kulistamine ei ole parim viis keha hüdreerituna hoidmiseks.   

Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuringus võrdlesid teadlased rohkem kui tosina joogi lühiajalist hüdratsiooniefekti - kõike alates tavalisest veest ja spordijookidest kuni piima, tee ja õlleni ning lõpetades spetsiaalse koostisega rehüdratsioonilahusega.  Uuringus osalejate urriniproove analüüsides leiti, et mõned joogid sh piim, tee ja apelsinimahl – aga mitte spordijoogid – olid rohkem niisutavad, kui paljas vesi. Õlu oli veidi vähem niisutav, kui vesi, kuid veidi parem kohvist.   

Loomulikult ei soovita siinkohal keegi, et tuleks hakata vee asemel piima või õlut jooma. Vesi on jätkuvalt niisutaja. Seda on ka spordijoogid, õlu ja teatud määral ka kohvi.  2015 aasta uuringu läbi viinud teadlased kirjutavad oma järeldustes, et on mitmeid „joogi elemente“, mis mõjutavad seda, kui palju H2O kehasse jääb.  Siia kuuluvad jookide toitainete sisaldus ja ka diureetiliste agentide olemasolu, mis tõstis keha poolt toodetava uriini kogust. Koos aminohapetega, rasvade ja mineraalainetega vee joomine tundus aitavat kehal vett endas hoida ja seetõttu andis parema hüdratsioonitaseme, mis on väga oluline sportimisel ja tugeva higistamise korral. 

Nieman märgib veel, et: “Inimesed, kes toidukordade vahepeal joovad pudelite kaupa vett, urineerivad selle tõenäoliselt kõik välja.“ Poolikut tõde kannab endas ka populaarne arvamus, et suur veejoomine peseb kehast välja toksiinid või soovimatud ained. „Kuna uriin transpordib keemilisi kõrvalsaadusi ja jääkaineid kehast välja, siis tühja mao puhul vee joomine ei paranda puhastusprotsessi.“  

Mõnedel harvadel juhtumitel võib liigse vee joomine olla kahjulik. Nieman, kes on suure osa oma karjäärist uurinud treeninguga seotud hüdratsiooni ütleb: „Sportlastel või inimestel, kes teevad tundide kaupa trenni – kui nad joovad ainult vett, siis nende kehast läheb uriiniga välja niivõrd palju naatriumi, et see viib korrast ära keha naatriumi tasakaalu,“  Arstid nimetavad seda tasakaalutust „hüponatreemiaks“ ja mõnedel juhtudel võib see olla surmav.  

Sellisel juhul, kui tehaks tugevat trenni, on joogid, mis sisaldavad toitaineid ja naatriumi, ohutumad, kui paljas vesi. 

Kuna hüponatreemia ja liigse vee tarimine ei ole mittesportlastele eriti suureks probleemiks, siis on paremaid viise hoida oma keha ja aju hüdreerituna. Nieman märgib, et juues vett või muud jooki lonkshaaval, aitab ära hoida neerude ülekoormatust ja keha suudab paremini vett endas hoida. 

Juues vett enne sööki või toidukorra ajal on teine hea võimalus keha hüdreerituna hoida. „Juues vett koos aminohapete või rasvadega või vitamiinide ja mineraalidega, aitab kehal vastu võtta rohkem vett, sestap uuringus annavad häid tulemusi sellised joogida nagu piim ja mahlad.“ Niemani enda läbi viidud uuringutes on ta leidnud, et peale treeningut taastumiseks on banaani söömine parem, kui spordijoogi joomine. Ta märgib ka, et pea ükskõik millise puuvilja söömine koos veega aitab kaasa keha võimele võtta vastu vett ja jääda hüdreerituks (ja see käib ka sportlaste kohta). 

Kokkuvõtteks on meelespidamiseks fakt, et inimesed ei peaks jooma vähem vett ega peaks vett välja vahetama teiste jookide vastu. Kuid neile, kes loodavad saavutada optimaalse hüdreerituse, on soovitav aeglane ja ühtlane lähenemine veetarbimisele ning koos   veega vähese toidu tarbimine on efektiivsem keha niisutamine, kui klaaside kaupa vee sisse kulistamine toidukordade vahepeal.     Nieman märgib: „Vesi on sulle hea aga sa võid sellesse ka uppuda.“