Naise tervis vol 44 - kuumahood, unehäirete ravi

 

Kuumahood on üks unehäirete tekitajateks, kuna kuumus ajab öösel üles. Samas võib kuumahoog olla küllalt häiriv une kvaliteedi jaoks, kuid ei pruugi unest üles äratada. Gunter toob oma raamatus "The Menopause Manifesto" näite, kus tema keha muutus öösel niivõrd kuumaks, et see ajas üles tema partneri, kuid mitte teda ennast.

69% naistest, kellel on öösiti kuumahooge&öiseid higistamisi, ärkavad nende tõttu üles. On teada ka, et kõrgema FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) tasemega naised ärkavad kergemini öösel üles ja et madalama östradiooli tasemega naistel on raskem magama jääda.

Kuigi menopausiealistel naistel esineb sageli insomniat, ei tähenda see seda, et insomnia on põhjustatud menopausi poolt. See on iseseisev tervisprobleem, millel on ka teisi põhjuseid – näiteks depressioon.  See on omamoodi nõiaring, kuna depressioon võib mõjutada und, unepuudus võib mõjutada depressiooni ja menopausi üleminek võib mõjutada neid mõlemat.

Gunter soovitab unehäiretega naistel alati lasta kontrollida, kas ei ole tegemist depressiooniga.

Ja taas ringiga kognitiivse käitumisteraapia juures, mis annab unehäirete puhul positiivseid tulemusi.

 

Karolinska Ülikooli Behavioral Medicine kursuse loengus kirjutasin konspekti:

Kui vaadata lühiajalist ravi, siis väga palju uuringuid näitavad, et efektiivsuselt on mõlemad - nii ravimid, kui ka teraapia (käitumuslik või kognitiivne) insomnia puhul edukad. Metanalüüsi tulemused CBT — Kognitiivne käitumisteraapia osas – näitasid, et teraapia suudab anda surema efekti unekvaliteedi ja une latentsuse aja (aeg, mis kulub magama jäämiseks)  osas. Unerohud andsid suurema efekti une kogupikkuse osas. 

Pikaajaline tulemus: uuringud näitavad, et need tulemused, mis saavutatakse  kognitiivse käitumisteraapiaga on püsivad, samas kui unerohtudega toimub tagasilöök siis, kui ravi lõpeb.  See on juba selge vahe teraapia ja ravimi vahel.

Kui meil on unehäire, siis me loomulikult tahaksime seda tabletti ja tahaksime, et tablett oleks efektiivne ja ohutu.

Meile meeldiks, kui tablett oleks kiire toimega, annaks normaalse une, mõjuks kogu öö vältel ja ei annaks järelmõjusid päevasesse tegutsemisse. On väga oluline, et päeval ei oleks negatiivseid kõrvalmõjusid. Samuti tahame kindlasti, et unerohi ei tekitaks sõltuvust ega ravimitolerantsust.  Tolerantsus tähendab, et peate võtma järjest suuremat doosi sama toime jaoks.  Ja lõpuks on vaja, et unerohi ei toodaks tagasilöögi insomniat  (rebound insomnia) – see on nähtus, kus rohi kaotab oma mõju.

Kõige rohkem on insomnia puhul kasutusel benzodiazepine retseptori agonist ja koos melatoniini retseptori agonistiga ravivad need uuringute järgi lühiajaliselt insomniat. 

Unerohtudel on loomulikult negatiivsed kõrvalmõjud.  Üks neist on järelmõju, mis tähendab siis, et päeval pärast unerohu võtmist, kogetakse väsimust, kognitiivset ja psühhomotoorset häiritust. Seda põhjustavad eriti ravimid, millel on pikk poolestusaeg (poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks).

Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib.. Mõnedel benzodiazepine retseptor agonistidel on  poolestusaeg 24 tundi või enam. Loomulikult ei ole see väga soovitud kõrvalmõju. Farmakoloogilise ravi puhul soovitatakse kasutada seega keskmise ja lühikese poolestusajaga ravimeid.

Unetuse puhul kasutatakse ka teisi ravimeid peale unerohu, näiteks antidepressandid. Seda eriti juhul, kui koos unetusega diagnoositakse depressioon või ärevus. Insomnia raviks on kasutatud ka antihistamiine, antipsühhootikume, melatoniini ja palderjani. Kuid nende ravimite puhul ei ole piisavalt uuringuid ja ei ole teada, kui ohutud need on.

Ravimite puhul on puuduseks pikaajalise mõju uuringute vähesus. Pikaajaliselt on alati sõltuvuse ja ravimitolerantsuse risk.

Tulemusliku ravi jaoks tuleb kasutada kõige madalamat võimalikku efektiivset doosi ja kõige lühemat raviperioodi. Vanemaealised on tundlikumad või tunduvad tundlikumad uneravimite kõrvalmõjudele. Metaanalüüsid  näitavad, et üle 60 aastaste inimeste puhul ei pruugi unerohud oma kõrvaltoimete tõttu olla õigustatud – riskid on liiga suured.

Kokkuvõtlikult eelnevast – tõendid näitavad nii teraapia, kui ka ravimite mõju insomnia ravimisele lühiajaliselt. Lühiajaline uuringute järgi on 4 nädalat. Optimaalseima ravi annab kõige väiksem võimalik mõjuv doos ja kõige lühem võimalik raviperiood. Teraapial on eelised ravimite ees pikaajalise perioodi osas. Uuringuid on teraapia osas  tehtud 6 nädalast kuni 2 aastani ja toime on olemas. 

Gunter kirjutab, et menopausiealiste naiste unehäirete puhul läbi viidud 8 nädalane kognitiivne käitumisteraapia oli mitte ainult efektiivne, vaid tulemused püsisid ka 6 kuud hiljem. Ja teraapia on unerohtudest efektiivsem, kuna unerohud annavad vaid 30 minutit täiendavat und.

 Veel Karolinska kursuselt:

Räägime veel ühest perspektiivist tulla toime unerohuga. Seda võiks nimetada ravimi psühholoogiaks. Ja kuidas psühholoogia – see, mida me teeme, mida me mõtleme, mida me tunneme – mõjutab unerohu toimet. Kujutlege, et teil on probleeme unega ja te otsite abi.  Võimalik, et teile kirjutatakse unerohi. Ja mõnikord ei saa te üksikasjalikku juhendit, kuidas seda ravimit kasutada. Tulete ravimiga koju ja otsustate, et täna öösel võtate seda rohtu. Võibolla sa tahaksid ilma rohuta hakkama saada, kuna sa kardad sõltuvuse teket. Sa püüad ilma rohuta, kuid ei maga eriti hästi. Veel paar unetut ööd ja sa otsustad – nüüd aitab, ma pean magada saama. Sa võtad rohtu  ja sel ööl magad paremini. Kuid sellel võib olla mitmeid põhjuseid – loomulikult võisid sa saada abi unerohust. Kuid kuna sa magasid eelnevad ööd halvasti, võisid jõuda punkti, kus keha magab lihtsalt paremini suurest väsimusest. Aga sa teed oma järelduse, et magada aitas sind unerohi. Mis juhtub edasi? Sa magad mõned ööd hästi ja siis otsustada unerohu taaskord mitte võtta. Sa ei maga. Läheb mitu ööd ja sa võtad uuesti tabletti. Kõik kordub. Võib olla tekkinud psühholoogiline sõltuvus – oled õppinud,  et võttes tabletti, magad paremini. See ei ole tavaline füsioloogiline sõltuvus.   See on vaid see, mida sa mõtled ja oled õppinud ravimi kohta. Selline sõltuvus võib aga viia unerohu pikema tarbimiseni. Uuringutes ja haiglates on märgitud – mida kauem sa unerohtu tarbid, seda raskem sõltuvus tekib. Uuringud näitavad tänaseks ka seda, et  sul aitab unerohust loobuda järk-järguline ja hästi paika pandud struktuurne programm. Uuringutest lähtub, et CBT lisamine unerohule on eelistatud või on hea rohust loobumiseks.

 

Kuidas unerohust loobuda?

Hoia unerohu doosi ja võtmise ajaperioodi konstantsena. Kasuta väikseimat efektiivset doosi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Oleks hea, kui määrataks juba rohu võtmise alguses kindel ajaperiood ja peale seda hinnatakse oma une seisundit. Ärge muutke doosi, kui mõnel ööl on uni halvem, seda juhtub aeg-ajalt. Püüa hoida doosi konstantsena. See võib olla 7-14 päevane periood. Peale seda, tuleks oma une seisundit hinnata. Tuleb olla valmis selleks, et peale unerohust loobumist on paaril ööl uni häiritud. Esimene, teine ja kolmas öö proovid sa  doosi vähendada. Et üks-kaks nädalat hoiad doosi konstantsena, siis otsustad, et vähendad doosi. Otsustad, kas sa alandatud doosiga püüad edasi minna üks kuni kaks nädalat. See mis tavaliselt juhtub – paaril esimesel ööl on uni halvem, kuid sama sage on ka see, et uni läheb aja jooksul paremaks, kuna sa ei loobunud unerohust järsult, vaid alandasid doseeringut ja kehale ei ole see niivõrd järsk muutus. Nüüd edasi tuleb järgmine samm, kus doosi alandatakse veelgi. Stockholmi Ülikooli Stressikliiniku kliinilised psühholoogid märgivad, et nad on töötanud paljude patsientidega ja neid on väga aidanud selline struktuurne samm sammuline süsteem, kus rohu hulka kogu aeg järk-järgult vähendatakse. Ja ühel hetkel on inimesed unerohust vabad. See omakorda on inimesele väga meeldiv tunne, et ta suudab magada ilma rohtudeta.

 

Gunter kirjutab parema une jaoks järgmised punktid:

Püüa sisse seada regulaarne päevakava – lähed magama ja tõused samal ajal.

Jäta ära päevased uinakud – see on raske aga aitavad palju

Vähenda ärevust tekitavaid või stimuleerivaid tegevusi enne magamaminekut – reeglina tasub vähendada ekraaniaega, mitte lugeda ärritavaid kirju

Voodi on magamise ja seksi jaoks – söömine ja telekavaatamine peaks toimuma mujal

Kui uni öösel ära läheb ära jää voodisse – ära vaata keela, kuid kui oled umbes 15 minutit juba üleval olnud, tõuse üles, istu mahedalt valgustatud kohta ja loe igavat raamatut

 

Karolinska konspektist:

Tsirkaadia rütmide jaoks saab palju ära teha. Esiteks, rütmid armastavad regulaarsust. Ja ärkamise aeg on siin üks olulisemaid faktoreid. Oluline on ka uneaeg (kestus).  Kuid ärkamise aeg on kõige tähtsam. Veel tuleb päeval olla aktiivne. Kehale tuleb anda niipalju signaale, zeitgebereid, kui võimalik. Signaale, mis näitavad, mis aeg on st valguse ja temperatuuri muudatustest. Aktiivsus, toidu tarbimine – kõik näitavad kehale, mis aeg on.  Päeva aktiivsusperiood. Ja tuleb endale anda aega maha rahuneda, sest rütmid on voolavad. Me siin lääne ühiskonnas elame väga aktiivset elu ja siis järsku ütleb meile sisemine kell, et aeg on minna voodisse – sel juhul on raske loota, et me niisama magama jääme. Keha on kiviajastust. Seega see vajab voolavalt aeglustamist või kiirendamist. Tuleb järk-järgult oma tegutsemisi vähendada ning päeva lõpupoole peaks olema aeglane ajaperiood.

 

Tsirkaadia rütmi kõige tähtsam faktor on valgus. Püüdke iga päev olla päevavalguse käes vähemalt pool tundi. Meist enamikul oleks hea, kui see on päeva esimesel poolel. Isegi kui te juba olete kindel hommikuinimene, siis ikkagi on hea ennelõunane päevavalgus. Igapäevane väljas olemine on väga, väga oluline nõuanne.

Üldiseid nõuandeid uneprobleemidega tegelemiseks. Esiteks – mitte miski ei tööta igal õhtul. Tuleb jälgida keskmisi pikema aja vältel. Sestap on hea pidada unepäevikut.  Unepäevik on abiliseks, mis näitab meile, kas tsirkaadia rütm on toetatud või mitte. On see regulaarne või mitte? Kas uni on päeva või öötundide ajal? Milline see on?  Päevik on heaks abiks ka sel puhul, kui me proovime erinevaid võimalusi.  

Homeostaatilise surve toetamiseks: See on teine suur und mõjutav protsess ja käib ülevalolemise ja magamise tasakaalu kohta. Kuna enamik meist teab, et me vajame 6-8 tundi und, et suuta olla aktiivne 15-18 tunnises päevas, siis me sageli ei mõtle, et ka vastupidine on õige. Me vajame 15-18 tunnist aktiivset päeva selleks, et magada hästi 6-8 tundi. Abiks on unepäevik. Kas meil on piisavalt ärkveloleku tunde? See on nüüd taaskord käitumine ja allub meie tahtele. Ärkvelolek ja tegutsemine.  Midagi sellist, mida me suudame teha.

Veel midagi, mis sinu und väga oluliselt mõjutab. Eelnevalt oli juttu sellest, et kui meil on vähe aega magada, siis magame pigem sügavamini, mitte niivõrd kauem. Seda me saame kasutada. Seda nimetatakse une piiramiseks. Ja see tähendab, et me valime voodis veedetava aja kestust. Magamistunde me valida ei saa. Kuid voodis olemise aega, see allub meie tahtele.   Voodisoleku aja jaoks võetakse eelmise nädala keskmine magatud tundide arv. Insomniaga inimestel tuleb see tundide arv üsna väike. Kui me suudame olla voodist eemal, siis reeglina annab see meile parema une.

Ja pidage meeles, et kaks esimest ööd saavad olema tõeliselt rasked. Peale 1-2 nädalat une piiramist, kui tulemus on olnud meid rahuldav, võime hakata aega unele juurde andma. Lisada on vaja 15-30 minutit nädalas. Ja seda niikaua, kuni te jõuate punkti, kus te magate hästi ja on piisava pikkusega uni.

 

Kaheastmeline süsteem. Alustate kvaliteetsema ehk sügavama unega ja lühema uneajaga. Ja siis asute lisama aega juurde. Mõjus süsteem aga pidage meeles ka selle meetodi raskust. Raske seetõttu, et kui kellelgi on insomnia ja siis te tulete ja ütlete, et magage veel vähem. Eelkõige tuleks anda kohe ülevaade saavutatavatest tulemustest. Võibolla oskab käitumisterapeut selgitada selle kibeda ravimi häid külgi.

Samuti on olukordi, kus une piiramist kasutada ei tohiks. Uneapnoega inimesed – mis on siis une ajal hingamispauside tekkimine. Kuna teie tuttaval ei pruugi olla aimugi, et tal on uneapnoe, siis tuleks temalt sümptomeid küsida. Norskamine, voodikaaslase tähelepanekud, katkendlik hingamine. Võivad olla häälitsused une ajal või üleliigne unisus päevasel ajal, kus pea vajub nõksatusega rinnale.

Insomniaga inimene harva nõksatab, kuid apnoega tuleb nõksatusi ette tihedalt pealelõunasel või õhtusel ajal. Apnoe puhul kasutage regulaarset magamisgraafikut.

Ei tohiks und piirata väga lühikese ajaperioodini. Ja ei tohi und piirata, kui on risk maniakaal episoodiks.

 

Hoia magmaistuba jahedana, pimedana, vaiksena. Voodi peaks olema küllaldaselt hea ja piisavalt mugav. On soovitused alkoholi ja tubaka tarbimise kohta -  mõlemad häirivad und, sestap vältige või viige miinimumini.  

Lõdvestumise treening. Insomnia puhul sobib lõdvestumise treening väga hästi. Samuti väga tugeva teaduspõhisete uuringutega toetatud. Une parandamiseks võib kasutada võib pea igat helilist lõdvestumistreeningut. Võib kasutada lihaste lõdvestamise baasharjutusi, kus käiakse süstemaatiliselt läbi kõik lihasgrupid -  pingutatakse lihast ja siis lõdvestatakse. 

On ka huvitavaid lahedaid meetodeid, mis tegelikult ka töötavad. Soovitame inimesel minna voodisse, kustutada tuled, lebada vaikselt ja püüda MITTE magama jääda. Ka sellel on tugev teaduslik tagapõhi.

 Veel ühel meetodil on tugev teaduspõhine baas. Ja selleks on kõigi ülalnimetatud kolme meetodi ja CBT koos kasutamine.   

Naise tervis vol 43 - väsimus, unehäired, insomnia

 

Olen jõudnud Gunteri raamatus „The Menopause Manifesto“ peatükini „Kas ma tunnen end veel kunagi väljapuhanuna?“, kus on juttu unest ja väsimusest. Statistika ütleb, et 40-60% naistest on kogenud menopausi ajal unehäired. Nii et pigem reegel kui erand. Kõige levinumaks unehäireks on öine ärkamine.

Unehäired algavad menopausi üleminekuperioodil, saavutavad oma lae paar aastat enne viimast mensest või aasta peale seda.

Kuna ma ise mingi aeg tagasi kuulasin usinalt loenguid unest ja kirjutasin sellest ka „Väikese uneraamatu“, siis tuletaks taas meelde, mis uni on:

 

Uni on teatud nähtus, mis mõjutab kõiki loomi ja isegi putukaid. Une staadium erineb ärkveloleku staadiumist, kuna reaktsioon stiimulitele on erinev. Und klassifitseeritakse üsna erinevatel alustel. Üks võimalus on stiimulitele reageerimise erinevused ja teine on ajuvõngete mõõtmistulemused (näiteks EEG).

Peamiselt reguleerib und meie närvisüsteem. Seega eeldatakse, et ka uni on peamiselt närvisüsteemi jaoks. Kokkuvõttes on unel keha jaoks palju funktsioone, kuid suures osas on see aju jaoks. Und reguleerib aju, kuid see mõjutab tervet keha.

Kuigi kõik une funktsioonid algavad ja toimuvad aju korralduste kohaselt, on terve keha mõjutatud, kuna me lõdvestume ja heidame pikali või oleme liikumatus asendis. Samuti muudame tervenisti sisemist keskkonda, kuna muutub näiteks hormonaalne keskkond.

Huvitav unes oleva närvisüsteemiga on see, et aju erinevad osad magavad niipalju, kui nad soovivad. Seega need aju osad, mida päeval on kasutuses kõige enam, magavad une ajal kõige sügavamini.

 

Und regeuleerivad peamiset kaks protsessi:

1. Homeostaatiline surve

Homeostaatilist survet iseloomustab asjaolu, et mida kauem sa oled üleval, seda rohkem sa und vajad. See toimib nii kõigi aju osade kohta. Kui aju on piisavalt kaua üleval, siis hakkavad erinevad aju osad unne vajuma, isegi juhul, kui ülejäänud aju on ärkvel. Ja homeostaaatiline surve on väga, väga tugev ning kui sa oled väga kaua üleval olnud, siis hakkab aju unne vajuma. Mil iganes oled veetnud unetu või halva unega öö, siis järgmiseks päevaks aju väljapuhanud ei ole ja see päev on uimane. 

2. Tsirkaadia rütmide süsteem mõjutab und sedapidi, et keha tahab magada öösel ja ei lase magada päeval. Tsirkaadia rütm on samuti väga, väga tugev ja enamikul inimestel on päeval magamisega raskusi.

Need kaks süsteemi mõjutavad üksteist ja tekib bioloogiliste mõjurite ühistoime st, kui te lähete voodisse õhtul, siis homeostaatiline surve ütleb teile, et on vaja magada pärast pikka päeva ja tsirkaadia rütmide süsteem toetab sinu öist pikka und. Seega mõlemad süsteemid toetavad sinu und öösel. Kuid need süsteemid ei tee koostööd, kui sa püüad jääda magama päeval. Oled näiteks öötööline, tuled koju ja homeostaatiline surve sunnib sind magama, kuna sa oled öösel üleval olnud. Tsirkaadia rütmide süsteem aga käseb sul üles tulla, kuna öö on möödas. Seega võid heita voodisse ja väsimusest 3-4 tundi magada, kuid siis ajab tsirkaadia rütmide süsteem sind üles.

 

Mis toimub närvisüsteemiga une ajal?

On teada, et une ajal toimub närvisüsteemi kosumine ja kasvamine.  

Me täidame selle uuesti energiaga. Kui sa selle üle järele mõtled, siis olles magamata, on sul erinevates aju osades puudu energiast. Sul on raske keskenduda. Seega on uni väga hea selleks, et aju energiaga täita. Mis veel une ajal toimub – aju puhastub igasugustest jääkidest st ajurakud muutuvad une ajal veidi väiksemaks ja see muudab närvisüsteemi rakkude vahelise voolu kiiremaks ja efektiivsemaks. Aju puhastub jääkainetest, mis on tekkinud päeva jooksul. Üks aju osa, mis vajab kindlasti unepuhkust on retseptorsüsteemid.

Need süsteemid vajavad taastumist, et saada tagasi oma tundlikkus. Ja kui süsteemid ei saa puhkust, ei saa taastuda, siis nad kahjustuvad olulisel määral. Seega meil on tõesti und väga vaja ja seda mitmete erinevate aju osade ja funktsioonide jaoks. Uni toetab peale aju ka teisi kehafunktsioone. Näiteks immuunsüsteem – on teada, et immuunsüsteem töötab une ajal palju efektiivsemalt. Näiteks, kui meil on kokkupuude infektsioonidega, on rakuline immuunsus une ajal toetatud (ja me tahame haiguse ajal palju magada). Seega unehäired löövad ka selle süsteemi paigast ära.

 

Mis veel toimub une ajal?

Toimub aju ja keha jahutamine. Kehatemperatuur läheb pea kraadi võrra allapoole. See omakorda tähendab, et te kulutate vähem energiat ja kulumine on väiksem, kuna kehatemperatuuri ülevalhoidmine on väga kulukas töö. Veel pakub uni palju metaboolsele (ainevahetuse) süsteemile st une ajal toimub insuliini tundlikkuse tõus. Seega, kui te ei maga hästi, mõjub see kogu ainevahetusele. Näiteks, kuidas te reageerite glükoosile ja insuliinile. Veel üks aspekt, mida on viimasel paaril aastal räägitud: uni on aju sünapside süsteemi jaoks, mis tähendab, et hea uni annab plastilise aju, mis on suuteline muutuma. Sinu aju muutub ja kohaneb pidevalt vastavalt sellele, mida sa teed. Ärkvel olles, lood sa palju uusi sünapse, magades aga toimub skaleerimine (muutub pildi suurus aga mitte sisu) ja järgmisel päeval on palju plastilisust üle ja me saame luua uusi sünapse ilma liigset energiat kasutamata. Nii oleme võimelised igapäevaselt õppima ja kohanduma. Peamiselt ütleb see suund, et magamine on õppimisvõimelise aju hinnaks. Une ajal need sünapsid, mida me regulaarselt ei kasuta, muutuvad järjest nõrgemaks ja nõrgemaks ning lõpuks kaovad. Une ajal kustutatakse sünapsid, mis ei ole kasutuses.

 

Veel üks suund viimase aja uuringute taustal näitab, et ärkvel olles osa ajust jätkuvalt magab. Poole aju magamisel on kõrge hind. Seega uni on tegelikult selleks abimeheks, mis hoiab meid ohutus paigas, selle asemel, et poolenisti unes ajuga kuskil linna peal ringi kondama hakata. 

Veel mõned viimatised suunad ütlevad, et uni on väga, väga oluline õppimise ja mälu jaoks. Une ajal toimub ülejäänud maailmast lahti kontakteerumine ja algab töö sinu enda päeva jooksul tekkinud mälestustega. See, mis on päeva jooksul kogunenud ja tekkinud, uued muljed, asjaolud, mida oled päeva jooksul õppinud, kõik see koondatakse (kontsentreeritakse) une ajal. Päeva jooksul kogetud mälestused on seotud hipokampusega. Aga selleks, et panna kõik õpitu pikaajalisele hoiusele, tuleb seda konsolideerida ja korteksi erinevatesse osadesse paigutada ning ka see toimub une ajal.

Sestap on hippokampusel magamise ajal väga palju ühendusi ja saadetakse korteksi erinevatesse osadesse infot selle kohta, mida päeva jooksul õpiti. Une ajal kasutatakse uuesti neid rakke ja mälestusi, mis toimusid päeval. Toimub teatud taaslavastus, mis aitab neid asju paremini meelde jätta. Seega me ei tee asju ainult päeval, vaid teeme neid samu asju ka magades, et parandada oma õppimist. Õppimise ja mälu kolmandaks osaks on emotsioonide töötlemine. Olukorrad, mis on olnud sinu jaoks emotsionaalsed, läbivad töötluse REM une ajal. Ja peale töötlust reageerid sa toimunule teistmoodi.

 

Kas tervise seisukord mõjutab und või uni mõjutab tervist?

Tegelikult mõlemat pidi. Valu võib mõjutada teie und ja te magate halvemini. Valu on ka üks peamisi probleeme, mis tegelikult põhjustab unehäireid. Kuid tänaseks on üsna selge, et kehv uni mõjutab oluliselt tervist. Kui te magate öösel halvasti, siis järgmisel päeval on teil rohkem valu. Seega häiritud uni teeb valu probleemid hullemaks. Ja seda ka muidu täiesti tervetel inimestel. 

Me võime tervisele vaadata ka teistpidi. Võime võtta akuutsed tagajärjed ja pikaajalised tagajärjed.

Akuutne mõju puudutab peamiselt aju ja seda, kuidas aju töötab. Kognitiivsed funktsioonid halvenevad, tunnete rohkem väsimust, unisust, uimasust. Unisus on signaaliks, et on vaja rohkem magada. Mida unisem sa oled, seda rohkem und vajad. Kuid siin on veel teatud aspekte. Sa õpid halvasti, sa ei suuda oma emotsioonidega hästi toime tulla. Mis tähendab, et halva unega on sinu emotsioonid palju tugevamad. St kui sa oled kurb, siis saad olema kurvem. Kui oled vihane, saad olema vihasem. Ja muidugi, kui oled õnnelik, siis oled õnnelikum, sest unepuudusel sa ei suuda oma emotsioone normaalselt käsitleda. Magamata olekus on sinu võime teiste inimestega erinevates olukordades suhelda halvem.

 

Veel üks aspekt, mida on palju uuritud, on suurem risk õnnetusteks. 20-25% liiklusõnnetustest maanteedel on tingitud väsimusest. Inimestel ei ole piisavalt energiat või valvsust ja reageerimiskiirust ohtlikes olukordades.

Pikemas perspektiivis on leitud, et enamik terviseprobleeme on seotud unega. Kõige rohkem on uuritud ja leitud seoseid metaboolsete häirete osas: 2 tüübi diabeet, ülekaal või rasvumine, metaboolne sündroom, kardiovaskulaarsed haigused. Kõik need on halva une tagajärjed. Loomulikult on ka teisi põhjuseid, kuid unel on oluline osa kardivaskulaarsete haiguste ja metaboolsete häirete arengus.

Unepuudus häirib ainevahetust. Kui te ei maga piisavalt, tekib näljatunne ja te sööte tegelikult rohkem. Küllaldase uneta tekivad järsud emotsionaalsed sööstud, tekib isu rasvaste toitude, tugevalt magusate toitude järele. Ja just sellised akuutsed mõjud annavad pikapeale kokku terviskahjustused. Teised rohkem uuritud aspektid näitavad, et halva unega on näiteks kerge tekkima depressioon. See on insomnia probleemiks.

 

Kui palju me und vajame, et olla heas tasakaalus ja terved?

See on nüüd küsimus, millele teadus ei saa täpselt vastata, kuna inimesed on väga, väga erinevad. Mõned inimesed saavad magada pikemat aega 6 tunni piires ja jäävad terveks, kuid teised mitte. Seega on individuaalne skaala väga erinev. Kuid see, mida me teame – uni on hästi oluline selleks, et me kohanduksime igapäevase eluga. Ja uneteadlased märgivad, et seni, kuni te magate väga hästi, suudate te taluda ka üsna suurt stressi. Oluline on kehale saada piisavalt taastumise aega. Alati on olemas tasakaal stressi ja teie tegevuste ning taastumise vahel. Niipea, kui teie stressitase suureneb ja teie tegevus on kurnavam ja pikem, kui teie taastumine, siis ei ole tasakaalutus enam kaugel. Välja kujunema hakkavad probleemid – näiteks läbipõlemise sündroom. Väsimuse, läbipõlemise korral, kui teil on hea uni, siis terviserike välja ei kujune. Seega on uni siinkohal võtmepunktiks.  

Kuigi unehäired on väga tavalised, siis insomnia ise nii tavaline ei ole. Unehäired, kui neid diagnoositakse rühmitatakse suurematesse kategooriatesse nagu näiteks düssomniad. Inimesed magavad siis kas liiga vähe või liiga palju või on võimetud magama piisavalt. Teine suur grupp on parasomniad. Siin on teised aspektid, nagu õudusunenäod, paanika, uneskõndimine jms.

Vaatame veidi lähemalt insomniat, kuna see on kõige levinum unehäire. Samuti on insomniat ja selle ravi palju uuritud. Kui kohtate kedagi, kellel on unega probleemid, siis kurdetakse eelkõige une üle. Tuntakse, et uni on halvemaks läinud. Seega öeldakse, et on raskusi magamajäämisega, ärgatakse tihti unest üles või ei magata piisavalt välja ja ärgatakse unest liiga vara. Veel kurdetakse päeva mõjutavate tagajärgede üle. See ongi insomnia üheks oluliseks kriteeriumiks, et unetusel on tagajärjed. St päeval tuntakse ennast unisena. Või ei suudeta keskenduda. Võivad olla meeleolumuutused ja ka muretsemine une pärast.

Gunter kirjutab, et insomniast on puudutatud ca 25% hilisemas menopausi üleminekuperioodis või varajases postmenopausis naistest.  Huvitaval kombel on kuumahood, insomnia ja südamehaigused omavahel seotud. Une reguleerimisel olulised ajupiirkonnad, on mõjutatud östrogeeni ja progesterooni poolt ning teadaolevalt mõjutavad hormoonide kõikumised menstruaaltsükli ajal unemustreid. Östrogeen ja progesteroon ning võimalik, et ka teised reproduktiivhormoonid mõjutavad ööpäevaseid tsirkaadia rütme. Menopausi ajal toimub ka vananemine ja ka vanus mõjutab und. Gunter märgib ka, et kõige enam on unehäireid naistel, kellel on eemaldatud munasarjad (kirurgiline menopaus), mis näitab unehäirete ja hormoonide vahelist seost aga on raske täpselt määratleda, kui suurt rolli aga mängivad hormooni ja kui palju muud tegurid