teisipäev, 31. jaanuar 2012

Järjejutt :) Aterovi raamatust vol 2


Ma kirjutan ikkagi uute postitustena, algus siis allpool. Järjest ka ei tsiteeri vaid võtan huvitavaid lõike.
Aterov kirjutab: "Inimesed on pikki aastasadu olnud nii pimedad ja harimatud, kuna peavad siiamaani toidu keetmist loomulikuks tegevuseks. Ja nüüd, kui nad kuulevad esmakordselt toortoitlusest, peavad seda veidraks ja kurioosseks ettevõtmiseks. TEGELIKULT ON JUST LOODUSLIKE TOIDUAINETE TÖÖTLEMINE KÖÖGIS EBALOOMULIK, NALJAKAS JA KURIOOSNE."

" Riisiga kana, supi, keedetud maksa, võileibade, džemmide ja maiustuste tarvitamise tulemusel ei ole rakud võimelised enam ühtki kasulikku tööd sooritama. Inimorganismis tekivad kõrgekvaliteedilised ja täiesti terved tegutsevad rakud üksnes toorestest puu- ja aedviljadest; teiste sõnadega, nendest valkudest, mis viiakse inimorganismi tuhandete erinevate toiduainetega loomulike ja elusatena ja mida toidumõnumaanid lubavad endale mõnikord kui "mittemaitsvat" luksust.
Praegu peab igaüks endale teadvustama seda lastevanemate poolt sooritatud kuritegu, kui nad ei luba lapsi enne sööki puuviljadega oma isu rikkuda, sest laps pidavat kõigepealt sööma oma tavalist toitu. See on üks rumalamaid tegusid, kui ei lubata lapsel süüa tuhandeid erinevaid toormaterjale, mis on tema organismile hädavajalikud ja sisalduvad toortoidus loomuliku ja elusana. Selle asemel söödetakse lapsele elutut toitu, mida serveeritakse erinevate roogadena.
Toidumaanid on õnnelikud, et nad söövad kaloririkast toitu. Kuid kalorid toovad kasu ainult siis, kui kasutatakse täielikult ära nende eelis. Kui lihaste rakud ei ole arenenud või on lausa nõrgad, valulikud ja vähese elastsusega, jääb suur osa kaloritest kasutamata ja nad heidetakse organismist mittesoovitava soojuse ja eesmärgitute kadudena välja.  Lahtises õhus kütust põletades on täiesti loomulik, et selle kütuse energia kaob, kuid vabriku koldes põledes teenib see täielikult oma eesmärki. Keedetud toidu tarvitamisel saadud kalorite hulk ületab organismi funktsionaalse vajaduse 3-4 korda. Toorestest toiduainetest saadavad kalorid teenivad täielikult oma eesmärki, sest need toiduained sisaldavad kõike vajalikku eralduvate kalorite omastamiseks."
-----
"Aga kuidas suhtub kaasaja tsiviliseeritud inimene oma organismi? Ta tapab, hävitab, põletab ja lõhub oma toidu terviklikkust, igasuguseid norme arvestamata täidab ta oma magu toidu tuhande komponendi asemel vaid üksikute surnud ja mürgiste jääkidega. Nii saab ta üht ainet rohkem, teist aga sadu kordi vähem kui seda nõuab tema organism.
Keedetud toidust, valgest leivast, makaronidest, riisist, maiustustest, võist ja margariinist moodustatakse organismis lihtsustatud struktuuriga elutud parasiitrakud, mille raskuse all vaevleb keedetud toidu sööja....
Aja jooksul on inimene oma kehamõõtmete lakkamatu kasvuga ja täissöönud olekuga staadiumi, mis pidevalt arenedes saab kaasaja normiks sedavõrd, et inimese organism hakkab suuremalt jaolt koosnema nii lihtsustatud, tegevusetutest kui ka täiesti kasututest surnud rakkudest. Sellest tulenevalt on kõhnus asendumas ebaloomuliku paksusega.
Tänapäeval sünnivad paljud lapsed juba kasutute ja mittetöötavate rakkude hirmsa koorma all. (minu märkus: poeg kõndis mööda, kui ma seda lauset kirjutasin ja märkis: kirjuta, et vanemate pärast:)). Sageli rõõmustavad naiivsed vanemad oma laste paksuse üle. Mõningatel juhtudel ulatub see paksus priskuseni, mis sisendab hirmu selle sõna tõelise sisu taipajale.
Inimorganism teeb tohutuid jõupingutusi, et kasutuid rakke kontrolli all hoida ja sel eesmärgil paigutab ta neid keha erinevatesse kohtadesse - kätesse ja jalgadesse, lõua alla, kõhu nahaalusesse, tuharate piirkonda jne. Juhtub aga, et mõnel sellisel rakul õnnestub kontrooli alt vabaneda, kogukonnast eralduda ja sanud iseseisvuse, alustada individuaalset elu ning ohjeldamatut paljunemist.
Üsna sageli tuleb organism tekkinud olukorraga edukalt toime ja grupeerib kasutud rakud mingisugusesse ühte kohta, hoides ära nende leviku üle kogu organismi. Sellisel juhul tekib nn "healoomuline uudismoodustis" ehk healoomuline kasvaja, mis ei anna harusid (metastaase) erinevatesse kehaosadesse ega kasva eriti loomsete valkude rasvumise tulemusel. Vastupidist nimetatakse "pahaloomuliseks uudismoodustiseks" ehk lihtsalt vähiks.
Tingimata tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et toidu keetmine pole ainuke toiduainete toiteväärtuse kadumise põhjus, ka valge jahu ja riis on kahjulikud toorelt süües....
Tavaline mägirohi ei ole lehmadele ega lammastele täiuslikuks toiduks. Loomad, kes teevad oma evolutsiooni läbi metsikutes tingimustes, toituvad üheaegselt rohust, lehtedest, puu- ja aedviljadest. Loomade hulgas, kelle toitumisellu segab end inimene, võib mõnikord märgata ka haigestumisi. Eranditult rohust toituvate loomade organid on allutatud samadele ohtudele, mis inimese omadki.
-----
Keedetud toitu ja ravimiteraapia eelistele viitavad õpetlased sarnanevad kommersantidele, kes on sulgenud oma silmad miljonite ja kasvavate võlgade ees ja rõõmustavad ainult kopikaliste kasumite üle. ...Vaadakem, milliseid edusamme ja saavutusi on tänapäeva tsiviliseeritud inimesel, kes usub oma kasulikesse avastustesse kulinaarias ja meditsiinis, võrreldes paljude erinevate loomaliikidega. Vatamata päästvale asjaolule, et inimene on kõige täiuslikum olend maa peal, on ta haiguste küllusele ikkagi vastuvõtlikum mis tahes teisest Jumala loomingust.
Pärast seda, kui inimene oli avastanud vitamiinid, oleks tulnud pöörata tähelepanu asjaolule, et samad kõige vajalikumad koostisosad hävitatakse toidu keetmisel ja koos sellega hävib ka inimene ise. Oleks viimane aeg teha lõpp sellistele enesetapuoperatsioonidele ja tuntud toiduainete terviklikkuse hävitamisele. Aga keedetud toit on ju nii ahvatlev, et taolisi katseid peetakse reformistlikeks. Toidumõnumaanid ja nende teadus on neid vangi võtnud.
Kas on suuremat rumalust: algul omaenda kätega põletada ja kaotada, teha haigeks, seista haua äärel ja alles siis teha enda päästmiseks lootusetuid katseid eksitavate vahenditega. Me  ei tohi unustada, et kasulikud ained ei piirdu üksnes nende 40-50 vitamiiniga, mis teadlased on avastanud. Tegelikult on neid tohutu hulk ja nende kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest omadustest ei ole isegi tuhande aastaga võimalik õiget pilti saada.
Kujutame ette, et teadlastel on kõik need ained juba kindlaks tehtud.

Veel üks koht, kus on ka saksa keelne raamatu variant ja retsensioon inglise keeles.
http://armenia-felix.do.am/load/5-1-0-48

Taimedes leiduv hea kolesterool

Eile lugesin Ohio Ülikooli jm teaduslikku materjali taimedes oleva hea kolesterooli kohta. Siinkandis paljud püüavad kaitsta loomse toidu tarbimist väidetega, et mingi osa kolesterooli peaks inimene ikka saama. Maailm loodi täiusliku toiduga kõigile. On selge, et taimedes on olemas kõik inimesele vajalik.  Teadlastel on olnud kehvad mikroskoobid, laboriseadmed ja mis seal salata, ka kehvad teadmised. Mida päev edasi, seda enam avastatakse uusi aineid, uusi vitamiine ja tehakse korrektuurid oma teadustöödesse. Sestap ikkagi - vali omale toit oma lõhna- ja maitsemeele järgi. Töötle seda võimalikult vähe ja sul on olemas kõik vajalik.

Kui taimed sisaldavad nii valke, süsivesikuid kui rasvu, siis peavad nad sisaldama ka kõike muud. Kolesterool on taimedes -  näiteks rohelistes lehtedes. Miks me siis seda ei tea. Sest seda on seal nii vähe.

Taimes on ikka kolesterool ja teda on just sellises koguses ja sellise kombinatsioonis, et sellest on inimesele piisavalt ja mitte kahjulikus koguses.


Vaat hakkabki välja tulema - taimedes ongi kõik olemas. Ka oomega 3 ja 6, ka kõik vitamiinid sh B12 aga paljud neist on nii vähestes kogustes, et siiamaani ei ole seda lihtsalt kindlaks tehtud. Küllastunud rasvad on praktiliselt kõigis taimedes, kuid ainult pähklites on neid rohkem. Samas ikka just sellises proportsioonis, mis on inimkehale ohutu ja kasulik. Seal kus on rasv peab olema rasva üks komponent - kolesterool. Seal kus on rasv on oomega 3 ja 6 ja 9 ja ka D vitamiin. See tähendab, et taimedes on kõik alged olemas, muidu ei saa neid ka loomades olla. Kõik on kõiges olemas aga kogus ja proportsioon on kas inimesel kahjulik (liigne loomne) või kasulik (taimne).

Loomses massis on kolesterooli liiga palju. Meie teadlased ütlevad, et teatud kogus kolesterooli on vajalik, kuid loomses toidust tuleb ikkagi vale proportsioon - seal on vastupidi taimedele.

Ma loen, et 1kg õlis on 200mg kolesterooli. See on väga väike kogus, kui arvestad et kilo õli saab näiteks 100kg taimsest massist. 1 kg lihast, munast piimast tuleb seda tunduvalt rohkem - 5000mg. Taimes (terviklikus) on siis ca 50 mg kilo kohta. 1000x vähem.

Taimed sisaldavad umbes 250 sterooli, millest leivnuim on sitosterool - see on kolesterooli liik, mida leidub lehtedes. Sitosterool on (very low-density lipoprotein (VLDL). See on see kolesterool, mida toodab meie maks ja mis on raviks rinnavähile, prostata vähile, juuste kaotusele.

Pildimaterjali põhjal:
Kolesterool toodetakse maksas ja seda tuleb kehasse loomse toiduga:



Taimne kolesterool sisaldub taimes raku membraanides, steroidhormoonides

Cholesterol molecule

Sitosterool - taimedes olev kolesterool                            progesteron molekul - female hormone



Testosterooni molekul - male hormone


Tabelid, kus on võrdlus on siin
http://melpor.hubpages.com/hub/Believe-It-Or-Not-Plants-Also-Contain-Cholesterol

Allikad
http://www.biosci.ohio-state.edu/~vgopalan/file/7B.PDF
http://www.plantcell.org/content/12/6/853.full.pdf+html

esmaspäev, 30. jaanuar 2012

A. Aterov toortoitumine

Vene keeles saab raamatut lugeda internetist (nagu alati on vene keeles kõik üles riputatud aga eesti keeles aja taga) http://siroedenie.vargin.ru/ater/tit.html

Mina ei olnudki varem lugenud:. David Wolfe nimetab seda Aterovi raamatut parimaks toortoidu raamatuks, mis eales kirjutatud. Aga toidulisandite osa on Wolfel vist vahele jäänud:). See selleks:)

Ma ei ole kindel kas eesnimi eesti keeles on nüüd õige kirjapildiga:
Aršavir Ter-Avanesjan (venes tuntud kui Aterov elas 1898-1990), kirjutas raamatu "Toortoitumine" armeenia keeles, mis tõlgiti ka inglise keelde ja maht üle 500lk. Eesti keelne variant on 141 lk.

Aterov kirjutab (tuletan meelde, et ilmus raamat juba 1960 aastal):
Toored taimsed toiduained peavad saama inimesele ainsaks toiduks. Kogu maailmas levinud keedetud toiduainete söömise harjumus peab lõppema ja igaveseks. See on looduse vaieldamatu nõue. Keedetud toidu söömine on inimkonna ajaloos kõige koledam barbaarsus, mida ei ole seni teadvustatud ja mille ebateadlikkuse ohvriks on iga inimene.
See tõde sai mulle selgeks, kui ma pärast 18 aastat kestnud vaevalisi otsinguid veendusin, et minu 10 aastase poja ja 14 aastase tütre surma põhjuseks oli mittelooduslik ebanormaalne toitumine. Tohutu hulk meditsiinilisi uuringuid, mis viidi läbi nii Iraanis kui ka Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis, ei võimaldanud diagnoosida nende haigust; arutu koguse ravimite tarbimine, millega neid intensiivselt toideti, viis nad traagilise lõpuni. Min lapsed surid pideva mürgistuse ja kõikide organite hävimise tagajärjel, mille põhjustasid mittelooduslik toit ja mürgised ravimid.
Mul õnnestus tungida meditsiini saladustesse ja näha selle häid ning halbu külgi. Mind ei ahvatlenud arstikssaamise perspektiiv ega rahateenimine. See ei olnud minu eesmärk. Ma tahtsin oma lastele tagasi anda nende tervise, aga hiljem, pärast nende surma, juhtis mind põletav soov jäädvustada nende mälestus, andes jõukohase panuse inimkonnale.
Peale selle oli mul meditsiini saladustesse tungimiseks veel üks põhjus: tegelesin täiesti uue süsteemiga (iseõppimine), mis oli vaba koormavast programmist. Ma ei ole kunagi olnud mürgitatud näivast protsessist, mida propageeritakse meditsiiniteadusena, või mingitest teistest muinasjuttudest ravimite väljamõeldud edu kohta. ... Peale selle ei unustanud ma korrakski, et vaatamata miljonitele diplomeeritud arstidele ja Nobeli preemia laureaatidele on tsiviliseeritud inimene jäänud rohkem kui mis tahes loomariigi esindaja erinevate haiguste ohvriks. ...
MA EI KULUTANUD OMA AEGA HAIGUSTE SÜMPTOMITE, RAVIMITE ANNUSTE EGA NENDE LÕPUTULT KEERULISTE VALEMITE MEELDEJÄTMISELE, millest praktikas harva huvitutakse, sest ma ei kavatsenud astuda eksaminaatorite ette ega kaitsta teaduslikku kraadi. Vastupidi, niipalju kui oli võimalik, pühendasin oma aja paljude teadusharudega tutvumiseks ja uurisin kõige mitmekesisemaid allikaid...
18 aastat kestnud hoolika töö tulemused olid esitatud töös, mis koosnes kahest osast: esimese maht oli 568lk ja ilmus 1960 aastal armeenia keeles.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kaotanud siis 2 last tavatoiduga, kasvatas ta oma kolmandat last (tütart) eranditult toortoiduga. Tal tuli ka üle elada kohtuprotsess, mille algatasid arstid tema poolt propageeritava elustiili suhtes. Press jub tol ajal jälgis nende peret, kuna laps kasvas väga jõudsalt ning oli terve.

Aterov kirjutab:
Paljud kalduvad arvama, et inimene, kes on sajandeid toitunud kulinaarroogadest, on sellega niivõrd harjunud, et üleminek toortoidule on talle kahjulik. See on sama, kui väita, et mootor, mis on töötanud saastunud kütusel, ei suuda pärast enam puhtal kütusel töötada.
Esiteks mõned aastatuhanded on tühine aeg võrreldes paljude miljonite aastatega, mil inimese ja tema esivanemate areng kulges eranditult toortoidul. Seda, et inimene ei ole keedetud toiduga veel pöördumatult kohanenud, tõendab toortoidule üle minnes paljude haiguste kadumine ja seejärel organismi normaalne funktsioneerimine.
Tõsi, evolutsiooni seaduste kohaselt püüab inimene roogadega kohaneda, kuid mitte nii, nagu paljud oletavad. Rakkudes toimuvate keerukate protsesside ja nende spetsiaalsete funktsioonide korraldamine on võimalik tänu toidu üksikutele komponentidele, mis aga tule toimel kiiresti hävinevad. Järelikult keedetud toiduainetes, mis toidumaanide arvates on toitvad, puuduvad lodetud komponendid, samal ajal on aga toit küllastatud valkudest, rasvadest ja süsivesikutest, mida on rakkude vajadusest mitu korda rohkem.
Organismi rakud, milles pidevalt puuduvad toidu kõrgekvaliteedilised komponendid, mis peaksid kindlustama rakkude normaalset struktuuri ja arengut, aga ka spetsiifilisust, kas ei arenegi oma funktsiooni täitmiseks või kaotavad selle võime.
Pärast hulka võitlusaastaid saabub päev, kui miljarditest rakkudest väljub mandunud ja väärarengutega osa lõplikult rakkude kasvu piiravate mehhanismide mõju alt. Need rakud eralduvad kogukondlikust elust, muutuvad autonoomseks ja ahnelt ehitusmaterjali õgides - valke (eriti loomseid), rasvu, igat liiki lämmastikku, mis on normaalsete rakkude poolt hüljatud ja mida leidub ohtralt rakkudevahelises vedelikus  - paljunevad ja kasvavad tohutu kiirusega. Süsteemitult ja omavoliliselt moodustavad nad uue massi, uue moodustise, mis oma arengus allutab ja hävitab kõik enese ümber ja lõpuks saabub päev, mil ta on vallutanud looduse imelise loomingu - inimese organismi.
Selle uue moodustise nimi on vähk. See on keedetud toiduainete otsene sünnitis, elav tõend sellest, kuidas rakud on võimelised "kohanduma" inimese tarvitatud toidu koostisosade ehitusele...
Järgneb:) - ei jõua momendil rohkem.

neljapäev, 26. jaanuar 2012

Uued imetooted draakoniaastal - Vemma ja D-Lite3

Mis on IME? Kas see pildil kujutletu:


Või see:

Vaatame veel imetooteid. Imetoode on toode, mille pakend, pudel, tablett, pulber lubab imet st midagi liiga kiirelt, kohe, elustiili muutmata, hämmastavat tervist, super enesetunnet, suurt energiavoolu, maailma kõige rohkem sisaldavaid vitamiine-mineraale.
Imetoode on toode ja teda müüakse raha eest. Mida kiiremini selline toode langetab kaalu, vabastab sind mürkidest, laeb sind suure hulga vitamiinide-mineraalidega, annab energiat SEDA TOKSILISEM JA MÜRGISEM SEE TOODE SINULE ON. Energiapurse sellisest tootest näitab, et keha teeb jõupingutusi toksilisest sünteetilisest mittelooduslikust ainest vabanemiseks. Keha suunab suure hulga energiat kehasse tulnud võõrkeha elimineerimiseks. See, et sa tunned end kohe peale imetoote kasutamist energilisena ei ole märk tervisest vaid keha stimulatsioonist. Mingil hetkel stimulatsioon enam ei toimi ja keha taandub tasandile, mis on tervislikult nõrgem kui enne supertoote tarbimist. Hormoonsüsteemi stimuleeriv toime on kirjutatud ju  näiteks maca pakenditele, afrodiask - see tähendab inimkeeli: hoidke ometi lastest eemal ja endast ka. Need supertooted ja imetooted kaotavad väga ruttu oma mõju ja ostjaskonna. Ja seetõttu tuleb turule järjest uusi imetooteid, mille reklaamitegijate ees peab küll mütsi maha võtma. See, kuidas osatakse ühte ja sedasama nö ülimalt tervislikku aspekti välja mängida, on lihtsalt vapustav. Ja see toimib! Kui inimene saab selgeks ühe lisaaine negatiivsed tagapõhjad, siis uus toode haarab ta ikkagi endasse. Sest väärtusetu oled Sa inimene ilma toidulisandite, supertoitude, imepuhastajate, vitamiinijookideta. See väärtusetuse tunne on nii sügavalt juurdunud, et ühte toodet jättes, tuleb kindlasti võtta teine. M. Arnstein (Fruitarian) jookseb maratone ja märgib, et vesi paneb ta hommikul käima:). Ja sööb puuvilja. Kui teil on kodus vanu ajakirju, ajalehti või viitsite veidi otsida netis arhiivides, leiate palju erinevaid imetooteid erinevatel aastatel. Igal aastal tuleb uus sats. Veidi võrreldes on näha, et lubadused on samad - igal aastal uus toodetegrupp, mis siis: puhastab, langetab kaalu, taastab, annab energiat. Järjest looduslikumaks ja ökomaks läheb. Tegelikult on igal aastal uus narkootikum, stimulant, mis sind veel tühjemaks tõmbab või sõltuvuse tekitab. Me otsime kogu aeg mingit asendustoodet oma sõltuvusele. Sest kui seda ei ole, ei saa oma probleeme alla suruda, peita, eitada.

Kuna erinevad allikad pakuvad selleks aastaks uusi imetooteid  ja ma olen saanud erinevaid küsimusi, siis ma toon siia koopiad ühest kirjavajetusest. Algas see juba enne jõule, mil minu postkasti tuli sellise sisuga kiri (kirjaviis jääb muutmata ja vead ka):
"avastasin nüüd veelgi tõhusama variandi, kuhu kõhklematult investeerisin, sest kaotada pole siin midagi.  Iga päev toimuvad veebikonverentsid inglise ja vene keeles, selleks tulevad iga päev uued lingid üles. Huvi korral saadan vastavad lingid.
Kuna toimub nn salajane liitumine kuni 18. jaanuarini 2012, siis on praegu ülisoodne paati hüpata, sest enamus "võrguhaidest" on praegu kusagil palmi all lösakil ja võtavad vabalt.
Liituda saab järgmist linki avades: http://ncdsecretlaunch.com/kuldkitarr
Esimesena saab hakata tellima unikaalset patenteeritud ja 5000 inimesel katsetatud väga vajalikku toodet,
mida vajab absoluutselt iga inimene meie planeedil. Meis igaühes on vähemal või suuremal määral
kahjulikke ja tervist laastavaid ühendeid, toksiine, raskemetalle, millest tuleks vabaneda ja
puudu vajalikke elemente Mendelejevi tabeli järgi ja vaja taastada puuduolevad mikroelemendid, mida me enam toidust ei suuda omastada. D-Lite3 on on vulkaanilise päritoluga tseoliit, mis on eritehnoloogiate abil puhastatud, et olla maksimaalselt tõhus ja ohutu. Tootmisel kasutatakse 72 puhastuse etappi 22 päeva jooksul, millele järgneb nanotehnoloogiline ülipeenteks osakesteks purustamine, et meie organism saaks kätte kõik vajalikud mikroelemendid kogu Mendelejevi tabelist. Niisiis ühelt poolt aitab D-Lite3 välja viia kõik toksiinid ja raskemetallid ja teiselt poolt meile lisada kõik vajaliku. Kasutatakse D-Lite3 pulbrit klaasi vette puistatuna ja joogina. Kolmandal paketil 500 usd (ca 375 €) on kaasas ka vastav testi komplekt, mis
võimaldab testida organismis olevaid raskemetalle ja toksiine. Testides ennast enne ja peale D-Lite3 kasutamist ja on ehe isiklik tõendusmaterjal käepärast,kus puudub nn platseebo efekt. Tellimuse vormistamisel võimalik valida 3 paketi vahel:
Option #1. $99.99 Retail Pack
- Includes 60 individual D-Lite3 Stick Packs
Option #2. $249.99 Retail & Sampler Pack
- Includes 210 individual D-Lite3 Stick Packs
Option #3. $499.99 SPECIAL Founder Package
- Includes 300 individual D-Lite3 Stick Packs
- 1 Urinalysis Home Test Kit (to measure heavy metals & toxins)
- PLUS, 1 Share of our *Founder Bonus Pool (Only 750 Available)
NB! Lisandub transpordi hind: Kui veel pole Estonia, siis vali Germany (seal on Euroopa ladu)
*The Founder Bonus Pool is available for the first 750 members who purchase this package.
All Founders will share 1% of the total company BV that will be paid to each Founder FOR LIFE...
You will also be qualified at the GOLD rank for a full year! If you click on the join button and this product
is no longer available then it has been sold out.
Once we sell all 750 founder packages the package will be replaced with a $425 package called the "Wellness Pack"
NCD Wellness on alustanud nn esimese ringi salajast tegijate registreerimist, hoolimata suurest jõulurahust.
Enne ametlikku eelavamist 2x15 maatriksi tippu saamine, olgu kliendina või võrguehitajana, see on erakordne
võimalus. Maatriksi täituvuselt tuleb kindlasti nii palju lisatulu, et unikaalseid tooteid tasuta saada.
Väga head tasud tulevad 10 erineva boonusliigi pealt ja igaüks on ju milleski tugev..."

Kuidas kõlab? Suurepärane - just see mida sa vajad.
Need maatriks tüüpi või käsimüügi salajaste ja nii kasumlikke müüjate gruppe on ju palju teisigi . Kyäni on sama tüüpi ja sellest olen ma ka pikalt blogis kirjutanud. Olen neid veel saanud vaatamiseks - VEMMA näiteks - täpselt sama skeem, täpselt sama kasumisüsteem. Raha teenimiseks jah muidugi - aga teiste inimeste tervisega pole siin küll ABSOLUUTSELT midagi tegemist. See, kes oma elustiili ei muuda - seda ei aita mitte ükski IMETOODE. Imetoodet ei saa toota, kuna see on loodusseadustega vastuolus. Loodus näeb ette isikliku vastutuse ja isikliku pingutuse inimese poolt - alles seejärel võib loota imele. Ime sünnib juhul kui sa teed imesid, mitte ei joo neid pudelist sisse.
5000 inimesel katsetatud toode??? 5000 on teaduslikus mõttes haledalt vähe ja kui kaua on siis inimkatseid läbi viidud? 30-40 aastat annab normaalse tulemuse. Tavaline petukaup käib paari aastaga.

Eritehnoloogiatega puhastatud toode on ilmselgelt elutu, sünteetiline, kontsentreeritud. Ainus mida ta pakub on stimulatsioon närvisüsteemile või hormoonsüsteemile st piitsutab inimese saastunud ja väsinud keha üles - tagajärjed on ettearvamatud ja teadmata. Soov müüa tehases TOODETUD toodet looduse poolt loodud inimesele on näidanud 100 aasta jooksul (mil tootmine järjest arenenumaks muutub) läbipõrumist. Kes on konkreetsed isikud selle TOOTE taga? Tõenäoliselt viib see medikamentide suurtöösturiteni. Salajasus ajab lausa narma - kui on salajane, siis kohe kindlasti tasub uurida tagamaad - miks peaks NII PUHAS ja HEA asi olema salajane. Kuuseokas-nõges-savi jps sinu koduaia pinnasest sisaldab piisavalt kõike mida puhastusprotsessiks vajad.
Selleks, et paremini mõista TOODETUD IMETOODETE tagamaid tasub kindlasti läbi lugeda Judit De Cava raamat "Absolute truth about vitamins anda antioksydants" või muretseda Päikesetoidu kodulehelt konspekt "Vitamiinid".

Müüja vastus: Kõige esimene, vanem, suurem, ilmselt ka kõige arukam tseoliitide igapäevane kasutaja oma puhastamiseks on planeet Maa. Ajab naerma?

Mina arvan: Maa ei puhasta ennast ühegi pudelikeses oleva laboritootega.

Müüja vastus: Looduslikud tseoliidid ei ole laboritoode ja eelnimetatud variant D-Lite3 ei ole pudelikeses ka, lihtsalt paberis. Küll aga on pudelikeses David Wolfe poolt tutvustatav variant. Ja tseoliitide toime on üle pakendist. David Wolfe tutvustab toodet "Immune Detox Zeolite". Selle toote autor on sama mees, kes D-Lite3-l. Üks on vedel, teine pulber. Vedelat tseoliiti ei ole tegelikult olemas, tseoliit on mineraal, tahke. Vedel tseoliit on tseoliit ülipuhtas destilleeritud vees.

Otse maast võetud tseoliidid tuleb puhtaks "pesta", sest nende poorid on täis. Nagu üldjuhul muu, mis maa seest võetakse ja suhu pistetakse, puhastatakse. Kui tseoliitide poorid on täis, siis nad ei puhasta, sinna lihtsalt ei mahu. Kui ämber on täis, siis on ta täis, valad tühjaks, saad uuesti kasutada...
Tseoliidid ei ole midagi uut, neid on kasutatud aastasadu, ja ikka puhastatult. Imerohi ka ei ole. Ta ei ravi midagi ega kedagi. Ometi on ta ainus toimiv looduslik vahend näiteks kiirituse või radiatsiooni kahjustuste puhul. Tšernobõli katastroofi järgselt puistati tseoliite helikopteritelt tuumareaktorile, Jaapanis samamoodi ja lisati toidule jne. Raskemetallide jääkide ja muude toksiinide all kannatavad tänapäeval paljud inimesed. Eesmärk oli informeerida inimesi sellisest võimalusest.
Pean David Wolfet üheks maailma asjalikumaks ja kompetentsemaks spetsialistiks. Tervislik toitumine ei pruugi olla piisav selliste haigusnähtude puhul, mille põhjustaja ei ole vale toitumine vaid näiteks raskemetallid. Olen nõus Wolfega, et olulised on nii tervislik toitumine kui ka vajaduse korral detoksifikatsioon...Oleks tore kui toortoituja ei oleks "toorkäituja". Seega, kui tahate samamoodi jätkata, siis tehke seda ilma minuta... Ükski mürk pole mürgisem kui mürgine mõte... Ja mõtteid tseoliidid ei puhasta...


Ma pean siia vahele pistma veel midagi David Wolfe kohta. Tore mees, mulle tema raamatud meeldivad aga jumalaks ma teda ei pea.  Tasub vahet teha, selles, mida Wolfe ütleb toitumise kohta ja  selles, mida Wolfe ütleb toodete kohta, mida ta ise toodab ja müüb. Kui tooteesindajana räägib ta oma toodetest. Kui osake loodusest räägib Wolfe siiski midagi muud. Wolfe märgib näiteks oma raamatus, et inimese õige toitumisviis on paljaste kätega: st süüa seda, mida sa ilma abivahenditeta saad süüa. On ilus näide raamtus, kus ta koos sõbraga sööb arbuusi, paljaste kätega, ilma lõikumata. Tseoliiti Sa paljakäsi ei söö - hambad ei luba, keha ei taha. Puhastab Maad - eks kindlasti. Aga inimest? Ja kui saastunud mõtteid tseoliit ei puhasta, siis kas teda on üldse vaja?

Minu vastus:  Raha eest müüdav inimest imeliselt puhastav toode on mulle tükk aega olnud kui punane rätik härjale. See ei ole vastulause müüjale vaid müüdavale tootele. Ära samasta ennast selle tootega.  Kui tegemist on müüdava tootega (ja see on ju müüdav toode) siis tasub olla tähelepanelik - ma ei ütle ka, et ärge ostke. Kuid arutlege - ega puhastaja ju ei aita, kui elustiil muutmata jääb. Ja ei ole ka teada kas puhastajat on vaja, kui elustiil korras on. Liiga tugeva puhastatud puhastaja sissejoomine ei pruugi olla üldsegi mitte hea. Ja kui Sina seda toodet müüd, ära tunne solvumist vaid võta seda kui võimalust selgitada oma klientidele mõlemat poolt. Parim müüja on siiski see, kes suudab ausalt ka negatiivse välja tuua. Mina kui potentsiaalne klient küsin sinu käest rohkem ja tahan teada:

1. See on siiski toode, ta on pakendis, läbinud 72 puhastusetappi 22 päeva jooksul. Minus tekitas segadust selline lause : The zeolites have been combined with a proprietary rice wine vinegar extract and specific B-vitamins in a blend of essential nutrients that enhance the detoxification process and create a super-charged detoxification supplement,* specially formulated to facilitate excretion of accumulated toxins from the body*. Kas ma saan siit valesti aru? Öeldakse ju selge sõnaga, et D Lite3 tseoliit on kombineeritud riisivieiniäädika ja vitamiinidega. + on lisatud, et tseoliit ei ole mitte ainult puhastatud vaid ka aktiveeritud, mikroosakesteks lõhustatud - Our zeolites go through a 22 day, 72 step cleaning, activating and micronization process that no other zeolite on the market has gone through. Kuidas saab see olla LOODUSLIK - nafta ka on jah looduslik. Järelikult poes müüdav šampoon on taimne ja looduslik, lihtsalt see looduslik taim on olnud miljon aastat tagasi, momendil on see šampoon tehtud naftast...mis on taimne. No ma ei tea. Looduslik on see, mida sa palja käega loodsest võtad - lõhustamata, mikropuhastamata - ühtki masinat läbimata.

Kui sa pesed pesu 72 korda 22 päeva - mis jääb järgi. Kui sa ennast pesed 72 korda 22 päeva järjest. Mis jääb järgi. Kindlasti jääb palju järgi, kui looduses ei eksisteeri nii puhast mikroosakesteks lõhustatud tseoliiti - siis kas pole loodus tark. Miks me tahame loodust muuta, lõhustada. Kõik vitamiinitabletid näiteks on ka ju püüd teha konsentreeritud puhastatud ainest - ja ometi see puhastatud aines ei toimi. Maast võtan ma õuna üles ja pühin vastu seelikut puhtaks. Minu hambad on võimelised seda töötlema ja minu maitsemeel on valmis selle vastu võtma. Maa puhastab ennast tseoliidiga - Maa on suur ja tugev - minu sisemus on niivõrd õrn. Maa võib võta kivi, mina vajan võibolla vett. Minu sees toimub terviklik eluprotsess - toode forsseerib keha tegema midagi sellist, mida ta muidu ei teeks. Keha puhastab ennast kogu aeg, iga hetk - nüüd valad talle super puhastaja peale ja sunnid kiirendatud korras puhastuma. See võib olla nii halb kui hea. Kui kraanikausis on plekk siis sa nuustikuga nühid seda ütleme umbes 1 tund. Kui sa valad sinna sortsu mr Properit (ega ma ei tea kas see on õige asi) siis saad pleki ära no 5 minutiga. San tehnik võib aga öelda, et ei ole parem, sest see konsentreeritud puhastaja on nii tugev, et tekitas kraanikausi sisse mikropraod. Säravvalge ja ülipuhas kraanikauss kestab vähem.

2. Mulle meeldis ka kunagi maja näide - väga meeldis. Et maja sa ju puhastad aga ennast seest ei puhasta. Vaata mis saasta koguneb. Tänaseks ma ei ole kindel, et maja ja minu sisemus on sarnased. Tegelikult ju ei ole. Minu sees on nii õrnad koed, mis vajavad väga hoolikat lähenemist. Minu sees elab nii palju erinevaid organeid, rakke, baktereid - rakkudes keeb elu. Sool näiteks võib mao limaskesta armistada, kuid samas jämesoolt seestpoolt vanast katust puhastada. Ma pean sisse jooma enda puhastamiseks kivimi - mida ma looduses oma kätega teha ei saa. Ma ei saa teda paljaste kätega puhastada ega jahvatada. Lapsed söövad küll savi ja liiva, seda ma arvan igal pool. Loodus on pannud selle igale poole. Tseoliite mitte.

3. Kasutatakse juba aastasadu - on sul kogemusi, oled sa rääkinud nendega, kes on mitu põlve kasutanud. Kas saaks need materjalid üles panna. Kindlasti on olemas ka ametlikud materjalid selle kohta, et tseoliite kasutatakse Jaapanis toidu sees - palun viita sellele materjalile. Kui see aitab tugeva kiirituse saanud inimesi siis on väga oluline teada mis juhtub siis, kui inimene ei ole nii kiiritatud. Meie siin ei ole tugeva saastatuse all ja aines, mis tugeva saastatuse korral võib olla rohi on madala saastatuse korral kahjustav. Looduse tasakaal on õhkõrn. Kuidas kasutatakse seda Jaapanis - kas puhastatud ja lõhustatud, vitamiinidega rikastatult või kuidagi teisiti.

4. Kas sa tead seda teaduslikku uuringut, mis väidetavalt on läbi viidud - ma tahaks seda lugeda, ka see oleks väga vajalik üles riputada.


Jah alati on raskelt haigeid ja suuri traumasid läbinud inimesi, kellele võib selline toode olla  vajalik. Inimene kes on haiglas või täiesti murdunud - temal ei ole aega muuta oma elustiili. Aga meile kõigile hädavajlik toode? Ma kahtlen selles.

Muidugi on veel üks suur dilemma. Ma tõepoolest ei tea, kuidas inimkond edasi läheb. Kas lähevad edasi need, kes jäävad looduse juurde või need, kes muutuvad tehnilisteks-robotlikeks. Ma ise arvan, et Maa, loodus, inimesed on üksteisega seotud. Loodusseadused toimivad üsnagi rangete piiride raames.
Ja kui ma loen, et katsetatakse võimalusi elada kapslis ja süüa ainult sünteetilisi ümmargusi/kandilisi/lapikuid pille, siis tekib nõutus. Võimalik, et tehnokraatsed inimesed jäävad elama ja loodusest eraldutakse.
Kui Sa usud tehnokraatia võidukäiku, lase käia. Kõik need imetooted on Sinu jaoks. Võimalik, et elad palju kauem. Robotina.

Vemma - midagi Kyäni kanti:



Vaadake ainuüksi B12 lisandit tsüanokobalamiini näol ja lugege veelkord B12 postitust siin blogis varasemalt...

Kui palju sisaldab 2 untsi Vemmat vitamiine ja mineraale: sama palju kui 55 munas, 9 avokaados, 5 suures kartulis, 62 untsis juustus, 61 tassis tomatis. Oh ma ei suuda - milleks nii palju, milleks???? Keha ei võta seda, keha ei taha seda, kehas ei imendu see. See ei ole looduslik, see ei ole toit, see on toidulisand-ravim-konsentraat-stimulant


Teeni Vemma müügi pealt, eks muidugi. Ära ise jooma hakka...


Ja kui ilus reklaam - millised mahlased puuviljad, mis maitsvad, kasulikud, külgetõmbavad. Miks ometi suure toidupoed panevad oma vaateakendele puuviljade-marjade pilte. Miks plastpudelitele kleebitakse ilusad puuviljavärvilised pildid. Miks Jäätiste-kommide peal on pirnide, viinamarjade, maasikate pildid. See tõmbab inimest ikka veel, see paneb lapse käe sirutama. Mille poole ta sirutab - selle ilusa loodusliku pildi peale. Midagi sinus mäletab. Võimalik, et varsti enam mitte.


Võibolla on ime hoopis igapäevane, lihtne ja teda on palju:

teisipäev, 24. jaanuar 2012

Robert Cheeke - kulturist ja vegan

Veel üks Cornellist meelde jäänud spordimees.
Kes luges allpool intervjuud Richard Blackmaniga võib nüüd saada veel ühe võrdluse. Pange tähele, et täiesti loomulikult, ainult puuviljadega saad sa üles ehitada lihaselise keha, mis aga ei ole eriti suur ehk macho. Kui sportlane soovib enamat, siis ta viib oma keha tasandile, mis enam tema loomulikule struktuurile ei vasta. Seetõttu tuleb tal võtta menüüsse konsentreeritud toit. Konsentraat aitab tal tõsta lihasmassi, hoida seda. Paljud pildid, mis väga võimsa kehaehitusega vegan sportlastest ringlevad ei tähenda seega, et taimetoitlasest sportlane ei tarbi mingeid lisandeid. Liha söömine ei ole lihasmassi puhul üldse oluline, oluliseks taimtoidu puhul muutub valgu konsentraat. Ja tegelikult lisandid ongi selleks puhuks, kui sa nõuad oma kehalt enamat, kui loodus on talle andnud.
Vapustav kulturist ikkagi:), et teada, mida taimedega teha annab

Robert Cheeke – kulturist ja vegan



Intervjuu Robert Cheeke’ga, vegan kulturisti ja „Vegan Bodybuilding and Fitness“ presidendiga.

Miks sa tegid valiku hakata veganiks?

Ma kasvasin üles Oregoni osariigis, kus talus elades olid paljud farmiloomad ühtlasi ka minu lemmikloomadeks. Olen alati armastanud loomi ja neist lugupidanud ning juba varases eas tundsin muret nende hea käekäigu pärast. Siiski juhtus see alles 8.detsembril 1995 mil ma otsustasin liha tarbimisest loobuda. Mu vanem õde Tanya korraldas sel ajal meie koolis Loomade Õiguste Nädala. Austusest õe vastu, kes on alates 15 aasta vanusest vegan otsustasin, et selleks nädalaks saab minust vegetaarlane. Ma osalesin loengutel, kuulasin ettekandeid, lugesin kirjandust loomade halva kohtlemise kohta ja vaatasin videosid tööstuslikest farmidest ja loomkatsetest. See nädal, mil minust sai vegetaarlane, on kestnud nüüdseks juba viimased 12 aastat ja jätkub ka täna kui söön 13 aastat veganina ainult taimset toitu. 10 kuud peale vegetaarlaseks hakkamist sai minust vegan. Saatuse irooniana tuli mul endal organiseerida Loomade Õiguste Nädal minu enda koolis Corvallis’es Oregonis kaks aastat pärast seda kui olin lõpetanud loomse toidu söömise. Koolis tegelesin aktiivselt ka keskkonna alase teadlikkuse tõstmisega tegelevas grupis nimega „Students for Peace through Global Responsibilities“ (SPGR). Tegelesin kaua aega aktiivselt veganismi propageerimisega ja teen seda siiani oma kehakultuuri firma kaudu. Mul on õnnestunud vegan kulturismi tutvustada maailmatasemel suuremates ajakirjades ilmunud artiklite kaudu, teleülesastumistes, oma vegan-kehakultuuri alase dokumentaalfilmi ja oma viie erineva internetilehekülje kaudu.

Mulle meeldib olla vegan ja teada, et minu mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale on positiivne. Mul on rohkem energiat kui enamusel, keda ma tean ja haigused ja väsimus külastavad mind äärmiselt harva. Ma söön äärmiselt laia valikut naturaalseid ja orgaanilisi toite, kust ma saan palju energiat ja valku, mis hoiavad mu keha rasvaprotsendi madala, luud tugevad ja mille abil saan kasvatada kvaliteetset lihast. Ma usun, et loomsete saaduste vaba toitumine on üks parim asi mida igaüks oma tervise ja keskkonna heaks teha saab.

Mis vahe on veganil ja vegetaarlasel?
Veganid hoiduvad kõikidest loomsetest toodetest, kõigest mis on saadud loomsest toorainest, mistõttu on veganism sageli moraalne või eetiline valik. Veganism pole ainult toitumuslik eelistus vaid kaastundlik ja vägivallast hoiduv elustiil ( või nii vägivallatu, kui võimalik). Vegetaarlased väldivad liha söömist ja vegetaarlus on enamikule neist pigem tervislik kui moraalne või eetiline valik. Vegetaarlased kasutavad tihti nahka (materjali) ja teisi loomatööstuse kõrvalsaadusi ja ei tunne nii suurt muret sarnaste probleemide suhtes, nagu näiteks loomkatsed. Enamusele vegetaarlastest on nende valik tingitud toitumiseelistustest. Vegetaarlased, kes tahavad oma elustiilist eemaldada kõik loomsed tooted, hakkavad veganiteks.


Kui palju valku on igapäevaselt vaja selleks, et omada sellist keha, nagu sul endal?

Üldine standard sportlastele on tarbida 1 gramm valku kehakaalu iga naela (1 nael = 453,59237 grammi) kohta. Kulturistide ja teiste puhul, kes soovivad kehamassi kasvatada on see standard 1,5 grammi valku kehakaalu iga naela kohta. Kui süüa kogu päeva jooksul mitmekesiselt ja järjepidevalt, siis on seda valgukogust lihtne ära tarbida. Enamus inimesi saavad toidust rohkem valku, kui neil vaja on, kuid ma usun, et jõusportlased vajavad igapäevaselt rohkem valku kui tavainimene keskmiselt.

Kuidas sa saad vajaliku koguse valku liha tarbimata?

Pööran valgule erilist tähelepanu ja minu peamisteks valguallikateks on kanep, riis, hernes, soja, tempeh, pähklid, oad, läätsed, teraviljad ja ka mitmekesine pulbrite- batoonide valik, sealhulgas ka täisväärtuslikud asendus-eined, mis kõik kokku teeb 100-300 grammi valku päevas. Tavaline päevakogus on minu jaoks erinevaist allikaist kokku 180 grammi valku. Näiteks sojatoode tofu sisaldab tavaliselt 10-20 grammi valku ühe portsjoni kohta. Sojal on kõrgeim P.D.C.A.A.S. ( Protein Digestibility Corrected Amino Acid Score ehk valgu omastatavuse korrigeeritud aminohappe näitaja ) koefitsent 1.0, mis on palju kõrgem kui näiteks veiselihal. (tõlkija märkus: veiselihal on see näitaja 0.92)

Võib kindlalt öelda, et kanep on üks parimaid valgu allikaid. Põhjuseid on mitmeid: ta sisaldab täielikku valku, mis sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid; ta on aluselise reaktsiooniga; sisaldab rikkalikult klorofülli; sisaldab vajalikke rasvhappeid ja üldse väga palju toitaineid. Kõigele lisaks kasvatatakse kanepit kõige jätkusuutlikumatel meetoditel, mida arvestades võib tõesti väita, et valguallikana on ta vaieldamatult parim. Tihti räägitakse valgu puhul erinevatest kombinatsioonidest, mis moodustaksid täieliku valgu. See on kõikide elutähtsate aminohapete kogum. Kombineerides selliseid valguallikaid nagu kanep, riis ja hernes, tagab see võimsa aminohapete profiili suurendatud biomehhaanilise efektiivsuse, seedimise ja imendumise tarbeks. Kõrge valgusisaldusega toitumisel olles on väga oluline juua piisavalt vett, sest suur valgukogus võib nii maksale kui neerudele koormav olla. Vee joomine aitab keha organitel edukalt töödelda suuri valgukoguseid. Lisaks kõrge valgusisaldusega toitudele söön ma märkimisväärses koguses puuvilju ja rohelisi köögivilju, ning alati kui võimalik proovin süüa toortoitu ja/või orgaanilist e. mahetoitu. Toortoidu valguallikateks on pähklid, seemned, vetikad, brokoli, spinat, erinevad kapsalised ja teised köögiviljad, mis kõik on ühed suurima potentsiaaliga ja kõige kasulikumad valguallikad, mis üldse maa peal saadaval.

Kulturistid on enam vähem alati tuginenud lihale, kui oma esmasele valguallikale ja valku on omakorda laialdaselt käsitletud kui tähtsaimat aspekti kulturistide toitumises. Enamus inimesi arvab, et kulturistid peavad tarbima suuri lihakoguseid selleks, et kasvatada lihaseid ja saada suuremaks ja tugevamaks. Liiga palju on neid, kes ajavad valgu ja liha omavahel segi ja mõtlevad, et liha on ainuke saadaval olev allikas. Taimedel põhineva toitumisega on niisamuti võimalik saada suureks ja tugevaks, ning selle tõestuseks leidub piisavalt palju musklis vegetaarlasi- ja vegan-kulturiste. See on tõepoolest võimalik ja isegi päris lihtne saavutada. Teil on võimalik näha paljude vegan-sportlaste profiile siin saidil: http://www.veganbodybuilding.com/.

Robert Cheeke before and after
Missuguseid teisi toite sa sööd?

Suurema osa minu toidust moodustavad puuviljad hommikul; valguallikad nagu pähklid, proteiinijoogid ja –tahvlid vahepaladena; rohelised köögiviljad, oad, tofu ja teised valgu ja kaloririkkad toidud lõunasöögiks; valikuliselt puuvilju, köögivilju, ube, kaunvilju ja teravilju õhtusöögiks. Tavapäraseks õhtusöögiks võib olla näiteks köögiviljadega läätsesupp, aurutatud või toores brokoli, tofu ja pruun riis. Kartulid, tempeh, oad ja pähklid kuuluvad samuti minu põhitoiduainete hulka ja neid tarbin samuti tihti õhtusöögi ajal. Tavaliselt joon vett nii enne kui pärast söögikorda, kuid õhtusöögi puhul võib lisanduda ka soja- või mandlipiim või naturaalne puuviljamahl. Söön ka palju võileibu ja burritosid, sest nad on tihked ja neis leidub palju kaloreid ja valku, mis on mulle kui kulturistile tähtis.

Puuviljad on kindlasti minu lemmiktoit. Eelistan süüa rohkem toortoitu, kuid naudin ka sooje toite. Kaldun eelistama orgaanilist toitu ja olen õppinud palju tervikliku toitumise kohta (whole food nutrition) kohta oma sõpradelt Brendan Brazier’ilt ja Tonya Kay’lt, kes on professionaalsed vegan sportlased ja ühtlasi ka kaastegevad minu dokumentaalfilmis Vegan Fitness Built Naturally.

Milliseid toidulisandeid sa võtad?

Kui mul on väga kiire ja pole aega süüa valmistada, siis võtan Vega 100% taimse kogu toidukorra asendaja. Vega on minu jaoks kiire ja lihtne viis saada kvaliteetseid toitaineid. Selle toote on loonud Brendan Brazier, professionaalne Raudmehe triatleet ja vegan sõber. See sisaldab paljusid minu lemmiktoiduaineid, näiteks nagu kanep, hernes, linaseemned, riis, chlorella ja maca. Mulle meeldib eriti see, et ta sisaldab viite erinevat kvaliteetse valgu allikat, mis tagab hädavajalike aminohapete tasakaalustatud valiku. Enne trenni ja pärast seda ampsan ka Vega energiabatoone, mis on toorkvaliteediga, et saada lisatõuge. Kuna need on ühed optimaalsed toitumisallikad, siis hoian nad alati käepärast isegi siis, kui mul parasjagu kiire pole.

Nagu ülalpool mainitud tuleb meeles pidada, et kõrge valgusisaldusega dieet võib maksale ja neerudele koormav olla, mistõttu on oluline juua palju vett. Kui võimalik joon ma üle ühe galloni päevas (1 USA gallon = 3,78 liitrit), et aidata kehaorganitel suuri valgukoguseid töödelda. Taimse valgu puhul on tore see, et ta on palju kergemini seeditav ja paremini imenduv kui loomne valk, mis tähendab organismi jaoks vähem tööd ja annab samas kehale suuremat toitainelist tulu. Ühtlasi soovitan süüa väiksemaid eineid sagedamini selleks, et lihased oleksid alati „laetud“ ja toidetud, mis tagab parimad võimalused taastumiseks, kasvuks ja soovitud eesmärkide saavutamiseks.

Kui tihti ja kui pikalt sa treenid?

Igalt poolt võib leida erinevaid viise, kuidas treenida- erinevaid treenimispõhimõtteid ja tehnikaid, millega ühtesid ja samu eesmärke saavutada. Igal ühel on oma stiil, kuid ma räägin siin kulturismis ja fitnessis enamlevinud stiilidest ja ka minu enda isiklikust lähenemisest treenimisele. Programmid on erinevad olenevalt sellest, mida keegi tahab saavutada. Näiteks treenimine kehamassi suurendamiseks nõuab sinult suuremate raskuste tõstmist vähemate kordustega ja pikemaid puhkeperioode seeriate vahepeal.

Esimene asjana on vaja paika panna eesmärgid, ehk see, mida sa tahad oma fitness treeninguga saavutada.

Olenevalt eesmärkidest, otsustad mitu päeva nädalas sa soovid treenida.

Minu jaoks ongi eesmärk kulturism, kuna tegelen sellega professionaalselt ja see määrabki ära selle kuidas ma treenin. Tõstan raskusi viis korda nädalas, töötades iga päev erineva lihasgrupiga. Minu nädalane treeningukava näeb välja umbes selline: esmaspäev- rindkere, teisipäev- selg, kolmapäev-puhkus, neljapäev-käed, reede-jalad, laupäev-õlad, pühapäev-puhkus. Viis päeva nädalas raskustega töötamine on efektiivne ja annab võimaluse ka puhata peale kahte või kolme järjestikust tugeva trenni päeva. See on ka lihtsam kui neli päeva nädalas, sest viie päevaga töötad iga päev eraldi läbi kõik peamised lihasgrupid ega pea kahte lihasgruppi, näiteks õlgu ja käsi, ühel päeval omavahel kombineerima.

Paljud atleetvõimlejad treenivad raskustega kuus päeva nädalas, kuid ma ei soovitaks seda naturaalse kulturismiga tegelejatele. Keha vajab ka puhkust ja aega taastumiseks. Ma isegi ei töötaks raskustega rohkem kui neli päeva järjest. Professionaalidel võib see õnnestuda ilma tagasilöökideta, kuna nad on selle alaga tegelenud 10-15 aastat ning teavad kuidas nende keha reageerib treeningule. Tavaliselt kasutavad nad ka erinevaid aineid, mis aitavad lihastel taastuda ning kiiremini kasvada, kui neil, kes ei kasuta selliseid aineid. Olen ka ise proovinud tõsta raskusi kuus päeva nädalas, ning vaatamata sellele, et saavutasin mõningaid suurepäraseid tulemusi, oli mul ka kolm vigastust ning olin tihti ületreenimisest kurnatud. Treening raskustega viis päeva nädalas koos kahe puhkepäevaga sobib mulle hästi, seepärast jätkan hetkel niimoodi kuna arvan, et see on kõige efektiivem lähenemine neile, kes tegelevad naturaalse kulturismiga.

Treeningsaalis veedetud aeg on tähtis tegur. On ka palju müüte, nagu treeniksid kulturistid kaheksa tundi päevas selleks, et sedamoodi välja näha, nagu nad näevad. See on täielik jama ja naeruväärne ettekujutus. Kui pikema ajaga saavutaks rohkem, siis veedaksime võimlas 16 tundi päevas, kuid asi pole siiski selles. Raskustega trenni jaoks on parim ajaline kestus 60 kuni 90 minutit. Selle ületamisel võib tulemus olla juba ebaproduktiivne. Fitness treeninguid, nagu jooksmine, jalgpall ja korvpall võib teha ka pikema aja jooksul. Raskustega treenimisel pannakse lihastele ja liigestele suur koormus. Ligikaudu tunniajalise treeningu järel väsivad nad ära ja võivad takistada edasist arengut.

Kuidas sa treenid?
Enne trenni minekut on mul juba plaan valmis, millist lihasgruppi treenida.

Treenides kannan spetsiaalseid spordipükse ja särki, sest niimoodi püsin soojas ja ka vigastuste saamise oht on madalam. Alustan alati kümneminutilise soojendusega. Esimesed viis minutit kasutan tavaliselt stepperit, et tekiks higi eraldumine või teen valikuliselt teisi soojendusharjutusi, et lihaseid treeninguks ette valmistada. Järgmised viis minutit tegelen soojendusega sellele lihasgrupile, millega kavatsen töötada. Seeriad on kerged, umbes 20 kordusega, millele järgneb selle lihase venitus, millele keskendun. Kui soojendus ja venitused on tehtud, siis olen ma valmis alustama põhitreeninguga. Minu treening on iga kord erinev. Ma ei tee nädalast nädalasse samu rinnalihaste harjutusi või iga kord sama arvu kordusi ega kasuta samu raskuseid. Vahel kasutan põhiliselt kange, teinekord hantleid ja vahel trenažööre või kaableid. Lisaks sellele on valikus erinevad asendid, tasapind, kaldpinnad, erinevad harjutustehnikad (supersets, drop sets, pyramids) ja muud variatsioonid tegelemaks üha ja sama lihasgrupiga. Ma treenin suure intensiivsusega, puhates seeriate vahepeal 30 kuni 90 sekundit, olenevalt harjutusest. Tavaliselt treenin üksi, aga mulle meeldib ka koos partneriga treenida.

Milliseid harjutusi soovitaksid neile, kes ei võistle, kuid soovivad ennast hästi tunda ja head välja näha?
Soovitaksin inimestel valida kogu-keha-treening. Keskendudes põhiliselt sellele, võib programmi kaasata ka vastupidavustreeningu raskustega ja kardiovaskulaarse treeningu. Põhiline on astuda esimesed sammud, olla järjekindel ja oma eesmärgid teoks teha. Toimi vastavalt oma harjutuste programmile ja ole järjekindel, siis toimub ka kohanemine ja areng ning sind saadab edu. Treeninguga alusta tasa ja targu ainult paaril päeval nädalas, suurendades seda edaspidi kuni viie päeavani nädalas raskuste treenimisel.


Milline on su lemmikharjutus?
Mul on terve hulk „lemmik“-harjutusi. Nende hulke kuuluvad: lamades surumine, surumine negatiivse kaldega, harjutused kangiga, surumised jalgadega, küünarvarte kõverdamine hantlitega, kükid ja kõik seljalihaste harjutused. Edu võtmeks on „suur kolmik“: kükid, pingilt surumine ja kangitõste. Kui sa ei saa neid harjutusi vigastuste tõttu teha, siis vali sellised, mis treenivad samu lihaseid, pingilt surumise asemel näiteks rinnalihaste surumine trenažööril või hantlitega; kükkide asemel jalgadega surumine ja väljaasted; kangi asemel Good Mornings’id, keretõsted või muud valikseeriad.

Milline harjutus meeldib sulle kõige vähem?
Mul polegi selliseid harjutusi, mis mulle kõige vähem meeldiksid. Kunagi olid selleks väljaasted, aga ka need pole tegelikult hullud. Pean ütlema, et kardiovaskulaarne treening pole mu lemmik. Eelistan sellele raskustega treenimist.

Kas enamasti valmistad ise endale süüa või lased seda kellelgi teisel teha?
Olen olnud vegan juba üle kümne aasta, aga ma ei valmista toitu! Mulle pole söögi tegemine kunagi eriti huvi pakkunud, olgugi, et kunagi kooli ajal ma veidike üht-teist küpsetasin. Mu toanaaber valmistab hulgaliselt süüa, mistõttu söön tihti seda, mida ta on valmis teinud. Elades Portlandis, Oregonis, käin tihti ka vegan toite pakkuvates restoranides, mida siin leidub üle mitmekümne. Kui ma üldse midagi ise valmistan, siis on see midagi hästi lihtsat, nagu näiteks kartulite, riisi või jamsi valmistamine.

Mis on su lemmik köögivili?
Brokoli, kartulid ja spinat on mu lemmikud, kuid mulle meeldivad ka paljud teised.

Milline köögivili meeldib sulle kõige vähem?
Sellist mul polegi. Ma pole näiteks suur jääsalati fänn.

Kuidas sul kulturismi võistlustel läinud on?

Alates 2008 aasta talvest olen võistelnud seitsmel kulturismi võistlusel.
Minu esimene võistlus oli aastal 2001 ning sellest ajast saadik olen võistenud. Tavaliselt võistlen üks-kaks korda aastas ja mõnikord olen võistlemisest terve aasta eemal. Nendest seitsmest võistlusest olen olnud paar korda esimesel või teisel kohal, kaks korda kolmas ja neljas. 2005 aastal võitsin INBA Northwestern USA Natural Bodybuilding Overall Novice Championship’i ja olin INBA World Natural Bodybuilding Championship’i esikohapretendent. Olen võistelnud Kalifornias, Oregonis ja Washingtonis. Hetkel planeerin vaheaega ja võimalik, et naasen võistlustele alles 2010. Tegelen „National Speaking Tour“-i ja teiste dokumentaalfilmidega, mis hõivab kogu mu aja. Treenin siiski endiselt ja olen praegu suurem kui eales varem.

Kas sa tarvitad või oled kunagi tarvitanud steroide?

Ma pole kunagi tarvitanud steroide ega olnud nende tarvitamisest huvitatud. Ma usun, et nad on ohtlikud ning, et neid peaks vältima.

Robert Cheeke on Vegan Bodybuilding & Fitness’i asutaja ja president, ning peab loenguid ja korraldab presentatsioone kogu maailmas. http://www.veganbodybuilding.com/

VITAMIIN B12 - kordamine on tarkuse ema

Kordame ikka ja jälle üle vana, et hoida ennast sattumast taaskord sund- või stampkäitumise ja -mõtlemise radadele.


Niisiis B12. Olen tänulik kõigile neile, kes mulle ikka ja jälle kirjutavad, et küsida B12 kohta. Nii ma olengi iga natukese aja tagant taas materjale läbi lappamas, leides jälle midagi, mis minu arusaamisi looduse terviklikkusest tugevdab. Nii ka nüüd.

Olen varasemalt oma blogis B12-st pikalt kirjutanud http://www.paikesetoit.ee/vitamiin-b12-paris-algusest-ja-kuni-lopuni-valja/
, vitamiinilisandite algtõed on aga kirjas vitamiinikonspektis, mida saab lugemiseks minult tellida.

Samas on üks selle asja juures muidugi üks oluline “aga”. Minult on küsitud ka, kas ma olen teinud vereproove. Ei, ma ei ole ja ma ei leia ka, et peaksin terve olles ennast torkima, et saada ühe paberilehe ühe minevikuhetke numbritega, millel antud hetkega enam midagi tegemist ei ole. Ma ei ole haige ja ma ei usu juba ammu enam vereproovidesse, üksikutesse vitamiinidesse, imetoodetesse, müügistrateegide ajupesusse. Ja kui ma ei usu, siis ei aita mind kahjuks ükski tablett ega süst. Vereproov sisaldab numbrit ning seda võrreldakse siis kellegi teise numbriga. Paljud neist numbritest on loomanumbrid (animal units), paljud haigete inimeste numbrid, paljud oletatavad numbrid, paljud lihtsalt mingi suvalise kogumi keskmine numbrid. Sa ei tea, kelle numbriga sinu numbrit võrreldakse. Vähem-rohkem-liiga vähe-liiga palju. Ja juba oledki mures ja annad oma sõrme kuradile ehk toidulisanditootjale, arstile ja terapeudile, kes saavad sind kohe ravima ja tervendama hakata.

Võimalik, et saada teada oma number, peaksid tegema vereproovi päeval, mil tunned ennast tõeliselt energilise ja tervena. Seda ilma stimulantideta. Vereproov tasuks võtta nii hommikul, lõuna ajal, kui õhtul. Enne ja pärast sööki. Noorkuu, täiskuu ja vana kuu ajal. Igal aastaajal. Ja nende võrdlemisel paned sa kokku oma numbrid. Kui tunned ennast halvasti, siis teed vereproove samuti mitmeid ja asud võrdlema. Sobiks Sulle?

Sa oled mures oma B12 taseme pärast, kuid see mure on tekitatud ju kunstlikult, kas pole? Kuidas sa üldse tead midagi B12-st? Sa loed. Sulle räägitakse. Mingil hetkel võtad selle info vastu, tunnistad tõeseks ja hakkad selle järgi elama. Saad ühe sundmõtte juurde. Ammu enne B12 avastamist (1973) elasid Maal veganid, toortoidulised, üldse mittetoidulised, ja nad elasid ja surid, sünnitasid ja rõõmustasid, nutsid ja kannatasid. Maal on alati elanud taimtoidulisi ja ka täna on neid, kes elavad ilma lisanditeta. Huvitaval kombel tehti B12 defitsiit kindlaks mitte veganite, vaid lihatoiduliste seas.

Kemikaalitööstus on väga huvitav fenomen – on üks tehas, sealt tuleb väga palju kemikaale, neid annab oamavahel segada ja purki panna. Inimese kehale sobivat vitamiini purki panna ei anna. Aga sellest ei ole midagi, valmistatakse üks komponent, mida annab panna. Oluline on nüüd tekitada  purgi järgi vajadus. Inimene saab teada, et ta on ebatäiuslik, tal on midagi puudu – see on iga ASJA müügistrateegia põhipunkt. Sul on puudu pann, külmkapp, pesupulber, antibakteriaalne seep, B12, kookosrasv, tseoliiti sisaldav puhastaja – mida iganes. Igal juhul vajad sa midagi, et sa oleksid OK. Sel aastal vajad just neid tooteid ja järgmisel aastal tulevad juba uued hädavajalikud kaubad. Ja sa ostad purke, milles on tootmisest tekkinud jääkkemikaalid, mida ei ole kuhugi panna. Nad kahjustavad tugevalt loodust. Seega on tootjate mõte geniaalne, need jäägid saab pressida tabletiks ja sina sööd nad sisse ja maksad rahagi. Tootjad on rahul, et nad ei pea maksma prügimaksu. Riik on rahul, et tootja ei topi oma jäätmeid kuhugi metsa vahele.Inimesed on rahul, et neil on midagi osta ja sisse süüa. Kõik on rahul, kas pole:). Iive on meil siinkandis ikka negatiivne? Maal ongi palju rahvast.

Ma olen materjale otsides leidnud enda jaoks päris hea nõuande. Võib-olla isegi väga hea: kui sa muretsed oma B12 taseme pärast, võta palun toidulisand ja hakka seda tarvitama. Muretsemine on üks asi, mis näitab usu puudumist ja kui usku ei ole, tuleb defitsiit igal juhul. Pealegi on see väga hea vabandus selle jaoks, et sa oma toitumist muutma ei peaks. Kes tahakski?

Kui sa aga ei ole mures, kui sa usud looduse terviklikkust, siis ei ole sul vaja võtta ühtegi toidulisandit. See on väga lihtne.

Veganitel on madalam B12 tase kui lihatoidulistel – jah.

Veganitel on madalam kolesteroolitase kui lihatoidulistel – jah.

Veganitel on madalam kaal kui lihasööjatel - jah.

Veganitel (ja mittesuitsetajal) on madalam nikotiinitase kui suitsetajatel – jah.

Lihasööjatel on madalam foolhappe tase kui veganitel – jah.

Lihasööjatel on madalam C-vitamiini tase kui veganitel – jah.

Lihasööjatel on madalam karotenoidide tase kui veganitel – jah.

No võta sa siis kinni, kelle järgi sa mingit taset muutma hakkad.

Kui lehm hakkab sööma loomset toitu, siis tema B12 tase kindlasti paraneb. Kuid lähiajalugu näitab meile, et sel juhul hakkavad lehmad põdema hullu lehma tõbe. Tõstame taset, tõstame kaalu, kiirendame kasvu ja lõpuks lükkame buldooseritega kokku miljonid elusad vasikad ja paneme nad põlema. See oli ju mitte nii ammu. Miks UK-s on 6 miljonit veganit? Nad nägid seda televisooni vahendusel…

Üks sekretär kirjutab ühes foorumis:

“Minu bossil on B12 defitsiit (tal on muidugi muud defitsiidi- ja tervisehädad ka – vaatasin tema „rohukotti” ja ta võtab umbes 16 erinevat ravimit ja lisandit iga päev). Ta sööb tavalist lääne-tüüpi liharikast toitu...”


Veganite hulgas on väga palju neid, kes võtavad mingit lisandit. Ka lihasööjate hulgas on lisandivõtjaid, kuid veel rohkem ravimisööjaid. Olgu selge, et ka lisand on ravim ja sellena  tuleb seda käsitleda.

Üks uuring näiteks toob välja, et 22% 2. grupi diabeetikutest on B12 defitsiidiga: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19734399?ordinalpos=9&itool=EntrezSystem2.PEntrez.Pubmed.Pubmed_ResultsPanel.Pubmed_DefaultReportPanel.Pubmed_RVDocSum

Siit läheksin ma järeldustega veidi edasi – lihatoiduliste seas on diabeetikuid protsentuaalselt palju enam. Mis omakorda tähendab, et ainult lihasöömine diabeedi puhul ei päästa kedagi B12 defitsiidist. Tõepoolest - söötke aga diabeetikule liha ja keelake puuviljad…

Itaalia doonorite uurimisel selgus, et ainult 16-24 protsendil doonoritest oli piisavalt B kompleksvitamiini, sh B12. Ja Itaalia doonorid nagu itaallased suuremas osas ei ole taimetoitlased. Seotud liigvähese puuvilja- ja aedvilja tarbimisega. Vitsa väärt värk – neil on, aga nad ei söö. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22209740

Ja on ridamisi muid haigusi, mille korral esineb B12 defitsiit ja üsna suure protsendiga – ülekaalulised, rasvunud maksaga, dementsed, psühhiaatrilised haigused, aneemiad, mõned vähiliigid. Ja nende haiguste põdejad on ju enamjaolt kõik liha söövad inimesed. Kui keegi selle eest palka maksaks, siis ma istuksin ja loeksin neid uuringuid B12 kohta (üle 7000 uuringu andis otsing) aga tõenäoliselt tühi vaev – leida võib väga vastukäivat infot.
Räägitakse palju aneemiast. Brasiilia on maailma nr üks lihasööja (ka üks suurimaid tootjaid). Brasiilias on maailma kõige rohkem diabeetikuid. Kui me teame, et aneemikutel on B12 defitsiit, SIIS MAAILMA KÕIGE SUUREMAD LIHASÖÖJAD ON KÕIGE SUUREMAS B12 DEFITSIIDIS.





Nii et mina ei näe B12 ja liha söömise vahel mingit seost. Kuidas sellega oligi:

tõde on tõde ka siis, kui mitte keegi seda ei usu. Vale jääb valeks ka siis kui kõik seda usuvad.

Mis saab siis kui sa oled mures oma mure pärast? Sa tead, et tõenäoliselt ei vaja sa B12 lisandit, aga kõik sinu ümber räägivad sulle vastupidist. Kui sa tahaksid rohkem teada või ületada endale pealesurutud raamid, siis loe näiteks, mida kirjutab dr. Vitrano. Minul endal võttis muretsemine mure pärast päris palju aega, kohe mitu aastat. Nüüd on see kadunud ja väga kerge olla.

Üks märkus veel. Kui on tulnud läbi elada raske trauma, operatsioon, on lood keerulisemad. Vägivaldne lõikamine, rebenemine, lööb keha loomuliku süsteemi sassi. Sel ajal võivad testid näidata äärmiselt ebaloomulikke või arusaamatuid numbreid. Keha võib olla suuteline taastama tasakaalu kiiresti või aeglaselt. Vahel on vaja teda aidata, kuid äärmiselt ettevaatlikult.

Dr Vivian V. Vetrano, PhD kirjutab järgmist:


Mõtle uuesti: vitamiin B12

Ei ole olemas sellist asja nagu B12 defitsiit, isegi mitte 100% toortoidu veganil. Ei ole mingit vajadust süüa mulda, loomseid toite või võtta toidulisandeid.

Bakter toodab seda meile ja metaboolselt kasuliku ja vajaliku B12 vorm on töötlemata värskes taimses toidus sh ka pähklites ja seemnetes. Niiöelda B12 defitsiidi tegelik probleem on kahjustatud seedesüsteem ja toitainete imendumise häired, mitte vitamiini enda defitsiit.

Vitamiin B12 koensüüme on leitud pähklites, seemnetes ja kõigis levinud rohelistes lehtedes, puuviljades ja paljudes aedviljades. Kui ma söön näiteks 100 g rohelisi ube, peeti, porgandit ja herneid, saan ma pool nö nõutavast B12 koensüümide miinimumist, et hoida seedimine ja imendumine normaalsel tasandil. Rodale‘ raamatus „The Complete Book of Vitamins” lk 236 leiame: „ Nagu te teate, kutsutakse B-vitamiini kompleksvitamiiniks seetõttu, et erinevalt ühest vitamiinist hõlmab B-vitamiini kompleks suurt hulka omavahel seotud vitamiine, mida leidub peamiselt samades toitudes.”

Vähe avaldatakse materjali selle kohta, et B12 tootmiseks vajaliku bakteri allikaks on suu – hammaste ümbrus, ninaneel (nasopharynx), mandliteümbrus, keele allosa ja ülemine bronhhilimaskest. See allikas on kusjuures piisav vitamiin B12 tootmiseks ka täistaimetoitlastele, arvestades seda, et nende vitamiinivajadus on väiksem kui lääneliku dieedi tarbijatel.

Ma olen uurinud B12 väga põhjalikult. Ja leidnud, et biokeemikud jt toiduga seotud teadlased või need, kes kirjutavad toitumisest, kasutavad B12 terminit valesti. B12 nimetatakse tsüanokobalamiiniks, samas see vorm ei ole keha poolt omastatav/kasutatav. Tsüanokobalamiin on peaaegu kõigis B12 sisaldavates toidulisandites. Kui räägitakse vitamiinist B12, räägitakse enamikel juhtudel semisünteetilisest B12 (tsüanokobalamiin), mis on loomsetes kudedes ekstraheerimise protsessis saastunud mürgise tsüaniidiga. Ekstraheerimisprotsessis kasutatakse süsinikku ja süsinik, ühinedes lämmastikuga, moodustab keskmiselt mürgise ühendi tsüanokobalamiini, mida siis nö teadjad mehed kutsuvad vitamiiniks B12.

Tavapärane meetod vitamiin B12 eraldamiseks hõlmab endas aine kuumutamist happelises keskkonnas, lisatakse tsüaniidiioon, lisaks valguse toime. Selles protsessis konverteeritakse koensüümid tsüanokobalamiiniks (Ülevaade: Füsioloogiline keemia, Harper, Harold A., Lange Medical Publications, New York, 1977, lk L81. Samuti viited kobalamiini kohta: Biokeemia ja patofüsioloogia, Wiley. N. ja F. Sicuteri, New York, 1972.). Vitamiinilisandite tootmisel lisatakse tootmise protsessis tsüaniid, kuna süsinikku ja lämmastikku vajatakse suurte molekulidena, nagu nad esinevad looduslikes vitamiinides. Lisaks on see vaja eraldada B12 fermenteeritud vedelikust ja maksa homogenaatidest.

On teada kaks vitamiin B12 koensüümi, mis on imetajate kudedes metaboolselt aktiivsed: 5-deoksüadenosüülkobalamiin ja metüülkobalamiin (metüül-B12). Valguse käes eraldamisel läbivad need kaks koensüümi fotolüüsi ja hävivad. Seda naturaalset B12 on leitud ainult taimedes ja loomades ning see on ainus vorm, mida võib nimetada koensüüm B12-ks.

Kui loomale või inimesele antakse tsüanokobalamiini, eemaldab keha tsüaniidi, kuna see ei ole kasutatav koensüümina ning on toksiline. Seejärel koobalt, mis on tsüanokobalamiini osa, võib reageerida teiste ainetega, mis ei ole toksilised ning tegelikult võib uuesti tekkida vitamiin B12 koensüüm, mis on nüüd keha poolt kasutatav. Naturaalselt esinevad B12 koensüümid on labiilsed ja lagunevad kergesti.

Kaalium võib kehas reageerida tsüanokobalamiinis (nö vitamiin B12-s) oleva tsüaniidiga ja moodustub toksiline kaaliumtsüaniid (KCN). Kaaliumtsüaniid on mürgine ühend, mida kasutatakse fumigandina (mürk, millega hävitatakse kahjureid). See on üks põhjusi, miks keha kaitsemehanismid püüavad tsüanokobalamiini vormis B12 väga kiirelt eemaldada - 24 tunni jooksul on enamus (90%) toidulisandiga saadud tsüanokobalamiinist elimineeritud.

Kobalamiinide nimed, mida moodustatakse kehas või laboris, on: 1) hüdroksokobalamiin, kui sisaldab hüdroksüülgruppi (OH) ja 2) aquakobalamiin, kui on seotud veega. Kobalamiin võib samuti kombineeruda selliste anioonidega nagu nitrid lämmastikust, kloorist, väävlist. Need ei ole keha poolt kasutatavad. On kaks aktiivset koensüümi, mida kehas moodustatakse, kui tsüaniid on 5-deoksüadenosüülkobalamiinist välja võetud - adenosüülkobalamiin ja metüülkobalamiin. Probleem on, et tsüaniid on väga toksiline ja teeb paljud inimesed haigemaks, kui nad seda olid enne toidulisandi võtmist.

Tsüanokobalamiin on igas B12 sisaldavas toidulisandis (ka imikutoidus, rikastatud hommikusöökides, purgitoitudes) seetõttu, et ta on substantsina püsiv ja tema tootmine maksab vähe. Kuid see substants ei ole keha poolt kasutatav. Ja kui kehas on piisavalt energiat, jõuab kega tsüaniidiga tegeleda – st eemaldada ja muuta kahjutuks ning kasutada seejärel järgijäänud komponenti, et toota vajaminev vitamiin. Peamine, mida inimesed peale tsüanokobalamiini sisaldavat toidulisandit võttes tunnevad, on stimulatsioon. Tsüaniidi toksiline efekt vallandab kehas suure koguse energiat, et mürk elimineerida ja see lollitab inimesi – paneb nad uskuma, et nn „toidulisand” toimib nende ravijana. Veel enam, kui nende vereproov näitab kõrgenenud B12 taset, siis see näitab tegelikult ainult tõusnud tsüanokobalamiini hulka veres. B12 kasutatavad vormid on hoiul rakkudes ja ei ole avastatavad jooksva vereproovi käigus. Veretestid on sageli ebatäpsed ja nagu enne märgitud, elmineeritakse kehasse viidud tsüanokobalamiin 24 tunni jooksul.

Vaadates kõike seda terviklikkuse seisukohalt, võib öelda, et mitte ükski vitamiin B12 teraapia ei aita kaasa nn taastumistele või defitsiidi taseme paranemisele. See võib ainult peita sümptomid, pakkumata mingit edasiminekut tervises. Kui inimesed märgivad, et nende näilised B12 vaeguse sümptomid on paranenud tsüanokobalamiini sisaldavate toidulisanditega, siis nad eksivad. Nad ei saa keha poolt kasutatavaid B12 koensüüme ja nende kehad on sunnitud tegema suurt tööd, et tsüaniidi kahjutuks muuta. Selline lisatöö kehas stimuleerib, kuid samas ka raiskab närvienergiat. Kuna inimene ei ole üles leidnud oma probleemide tegelikku põhjust, toimub hoopis see, et tervis muutub halvemaks, mitte paremaks.

Kokkuvõtteks, veganite ja tortoiduliste toidus on piisavalt B12 koensüüme. Peamine põhjus loomulike kobalamiinide defitsiidile on suutmatus seedida, imendada ja võtta toidust ja soolestikust kasutusse erinevaid kobalamiine ja seda eriti gastriidi ja gastroenteriidi korral. Imendumishäirete põhjuseks on tavajuhul seedetraktihäired ja need on patoloogidele teada juba aastatest 1800. Defitsiidi korral tuleb üle vaadata kogu oma elustiil ning kohandada see ELUSA olendi vajadustele.

Naturaalsete B12 koensüümide imendumine võib toimuda suus, kõris, söögitorus, peensoole ülemises osas samuti nagu ka kogu ülejäänud seedetraktis. Kusjuures see protsess ei nõua sisemist fakorit nagu nõuab tsüanokobalamiin. Koensüümid imendatakse difusiooniga limaskestades.


pühapäev, 15. jaanuar 2012

Olgu Sul ainult üks jumal korraga - toitumisteadlase roll.

Jumala nimesid ja vorme on teadupärast väga palju. Peaaegu igaühe jaoks on midagi. Toitumises ei ole pilt sugugi erinev - toitumisteadlaste arv on suur, toitumisspetsialistide oma veelgi suurem. Kahjuks neist enamik teab väga täpselt, mis Sulle hea on.


Mind ärgitas veidi allpool oleva artikli kommentaaris esitatud küsimus ja väide:”...toitumisteadlased ütlevad, et muna ja piim on kasulikud…”. Kas sa tõepoolest sööd muna ja piima sellepärast, et toitumisteadlane seda kasulikuks peab – ausalt? Mille järgi sa valid omale välja toitumisteadlase – kas oma isude või teadlase välimuse või tema tuntuse/tiitlite/raamatute järgi? Kas on olemas mingi piir, millest alates sa toitumisteadlast enam ei kuula? Teadlane ütleb, et söö sõnnikut, see on kasulik! Kas sa veel järgiksid teda, kuulaksid ja kuuletuksid? Vaata oma kapid läbi, vaata poeriiuleid – kaudselt võib küll öelda, et päris suur hulk on seal just nimelt sõnnikut.

Colin Campbell PhD märgib, et Teaduste Akadeemias on omavaheline konsensus ainult 2%. St et sajast targast mehest arvab ühtemoodi ainult kaks… Ja peale aastakümneid tehud tööd võib üks teadlane muuta oma arvamust ja soovitusi kardinaalselt. Kui ta oma arvamusi muudab, on ta tõenäoliselt veel avatud ja mõtlev inimene. Kui teadlane 40 aastat ühte ja sama soovitab, tuleb endal tähelepanelik olla. Nobeli preemia laureaadidki on avalikult tunnistanud, et nende kunagine teooria või töö on olnud ekslik. Louis Pasteur muutis oma seisukohti veel surivoodil. Meie siin kuuleme vähe, kuid USA avalikkus teab palju enam kümneid aastaid kasulikuks peetavate ravimite fiaskot. Täna soovitas arst seda sulle ravimint, aga juba järgmisel päeval korjati sama ravim müügilt kui äärmiselt kahjustav ja ohtlik aine.

Minu kunagises ametnikuelus meeldis mulle väga üks ilus lause: „hinnates fakte ja tõendeid kogumis…”. See lause sobib toitumisinfo selekteerimiseks sama hästi. Väga sageli võetakse ajakirjast-ajalehest-loengust välja üks lause, üks soovitus ja ühendatakse see olemasolevate toitumisharjumustega. Tulemus võib toimida, kuid võib ka mitte. Päris sageli kasutatakse kombinatsiooni erinevate toitumisteadlaste programmidest – igast püütakse võtta meeldivaim ja kättesaadavaim/toimivam. Nii satubki üks inimene mitme erineva jumala teenistusse. Näiteks: head õlid+kala+täisteratooted+toidulisandid+roheline jook+kookossuhkur+kookosrasv+värsked juurviljad+puuviljad+maca+hapendatud piimatooted+himaalaja sool. Nimekiri võib olla palju pikem või ka palju lühem. Sellise valiku korral tekib kindlasti üsna lühikese aja jooksul mingi korratus ehk toitaineline tasakaalutus.

Iga toitumisteadlane on välja töötanud talle sobiva süsteemi ja kui süsteem toimib ka mõnede teiste peal, siis pakutakse see välja kui toitumispüramiid kõigile inimestele. Iga toitumisteadlase teooria juurde tekib suur hulk toitumisspetsialiste, kes seda süsteemi levitab. Juba siin tekib esimene lahknevus, kuna toitumisspetsialistid võivad oma teadmis- ja tegutsemishimust uurida ka teisi teadlasi ja võtta sealt mõned „kasulikud nipid” või soovitatud tooted kasutamiseks. Mõne aja pärast selgub, et need kasulikud nipid omavahel ei toimi. Sünergiat ei teki, tervist ka mitte. Tekivad hoopis probleemid – kel suuremad, kel väiksemad. Spetsialistid võtavad hädas juurde tooteid ja toidulisandite hulk Sinu menüüs hakkab suurenema: mineraalid, laktobatsillid, vitamiinid, superfoodid, seedefermendid, ensüümid jne, jne. Üks parem kui teine. Üks kallim kui teine…Sa oled taas samal teel, kus haige on sõltuvuses ravimitest. Ravimite asemel on vitamiini/mineraali vm tabletid. Vahet ei ole.

Unustad, kes Sa tegelikult oled ja kuidas maitseb inimtoit. Oled söömas maitsetut-mõru-kibedat toodet/sünteesi, kuna KÕIK viitab sellele, et see on Sulle hea. Seal on nii palju toitaineid, et ühest lusikast piisab 10 aastaks. Või vastupidi, igale maitsetule-mõrule, aga reklaamitud suurepärasele ainele segad juurde õli või rasva, suhkrut või soola, maitseaineid, praed või töötled eriliste pottide-pannidega. Ja näed, maitsebki hea, lõhnab ka. Ainult sinu seedesüsteem pikapeale vaimustust üles ei näita. Pigem vastupidi. Aga me surume selle seedesüsteemi maha – kui on valu, võtame rohtu, kui ei seedu, võtame ensüüme/fermente, kui kõht jääb kinni, on abi loota, kui vaja, opereerime mõne organi ära.

Diabeetikule öeldakse: ravimitega hoiad sa oma haiguse kontrolli all ja ainus, aga siiski mitte eriti oluline piirang on see, et ei saa süüa puuvilju. Dr McDougall kirjeldas ühte ravimifirma esitlust järgnevalt: Kõigile jagati nimekiri rohtudest, mida on vajalik kasutada. Ning vaja oli siis mitmeid suukaudseid ravimeid, ka insuliini. Siis kolesterooli langetavad ravimid, kaltsiumi kanali blokaatorid, ACE inhibiitorid. Alati on vaja võtta ACE inhibiitoreid, et kaitsta neere. Ja nii edasi, ja nii edasi. Lõpuks koosnes nimekiri 20 ravimist, mida hästi koheldud diabeetik vajab. McDougall märgib: Mõned neist, nagu näiteks vererõhuravim Norvasc, kaltsiumiblokaatorid on vägagi ohtlikud. Need suurendavad riski surra südamehaigustesse, rinnavähki, enesetappudesse, verejooksu. Veresuhkru ravimid, kolesteroolilangetajad, mõned kusihappe jaoks nagu Zyloprim, foolhape homotsüsteiini jaoks. Hiljaaegu avaldati kaks uut uuringut, mis näitavad, et see tõstab suremise riski südamehaigustesse 30%. Triglütseriide nagu nt 50-sendist Lopid’i patsiendile enam ei soovitata. Nüüd soovitatakse patsiendile aspiriini, mida nimetatakse Plavix, mis tõstab infarktiriski ja tekitab teisi probleeme. Aga uskuge - nad makasavad nende uuringute eest, mis ütlevad, et sinu keharasvale meeldib Orlistat ja peavalule on vaja Darvoset’i. Kehavaludele on vaja midagi, seedimisele on vaja midagi. Andke neile antatsiide. Kõhukinnisuse puhul andke Miralax’i, midagi veel kõhulahtisuse vastu ka. Ja siis nad lõhnavad kogu sellest suurest lihasöömisest nii halvasti, et te vajate päris palju deodorante. Ja üks oluline asi veel – kui patsiendid tulevad ikka ja jälle tagasi, heietavad ja kaebavad kogu aeg ning sa oled surmani tüdinud, iga kord kui nad jälle tulevad, siis paned nad antidepressante sööma, eks ole! Ja diabeetiku puhul selline suur ravimite hulk aitab tal kiiremini surra – aga vähemalt ei sure ta diabeeti.

Kes meil siis siinkandis tooni annavad? Kes on meie toidujumalad?

Prof. Patrick Holford, vanus paistab olevat salastatud
 – Glükeemilise indeksi/koormuse järgmine ehk veresuhkru taseme regulatsioon toiduga. Head õlid, kalakapslid, mahetooted: mahemuna, maheliha, suhkru asemel xylidol. Holfordist on Ben Goldcare oma raamatus „Bad Science” kirjutanud äärmiselt kritiseerivalt, samavõrd positiivselt kirjutavad temast jällegi kõik, kes toidulisandeid jumaldavad. Holfordi õpetust järgivad rohkemal või vähemal määral peaaegu kõik Suurbritannia treenitud toitumisspetsialistid. Holford ise on 50-miljardilise käibega toidulisanditööstuse aktiivne liige. Varasemalt HighNature firmamärgi nüüd BioCare sildi all müüb ta enda nö „parima kvaliteediga” toidulisandeid, mida on üsna arvestatav hulk. Holfordi jt toidulisandifirmade osanike puhul märkasin ka esimest korda, kuskohast tulevad artiklid, et puuviljas ei olegi enam näiteks C-vitamiini, aedviljas ei olegi enam B-vitamiini. Siitsamast. Ilma igasuguse teadusliku baasita avaldab populaarne toitumisteadlane artikleid, milles tehakse looduslik toit nii ainetevaeseks, et toidulisandi võtmine muutub ellujäämisel hädavajalikuks. Peab loenguid, kus kuulutab, et toit on parim ravim kui arstirohud ja samas müüb neid toidulisandi sildi all väga palju.

Holford, Jung, Mercola - kõik nad väidavad, et toidulisandid keemiakombinaadist on vajalikud. Campbell, McDougall, Graham väidavad aga, et inimene ei vaja lisandeid.

PhD R. O. Jung,  60 aastane
– kui paljud on rohelisest joogist saanud abi või tööd. On jahvatatud rohelisest toode ja teooria, mille kohaselt on aluselisus kehas kõige olulisem. Aluselisus on kõige suurem rohelises ning seda tuleb kehas iga hinna eest hoida. Selle hinnaks on, et sa loobud ka puuviljadest, mis on liighappelised. Kuid võtad menüüsse head rasvad, meresoola. Loomulikult on vaja rasva ja soola, et teha roheline ja maitsetu toit endale söögikõlbulikuks. Ja kuna looduslikult kõige vitamiinirikkam toiduaine puuvili elimineeritakse, on kindlasti vaja toidulisandeid, mis aitavad sul olla täiesti terve. Milliseid tooteid pakub pH tasakaal sulle tasakaalus püsimiseks, saad vaadata http://www.innerlightinc.com/EE/IL09_ShopCategories.aspx?ID=www

PhD prof. Colin Campbell 78 aastane

– taimedele tuginev tervikliku toidu (plant based whole food) teooria. Terviklik lõhustamata taimne toit. Ei sisalda õlisid, sünteesitud rasvu, valke või süsivesikuid. Ei propageeri soola ega toidulisandeid. Soovitab kaloraažist tarbida 7-10% rasva, 7-10% valku, 80% süsivesikuid. Märkis loengus, et inimesele on kasulik tarbida toitu nii naturaalsel ja loomulikul kujul kui võimalik. Loomset peab kahjustavaks degenereeriva toimega aineks. Taimetoitlane aastakümneid.

MD J. McDougall 65 aastane
 – praktiseeriv arst, viimasel ajal töötavad nad küll koos Campbelliga, kuid alustasid nad siiski erinevates kohtades ja teineteist ei tundnud. McDougallil, nagu Mercolalgi, on suur veebikeskkond ja suur hulk järgijaid. Elustiili muutustel, vähese rasva ja valgusisaldusega taimetoit. Ei toidulisanditele, ei õlidele. Taimetoitlane aastakümneid.

Prof. Mihkel Zilmer 64 aastane

Eesti enda suunanäitaja. Rasvarohket (25-30%) toitumist soovitav, „Söö päevas vähemalt 250 grammi puuvilja ja 250 grammi juurvilja. Söö nädalas 3–4 korda kala, sealhulgas ka rasvast kala, pruugi lahjemaid piimatooteid, söö linnuliha ja mune…Tasapisi tekivad rangel taimetoitlasel tervisehäired: kujuneb mõningate asendamatute aminohapete defitsiit. Kestva taimetoitluse korral ohustavad neid ka vitamiinide – eeskätt D- ja B12-vitamiini – vaegus ja nendega seotud haigused. Muidugi mitte kohe, kuid pärast 3–4aastast taimetoitlust (ainult taimset päritolu toiduaineid süües) kindlasti. Loomset osa meie toidus pole võimalik lõpmatult ära jätta. Kuid väga hästi saab selle katta ka piimasaaduste, kala ja munaga…Hommikul vajab organism kiiresti ja suhteliselt rohkesti toidusüsivesikuid. Süsivesikurikkad on kartul, leib, kuklid ja makaronitoidud.” Kuna ülalmärgitud prof. Campbellil ja McDougallil ei ole ikka veel kestva taimetoitluse tõttu tervisehäireid tekkinud, siis tuleb öelda, et võib-olla on 3-4 aastat siin ekslik number. Tahetakse äkki öelda 30-40 aastat? Dr Graham aga on ka 40 aasta juures palju tervem…igaljuhul ei klapi:).

Kas tasub vahepeal märkida Mai Maserit, kes kommenteeris taimetoitlust sõnaga "hullumeelsus" ja Kalju Paldise üldse mitte söömist sõnaga "huvitav".

MD Gabriel Cousens 70 aastane
– toortoidu suund. Algselt süsivesikutel põhinevat toitumist soovitanud, kuid hiljem heade õlide/hea soola/heade pähklite juurde jõudnud. Puuvilju diabeedi seisukohast vaatav ja magusat puuvilja dieedist elimineeriv. Kui puuviljad on läinud, siis loomulikult tuleb koheselt esile toidulisandid, kvaliteetsed õlid ja erilised soolad. Neid pakub Tree of life pood ka üsna palju. Taimetoitlane üle 40 aasta.

Dr Mercola – 58 aastane
ka mitte teadlane, kuid aktiivne ja populaarne. Samuti väga suur hulk toidulisandite purke-pudeleid. Mercola välistab dieedist gluteeni, soovitab vähemalt 1/3 toidust süüa kuumtöötlemata, süüa mahetoitu sh ka maheliha, vähendada fruktoosi sh ka puuviljadest 15g päevas, väistada kunstlikud magustajad, suurendada aedviljade osakaalu, juua palju vett, vältida transrasvu, tasakaalustada oomegad ja D-vitamiin, võttes lisandeid.

Dr Douglas Graham 59 aastane
– ka mitte teadlane. Pigem taimse toortoidu süsteemi 80-10-10 (80% süsivesikuid, 10% valku ja 10% rasva) õpetaja-praktiseerija. 80-10-10 juured tulevad Natural Hygiene teooriast, mida Herbert M. Shelton juba sajandi alguses suure eduga propageeris. Põhiliselt puuviljadel põhinev toitumine kaasab pehmed rohelised lehed, aedviljadest kurgid, tomatid, kabatšokid, selleri ja vähesel määral avokaado (1/3-1 tk päevas) või pähkleid (3-5 tk päevas). Ei kommertstoidule ehk purgitatud-karbitatud-pudelitatud toidule. Ei toidulisandeile. Ei supertoitudele. Ei rohkele veejoomisele. 30 aastat puuviljatoiduline 80-10-10 ja 40 aastat taimetoitlane.

Tegelikult ei ole ka toidulisand täpne sõna. See tekitab mulje näputäiest soolast või suhkrust, mida lisatakse toidu maitsvamaks muutmiseks. Täpsuse mõttes on toidulisand siiski ebakvaliteetset toitu täiendav ravim. Ja võib öelda, et kõik, kes soovitavad toidulisandeid, soovitavad ka vaegtoitumist. Samas on selgunud, et vaegtoitumist toidulisandiga tervislikuks ja terviklikuks ei tee.

Neid on veel väga palju, kes maailmas toitumise alal tooni annavad: Atkins (suri infarkti) oma valgudieedi ja suure koguse erinevate toidulisanditega, Ornish väherasvase taimetoiduga, Hippokratese Instituut rasvase toortoidu ja toidulisanditega, David Klein puuviljadel põhineva toortoiduga

Siis tulevad ülikoolid: Harvard, Oxford, Cornell jt. Cornell on nüüdseks tänu Campbellile meilegi tuntud. Kuid Cornell kui üks maailma tippülikoole ja ka üks suurimaid toitumise uurimiskeskusi on palju laiahaardelisem. Siin on palju totiumisteadlasi ja palju uuringuid – näiteks Brian Wansink. Wansink kirjutab samuti toitumisest ja üks tema huvitavaid märkusi: esitades 150 pariislasele küsimuse: Kuidas te teate, et teil on kõht täis? Vastuseks sai: ”Siis kui toit enam ei maitse.” Samale küsimusele Chicagos vastati kõige sagedamini: ”Siis kui minu taldrik on tühi.” Teine populaarne vastus seal oli: „Kui see TV saade, mida ma vaatan, on lõppenud.”

On spetsialistide ühingud ja riiklikud organisatsioonid: Ameerikas näiteks USDA (US Department of Agriculture), ADA (Ameerika Dietoloogide Assotsiatsioon). Organisatsioonidega on raske, kuna sellised riiklikud institutsioonid avaldavad oma nö näpunäited teatud teadlastegrupi raporti põhjal. Näiteks Campbell, kes ise kuulub sellesse teadlastegruppi, on märkinud, et hoolimata raportist mõjutavad avaldatavaid soovitusi kommertshuvid. Samuti on ka ajaliselt neid organisatsioone raske järgida, kuna nad on nii maha jäänud. ADA avaldas taimetoidu reklamatsiooni näiteks alles 10 aastat pärast pealekäimist ja esitatud uuringuid.

Mulle näib, et toitumisteadlast ei saa küll võtta aluseks sellele, mida sa sööd. Alus peaks ikka olema palju sügavamal ja kaugemal. Tasub esitada see vana küsimus: Kes Sa oled?

Ma liigitaksin toitumissoovitused loomulikkuse/inimlikkuse järgi: kas soovitustes sisalduvad toidulisandid, puuviljade välja jätmine, suur veejoomine, loomulikust toiduainest tehtud tooted (õli, suhkur, sool, valk, rasv jms) ning toitumisteadlased-populistid välimuse järgi.

Igal juhul tasub erinevaid soovitajaid jälgida - seal, kus jäetakse menüüst välja puuviljad, võetakse sellesse toidulisandid.

Seal, kus soovitatakse rasva ja õlisid, jäetakse välja puuviljad ja võetakse sisse sool ja toidulisandid.

Seal, kus loomse toidu osakaal on kõrge, soovitatakse juua rohkelt vett ja tarbida jälle toidulisandeid.

On olemas ka supertoidud või ka erilised tervisetooted. Näiteks: miso, vetikad, umbrohi, kasekäsn, maca, kanepiseemned, idandid, külmpress õli jne, jne. Probleem seineb selles, et eraldivõetuna on need toiduained tegelikult väga head. Kusagil mingite ülitervete rahvaste juures kasutatakse justnimelt neid aineid. Aga pange tähele üht asja: need ained on kasutusel nimelt ÜHEKAUPA või maitseainena st näputäis. Juba nende maitse näitab, et neid ei saa süüa suures koguses. Aga meie ostame nad kõik kokku, paneme blenderisse ja teeme supiks. Sööme ära ja saame toitainelise üledoosi. Oleme sisse ahminud kõik hea, mida maailma erinevais paigus pakutakse. Kuid hea üledoosina muutub vastupidiseks.

Ka puuviljad on üsna kapriisne toidugrupp.
Uhkust täis – kui võtad mind, siis täielikult. Kui jätad mind, jätad ka tervise. Puuvili sobib söömiseks eraldi grupina. Looduslikke, inimesele sobivaid toite annab puuviljadega kombineerida: rohelised lehed, seller, väikeses koguses pähkleid. Rasvaste toitude olemasolul tekitavad puuviljad koheselt veresuhkru ja candida probleeme. Millest inimene tavaliselt loobub – eks ikka puuviljadest ja ka loomulikust tervisest. Loobub puuviljadest, võtab rasva-soola-suhkru ja toidulisandid. Oodata ei malda keegi. Kui paari nädala või kuuga midagi imelist ei juhtu, siis pöördume tagasi vanade maitsete juurde. Puhastusprotsess olgu kiire ja korralik.

Mäletan ütlemist: „Inimene soovib ohverdada lusikatäie, vastu tahab aga saada kullast mäge.”

Kui soovid imelist tervenemist ja imelisi tulemusi, tuleb ka ise imesid sooritada. Tuleb palju endal ära teha, paljut muuta. Kui sina muutud kõvasti, võid oodata ka suuremaid muutusi. See ei ole kunagi lihtne. Uue keha ülesehitamine on väga raske ja ka pikk protsess.

Alustagem toitumisteadlase asemel päris algusest. Ette tasub võtta naturaalne-looduslik toit ilma segamata, maitsestamata, kuumutamata, töötlemata. Ja proovida, kuidas maitseb. Unustada kõik soovitused, ka see, et kibe-mõru-kirbe peab olema hea. Tuleb nuusutada, vaadata ja proovida, kuidas maitseb puhas toit. Mida sööksid palju ja mida ainult veidi? Mõru-kibe-kirbe maitse ei ole inimesele suures koguses sisse ajamiseks. Sellise maitsega on looduses tugevad konsentraadid, tugevad ravijad, tugevad puhastajad. Nõgest saab süüa väga vähe ja sellest piisab. Kuuseokkad, ikka vähe ja sellest piisab. Õunad, mis head maitsevad. Kartul – palju toorelt sisse mahub, ei mahugi. Terad – toorelt läheb vähe ja sellest piisab. Toores muna ei lähe alla mitte igaühel ja sellest piisab. Toorpiim oma loomalt ja töötlemata kujul – ka jahutamata, värskelt lüpstult. Kui palju korraga läheb? Jänes-lammas tervelt – tundub isuäratav? Karvad, nahk, kõõlused, organid, liha – inimese maitse- ja lõhnameel peaks need küll välja praakima. Ole Inimene!

Küsimus oli ka, et mis lihas siis halba on. Ega ei olegi – loomariigi kiskjate jaoks. Neile sobib, meile mitte. Kiskjad püüavad kogu maailmas nõrku, haigeid, vigaseid loomi. Nad on omamoodi sanitarid, kes puhastavad loodust. Hai läheb vere lõhna tundes elevust täis, meie mitte. Inimesed söövad täna muidugi ka haigeid loomi, sest terveid loomi ei ole võimalik lautades kasvatada, metsad ja loodus on üldse saastumas, nii et ka metsloomad on suhteliselt haiged. Kuid need on kunstlikult haigeks ja nõrgaks tehtud loomad - kunstlikult tekitatud populatsiooniga. Looduses seda ei esineks. Inimene ei ole kiskja ja tal ei ole looduses sanitarifunktsiooni. Ja kuigi meid on püütud teha kunstlikult loomse massi kehast läbilaskmise masinateks, ei ole see hästi õnnestunud.

Kiskjad söövad põhiliselt ainult lihast massi ja peale seda ei söö nad väga kaua või püsivad liikumatult. Inimene ei käitu sarnaselt – ta võtab lihale väga palju muud ainest juurde (ainuüksi küpsetatud lihast toituv inimene sureb väga kiirelt) ja kogu see mass mädaneb tal sees jne, jne.

Tegelikult tasub järgida korraga ainult ühte jumalat.  Sest ühel on korraga pakkuda üks tore pakett: kes tahab normi veresuhkrut, kes langetada/tõsta kaalu, kes silendada nahka, kes taastada hambaid, kes tugevdada südant, kes....Ühe teooria ja konseptsioon pakub tooteid ja kombinatsioone, mis omavahel sobivad. Mujalt millegi sissetoomine võib olla kahjustav. Need on üksikküsimused. Ja neile on ka üksikvastused, üksikud vitamiinid, üksikud imetooted, üksikud spetsialistid eriteooriatega.  Soovid Sa ju ainult natukene tervem olla, ennast veidi paremini tunda. Rohkemat ei viitsigi. Niigi on raske:).  Peaasi, et ühe vitamiini tase läheks normi. Üks organ saaks kergemalt elada. Suurest imetoodete ja toidulisandite tarbimisest saad mõneks ajaks jõudu juurde. Kuid need tooted jäävad sinuga igaveseks. Sa hakkad varsti koguseid suurendama, tooteid juurde võtma-vahetama. Toit, mis sobib toidulisandi või imetootega ei ole enam looduslik ehk inimtoit. Võibki öelda, et me saame soovitusi tarbida toitu, MIS SOBIKS TOIDULISANDITEGA.

Parem on kui Sa oma jumalat ei otsiks väljaspoolt. Laseks oma meeltel puhastuda ja Sind aidata. Leiaksid üksi, ilma abivahenditeta ja raamatuteta endale selle söömiskõlbuliku toidu.