D vitamiini tõus ja langus. Kuningas on surnud...elagu kuningas.

Keeruline on sotsiaalmeediat sirvides sattuda eestikeelsete postiuste peale, mis propageerivad toidulisandeid jm imerohte. Hetkeks tekib suur kiusatus vastata, ümber lükata, südametunnistusele koputada. Ja siis lükkan postituse kiirelt edasi. Olen leppinud, et heaolutööstust oma miljardite suuruse sissetulekuga keegi vaigistada ei suuda. Raha hääl kõlab kõige kõvemini. Sestap pöördun oma põhitöö - numbrite juurde tagasi. Kripeldab aeg ajalt siiski. 

Ja nii tegi mulle suurt rõõmu Eesti Ekspressis ilmunud Külli-Riin Tigassoni artikkel "Suur segadus D vitamiini ümber. Seda polegi vaja kõigil juurde võtta." Artiklis märgitakse, et Synlabi D vitamiini normiks on 75 nmol/L, teistes laborites on see aga väiksem:

"Mihkli D-vitamiini tase on normis, ütleb doktor Volke. „See, kui D-vitamiini tase 60,6 lugeda normist väljas olevaks, on eksitav, sest selline D-vitamiini määr ei tekita mingeid tervisevaevusi,“ selgitab ta.

Juba eelmise aasta suvel avaldas USA endokrinoloogiaselts D-vitamiini kohta uue juhendi. See tõi allapoole D-vitamiini normväärtuse – kui varem loeti ebapiisavaks D-vitamiini tase, mis jäi alla 75 nmol/L, siis nüüd peetakse sobivaks tasemeks 50 nmol/L. Vallo Volke sõnul ei pea muretsema ka need, kellel on D-vitamiini tase sellest madalam. „Vahemikus 40–50 ei ole suuremat probleemi,“ kinnitab ta. Alles nendel, kelle tase jääb alla 40, soovitab ta D-vitamiini juurde võtta."

 Dr. Volke märgib veel: 

"Samuti ei soovita juhend tervetel täiskasvanutel D-vitamiini näitajat vereproovi abil rutiinselt kontrollida. D-vitamiini võiksid võtta lapsed, et ennetada rahhiiti ja hingamisteede infektsioonhaigusi, samuti rasedad, üle 75aastased inimesed ja suure riskiga prediabeediga inimesed. Prediabeet ehk eeldiabeet on seisund, mille puhul ei ole vere glükoosisisaldus diabeedi diagnoosimiseks piisavalt suur, kuid on liiga suur, et pidada seda normaalseks."

Pärast seda, kui USA endokrinoloogia selts tuli välja uue juhendiga, on mitmed Eesti laborid, kus varem loeti normväärtuseks D-vitamiini näitaja, mis ületas 75 nmol/L, toonud enda referentsväärtuse allapoole, 50 peale. Pole selgeid tõendeid, et vitamiini täiendav manustamine vähendaks haiguste riski.

LTKH diagnostikakliiniku juhataja Mehis Bakhoff : 

"Oleme hiljuti ajakohastanud D-vitamiini referentsväärtusi vastavalt uutele soovitustele, lugedes piisavaks tasemeks 50 nmol/L"

Ja veel: 

„Meditsiinilisest vaatepunktist tuleks võtta neid asju, millest on kasu ja mille vajalikkus on teaduslikult tõestatud,“ leiab dr Volke. „D-vitamiin on müütiline molekul, millega on püütud seostada väga erinevaid haigusi ja ravivõimalusi, justkui selle abil saaks haigusi ära hoida või näiteks immuunsüsteemi mõjutada. Suur osa neist lootustest ei ole kinnitust saanud.“

"Kui inimene, kelle D-vitamiini tase on normis, võtab seda juurde, siis tema tervist see üldjuhul kahjusta. „Küll aga võib see tähendada, et inimene on raisanud oma raha ja energiat tarbetute asjade peale,“ mainib dr Volke.

Kuid tuleb ette ka patsiente, kes võtavad D-vitamiini kahjulikus koguses.

„Minu juurde jõuavad need inimesed siis, kui D-vitamiini pikaajalisest üleannustamisest on liiga kõrge ka vere kaltsiuminäit,“ lausub dr Volke. „Kuna liigne kaltsium peab kuidagi organismist väljuma, võib see koguneda neerudesse, põhjustades neerukive. Aga ka muid probleeme.“ 

Mäletan hästi aastatetagust aegu, kui sõbrad-tuttavad lisandinõustajate (toitumisnõustaja, kes müüb toidulisandeid) juurest tulid soovitustega ajada D vitamiini näit 100 nmol/L peale selgitustega, et see aitab kõikide haiguste jne vastu. Jälgisin huviga megadoositajaid ja ei näinud oodatud ulmetulemusi. 

Otsisin üles siit blogist oma vanemad postitused D vitamiinist: 2019 oli halb aasta D vitamiinile ja D vitamiini megadoos hõrendab luid. 

Kirjutasin erinevatest uuringutest - loe siit  ja Kanada toitumissoovitustest:  

Suurem osa kanadalasi ei saa D vitamiini lisandist kasu, kuna neil ei ole D vitamiini puudujääki. 68% kanadalaste D vitamiini tase on normis - st  50 nmol/L või enam.

Montreali arst Christopher Labos kirjutas oma artiklis muuhulgas: "...enamik inimesi jääb 2019. aastat mäletama ajana, mil lõppes D-vitamiini hullus. Kuid neile, kes võtavad D-vitamiini ilma mõjuva meditsiinilise põhjuseta (nt osteoporoos või PTH supressioon või neerupuudulikkus), võib-olla, et see on see üks pill, milleta saate elada 2020. aastal."

Kas Eestis hakkab D vitamiini hullus ümber saama 2026 aastal? 

Üks lisand kaotab oma sära, asemele tuleb alati uus. Magneesium on Eestis jätkuvalt ääretult populaarne ja taaskord paljude haiguste tervendajana ja probleemide eemaldajana pjedestaalil. Samas on magneesium teinud imeravimina mitu tõusu ja langust. Kanada farmakoloog Scott Gavura 2012 aasta artiklis kirjutatakse: 

Kui loed piisavalt suvalisi tervisepostitusi internetist, jõuad järeldusele, et magneesium on üsna tõenäoliselt nii ennetus kui ka ravi kõigile haigustele.

Magneesiumit on organismis tõesti kõikjal – see on neljas kõige levinum mineraal. Ta osaleb sadades biokeemilistes reaktsioonides ja ensüümsüsteemides, toetades protsesse nagu valkude süntees, rakkude kasv ja energiatootmine. Tal on roll närvitalitluses, lihaste kontrollis ja vererõhu regulatsioonis. Isegi veresuhkru regulatsioon sõltub magneesiumist. Kehal on mitu mehhanismi, mis aitavad taset stabiliseerida. Kokku kanname endas umbes 25 grammi magneesiumi, millest suur osa on „lukus” luustikus. Osa magneesiumist paikneb luu pinnal ja aitab (aeglaselt) reguleerida taset ülejäänud kehas. Ainult imeväike osa kogu organismi magneesiumist (1%) on tegelikult veres...

Magneesiumi saame toiduga; „keskmine tarbimine” on umbes 360 mg päevas. Ja niisama levinud kui on Mg meie kehas, on ta seda ka paljudes toiduainetes. Enamik toiduaineid sisaldab magneesiumi, kuigi mõned rohkem kui teised. Pärast söömist jõuab magneesium verre nii difusiooni kui ka aktiivse imendumise kaudu soole erinevates osades. 

Kas magneesiumil on ravitoime, kui seda tarbida? Meditsiinis ja apteegipraktikas on tal mitu tõendatud kasutusviisi – kõige tuntumad on ilmselt antatsiidina või lahtistina. Vana hea „magneesiumipiim” (milk of magnesia, MOM) toimib, sest magneesium imendub vaid osaliselt – piisav osa jääb soolde, tõmbab jämesoolde vett ning pehmendab ja aitab väljutada selle, mis on allpool. Süstetav magneesium, mida müüakse retseptiravimina, võimaldab anda kiiresti suuri annuseid ning seda kasutatakse preeklampsia (rasedusest tingitud kõrgvererõhutõbi) ja eklampsia (sellega seotud krambid) raviks – see on hästi talutav ja teistest ravimitest parem. Magneesium näib olevat tõhus ka teatud rütmihäirete ravis ning astma ägenemiste korral. Ka mõned migreeni ja kobarpeavalude vormid võivad magneesiumilisanditele reageerida.

Teistes haigusseisundites on magneesiumi roll ebaselgem. Magneesiumitase võib olla seotud osteoporoosiga, kuid toidulisandite rolli alles selgitatakse. Magneesiumirikkad toidud paistavad vähendavat insuldiriski, kuid toidulisandid ei näi pakkuma sama kasu. Sama võib öelda kõrge vererõhu käsitluse kohta – lisandite mõju on ebaühtlane ja tagasihoidlik. Ärevuse, ATH/ADHD, lihaskrampide ja rahutute jalgade sündroomi korral on vaja rohkem andmeid, enne kui saab otsustada, kas toidulisandid on kasulikud.

Harvardi terviseveebis märgitakse Mg lisandi kohta: 

"Kui sul ei ole diagnoositud või kahtlustatavat magneesiumipuudust ega haigusseisundit, mille puhul kasu on selgelt tõendatud (nt preeklampsia või Crohni tõbi), siis ei ole veenvat põhjust võtta magneesiumilisandit rutiinselt.

Mõne seisundi korral, näiteks unetuse või migreeni puhul, võib magneesiumilisandit proovida. Aga mõistlik on see enne oma arstiga läbi rääkida. Kõigi toidulisanditega kaasneb kõrvaltoimete risk. Magneesiumi puhul võivad need olla iiveldus ja kõhulahtisus. Magneesiumilisandid võivad ka mõjutada teiste ravimite ja toidulisandite toimet, mida sa samal ajal võtad."

Tuftsi Ülikooli Meditsiinikooli dotsendi Edward Saltzmani 2024 aasta artiklis "Kas magneesiumilisandid parandavad sinu tervist?" kirjutatakse järgmist:

Magneesium on mineraal, mida leidub looduslikult paljudes toitudes, näiteks pähklites ja seemnetes, ubades ja teistes kaunviljades, täisteraviljades ning lehtköögiviljades. Me vajame piisavas koguses magneesiumi, et lihased, närvisüsteem ja südame-veresoonkond toimiksid tervislikult. Enamik inimesi saab igapäevase toiduga magneesiumi piisavalt. USA-s on magneesiumipuudus tõenäolisemalt tingitud mingist varjatud terviseprobleemist, näiteks seedetrakti haigusest.

Võib-olla oled kuulnud, et magneesiumilisandid võivad pakkuda väga erinevaid kasulikke toimeid – alates luude tervise parandamisest kuni isegi une soodustamiseni. Kuid nagu paljude vitamiinide ja toidulisandite puhul, on osa magneesiumi kasutusviise tugevalt teaduslike tõenditega toetatud, teised aga mitte.

Tõendid, mis seovad magneesiumi tervise paranemisega, põhinevad sageli epidemioloogilistel uuringutel, mis jälgivad suure hulga inimeste tervisenäitajaid pika aja jooksul. Palju vähem on nn sekkumisuuringuid (intervention trials), kus magneesiumi testitakse konkreetse terviseprobleemi lahendusena. Olemasolev epidemioloogiline uurimistöö näitab, et mõnikord esineb magneesiumi ja teatud tervisetulemuste vahel seoseid, kuid ilma märksa suurema hulga sekkumisuuringuteta on raske tõestada, et just magneesium ise neid tervisetulemusi põhjustab.

Alustame luude tervise väitest. Magneesium on oluline luude moodustumisel ning mõned uuringud on leidnud, et nii meestel kui naistel, kelle magneesiumitarbimine on suurem, on luud tervemad. Lisaks on mõningaid tõendeid, et magneesiumitarbimise suurendamine võib tõsta luutihedust postmenopausis ja eakatel naistel (kellel on suurim risk osteoporoosi tekkeks – see on luude nõrgenemisega kulgev haigus).

Järgmiseks: magneesiumi reklaamitakse sageli uneabina jookides, toidulisandites ja isegi TikToki trendivideodes. Me teame, et magneesiumil on roll närvivahendajate (neurotransmitterite) vabanemises ja lihaste lõõgastumises, seega võib idees, et magneesium aitab une paranemisele kaasa, olla omajagu tõtt. Kuid magneesiumi ja une seoseid puudutav teadus on endiselt ebakindel.

Kui sul on uinumisega raskusi, proovi enne magneesiumilisandite poole pöördumist usaldusväärseid unehügieeni võtteid, näiteks hoia kinni kindlast magamaminekuaja rutiinist ning vähenda ekraaniaega ja kofeiini tarbimist. Kui soovid magneesiumi uneabina proovida, püüa jääda võimalikult lähedale umbes 300 milligrammile päevas – see on veidi vähem kui täiskasvanutele soovitatav päevane kogus.

Samuti on piiratud tõendeid selle kohta, et magneesium võib parandada südame-veresoonkonna tervist. Uuringud on leidnud, et magneesiumilisandid võivad põhjustada väikeseid vererõhu langusi, samas kui magneesiumirikaste toitude lisamine DASH-dieedi kaudu langetab vererõhku veelgi. See võib aga tuleneda pigem laiemast kasust, mida annab rohkemate puu- ja köögiviljade, kaunviljade ja täisteratoodete söömine, mitte magneesiumi enda mõjust. Mitmed vaatlus-uuringud viitavad ka sellele, et suurem magneesiumitarbimine võib vähendada südamehaiguste ja insuldi riski.

Magneesiumilisandite võtmise risk on samas väike. Kõrvaltoimed hõlmavad peamiselt kõhulahtisust ning magneesiumilisandite pikaajalisi mõjusid ei ole teada. Väga suured annused (umbes 5000 milligrammi päevas) võivad siiski olla surmavad. Kui mõtled oma lapsele magneesiumilisandeid anda, aruta seda enne lastearstiga.

Olen lugenud väga paljusid toidulisanditega seotud artikleid ja tuleb tõdeda, et nad on üsna ühtemoodi: olenemata vitamiinist-mineraalist on nende megadoos kahjulik, isoleeritud vormina teaduspõhisus olematu, võrreldes purgist ja toiduga saadud ainest - annab mitmekülgne toitumine parima tulemuse. Ja toidulisandite (vitamiinide, mineraalide imerohtude) pakkumise käekiri on ka ühtemoodi: toetab, tervendab kogu keha, aitab üle saada väsimusest ja ärevusest, paranevad haigused ja muud terviseprobleemid. Iga teatud ajaperioodi tagant pakutakse välja uus aine - mis on meie kehas nii oluline, oslaeb pea kõigis kehas toimuvates reaktsioonides ja protsessides. 

 Ikka tasub üle korrata, et üledoosi sümptomid on sarnased aladoosi sümptomitega ja haiguste puhul pea nõu vastava ala spetsialistiga.

Mida sisaldab sinu valgulisand?

 

Taaskord toon siinkohal materjali, mis suure infovoo tõttu muidu kiirelt muude artiklite alla kaob.

Hoolimata aastakümneid kestnud uuringutest, mis näitavad pidevalt, et vitamiinilisandid ei too meie tervisele kasu, kulutame nendele aastas kümneid miljardeid, et toota peamiselt kallist uriini: lootuse võidukäik kogemuste üle. Ehk järjekindel usk lihtsasse lahendusse isikliku pingutuseta (tervislik toit, liikumine, piisav puhkus ja uni). Vitamiinilisandid on meditsiini tulnud, et aidata ravida alatoitlust/konkreetseid haigusseisundeid. Kuid äärmiselt laialt on levinud idee, et vitamiinide lisamine igale poole ja igale ühele on kasulik.

Hepatoloog ja teadusajakirjanik dr. Abby Philips on viinud laborisse üpris palju toidulisandeid. Vastused võib olla ei olegi ehmatavad, vaid ootuspärased. Inimesed, kes heauskselt reklaami ohvriks langevad, viivad taimsete segude ja lisanditega oma maksad haigusseisundisse, millest mõnikord päästab vaid maksa siirdamine. Dr Philips märgib, et sellised juhtumid aina sagenevad ja alkoholi ja narkootikumide kõrval on maksa tugevate kahjustajatena võrdväärsed tänased vähekontrollitud toidulisandid ja taimsed segud.

1/30

Our "Protein Project" report is here

What is it?
Unique public-health project funded by @paraschopra to analyze common/well-known protein supplements sold in India

Who did it?
Me & team at The Liver Institute with world class, independent food/drugs testing Neogen Labs. pic.twitter.com/CtQE0L2eAk

— TheLiverDoc (@theliverdr) February 26, 2023

Ühes 2022 metaanalüüsis märgitakse: Uuringusse kaasati 189 artiklit, kokku 428 ravimist põhjustatud maksakahjustuse kliinilist juhtumit. Kõige sagedasemad maksakahjustuse tekitajad olid Herbalife® tooted, mida seostati 50 juhtumiga, Polygonum multiflorum 25 juhtumiga, Hydroxycut® tooted ja roheline tee, millest mõlemat seostati 19 juhtumiga, ning Oxyelite Pro® ja kava tee, mida mõlemat seostati 16 juhtumiga. juhtudel. Enamik inimesi vajas haiglaravi (82,6%), teatud osa juhtudest lõppes surmaga (3,6%), maksasiirdamiseni (8,9%) või kroonilise maksahaiguseni (1,9%).

Dr. Philips on avaldanud päris palju Ayurveda, homöopaatiliste jm käsimüügis olevate segude analüüsitud koostist ja need enamjaolt ei vasta lubatud koostisele. Hiljuti avaldas dr. Philips valgulisnadite analüüsi. Kuidas on siis valgulisanditega? Kas need sisaldavad seda, mida purgil olev koostisosade nimekiri lubab?

Mida analüüsiti?

36 kaubamärki, mis koosnesid:

- puhas vadak, vadaku segu, vadaku ja ürtide segu, taimsed ja vegan brändid

- riiklikud, rahvusvahelised ja kohalikud kaubamärgid

- kõik ostetud volitatud müüjatelt või brändi veebisaidilt

- ükski ei olnud võlts, toodete ehtsus kontrollitud✔

Kõik kätte saanud terve pakendi ja pitsatiga

Analüüsiks avasid pitseri ja eemaldasid pakendid pealabori laboritöötajad enne analüüsi ja steriilseks/ohutuks ladustamiseks analüüside kordamiseks.️

Milliseid kaubamärke analüüsiti:

Millised analüüsid tehti?

Valgu % analüüs (Kjeldahli meetod)

Seenetoksiinide/aflatoksiinide tuvastamine (HPLC)

Pestitsiid (GC ja LC MSMS)

Raskmetallid (ICP-MS)

Täielik GC-MSMS-profiilide koostamine

Sünteetilised anaboolsed steroidid (GC-MS HP5 column)

Millised olid tulemused:

Valgusisaldus/valgu %

Reklaamitud (sildiga) vs tuvastatud (analüüsil)

36 tootest üheksa oli alla 40% valgusisaldusega, ülejäänud aga üle 60%. Valgusisalduse osas olid halvimad B Protin valgulisandid, mida reklaamiti 40% valgusisadusega, kuid analüüs tuvastas 10%; tootja Big Muscles bränd Frotein Whey, reklaamitud 76,5% valgusisaldusega, kuid tuvastatud vaid 26,1%; Big Muscles Vegan Protein, reklaamitud 81,3% ja tuvastatud 19,4% valku. Üldiselt parimad tooted väga kõrge puhta vadakupõhise valgusisaldusega olid Dymatize, Muscle Blaze, Ultimate Nutrition, Optimum Nutrition, Muscletech ja My valgubrände ning madalaima valgusisaldusega kaubamärgid olid Protinex, B-Protin, Ensure Plus, Big Muscles Vegan valk ja Bakson’s Protein Plus.

Taimsete/vegan-brändide seas on kõrgeim valgusisaldus Himalayan Organics, Oziva, Amway Nutrilite ja Elements. Kuid enamik neist taimsetest valkudest sisaldas ka mitmeid taimseid toidulisandeid, mis nõuavad ettevaatust, kuna  taimsed puhul võivad olla raske maksakahjustuse ja maksapuudulikkuse põhjustajaks. Patanjali Ayurved’i Whey Protein tooted sisaldasid suures koguses proteiini, kuid kõik olid segatud vadakuga ning sisaldasid hulgaliselt taimesegu ja toidulisandeid, mis võivad ilma täiendavate ohutuskontrollita põhjustada maksakahjustusi.

Allpool on toodud valgulisandite täielik loetelu, nende kaubamärgid ning märgistatud ja tuvastatud valguprotsendid.

Analüüsist lähtub, et 36st analüüsitud tootest, oli 20 märgistatud õigesti.

Järgnev tabel näitab tootemarkide lõikes valemärgistust kergemast kuni kõige raskemani. Kas on üllatav, et kõige halvem tulemus oli vegan lisandil?

Seente toksiinid ja pestitsiidid

Aflatoksiin on seene Aspergillus flavus toodetud toksiin, mis võib nakatada põllukultuure koristuseelses ja -järgses etapis ning mõjutada negatiivselt toidu kvaliteeti. Kokkupuude aflatoksiiniga võib põhjustada laste kasvu vähenemist, maksakahjustusi ja maksavähki.

 Vastavalt kehtivatele reeglitele on aflatoksiini kokkupuute piir töödeldud toidus (nt teraviljas) inimestel 10 ppb (osa miljardi kohta). Analüüs tuvastas 36-st valgutootest viies aflatoksiiniga saastumist. Nende hulka kuulusid Forever Life'i Ultra-sojavalk (tootekood 10), Vadaku isolaat Optimum nutrition (kood 15), B-proiin British Biologicalsi poolt (kood 17), Elementsi valgupulber (kood 30) ja  Nutrilite'i plant protein (taimne valk)  (kood 36). Kahest viimasest kaubamärgist, Amway Elementsi proteiinipulbrist ja Amway taimevalgust Nutrilite, oli aflatoksiini sisaldus lubatust kõrgem. Aflatoksiini tuvastamine ja vastavad tootekoodid on näidatud allpool. Toote kood on ülalpool esimese graafiku toote ees olev jrk. nr.

Mis puudutab pestitsiidide tuvastamist, siis kolm proovist 36-st olid saastunud väikese koguse pestitsiidiga. Vegan Protein by Big Muscles sisaldas fenobukarbi 0,061 mg/kg; Oziva Protein & Herbs sisaldas asoksüstrobiini 0,033 mg/kg ja dimetomorfi 0,013 mg/kg ja Weight Plus Protein by Dr Vaidya sisaldas tiametoksaami 0,017 mg/kg. Pestitsiidide jäägid tuvastati ainult puhtalt taimsete/vegan-valgu kaubamärkide hulgas ning puhtas vadakus või vadaku segatud toodetes neid ei leitud.

Raskemetallide tuvastamine

Kõigis 36 proovis elavhõbedat ja talliumi ei tuvastatud. Viis proovi sisaldasid arseeni jälgi. Nende hulka kuulus Forever Life'i Ultra-sojavalk; Danone'i Protinex; My First Protein Healthkartilt; Vestige valgupulber ja Bakson’s Homeopathy Protein Plus. Kümnes tootes oli ka kaadmiumi jälgi (väga madal tase). Enamik proove sisaldas madalal tasemel pliid ja vaske leiti kõigis proovides erinevatel tasemetel, kõige rohkem Forever Life'i Ultra-sojavalgus.

Allpool on toodud raskmetallide tuvastamise täielikud tulemused. Dr Philips hepatoloogina soovitab olla ettevaatlik toodetes sisalduva plii mis tahes koguse suhtes, kuna plii ohutu tase puudub. Isegi kõrge vase sisaldus ei ole ideaalne, kuna see on mürgine ajule/maksale.

Tootjad võivad väita, et tuvastatud plii kogus oli piirkondlike reeglite piires, kuid fakt on see, et pliil pole ohutut kokkupuutepiirangut. Tähelepanuväärne on ka see, et analüüsis olid kaubamärgid, mille tootest ei tuvastatud pliid või muud metalli, mis näitab head tootmiskvaliteeti.

Kokkuvõttes kutsub dr. Philips üles ettevaatusele totemarkide/brändide nagu Herbalife, Oziva, Himalaya, Patanjali, Himalayan Organics suhtes, kuna nende tooted sisaldavad selliseid maksatoksiine nagu roheline tee/kurkumiin/kurkum/ Ashwagandha/Garcinia ekstraktid.

Nii palju kui mina Eesti lisandimaastikku silmanurgast järgin - on meilgi paljud pakutavad tooted rohelise tee ekstrakti, kurkumiini, Ashwagandha sisaldusega. 

22. veebruaril 2022 avaldatud analüüsis (USA ja organite siirdamise organisatsiooni andmeid kasutades) märgitakse, et toidulisanditega seotud maksakahjustuste arv on tõusnud 8x. Ma ise arvan, et ilmselt on need enamikus lisandid, mis lubavad maksa "puhastada"... eks nad puhastavadki - organismi maksast puhtaks.

Hea uudis on see, et valgulisandite analüüs EI tuvastanud üheski analüüsitud tootes olulisi sünteetilisi/anaboolseid steroide (kuigi see on tavaline ayurveda jms taimsetes segudes, mis lubavad imelisi tulemusi).

Dr. Pihilips lisab veel lõpetuseks:

Vadakuvalk on maksale ohutu

Vadakuvalk ei põhjusta neerukive

Puhas vadak/vadaku sortide erinevad segud on ohutud

Vadak + ürdid – kasutage ettevaatusega (võimaluse korral ärge kasutage)

Puhtad taimsed valgud (soja/hernes) on ohutud, taimsed valgud + ürdisegud mitte.

Naise aju vol 8 - toidulisandid, liikumine, stress ja üht teist veel

 

Peatükk  pühendatud toidulisanditele. Mosconi kirjutab:

„Aastal 2019 oli mul au liituda organisatsiooniga Global Council on Brain Health  (aju tervise globaalne nõukogu GCBH), mis on teadlaste, arstide ja poliitikaekspertide koostöögrupp, mille tõi kokku AARP. Meie esimene töörühm keskendus aju tervise toidulisanditele ja sellele, kas need on raha ja usaldust väärt. Pärast toidulisandite võimaliku tõhususe tõendite läbivaatamist otsustas GCBH, et ei saa kinnitada ühtegi aju tervisele mõeldud koostisosa, toodet ega toidulisandit. Põhimõtteliselt, kui teil pole toitumis- või subkliinilist puudujääki, on enamik toidulisandeid tohutu raha raiskamine. Ajuteadlasena tean hästi, et toidulisandid ei asenda tervislikku toitumist ega tervislikke eluviise. See on eriti oluline, kuna hiljutised uuringud, sealhulgas minu enda töö, toetavad arusaama, et toidulisand ei ole samaväärne meie toitainete omastamisega terviktoidust.“

AARP (50+ aastaste probleemidele keskenduv organisatsioon) lehel on GCBH otsusest toidulisandite kohta selline kena plakat, mis kõlab inglise keeles väga hästi: Save your money, honey!

Kui sul on terviseprobleem või oled läbinud operatsiooni, mille tõttu toitainete imendumine on häiritud ja seda saab parandada lisandite abil, siis võib  neid proovida. AARP juhib tähelepanu, et kui sul on terviseprobleem, ei tohiks lisandit võtta rohkem kui ette nähtud, rohkem pole parem.

Mosconi märgib aju tervise jaoks vajalikena oomega 3, B grupi vitamiinid ning E ja C vitamiinid.

Peatükk liikumisest.

Mosconi kirjutab „Vaieldamatud plussid, mida füüsiline treening ajutegevusele kaasa toob, ilmnevad mitmel rindel. Esiteks soodustab füüsiline aktiivsus südame tervist ja see, mis on hea südamele, on hea ajule. Eriti aeroobne treening - selline harjutus, mis paneb südame kiiremini lööma - parandab verevoolu ja vereringet, pumpades ajju rohkem hapnikku ja toitaineid. Just tänu sellele tõhustatud verevoolule tunnete end treeningujärgselt selgema peaga ja aeglustub naastude kogunemine sügavale arteritesse. Lisaks, kui liigutame oma keha piisavalt, voolavad endorfiinid, meie keha looduslikud valuvaigistid, vabalt, tõstes automaatselt meie meeleolu. Serotoniin vabaneb, lõdvestab ja "rõõmustab" meid. Treeningu antidepressantide laadset mõju on seostatud ka stressihormoonide langusega, mida, olgem ausad, võiksime kõik kasutada.“

Ja veel:

„Samal ajal stimuleerib treenimine kasvuhormoonide, ajust pärineva neurotroofse teguri (brain-derived neurotrophic factor BDNF) tootmist. BDNF edendab meie neuronite võimet luua uusi ühendusi ja toimib esmaabikomplektina kõikidele ajurakkudele, mis vajavad „remonti“. Tänu sellele suurendab treening meie aju plastilisust ja ühenduvust, parandades meie võimet nii mälestusi luua kui ka säilitada. Lisaks hoiab treening meie DNA noore! Mitmetes uuringutes on intensiivse treening näidanud üheksa aastat   vähem vananemist. Treening ei ole ainult lihaseid kasvatav, stressi maandav, endorfiine vabastav mäluparandaja ja ajapöördaja-see tugevdab ka immuunsüsteemi. Regulaarne treenimine vähendab põletikku, suurendades meie kaitset erinevate haiguste, sealhulgas Alzheimeri tõve vastu.“

Võrreldes treenivate inimeste skaneeringuid nende inimestega, kes seda ei tee, on erinevused märgatavad. Ajuosad, mis kontrollivad treeningus osalejate mõtlemist ja mälu, ei näita mitte ainult kõrgendatud aktiivsust piirkondades, mis vastutavad töötlemise ja meenutamise eest, vaid ka nende piirkondade tegelikku füüsilist laienemist. Ükskõik kui kummaline see ka ei tundu, on see hea asi, pidage meeles, sest selle „laienemise” tulemuseks on parem arutluskäik ja mälu. Need pole ainsad leiud. Uuring uuringu järel näitab, et aktiivse eluviisii harrastamine hoiab teie aju tõesti nooremana. Aju skaneerimisel, on istuva eluviisiga inimestel võrreldes füüsiliselt aktiivsete inimestega, näha vananemise kiirenemist ja aju kokkutõmbumist, näidates samal ajal palju rohkem Alzheimeri naastusid. Kui Mosconi võrdles ka kolmekümne, neljakümne ja viiekümneaastaseid istuva ja aktiivse eluviisiga inimesi, siis oli näha, et istuv eluviis käivitab aju ebasoodsad muutused palju varem.

Ühes uuringus jagati 120 istuva eluviisiga täiskasvanut kahte rühma. Pooled määrati aeroobse vormi parandamiseks kõndimisprogrammi ning neil paluti suurendada kõndimiskiirust ja kestust, kuni nad jõudsid neljakümne minutilise pideva kiire kõnnini kolm korda nädalas. ("Kiire kõndimine" tähendab kõndimist, nagu oleks kohtumisele hiljaks jäämas.) Teised pooled osalejatest määrati režiimile, mis hõlmas joogat ja venitamist, ilma kiire käimiseta. Aasta hiljem näitas venitusrühm aju kahanemist 1–2 protsenti, mida peetakse vanematel täiskasvanutel normaalseks. Jalutajad seevastu näitasid aju suuruse suurenemist 2 protsenti. See tõus toimus konkreetselt aju mälukeskustes ja parandas mälu jõudlust mõõdetavalt, pöörates ajakella kahe aasta võrra tagasi.

Mosconi kirjutab ka sellest, et juba koolitüdruku eas liiguvad naised vähem kui mehed ja vahe suureneb täskasvanuikka jõudmisel.

Veel üks uuring, milles osales ligi 200 naist, vanuses kuni nelikümmend nelja aastat, näitas, et kardiovaskulaarse võimekuse kõrgem tase keskeas oli seotud väga madala tulevase dementsuse määraga, samas kui üle 30 protsendi madalaima kardiovaskulaarse tasemega treening aitas dementsust hilisemas elus. On tõestatud, et treening parandab isegi kognitiivseid puudujääke dementsuse arengule kaasa.

Üks uuring leidis, et naistel, kellel on juba diagnoositud kognitiivsed häired, parandas kolmkümmend minutit kolm korda nädalas kõndimine keerulist infotöötlust vaid mõne kuu jooksul.

Mosconi peatub samuti kortisooli probleemil – et naistele sobiks paremini madalama intensiivsusega ja lühemate intervallidega treening. Mitte ülimalt intensiivne „hüppa ennast poolsurnuks“ treening.

Peatükk stressist – võitle või põgene reaktsioon

Arvestades, et võitlemine või põgenemine ei ole nii lihtne, kui olete rase, imetate või hoolitsete oma laste eest, on naissugu evolutsiooni käigus välja töötanud oma kaubamärgi, mis reageeris ohule selle saabumisel. Sellistel hetkedel kaitsesid nad veelgi rohkem oma lapsi (hoolitsesid nende eest) ühinedes teiste naistega, et suurendada kõigi ellujäämise tõenäosust. See meeskonnatöö tuli neile ka igapäevaselt kasuks, tagades mitte ainult täiendava kaitse ja toetuse nende järglaste kasvatamisel, vaid pakkudes ka tõhusamat viisi selliste ressursside nagu toit kogumiseks ja jagamiseks. Veel tänapäeval võib see ürgne impulss väga hästi sõlmida tihedaid ja stabiilseid liite,  rääkida, õhutada ja jagada oma lugusid.

See erinevus tuleneb osaliselt meie hormoonidest. Eelkõige mängivad stressireaktsioonis otsustavat rolli kolm hormooni: kortisool, adrenaliin ja armastushormoon oksütotsiin. Stressi korral tõstavad kortisool ja adrenaliin teie vererõhku ja veresuhkru taset, mis võib ajendada teid lööma. . . või pöörduma ja jooksma. Seda juhtub nii meestel kui naistel. Naistel aga, kui kortisool ja adrenaliin verevoolu üle ujutavad, astub aju veel kord mängu ja vabastab täiendavalt oksütotsiini. Oksütotsiin on hormoon, mis soodustab armastavate emotsioonide toitmist. Teadlased kahtlustavad, et oksütotsiini täiendava vabastamise taga võib olla naiste impulss, millega soovitakse oma lähedasi kaitsta  ja ühineda teistega, et leida eakaaslastest lohutust.

Ajupiltide uuringud kinnitavad seda teooriat veelgi, näidates, et mehed ja naised kipuvad stressiga silmitsi seistes aktiveerima aju erinevaid osi. Naistel on eriti tugev aktiivsus kogu limbilises süsteemis, ajuosas, mis on peamiselt seotud emotsioonidega, samas kui mehed kipuvad aktiveerima oma eesmise ajukoore, mis on seotud otsustamise ja analüüsiga. Samuti on stressi all kannatavatel naistel suurenenud „funktsionaalne ühenduvus” - nähtus, mille tõttu aktiveeruvad eri ajupiirkonnad samaaegselt ja töötavad koos. Mehe ajupiirkonnad näitavad vastupidist - nende piirkondade vahelist lahknevust. Teisisõnu, kui naised on stressis, muutuvad nii sotsiaalsed kui ka emotsionaalsed ajupiirkonnad tähelepanelikuks, peegeldades võib-olla kalduvust avarduda ja ühenduda, samas kui mehed võivad tõenäolisemalt tagasi tõmbuda.

Kuna naised kannavad sagedamini oma õlul ka dementsete sugulaste hoolitsemist, siis soovitab Mosconi kindlasti leida aega enda jaoks: tervislikult süüa, füüsilist aktiivsust ja lõdvestumist. Samuti kirjutab ta kui oluline on kokku saada sõpradega!

Mediteerimise kõrval pakub The Alzheimer’s Research & Prevention Foundation (Alzheimeri teadusuuringute ja ennetamise sihtasutus) teavet Kirtan Kriya lauluharjutuse kohta meditsiinitöötajatele, avalikkusele, hooldajatele, meediale ja kõigile, kes on huvitatud oma ajufunktsiooni parandamisest ja mälukaotuse parandamisest. You Tubest võib leida erinevaid videosid.

Harjutus Kirtan Kriya kasutab esmaseid helisid - see on mõeldud harjutamiseks suurema tähelepanu, keskendumisvõime, keskendumisvõime, lühiajalise mälu ja tuju parandamiseks. Ürgsed helid koosnevad:

Saa Taa Naa Maa

Heli skandeeritakse korduvalt ja järjekorras (st Saa Taa Naa Maa). Need pärinevad mantrast "Sat Nam", mis tähendab "minu tõeline olemus".

Kui soovite harjutada Kirtan Kriya lauluharjutust, toimige järgmiselt.

Korda sirge selgrooga istudes Saa Taa Naa Maa helisid (või mantrat).

Võimaluse korral keskendute L -vormile (vt joonist), samal ajal kui silmad on suletud. Kujutage iga silbiga ette, kuidas heli voolab pea ülaosast sisse ja laubast välja (kolmas silmapunkt).

Kaks minutit laulage oma tavalise häälega.

Järgmised kaks minutit laula sosinal.

Järgmise nelja minuti jooksul öelge heli hääletult endale.

Seejärel pöörake järjekord ümber, sosistades kaks minutit ja seejärel valjusti kaks minutit, kokku kaksteist minutit.

Harjutusest väljumiseks hingake väga sügavalt sisse, sirutage käed pea kohal ja seejärel laske need väljahingamisel aeglaselt pühkiva liigutusega alla.

Sõrmeasendid on selles kriyas väga olulised (vt joonist allpool).

Puudutage Saa juures iga käe nimetissõrme pöidlaga.

Taa peal puudutage keskmisi sõrmi pöidlaga.

Naa peal puudutage oma sõrmusesõrme pöidlaid.

Maa peal puudutage oma väikeseid sõrmi pöidlaga.

Raamatu viimane peatükk pakub veel erinevaid võimalusi toetada oma aju:

Hoia intellekt tegevuses – õpi uusi asju, lahenda mõistatusi, ristsõnu, sudokusid.

Mosconi kirjutab ka et netis müüdavad nn kognitiivsed programmid aju parendamiseks ei ole oma hinda väärt. Uuringute kohaselt ei ole ükski neist programmidest aeglustanud dementsuse arengut.

Selle asemel soovitab Mosconi leida tegevusi, mis oleksid nauditavad: lugeda raamatut, käia teatris, mängida koos sõpradega mänge.

Mõned peamised uuringutega toetatud ajugümnastikad:

Lugege regulaarselt ajalehte.

Õppige uut keelt või tuletage meelde keelt, mida varem rääkisite.

Hakka tegelema uute hobidega.

Õppige muusikariista mängima või naaske instrumendi juurde, mida varem mängisite. Kuulake regulaarselt muusikat, valides päeva jooksul rohkem ergutavat ja õhtul rahustavat muusikat. Proovige klassikalist muusikat; uuringud näitavad, et eriti see võib parandada teie vaimset teravust. Paljudel dementsusega patsientidel ei kao haiguse tõttu muusika mälu. Seetõttu on muusika tõhus hooldusvahend, mis sügavatesse mälestustesse koputades võib tuua dementsusega patsientidele rõõmu ja kergendust, võimaldades neil vähemalt mõneks ajaks end uuesti tunda.

Vaata dokumentaalfilmi.

Liituge raamatuklubi või kultuurigrupiga.

Ole sotsiaalne. Üksindust ja stimulatsiooni puudumist on mõlemad seostatud depressiooni ja kognitiivse languse suurenenud riskiga. Nii et muutke sotsiaalne aeg oma nädalaplaani prioriteediks. Ja siin ei mõelda Facebooki. Jääge oma kogukonnas aktiivseks, olgu see siis teie kirik, teie erakond või joogarühm.

Mängige mänge: bingo, bridž, kaardid, lauamängud - need mängud võivad olla heaks väljakutseks ajule.

Veel annab palju aju tervisele suitsetamise mahajätmine, looduses viibimine, hammaste tervise eest hoolitsemine.

Nii ja oleme selle raamatuga lõpetanud. Edasi ootab terve ports uusi, mille vahelt valida 📗📘📙📚📚📚

Pühapäevalugemist: Musta pässiku infoleht

Võiks ju olla ikkagi see infoleht, mis teavitab ka teistest aspektidest peale üleskiitva reklaami. 

Internetis ja raamatuväljadel tegutsemine nõuab teatud vilumust nii Interneti kaudu leviva teadusliku kui ka pseudoteadusliku infovooluga.

Joe Schwartz

McGilli Ülikooli teadlane ja teaduse populariseerija, OSS eestvedaja Joe Shwarz PhD tellib reeglina suure hulga uudiskirju, sealhulgas selliste paljulubavate pealkirjadega nagu Cancer Defeated (vähk alistatud), Underground Health Reporter, Box Outside Box (väljaspool kasti), Natural Cure Not Medicine (looduslik ravi, ei meditsiinirohtudele), Nutrition and Healing (toitumine ja tervenemine), The Alternative Daily, Truth Expression and Reality Health Check ... Ehkki nendel infolehtedel on erinevad päevakorrad, on neil siiski ühine teema: "Big Pharma" ja tavameditsiini vahel on vandenõu tõhusate "looduslike" vähiravimite varjamiseks avalikkuse eest. Reguleerivaid asutusi peetakse samuti vandenõu osaks, süüdistatuna inimeste tervise hävitamiseks mõeldud rahvusvaheliste korporatsioonide taskute täitmiseks.

Õnneks antaksegi meile teada, et kuskil seal on "teadlasi", kes "ujuvad vapralt vastuvoolu". Räägitakse „siseringi saladustest, mis peatavad vähi juba alguses“ ja lubadustest „peavoolu kõige ohvriterikkamate vandenõude eksponeerimisest“. Muidugi "te ei saa nende saladuste kohta oma arstilt kuulda, kuid te ei tohiks teda süüdistada, sest tema käed on seotud, ja ta võib isegi kaotada töö, kui soovitab mürgiste vähiravimite asemel ohutuid, looduslikke alternatiive". Sigadus!

Infolehtedel on sageli ka video, mida kutsutakse üles kiiresti vaatama, sest "see ei pruugi olla varsti enam kättesaadav, kuna võimude huvi on takistada seda infot levimast, et mitte tekitada kahju meditsiini kasumimasinale". Kas me pole õnnega koos, et meil on kõik need julged arstid ja teadlased, kes on valmis tõe nimel "võitlema meie huvide eest", avaldama oma sädelevat, tipptasemel ja pimestavat uurimistööd?

Ärge arvekegi, et kõigil nendel alternatiivsete ravimeistritel puudub oma huvi. Alati on olemas raamat, mida lugeda, “terviseleht” tellimiseks või toode, mida osta. Sageli on tõmbenumbriks video, mis kirjeldab mõnda galantset uurijat, kelle vähi loomuliku ravi üle naerdi, kuid mis antud hinnangute kohaselt "annab nii tähelepanuväärseid tulemusi, et ainus kõrvaltoime on krooniline hea tervis".

Imelisele ravile on igasuguseid vihjeid, kuid tegelikku "ravi" ei paljastata, vähemalt enne, kui olete tellimusele registreerunud. Schwarcz  registreerub hea meelega ja on õppinud näiteks, kuidas „üks julge M.D. kes veetis oma karjääri tõestades, et keegi ei tee seda paremini kui emake loodus ”, teatud hinna eest saate teada vähiravi, mille „edukuse protsent on tagatud 80 000 juhtumiga”. Mis see on? Selgub, et see on baklažaaniekstrakt! Ei ole teada, kus kõik need edukad juhtumid asuvad, kuid meditsiinilises kirjanduses neid kindlasti pole. Paar patsienti on teatanud baklažaaniekstraktist, mis on basaalrakulise nahavähi suhtes mõnevõrra tõhus. Vaevalt teeb see sellest suurepärase “vähiravimi!”

Veel üks infoleht pakub „Inglite vilja”, mille abil vähktõbe peatada. Selgub, et see on papaia. Nagu tavaliselt, on siin ka teaduslike faktide seeme, mille autor kasvatab rumaluse viljapuuaiaks. On tõestatud, et mõned papaiaekstraktid aeglustavad vähirakkude paljunemist laborikultuurides, mis on tõepoolest ho-hum vaatlus. Väga paljud ained teevad seda, kuid neil on vähene kliiniline tähtsus. Veel üks allikas väidab, et hiinlaste poolt nii hinnatud „taimede kuningas“ on vastus vähile. Kuningaks on juhtumisi chaga seen (must pässik). Siin on viiteid antioksüdantsetele omadustele, samuti Nobeli preemia laureaadi Alexander Solzhenitzyni klassikalisele raamatule "Vähipalat", kus tegelane ravib end seenega vähist. Nõukogude aegsed võtsid selle ravi ilmselt omaks, kuid suutsid neid suurepäraseid tulemusi kuidagi lääne eest varjata. Muidugi. "Need inimesed ei haigestu vähki enne, kui nad kodumaalt ära kolivad ja toitumist muudavad," vingub järjekordne uudiskiri.

Vene allikad märgivad, et Aleksander Solženitsõnil diagnoositi munandivähk 1952. aastal. Nad opereerisid teda vangilaagris, kus ta kandis kaheksa aastast karistust. Pärast vabanemist 1954. aastal saabus Solženitsõn Taškenti ja läbis vähihaiglas kiiritusravi. Haigus taandus. Ta uskus, et tuli vähiga toime tänu oma usule paranemisse, kindlameelsusele, soovile võidelda ja Jumala ettenägelikkusele. Kirjanik kirjeldas oma imelist paranemist romaanis "Vähipalat" ja siit romaanist algab pässiku populaarsus.

Eesti lehtedelt leiab selliseid väiteid:

„Kõige võimsam antioksüdant ja viirustevastane toidulisand! Maailma puhtaimas looduses kasvatatud seenetinktuur tugevdab Sinu immuunsüsteemi ja annab vajalikku lisaenergiat.“

Youtubes pakutakse vaatamiseks kiitust pässikule akadeemiku poolt: „Peatne läbimurre tänases tõenduspõhises meditsiinis“. Arvestage, et rõhk on sõnal PEATNE. Viimased 100 aastat on kõik peatselt juhtumas, kõik ime kohe ümber nurga tulemas. Aga ma olen üsna kindel, et see peatne kestab inimkonna lõpuni. Kahju muidugi, kuid mitte ootamatu, et ka meie arstid ja akadeemikud annavad oma nime turundusele. Läänes on igal lisandil oma akadeemik ja arst, GOOP kaubamärgil lausa terve meeskond.

Delfi artikkel loetleb huvitavalt pässiku kohta üles, et see sisaldab D vitamiini, A ja E vitamiini, B grupi vitamiine, kiudainet ning lisaks veel on valgurikas – kui palju ja täpselt mida sisaldab teada ei anta. Teada ei anta ka teiste sisalduvate kemikaalide kohta, mida pässikus on samuti hulgaliselt je ei ole inimkehale hea. Või on puu parasiit puhtalt puhas vitamiinieliksiir ja ei tee mingit kahju?

Olen muidugi ka ise juba ammu-ammu lugenud pässikust, kui vanarahva vähiravimist ja ka Ain Raal kirjutab oma raamatus "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", et pässik on ammu Eesti ravimiturul nimega "Befungin" ja tuntud ammustest aegadest vähivastase vahendina. Eestis ei ole see küll vähki haigestumise aga paranemise numbreid kuidagi muutnud võrreldes muu Euroopaga. Seega on kasu igast imetabasest taimest üsna piiratud. Aga äkki me joome seda liiga vähe, äkki me teeme seda kuidagi valesti ... 😕😕😕?

Ma olen  olnud absoluutselt skeptiline selles osas, miks inimene peaks igapäevaselt jooma sisse vähirohtu, kui tal vähki pole? Millise signaali see kehale üldse annab? Näiteks, kui peavalu ei ole, kas iga päev tasub valuvaigisteid võtta – sest äkki valu kunagi tuleb. Ja tugeva rohu sage võtmine võib teatud vaevused hoopis esile kutsuda. Ja kuna paljud seetõttu pässikut ei võtakski, kuna vähki ei ole – siis viimastel aastatel on pässiku ja vanarahva suhted ootamatult laienenud igale terviseprobleemile:

 „Vanarahvas kasutas musta pässikut nakkuste ja põletike ja...kõige muu  vastu.“ Lubage selles sügavalt kahelda. 

Siit muidugi on tee lahti iga inimese rahakotti ja kappi... Eestis käib juba päris tõsine konkurents. Iga uue tulija tõmmis on aina puhtam, pikaajalisema valmimisajaga, tervendavam - järjest laienevate terviseväidetega. Turuosa pärast tasub võidelda, sest lisandimüük on paratamatult ala, kus tühjade lubadustega kergelt raha võib teenida.  

Pässiku turustamine toimub populaarse valemi järgi. Müstilist looduslikku ainet, millest praktiliselt keegi midagi eriti ei tea, nimetatakse siis toksiini- ehk kõrvaltoimetevabaks vastuseks meie tervise- ja väsimuseprobleemidele. Laboratoorsed uuringud on näidanud, et pässik, nagu iga teine ​​taimne materjal, sisaldab rida triterpeene, steroole, beeta-glükaane, flavonoide, melaniine, polüfenoole, saponiine, aminohappeid, vitamiine, mineraale ja kiudaineid.

FUNGI Magazine Winter 2020 väljaande artiklis märgitakse oblikhappe esinemisest Mustas Pässikus (Inonotus obliquus). Oksaalhape on aine, mis võib olla teatud koguses toksiline ja pärssida teatud toitainete imendumist, sealhulgas moodustada neerukive. Selle tulemus näib olevat see, et suures koguses Pässiku tarbimine, eriti kui toitumine ei sisalda kõrge kaltsiumisisaldusega toitu, võib olla kahjulik. Eriti meeldib oksalaatidele kaltsium.

Oksalaatide rikkad on ka spinat, rabarber  ja oblikas. Portsjoni kohta tuleb neis oksalaate 541-755mg.

Neerukividega hädas olevad inimesed ei tohiks oksalaate tarbida rohkem kui 100 mg päevas. Tavadieedis on oksalaate ca 200-300 mg.

On olnud üks dokumenteeritud surm, mis on põhjustatud oksaalhappest  inimesele, kes kasutas Pässiku teed. Oli raporteeritud juhtum 72-aastase jaapanlannaga, kellel oli maksavähk, kes tarbis Pässiku teed (6 kuud) ja suri oksalaatnefropaatiasse, mis oli seotud Pässiku sissevõtmisega.  St vähemalt ei surnud inimene maksavähki.

Pässik (Inonotus obliquus), on külmas kliimas (Alaskast Põhja-Euroopa ja  Siberini) puude parasiidid. Kõige sagedamini leidub neid kaskedel, aga ka lepal, tammel, pöögil ja paplil. Väliselt näevad nad välja nagu suur amorfne põlenud söetükk, kuid seestpoolt on pehme ja oranž. Kanadas on see nimi Sterile Conk Trunk Rot of Birch. Need põhjustavad valget südamemädanikku ja kahjustavad puid.

Kasu tervisele?

See pole kindlasti tervislik puudele. Aga inimeste jaoks?

Pässiku tee on kuuma veega ekstraheerimise, alkoholi ekstraheerimise või kääritamise teel valmistatud infusioon. Mõned inimesed arvavad, et see on ravim. Arvatakse, et sellega saate suurendada immuunsust (mida te ei saa teha – loe siit lähemalt) ja see parandab üldist tervist. Seda on kasutatud ka vähi, diabeedi, tuberkuloosi, seedehaiguste ja südamehaiguste korral. Väidetavalt annab see energiat. Mõni loomade ja katseklaasidega tehtud uuring on näidanud, et sellel võib olla kasu tervisele (hiirtele ja rottidele siis!). Siin on uuringud, millele tavaliselt viidatakse. Seda on rahvameditsiinis kasutatud sajandeid, kuid teaduslikke tõendeid on vähe või need puuduvad üldse selle kohta, et  see tooks inimeste tervisele kasu. Lisaks on riskid.

Taaskord on müügilehtedel terve ports tänukirju suvalistelt inimestelt, kes saanud abi. Ja kirjutavad taaskord ellujääjad.  Mina olen näiteks rääkinud inimesega, kes üritas oma vähki pässikuga kontrolli alla saada, kuid ei saanud seda mitte.  

 

Riskid

Kui väita, et pässikus on palju antioksüdante, siis see pole tingimata hea (näiteks on C vitamniin tugev antioksüdant aga kui teda tarbida megadoosides - võib C-vitamiini metaboliseerida oksalaadiks ja see võib suurendada oksalaadi eritumist neerude kaudu. Mitmed uuringud viitavad sellele, et C-vitamiini toidulisandid võivad suurendada oksalaadi kontsentratsiooni uriinis, kahekordistades kaltsiumoksalaadi neerukivide riski). Pässik sisaldab suures koguses oksalaate ja on vastunäidustatud neeruhaigusega inimestele või kellel on neerukivide oht. Selle ohutus raseduse ja imetamise ajal ei ole teada. See võib häirida vere hüübimist ja seda tuleb verevedeldajate manustamise korral kasutada ettevaatusega. See võib diabeediravi saavatel patsientidel põhjustada hüpoglükeemiat. Pässikuga toodetes ei ole annuseid standardiseeritud ehk pole teada ohutut/ohtlikku kogust.

Pässikut saab hõlpsasti osta veebist ja tervisekaupade kauplustes ning see ei ole väga kallis. Eestis maksavad eliksiirid, sõnutud eliksiirid jms 11-30 eur. Kasekäsna kapslid 17-39 eur. Mujal ilmas saab seda osta Magic Mushroom Mixi kujul koos šokolaadi ja 6 orgaanilise supertoiduga. Hinnaks 1,16 dollarit portsjoni kohta. Harney and Sons müüb 50 kotikest Pässik seent 49,99 dollari eest (0 postikulu).   Amazonil on veelgi madalam hind: ta müüb 18 kotti Buddha teed hinnaga 6,99 dollarit ehk 38 senti tassi kohta. Kuid pidage meeles, et pole eriti ökonoomne maksta ka odavat hinda asja eest, mis ei toimi.

Kindlasti tasub hoida pöialt tarvitajatele. Kui on puule halb, siis meile hea?  Kes üldse tuleb selle peale, et tarbida puu haigust. Kas see on  julgus või rumalus? Pigem lihtsalt hea müügitöö...  

Kas selle kasulikkuse ja kahju uurimiseks tuleks teha korralikult kontrollitud kliinilisi uuringuid? Võib olla. Samas napib iga üleshaibitud müügiartikli kohta teadusraha ja parem on see kulutada millegi jaoks, millel on rohkem eeldusi toimet avaldada.

Kuna igal rohul, ravimil ja lisandil on kõrvaltoimed, mille müüja reeglina jätab märkimata, siis võiks olla patsiendi infoleht. Tore reklaam vitamiinidest, antioksüdantidest, valkudest, kiudainetest (toit sisaldab neid kõiki) on kena aga paneks kirja ka teise poole, mis paratamatult esimesega kaasas käib:

Kõrvaltoime #1:  Pässik alandab veresuhkrut: kui tunned sümptomeid nagu rääkimisraskused, pearinglust, nõrkustunnet, värisemist, ärevust – võta ühendust arstiga. Eriti puudutab see inimest, kellel on diabeet.

Kõrvaltoime #2: Pässik võib mõjutada neerusid

Mitte keegi, kellel on olnud neeruhaigus, ei tohiks pässikut kasutada. Need sisaldavad oksalaati, mis teadaolevalt mõjutab otseselt neere. Oksalaat on antitoitaine ja häirib keha teiste toitainete imendumist. Alustage uut toidulisandit alati väikestes kogustes ja kui tunnete halba enesetunnet, pöörduge arsti poole.

Kõrvaltoime #3: Pässik võib mõjutada vere hüübimist

Verevedeldajaid või antikoagulante kasutavaid inimesi võib pässik häirida.  

Kõrvaltoime #4: Pässiku ohutus raseduse ja imetamise ajal ei ole tõendatud

Soovitav vältida raseduse ja imetamise ajal

Kõrvaltoime #5: Pässik võib mõjutada autoimmuunhaigusi

Liiga aktiivne immuunsüsteem põhjustab keha rünnaku iseenda vastu, passiivsus vähendab keha võimet haigustega võidelda.

Kõrvaltoime #6: Pässik võib reageerida ravimitega

Pässik reageerib teatud ravimitele. Ainus ohutu viis olla kindel, kas teie ravimeid on ohutu kasutada koos pässikuga, on rääkida oma arstiga. Mõned kõrvaltoimed hõlmavad ninaverejooksu, sügelust, kurguvalu, suukuivust, maohäireid ja verd väljaheites.  

Iseenesest on Internet täis väiteid, mis käsitlevad pässiku kasulikkust tervisele. Kiire Google'i otsing annab selle väidetavatest eelistest lugematul hulgal tulemusi: antibakteriaalsed, põletikuvastased, viirusevastased, HIV-vastu, vähi vastu, loomulikult Covid-19 vastu jne, jne.

Eliksiire müüvad lehtedel on kuskil allnurgas ka kinnitus, et: „Kodulehel olev teave ei ole mõeldud meditsiiniliseks nõuandeks, haiguse diagnoosimiseks ja ravi soovituseks“. Neil lehtedel, kus müüakse ka toodet võib laias laastus öelda, et faktiliselt on tõendatud väga vähesed väited. Kindlasti tuleb lugedes jätta välja kõik katseklaasi ja hiirte-rottidega tehtud uuringud (kas jääb siis midagi üldse lugeda).

Näiteks on päris sageli tsiteeritud Tuftsi ülikooli uuring, milles viidatakse pässiku kõrge antioksüdandi tasemele ... aga ups -   Tuftsi Ülikool ei ole sellist uuringut teinud.

Eesti lehti, kus Tuftsile viidatakse leidsin mitu:

https://www.gourmetnest.com/product-page/musta-p%C3%A4ssiku-ekstrakt-1-liiter

Mingid uuringud on siiski olemas ja need on näidanud, et pässikul on "tugev antioksüdantne toime". Mis on tugev?

Antioksüdante uuriva labori Brunswick Labsi andmetel on pässikus veidi rohkem antioksüdante kui külmkuivatatud vaarikates ja veidi vähem kui külmkuivatatud mustikates.

Ja seda on tõesti palju – mustikas on suure antioksüdantide sisaldusega, kuid mustikas tuleb vaat et odavam ja samas palju maitsvam ning hästi seeduv ja imenduv. Vali mustikas!

UAF Arktika Bioloogia Instituudi mükoloog ja vanemteadur Gary Laursen märgib, et seen kasvab kaskedel ja värisevatel haabadel, kinnitades end puu sisepuitu ning võttes tüve kaudu vett ja toitaineid. Kui paljude teadete kohaselt on seen parasitaarne ja tapab puu aeglaselt, siis Laursen pole sellega nõus. Pässik ei tapa peremeespuud, kuid võib tüve õõnestades seda nõrgendada. Mükoloog avaldas ka skeptilisust pässiku oletatava tervisekasu suhtes. „Seal on palju anekdootlikke tõendeid, kuid "uuringuid on tehtud väga vähe", ütleb ta. On muidugi tõestatud, et paljudel puidul levivatel seentel on meditsiinilisi omadusi, kuid erinevalt teistest puuseentest, näiteks korditsepsist, pole pässikut veel põhjalikult uuritud.