kolmapäev, 17. juuni 2015

HOSTA - idamaade spinat

Minu aias on sellel aastal hostad väga suured ja väga ilusad. On aeg hakata neid otsast sööma:). Spinatina olen ma neid siiani kasutanud vähe, pigem pole raatsinud võrseid ära murda. Küll olen ma varasemalt aeg-ajalt proovinud õisi. Eelmisel kevadel tegin tutvust ka noorte võrsetega. Tegemist aga toidutaimega, mille kasvatamine püsikuna ei nõua vaeva ja mis võiks hoopis enam tähelepanu saada. Vaatame siis Jaapanisse, kus hostad kasvavad ka metsikult...
HOSTA perekond (püsikud)
Hosta perekond moodustab 45 liigilise rühma, mis pärineb Jaapanist, Koreast, Hiinast ja Venemaa idaosast. Varasemalt liigitati hostad liilialiste  perekonda (ja Eesti Wikipedias on seda siiani). Nüüdseks on hostad paigutatud agave perekonda (Agavaceae).  Hostade loomulikuks paigaks on kivised ojad, metsamaa ja avatud paikadest mägiaasad. On väga vastupidavad ja seega kasvavad kõikjal Põhja-Euroopas sh ka Põhja Norras. Taimed taluvad oma päritolu tõttu väga hästi varju ja seega sobivad täiuslikult toidutaimeks metsaaeda.
Kasvatatakse neid peamiselt lehttaimena ja on teada rohkem kui 5000 erinevat kultivari, mis varieeruvad lehtede  värvitooni (rohelisest kollaseni ja hallist sinakani), suuruse poolest. UK veebileht (www.rhs.org.uk/plants/index.asp) annab 1550 erinevat hostat.
Hostasid saab kergelt paljundada kevadel või hilissuvel puhmaste jagamise teel. Võib kasvatada ka seemnetest, kuid siis ei ole sama kultivari saamine kindlustatud. Põhjas nagu meil võivad seemned mitte valmida või on teised maiustajad (teod ja näljad) õie enne nahka pannud.
Huvitaval kombel annab UK söödavate taimede andmebaas hostale kõige madalama reitingu ja söödavate taimede raamatud annavad hostade kohta vähe infot. Samas kui Lõuna Koreas kasutatakse hostasid namul (maitsestatud aedviljaroog) valmistamisel, tavaliselt sojakastme ja röstitud seesamiõliga. Jaapanis kasvatatakse hostad levinud köögiviljana. Hosta retseptide hulgast võib leida  püreesupi ja Kreeka köögist pärit „spanakopita“ (spinatipirukas), kusjuures soovitatakse kasutada pigem hosta lehti aga mitte spinati lehti.  

Kui lehed on juba vanemad on nad kas  kibedad või  kiulised. Kevadel võib puhmast ära lõigata kõik noored võrsed, taim taastub kiirelt, tulevad uued võrsed, mis jõuavad ka hiljem õitsema minna.  Tegelikult paljud hostakasvatajad niidavadki oma hostasid, et saada uusi lehti.
Hosta noored võrsed
Põhja Jaapani mägikülades kasvatatakse hostasid (Jaapani keeles giboshi) nii müügiks, kui oma majapidamise tarbeks.  Kasutusel on Hosta sieboldiana variatsioonid. Põhiliselt lõigatakse ära noored lehevõrsed, mida müüakse Jaapani aedviljapoodides (Jaapanis on noor hosta võrse „urui“). Võrsed leiavad kasutust peamiselt aurutatult, kuid neid süüakse ka toorelt salatites. Võib aurutada, keeta, küpsetada, lisada kastmeks pähklivõid (eriti seesami- või maapähklivõid), maitseaineid.
Hosta on kasutusel ka sushis. Kuivatatud noored võrsed aurutatakse ja marineeritakse sojakastmes ning need on nori-maki sushi sisuks riisil.
Hosta on kuulutatud parimaks metsikuks taimeks hapendamiseks ja noori võrseid ka kuivatatakse.
Jaapani Sagae linna aedades kasvatatakse toiduks Hosta fluctuans sorti Sagae. 

Kui oled Hosta söömisel alagaja soovitan alustada Hosta sieboldiana variantide ‘Elegans’, ‘Big Daddy’ ja ‘Blue Umbrella’ga. 
Elegance

Blue Umbrella
Kõik hostad on söödavad, kuigi populaarseimad on Hosta montana ja Hosta sieboldii. 
hosta sieboldii

hosta montana
Hosta plantaginea kasvatatkse tema magusate õite pärast. 
hosta plantaginea

Jaapanis tuntakse Hosta montana´t ka oobagiboushi´na. See kasvab nii metsikult mägedes, kui ka on kultivarina müügil aedviljaturgudel. 
Loomulikult on söödavad ka õied, mis õitena omavad mahedat maitset. Kui noorte lehevõrsete aeg on möödas, siis on tulemas noored varred õitega:


1 kommentaar: