Aluseline vesi: Hea tervis või pseudoteadus?

See on hea ja põhjalik viidatud artikkel. Põhjalikult lahatud, lihtsalt selgitatud. Meditsiiniuuringud näitavad aluselise vee südame kahjustumist, kaaliumi leket jms, kahjustub seedeprotsess – mida kauem sa seda jood seda pöördumatum võib olla kahjustus. Ole teadlik sellest, mis on reklaam ja mis on sinu tervise huvides.

Kas aluseline vesi aitab võita haigusi, võidelda happelisusega, pikendada elu ja isegi ravida vähki?  Kas need terviseloosungid, mis seisavad püsti sel „imeveel“ suudavad ka teaduse järelevalve all vastu pidada?  Veel olulisem, kas on tõendeid, et mingid aluselise vee vormid  olla kahjulikud?

„Aluselise vee“ joomise tervislikkuse kohta on esitatud palju väiteid. On see siis Korea või Hiina agressiivne reklaam „vee ioniseerijate“ kohta, tootjate plastpudelites vee pähe määrimine või mõned neist paljudest ennast „tervise eksperdiks“ tituleerivatest isikutest – kõik nad  propageerivad ideed, et aluseline vesi ei ole mitte ainult vajalik heaks terviseks vaid ka ülimalt oluline relv võitluses kõikvõimalike haiguste ja krooniliste hädade vastu.

Selles artiklis vaatame lähemalt veetüüpe, mida reklaamitakse ja ka poolt ning vastuväiteid sellele aluselisele veele. See võimaldab sul olla paremini informeeritud ja oled seega võimeline otsustama, kas aluseline vesi on või ei ole tervisele kasulik ja kas tegemist võib lihtsalt olla pseudoteadusega. Aga alguses vaadakem täpsemalt pH taset ja aluselisust. 

ALUSELISUSE definitsioon 

On fakt, et mõiste „aluseline“ on nii üldkasutatav kirjeldamaks teatud tüüpi vett, et tuleb öelda – see ei ole ei tehniliselt täpne ega teaduslikult korrektne. Miks siis? Keemikud määravad happelisuse või aluselisuse pH skaalal, mis on 0 ja 14 vahemikus (kuigi äärmiselt happeline ja äärmiselt aluseline jäävad sellelt skaalalt välja).  Happeline lahus on vahemikus < 7.0 ja aluseline lahus alates >7.0.  Aluselisuse või happelisuse definitsioon lahuse vastupanuvõime mõõtmine pH muutustele.

Aluseline lahus, nagu näiteks majapidamisvalgendi (NaOCl - sodium hypochlorite) on pH tasemega kuskil 11. Skaalal oleva maksimum numbri 14 lähtudes, on see valgendi tugevalt aluseline.  Kui me segame seda valgendit tugevalt happelise lahusega, näiteks  vesinikkloriidhappega  (HCl), mille pH on umbes 2, siis mõlema lahuse kindlad omadused peavad üksteist välja lülitama. Teiste sõnadega – on vaja umbes 1 liiter hüdrokloriid hapet, pH tasemega 2, et neutraliseerida 1 liiter majapidamisvalgendit pH tasemega 11, luues nii uue lahuse, mille  pH on 7 (neutraalne).  Kokkusegamine peab olema mõlemalt poolt võrdne, kuna kumbki lahus on tugevalt aluselise ja tugevalt happelise omadusega. Teiste sõnadega, lahused seisavad tugevalt vastu pH muudatustele. Need lahused on tugevalt puhverdatud (st kaitstud).

Igal juhul, kui me võtame 1 liitri hüdrokloriidhapet pH tasemega 2 ja lisame 1 liitri vett, mille pH on 9 (mis on vee kohta väga kõrge), siis segatud lahuse pH on ainult 3 või 4. Seda sellepärast, et vesi ei ole kumbagi: ei tugevalt aluseline ega tugevalt happeline. Vee keemia on oma olemuselt NÕRGALT PUHVERDATUD – ta ei saa vastu panna oma pH muutmisele ega ei saa ka muuta olulisel määral TUGEVALT PUHVERDATUD lahuse pH taset. 

Vesi ei saa efektiivselt muuta hüdrokloriidhappe pH taset ega ka aluselise lahuse, näiteks valgendilahust seni, kuni tema kogus on märkimisväärselt suur.

Miks nimetatakse vett aluseliseks?

Aluselisus ehk täpsemalt vee pH number määratakse 3 teguriga:

• Temperatuur
  Testitava vee temperatuur, mis on alati märgitud labori raportisse, kus pH määratakse – näiteks 50°C vee pH on 6.55.
• Lahustunud gaasid

Gaasid nagu vesinik, toodetakse ioniseerijate poolt elektrolüüsi protsessis, mis tõstavad pH taset. Samal ajal süsinikdioksiid, mida tavaliselt on leitud lahustunult vihmaveest, alandab pH taset 1 või 2 pH numbri võrra.   Laboris tehtava mõõtmise puhul, tavaliselt vesi degaseeritakse enne, kui pH määratakse.  

• Mineraalide sisaldus

Kuid kaugelt olulisem vee pH määramisel on selle mineraalide sisaldus. Tavaliselt, mida rohkem mineraale on vees, seda kõrgem on pH. Kuigi see ei ole mingi kindel ega täpne reegel. See sõltub mineraalide tüübist ja sisalduvatest gaasidest. 

Keemikud mõõdavad alati pH taset, viidates vee aluselisusele toetudes norm Aluselisusele kui CaCO3, mille keemiline nimi on kaltsiumkarbonaat ehk lubjakivi.  Selline pH taseme määramine on korrektne, kuna võtab arvesse kõige olulisemat faktorit – mineraalide olemasolu vees.

Püüdes mõõta vee aluselisust ilma temperatuuri, lahustunud gaaside ja tegeliku mineraalide sisalduseta on sama, mis lugeda ajalehe artiklite pealkirju, ilma artikleid endid lugemata. See on sageli ekslik. 

Enne kui läheme edasi ja vaatame täpsemalt mineraalide rolli vees, annan kiire ülevaate madala pH tasemega veest. 

Madala pH vesi

Peale vulkaaniliste väävliallikate on ainus võimalus saada loodusest madala pH tasemega vett, kui seal puuduvad mineraalid. Vihmavees ei ole mineraale. Looduses, langeb vihm maale ja läbi maa tuleb lauavesi. Kui vesi on „valmis“, alles siis ta purskub üles allikatena ja selline vesi on kogunud endasse ka mineraale.  Vihmavee kogumine katkesta looduse hüdroloogilise protsessi. 

Kui vett kallab taevast alla, siis tegelikult toimub maa poolt destilleerimisprotsess, mis testide järgi näitab happelisust st pH taset alla 7. Miks?

Vesi vajab mineraale, e hoida endas tasakaalu ja kui neid ei ole, võetakse õhust Süsinikdioksiid (CO2). Miks? Sest siis CO2 reageerimise kaudu tekib süsihape   - H2CO3. See on täiesti kahjutu, nõrgalt puhverdatud hape, kuid see on põhjuseks, miks vihmavee pH on 5.5 või 6.0.
Ja jälle, vesi ei ole päriselt happeline selle sõna otseses tähenduses. pH mõõtja lihtsalt loeb süsihapet, kuid pH näit võib kergesti liikuda neutraalse poole paari minuti jooksul, kui hapnik liigub läbi vee.  

Võtmepunktid: Kuna vesi on nõrgalt puhverdatud siis madala pH näit ei tähenda, et vesi on tegelikult happeline või kahjulik tervisele – täpselt sama on siis, kui mõõtmine näitab korraks kõrge aluselisusega vett, siis see ei tähenda, et vesi muudab keha aluseliseks. 

Teine võimalus mineraale eemaldada ja luua madalat pH taset on kasutada destillatsiooni või pöörata ümber osmoosi protsess. Oluline fakt siin on see, et peale vihmavee ei ole looduses demineraliseeritud vett mitte kusagil. 

Jättes kõrvale teatud keskkonnakahjustused, ei ole vihmavesi oma madala pH tasemega kahjulik ega muuda mingilgi moel keha pH taset.  Siiski me ei peaks võtma momendil lähema vaatluse alla mineraalide vaba vee mõju tervisele.

Mineraalide puudumine = Surnud vesi? 

Oli kord aeg, kus paljud juhtivad terviseeksperdid soovitasid absoluutselt puhast vtt, kui tervislikumat valikut. Igaljuhul on asjad muutunud ja meil on uus teadmine. Nagu üks doktoritest märgib:
“Üks  (üsna ülekaalukalt) viimase ajastu briljantsemaid inimesi Dr. Hans Nieper (M.D. ja Ph.D.) oli täiesti vastu pikemaajalisele destilleeritud vee joomisele, kuna on fakt, et seal ei ole mineraale, ja  tasu eest saadav puhas H2O ei ole looduses saadaval. Ka   eksisteerib uuringuid (mitmest allikast), mis kinnitavad, et isegi toiduga saadavad mineraalid ei korva suuremahulist täielikult mineraalivaba vee joomist.”

Dr Allan Spreen (MD)

Health Sciences Institute - USA  - www.hsiralert.com

Viimati WHO (World Health Organisation) moodustas uurimiskomitee, et vaadata läbi kaltsiumi ja magneesiumi vajaduse olemasolevates joogivetes. Siin lühendatud tsiteering “  Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on moodustanud Rahvusvahelise Sümpoosiumi Kaltsiumi  ja Magneesiumi Tervislikest Aspektidest Joogivees. Sümpoosium moodustub umbes 200 uurijast, kes on seotud uuringutega, mis vaatlevad võimalikke seoseid puuduliku magneesiumi tarbimise ja inimese suurenenud haiguste vastuvõtlikkuse vahel. Südamehaigused, kõrge vererõhk ja isegi 2 tüübi diabeet on harvemad piirkondades, kus inimesed joovad mineraalide rohket vett …“

Water Technology News - April 2006 

Mida ütleb WH: et destilleeritud vee pikaaegne tarbimine võib viia mineraalide defitsiidi ja terviseprobleemideni. 

Niisiis, kui de-mineraliseeritud vesi ei ole tervislik, kuidas on aluselise veega, milles on mineraalid?

Mineraalid/Aluselisus 

Allikavesi lahustunud mineraalidega annab tavaliselt pH taseme kuskil 7.0. See ‘aluseline“ pH näit. on täielikult lahustunud mineraalide: kaltsiumi ja magneesiumi teene. Kehas käituvad mineraalid kui naturaalsed puhvrid ja aitavad neutraliseerida happelisi jääke. Oleks aus tunnistada, et mineraalidega vesi võib keha aluselisemaks muuta? 

Mitte päris … mineraalide osakaal torustiku vees on tühine. Aluseline efekt on liiga väike, et seda saaks üldse mõõta. Isegi allikavesi, mis on suurema mineraalide sisaldusega, ei sisalda piisavalt mineraale, et muuta keha happelisi jääke märkimisväärselt. 

Igal juhul saate oma keha muuta aluselisemaks süües palju värskeid puu- ja aedvilju. Need sisaldavad palju olulisi happe-puhvreid mineraale ja rohkelt vett, mis aitab happelised jäägid kehast pehmelt välja pesta.   Teine võimalus on lisada mineraalset toidulisandit, mille toime ei ole teada.  

Niisiis, mis teeb meid happeliseks?

Happelised kehad

On rida uuringuid, mis näitavad, et liigse töödeldu toidu, suhkrute ja tärkliste tarbimine tõstab keha toksilisust ja viib happelise seisundini.  See on fakt, et teatud haigused näivad levivat kehas, mis on täis akumuleeritud toksiine, mis on elamise ja hingamise loomuliku metaboolse protsessi kõrvalsaadused. 

Nii, et kui me ei söö piisavalt puhastavaid, värskeid, aluseid moodustavaid puuvilju, aedvilju, kaunvilju ja me ei joo piisavalt vett, siis võib meis tekkida ülihappesus. Ülimalt happeline seisund on aastatepikkuse vaese toitumise ja kuivamise tagajärg. 

Nii ja siin ongi lõks …

Kui vesi aitab toksiine välja pesta ja hoiab ära happeliste jääkide kogunemise, siis loomulikult juues „aluselist vett“ saab happeid neutraliseerida veel efektiivsemalt. Aluseline neutraliseerib Happelise. See tundub olevat hea soovitus. See kõlab nagu räägiks terve mõistus, kas pole?

 Kui loogiline see ka ei tunduks, siis märkus, et sa saad aluseliseks muuta oma keha aluselise veega on lihtsalt vale. Aga on juba inimese loomuses mõelda, et rohkem on parem ja loomulikult kiire paranemine on alati meelepärane!

Mis on parem selleks, et parandada aastate pikkune vale dieet, liikumise vähesus ja krooniline kuivus – loomulikult aluseline vesi? Kerge!! Kahjuks see väide ei pea vett. Miks?

Aluselise vee propaganda

Iga otsing veebis sõnadepaariga „aluselise vee tervendavad omadused“ annavad ca 650 vastust. Suur enamus neist on üles pandud „aluselise vee ioniseerijate“ poolt (jube).  Nendelt veebilehtedelt võib lugeda, et juues aluselist vett saate ennetada, tagasi pöörata ja ravida: 

• Kõrge vererõhk
• Hommikune iiveldus
• Diabeet
• Osteoporoos
• Halb vere tsirkuleerimine
• Ülihappelisus
• Kõhukinnisus
• Kõhulahtisus
• Külmetushaigused
• Veepeetus
• Lihasvalud
• Pohmelus
• Põiekivid
• Kehalõhnad
• Aeglane haavade paranemine
• Ülekaal
• Krooniline väsimus
• Migreen
• Podagra & artriit
• Seedeprobleemid

Meile öeldakse, et kõiki neid haiguslikke seisundeid on nii palju, et üles lugeda sh ka vähk ja neid kõiki saab aluselise veega ravida.  Kas see kõlab liiga hästi, et olla tõde?  Jah, loomulikult kõlab! Et avastada tõde, vaadakem kõigepealt elektrilisi vee ioniseerijaid.

 Aluselise vee ioniseerijad 

Vee ioniseerijad kasutavad üsna lihtsat protsessi, mida teatakse elektrolüüsi nime all, mis avastati 1832, et toota keemiliselt muudetud lahuseid. Elektrolüüsis kasutatakse paari vastaslaengutega plaatina elektroodi.  Vesi voolamisel üle elektroodide toimub elektrivoolu mõjul lahustunud mineraalidega ja tekibki keemiliselt muutunud lahus. 
Vees on loomulikult olemas positiivsed ioonid, mida tõmmatakse elektrivoolu mõjul negatiivse elektroodi poole, milleks on tugev metallplaat.  Siin nad muutvad negatiivselt laetud elektronideks (hüdroksüül ioonid). See protsess vabastab ka vesiniku gaasina. Negatiivsed ioonid tõmmatakse positiivse elektroodi poole ja elektronide vabanemisel on pH taset alandav efekt. Nii nimetatud happelist vett on siis lahuses ca 50% ja see eemaldatakse kui jääkvesi. 

On sel kõigel teaduslikku tõendust?

On olemas kas või mõni meditsiinile kirjapanek, mis toetaks aluselise ioniseeritud vee suhtes   väljahõigatud terviselubadusi? Varastel 1950datel uskusid Jaapani uurijad, et aluseline vesi pH tasemega >9.0 võib pakkuda kergendust mao ülihappesuse all kannatajatele. Nii me võime näha, et see eeldus on hilisemalt ümberlükatud, kui ekslik. 
Allpool tekst, mida avaldas Kolumbia Ülikooli terviseosakond:
Nii nagu normaalse pH, nii ka aluselise või happelise taseme jälgimist viivad hoolikalt läbi mitmed keha süsteemid ja nad püüavad seda igal juhul hoida  7.35 ja 7.45 vahel. See on veidi aluseline, kui võtta aluseks skaala 0-14, millel neutraalne on 7. Liikumine, mis muudab sinu hingamist või erinevate toitude söömine mõjuvad sinu pH taset kergelt, kuid keha kompenseerib selle ruttu ja seda neutraliseerivate agentide vabastamisega vereringesse või muutes uriini happelisust. Kui sinu veri hakkab muutuma liiga happeliseks, siis neerud neutraliseerivad seda sellega, et vabastavad rohkem happeid uriini. St kui aluseline tase tõuseb üle normaalse, siis neerud vabastavad rohkem põhilahust uriini.  Kuna uriin eraldub kehast peale teisi kehavedelikke, siis keha võib hoida normaalset pH taset läbi selle, et reguleerib uriini pH taset ja seejärel vabaneb sellest.

 On veel olemas väited, et tarbides enam aluselist toitu või vett aeglustuvad vananemisilmingud või vähirakkude paljunemine peatub. Kuid ükski inimuuring ei toeta seda. Vähirakud võivad surra katselaasil olevas aluselisemas keskkonnas kui see on kehas, kuid ka terved keharakud sellises keskkonnas surevad.  Nii et, vähendades happelist taset kehas võib küll tappa vähiraku, kuid võib tappa ka kõik teised rakud. Lisaks sellele, olulised keemilised reaktsioonid toimuvad siiski ainult  pH vahemikus 7.35-7.45.  Sellepärast on keha nii hoolikas järgima ja hoidma kindlat vahemikku. 

http://www.goaskalice.columbia.edu/4067.html

Ei ole oluline, kuidas vesi on toodetud, vesi ON nõrgalt puhverdatud ja alati neutraliseerub tõelise aluse või happe mõjul. Näiteks, meie magu sisaldab hüdrokloriidhapet, mille pH on ca   3 ja 4 vahel.  Kui me joome vett , mille pH on 8.5 või 9 siis see otsemaid neutraliseeritakse maohapete poolt ja kaotab oma võime keha aluseliseks muuta niipea, kui siseneb makku. 

Terviseeksperdid räägivad

Tuntud tervisespetsialist ja autor Dr. Andrew Weil on üks USA enim respekteeritud tervisespetsialiste.  Ta on  Integrative Medicine Program at the University of Arizona asutaja ja kirjutiste autor. Dr. Weil’s raamatute hulka kuuluvad: bestsellerid Spontaneous Healing, 8 Weeks to Optimum Health, Eating Well for Optimum Health, ja The Healthy Kitchen.
“Kodused vee ioniseerijad, mida olen näinud veebi müüdavat on just see viimane tootjate ponnistus panna uskuma, et aluselise vee joomine on kuidagi seotud sinu tervise paranemisega. Läbivaks ideeks on see, et aluseline keha ei jää haigeks. See ei vasta tõele.

 Dr. Weil jätkab:

Veebis ja mujal ringlevad kuulujutud, et aluselise vee joomine on tervisele kasulik ja võib imekombel ravida sind igast haigusest alates ülekaalust ja kõrgest vererõhust kuni rinnavähini välja.  Aluseline vesi väidetavalt neutraliseerib „happelised jäägid“ kehas. Need jäägid on ka nö pahaloomulised rakud ja hapete kuhjumised. 
See teooria tundub olevat hästi läbi mõeldud ja võib kõlada ja kõlabki mingil määral usutavana. Kui on täiesti vale. Ma saan nii palju küsimusi aluselisuse ja happelisuse ja et kas süües aluselist (või happelist toitu) saab muuta keha pH taset tervislikumas suunas. Ei ole teaduslikku tõendust, mis toetaks sellist mõtteviisi... 

Dr. Andrew Weil

Source: http://www.drweil.com 04/09/2002 

Aluselise vee hoiatus?

Me kõik teame, et elada elektriliste juhtmete suure mõju alla on kahjulik, see toob kaasa soodumuse leukeemiale ja teistele haruldastele vähiliikide. Ja ärgem unustagem ohtusid, mis tulenevad mobiilidest ja kõrgepingeliinidest. Asja mõte on selles, et paljud neist tehnoloogiatest on kunagi tunnistatud ohututeks või nagu armastatakse ekspertide poolt märkida „minimaalse riskiga“. Sama printsiip kehtib ka vee ioniseerijate kohta. 

Kliinilised tõendid on vähelevinud, kuid  US National Institute of Health & Medical Research Database (www.pubmed.com) on avaldanud väga tugevaid tõendeid, et aluseline vesi võib suurendada südameatakkide tekke riski!
Aluselise ioniseeritud vee mõju rottidele (Influence of alkaline ionized water on rat erythrocyte hexokinase activity and myocardium1)
“Aluseline ioniseeritud vesi (AKW) , mis on toodetud elektrolüüsiga kraaniveest  (TPW) anti rasedatele rottidele tiinuseaja kestel.   ....  Hüperkaleemiat täheldati isastel ja emastel, kellele anti AKW  15 nädala vanuses. Eriti isased näitasid patoloogiaid: nekroos müokardi lihases ’1
1. J Toxicol Sci. 1997 May;22(2):141-52

Auth. Watanabe T, Kishikawa Y, Shirai W 

Müokardilise müosiini ja kreastiinikinaasi lagunemine rottidel, kellele anti aluselist vett 2

“Hiljuti on autorid näidanud nekroosi ja müokardi fibroosi rottidel, kellele anti aluselist vett, (AKW)... The activities of myosin ATPase and actomyosin ATPase in the AKW group were higher than those in the TPW group, and these elevated activities were caused by the degradation of myosin in the AKW group... 

Siit järeldus, et see mitmete reaktsioonide rike võis põhjustada nekroosi ja müokardi fibroosi aluselist vett joonud rottidel ”2
2. J Vet Med Sci. 1998 Feb;60(2):245-50.

Auth. Watanabe T, Kishikawa Y. 

See siin kõlab nagu teaduslik viide selle kohta, et aluseline vesi tekitab patoloogiaid südamelihaste rakkudes. Hüperkaleemia on elu ohustav seisund, mis võib viia äkksurmani südamehaiguste tõttu! 
 
“Müokardi kahjustus rottidel, kes jõid AKW, näitas raku infiltratsiooni, vakuolisatsiooni, fibroosi vasaku vatsakese papillaarses lihases (rootidel 15 nädala vanuses). Müokardi degeneratsioon võis põhjustada kaaliumi lekke verre, mille tulemusel tekkis veres kõrgem kaaliumi konsentratsioon kui kontrollgrupil, kes jõi kranivett.”

3.J Vet Med Sci. 1998 Dec;23(5):411-7..Auth. Watanabe T, Shirai W, Pan I, Fukuda Y, Murasugi E, Sato T, Kamata H, Uwatoko K..
laborirotid ‘aluselisel veel“ näitavad müokardi (südamelihas) kahjustusi, raku infiltratsiooni, fibroosi ja kaaliumi kadu vere kaudu. Need tulemused tekkisid juba 15 nädalaga. Kas te kujutate ette, kui tõsised on probleemid peale 6 kuud või 6 aastat! On selge, et aluselise vee puhul tõstatuvad tõsised kahtlused tema tervislikkuse ja ohutuse osas. 

Seedimine kahjustatud?

Kui fakt, et „aluseline vesi“ ei muudagi sinu keha aluseliseks ja võib hoopis tõsta südamehaiguste riski, ei ole piisav, et kogu seda lausreklaami ning propagandat kõikuma panna, siis vaatame selle mõju sinu seedimisele. 
Et seedida toitu on meie maohape tugevalt puhverdatud ja tugevalt happeline pH tasemega 2-5. Me märkisime alguses, et nõrgalt puhverdatud „aluseline vesi“ (isegi, kui ta on pH tasemega 11) neutraliseeritakse koheselt maohappe poolt.  Igal juhul on sellel aga efekt kogu meie seedesüsteemile. 

Iga kord, kui te joote kunstlikult kõrge pH tasemega aluselist ioniseeritud vett, siis peab sinu magu tootma rohkem hapet, et kompenseerida lahuse neutraliseerimist.
Pidage meeles, „aluseline vesi“ ioniseerijatest on algselt mõeldud, et ravida haige mao seisundit. Mis juhtub, kui me hakkame seda tegema igapäevaselt?

 “Nii palju kui mulle tundub,  on tervist lubava aluselise ioniseeritud vee tagapõhi  murettekitav, ja see on seotud mõningate äärmiselt tõsiste arusaamatustega keemias ja füsioloogias.”
Dr, David A Bender –Biokeemia ja Molekulaarbioloogia osakond
University College London 

Teoreetiliselt, pidev regulaarne „aluselise vee“ tarbimine loob lokaalse gastrilise probleemi, kus magu peab happe tootmisel olema pidevas ületöötamise seisundi.  See pidev aluseline rünnak meie süsteemi võib luua ebanormaalse seedeprotsessi tervisliku soolestiku asemele. Kui me vananeme, siis maohappeid toodetakse vähem. On pakutud, et 40 aastaselt kehas väheneb ensüümide tootmine 20-30% ulatuses.   Kui peab paika kahtlus, et “aluseline vesi“ rikub ensüümide tootmise, siis juues seda peale 40 eluaastat, n üks halvimaid asju, mida te üldse teha saate. Kas see oleks seda riski väärt?

KOKKUVÕTTEKS
Aluselise vee turg on kui Panakeia kõigile võimalikele tervisekahjustustele. Baseerudes vigasel/poolikul teadusel, võib see tegelikult viia sinu tervise lagunemiseni. Tegelikkuses, ei ole olemas kiirteid ja lõikamisi sinu tervise maastikul. Ei ole võimalik millestki üle hüpata, et taastada oma keha pH normaalsel tasandil kõikide metaboolsete ja detoks protsesside jaoks.   Selleks, et hoida ma keha soovitud, kergelt aluselise pH tasandil on vaja süüa värskeid, rafineerimata terviktoiduaineid , lõpetades kohvi, tee ja alkoholi tarbimise, asendades selle normaalselt puhta veega, liikuda  ja vähendada oma stresse!  

 jan@well4life.com.au