laupäev, 28. august 2010

hakkame hapendama: kimchi või kim chee kaste ja küüslaugupasta

Toortoidus kasutatakse palju lihtsalt hapukapsast, kimchit ja igat võimalikku varianti fermenteeritud aedvilju. Internetist leidsin eesti keeles sellist juttu:
Lühidalt on kimchi hapendatud, fermenteeritud juurviljad. Kimchit toodetakse talveks hunnikutes valmis ning süüakse. Vanemal ajal oli tegemist vaesema rahva söögiga riisikõrvaseks. Täna on tegemist olulisima Korea söögikultuuri osaga ning maitseandjaga.

Kõige kuulsam kimchi on Hiina kapsa kimchi. Tegemist on klassikalise kimchiga. See on tšillis, küüslaugus, seesamis ja kohalikes maitseainetes marineeritud/hapendatud kapsaga, mis annab peale kolmenädalast valmimist igale toidule imelise meki ja olemuse. Vanasti valmistas iga perekond omale umbes 250 kilo kimchit. Täna on see number vajunud sinna 40 kilo kanti, kuid siiski. Kimchit tehakse kõigest: kapsast, valgest redisest, kurgist, apteegitillist, kaalikast, sibulatest jne. Põhilised kaks ainest on aga Hiina kapsas ja valge redis. Esimene märge kimchi kohta pärineb Goreyo dünastia aegadest esimese aastatuhande vahetusest. Juba toona oli ühe olulisema toiduga, mida söödi liha puudumisel koos riisi ja muude viljadega. Kimchit pannakse ka suppidesse, padadesse ning eelroogadesse. Kimchi sai aga oma tänase olemuse ja nägemuse alles 16 sajandil, mil Koreasse, nagu kogu ülejäänud Aasiasse jõudis tšillipipar. Jaapanist tulnud Hideyoshi rünnakute ajal 16. sajandi lõpus jõudis siis tšilli Koreasse ning tungis inimeste eludesse ja jäi pidama tugevamalt kui pori sametile.

Igal juhul sai siis kimchi oma teravuse ning olemuse. Olgugi et Koreas ja kogu sellel laiuskraadil kasvav tšilli pole tõeliste vürtspipardega võrreldav, annab see kimchile siiski meki ja teravuse, mida paljud eurooplased nautida ei suuda.
Täna loetakse kokku umbes 200 erinevat kimchit ning söögi olulisust näitab ka see, et enne talve korraldatakse kimchilaatasid, kust saab osta suurtes kogustes Hiina kapsast, valget redist ja kõike muud, mida vaja, et head klassikalist kapsakimchit teha. Korraldatakse ka "laupäevakuid", kus suured hulgad inimesi kimchit teevad.
Kimchi tegemisel on olulised kastmed ning segud, millesse põhitooraine mässitakse/uputatakse/leotatakse/ keeratakse. Ning enamus neist sisaldavad tšillit, seesamiõli ning küüslauku. Tihti ka mereandide leent, varasemalt hapendatud pisikesi krevette või kuivatatud anšooviseid. Kimchi tegemine võtab aega umbes 3 nädalat ning on säilimise- ja söömiskõlblik umbes neli kuud.

Ani Phyo raamatustRaw food essential järgmised retseptid. Selline otsene allikas, kuna autor ise Korea päritolu ja märgib, et konsulteerib Korea traditsiooniliste toitude osas alati ema ja tädiga (tädi elab Koreas). Mulle meeldib, et siin raamatus on antud eraldi kimchi kastme retsept. Kastme teed valmis ja valad aedviljadele peale - siis kui parasjagu vaja on.
Alustamegi kastmest ja küüslaugupastast
KIMCHI kaste:
Ideaalis oleks kastme ja üldse kimche valmistamiseks kasutada Korea tšillihelbeid. Kui neid ei ole saada võib asendada punase paprika helvestega. Pange tähele, et mitte tavalise tšilliga vaid just paprikaga. Ju on Korea tšilli mahedam. Ei ole proovinud, ei tea.
1 tass Korea tšilli helbeid
0,5 tassi vett
4 spl küüslaugupastat
2 tl värsket ingverit (läbi küüslaugupressi pigistatud)
1 spl peent meresoola
2 spl agaavi siirupi (mett)
Kõik koostiosad salatikaussi ja kummist spaatliga hoolikalt läbi segada. Hoida hästi suletavas klaaspurgis. Säilivusaeg külmikus 2 kuud.

Küüslaugupasta:
On vürtsikam kui lihtsalt küüslaugupressiga purustatud küüslauk. Küüslauguküüned koorida ja purustada blenderis kuni on täiesti kreemjas. Hoida hästi suletavas klaaspurgis ja külmikus. Seisab 2-3 kuud, läheb seistes tumedamaks ja lõhnalt-maitselt tugevamaks.

Edasi peaksid tulema fermenteeritud aedvilja retseptid. Aga nendega läheb nüüd aega, ma pean kõigepealt valmis tegema.

esmaspäev, 23. august 2010

pähklite ja seemnete hulgimüük

Eestis asuv siis
http://www.rhumveld.com/29/offices/rhumveld-baltic/

kvaliteeti ma ei tea ja kohal käinud ei ole. Janne on käinud ja ostnud ka. Odavam ikka hulgi ostes. Sain aru, et ka mahevariandid on olemas.

Ah, ma vaatan praegu, et see on lihtsalt Sildesti uus nimi. No aga abiks ikka.

Sille

pähklikreem

Pähklipiima jäägist - kui pähklipiim kurnatud, jääb paks mass üle. Saab teha sellist kreemi: 1 tassist pähklitest tehtud pähklipiim. Ma ei mõõtnud, mis kurnamismassi väljatulek on, umbes üks tass ikka. Sellele lisasin kolm banaani ja jaanikuna pulbrit. Kloppisin tavalises köögikombainis vahule, hiljem lisasin veidi rosinaid.
Tuli selline paks kreem. Lastele meeldis.



Päevalille kollased õielehed on väga hea maheda maitsega.
Ja üks ilus söödav taldrik saialille, kõrvitsaõie, mungalille, kurgirohu õitega. Kaunistuseks lauale-kasulikuks kehale-iluks silmale

Kabatšoki (suvikõrvitsa) ja kurgimahl

Heinermann mahlaentsüklopeediast kokkuvõtvalt:
Kabatšoki mahl on hea madala veresuhkru, kaltsiumi vaeguse, osteoporoosi puhul. Kuna mahl sisaldab kaltsiumkelaati on teda hea juua luumurdude, -mõrade korral. Pideva väsimuse puhul samuti. Kabatšokk mahlastada ikka koos koorega. Sisaldab siis kaltsiumi, fosforit, rauda, kaaliumi, naatriumi, magneesiumi, C ja vitamiini.
Kurgimahl - toidab hästi nahka, loputab organismi. Putukahammustustele - mesilasetorkele näiteks püreestatud kurgimähis. Mürgiste taimede lööbe ja päikesepõletuse korral.
Sipelkate ja tarakanide korral: leotada kurgikoori 1 tund mahlas, kuivatada 200c ahjus. Purustada koos paari loorberilehega, pulber panna kappi.
Mul ei ole seda raamatut käepärast, ma ei mäleta kas kurgikoori tuleb leotada omas mahlas või mõnes teises. Kui kellelgi on riiulis, kirjutage kommentaaridesse juurde.
Kurgi või kabatšoki mahl on mahe-mahe ja tasub juua vee asemel. Elus orgaaniline, vastuvõetav aedvilja mahl meie kehale suurepärane.

laupäev, 14. august 2010

Toidu kombineerimine ja seedimisajad


Selline armas joonistabel internetist. Peaks olema lihtsalt tõlgitav. Koos on soovitav tarbida toiduaineid, mis on ainult otseselt kokku  puutuvates ringides. Täiesti eraldi ringides st eraldi söögikorrana on:
*melonid-arbuusid;
*arbuusi mahl, nisuorase mahl, rejuvelac, vesi;
*puuviljad (hapud, keskmised, magusad).
Koos ühe toidukorra ajal on rohelised ja madala tärklisesisaldusega aedviljad, idud, tärkliserikkad aedviljad, fermenteeritud tooted (hapukapsas), õlirikkad valgud (avokaado, soja)

Pildile klõpsates peaks suuremana lahti võtma.


kolmapäev, 11. august 2010

Anastasia toidust

V. Megre raamatutest kokkuvõtvalt.

Kaasaegses korteris elaval inimesel on tingimata vaja omandada vähesel määral, 100 või 200 grammi, kõiki juurvulju, puuvilju ja söödavaid taimi, mis kasvavad selles regioonis, kus ta elab.


Enne nende toitude kasutamist üks päev mitte midagi süüa. Juua allikavett, aga lõunaajal juua üks klaas punapeedi mahla. Kõht ja soolestik hakkavad intensiivselt puhastuma.

Järgmisel päeval hommikul ärgates ja nälga tundes tuleb mõni aedvili taldrikule panna, istuda laua taha, vaadata tähelepanelikult taldrikul lebavat toitu, seejärel seda nuusutada, limpsida ja hakata kiirustamata sööma. Hea oleks seejuures toas viibida üksinda ja eraldada end kunstliku maailma helidest.

Näljatunne ei kao ühe saaduse söömisest ja tekib natukese aja pärast uuesti. Siis tuleks võtta mõni teine saadus, süüa seda samal viisil nagu esimestki.

Kõiki hangitud saadusi peab inimene proovima erinevas järjekorras, kuid väikeste ajavahedega.

Iga järgmise saaduse söömise määrab kindlaks näljatunde.

Söömist tuleb alustada hommikul. Päeva jooksul proovib inimene kõiki saadusi, mis kasvavad selles regioonis kus ta elab. Kui erinevaid toitaineid on palju ja ühest päevast jääb väheks, tuleb jätkata samamoodi järgmisel päeval.

See protseduur on väga tähtis. See annab paljudele inimeste organismile võib-olla esmakordse võimaluse oma elus tutvuda erinevate saaduste just neile iseloomulike maitseomadustega. Teha kindlaks, kuivõrd ja millises koguses on see antud hetkel vajalik.

Pärast seda, kui organism on tutvunud kõikide saadustega, tuleb võtta suur taldrik, lõigata kõik aedviljad viiludeks ja asetada taldrikule. Lisaks panna veel taldrikule väikeseid rohelise kimbukesi ja marju. Kiirestiriknevate toitude taldrikule valada allikavett.

Veel tuleks lauale kindlasti asetada mett, õietolmu, seedriõli, allikavett.

Kui tekib näljatunne, või minna laua juurde ja võtta kas käega või puidust lusikaga talle meeldinud toitu ja see ära süüa.

Võib juhtuda, et mõned viljad süüakse kõik ära, aga teised jäävad sootuks puutumata. See tähendab, et sinu isiklik tark arst, dietoloog, mille Looja on sinusse valvama pannud – sinu organism – valis välja sinu jaoks antud hetkel kõige vajalikuma, aga ebavajaliku jättis puutumata.

Järgmisel päeval pole vaja seda, mis puutumata jäi, lauale panna. Kuid kolme päeva pärast peab laual olema jälle kogu sortiment. Võib-olla vajab organism nüüd midagi muud.

Pikapeale võib inimene kindlaks teha, millised tooted võib üldse ajutiselt menüüst välja jätta, et ennast mitte asjatult nende ettevalmistamisega kurnata. Kuid mõne aja pärast võivad need tooted organismile vajalikuks osutuda. Seepärast on vaja aeg-ajalt kogu võimalik sortiment lauale panna.

pikemalt:
http://www.paikesetoit.ee/anastasia-toidust