pühapäev, 23. mai 2010

võilille jäätis

Eile oli veel ilus ilma ja võililled kõik lahti. Nosisin neid õienuppe ja mõtlesin, et peaks ju ilusat kollast värvi andma. Korjasin ühe suure peotäie õisikuid, eemaldasin rohelised otsad.
Ja tegin jäätist - koostis ikka vesi-mesi -pähklid
Võililled mikserdasin enne pähklipiimaga läbi. Tuli ilus kollane piim. Jäätis kokkuvõttes tuli selline kollakas - karamelli värvi. Pildilt see värv nii hästi aru saadav ei ole. Kindlasti saaks intensiivsema värvi, kui oleks võililli rohkem pannud aga kartsin, et liiga palju annavad tuntava võillemaitse ja lapsed ei söö. Kollast pähklipiima jäi ülegi ja hommikul said lapsed sellega tatra helbeid süüa. Sõid küll:)
Jäätis ise:
1 tass pähklipiima
3/4 tassi leotatud india pähkleid
peotäis ainult kollaseid võilille õisi
2 spl mett
noaots soola
1 spl psyllium huski
veidi sidrunimahla
Blenderdada ja mina panin jäätisemasinasse.

võilillejuurest kommi


Veidi hiljaks jäänud, kuna tegemist varakevadiste juurtega. Aga järgmine juure korjamise aeg sügisel.
Kõigepealt sobivas koguses võilillejuuri. Vahemärkusena seda, et varakevadised võilillejuured on maitselt mahedad-magusad ja süüa tasuks neid ka niisama - otse peenralt võetuna. Mulla võib käega maha pühkida. Niisama süües saab B12 kätte, kes kardab, peseb hoolikalt puhtaks. Võib ka ära koorida. Vitamiine-mineraale
jääb peale koorimist ikka vähemaks.

Talveks olen kuivatanud juuri tükeldatuna ja ilma pesemata. Kuivades tuleb üleliigne juure küljest ilusti lahti, võib üle harjata. Oleneb muidugi pinnasest.
Siin pildil on juured pestud, kuna selline kommi variant kavas.
Retsept tuligi sellisest uitmõttest, et oli laual üks tühi meepurk, mille põhja küljes mett. Paraja suurusega tükid paningi sinna meepurki ja segasin hoolikalt läbi.
Kevadel oli veel pliidi kütmise aeg, ja meega tükid panin ööseks sinna sooja pliidi äärele kuivama. Kuivatit ei ole võilillejuurtele kunagi kasutanud, kuna õhu käes kuivavad kiiresti.
Siin pildil nüüd kuivanud juured võrreldes kuivamata juurtega. Maht väheneb oluliselt.
Kui jätta juured sellised pehmemad siis maitse on väga hea. Ja närimiseks ka tegevust.
Selline suurepärane kaubanduslik väljanägemine tuleb kui teha meega kooritud juuretükke. Valge magus närimine

neljapäev, 20. mai 2010

veel puude alla ja otsa


Aga mida on nüüd väga-väga palju. Võille õisik, oled proovinud süüa lihtsalt niisama. Lihtsalt. Mitte koos alumiste rohelist tupelehtedega - vaid ainult kollase õieosa. Tugevalt õitolmune (ja ongi õietolmu maitsega) ja palju magusam kui ma algul arvasin.
Mulle maitseb ja hea meel ka, et ei pea teda jahus keerama ja õlis praadima. Ilus lill ja ega teda kauaks ei ole. Talveks tasub siis idandamiseks valgeid lendlevaid seemneid korjata.

Sarapuu lehed - Viilmaa järgi kannab sarapuu arukuse energiat




Sõstralehed ka muidugi








Pärna lehed - noored lehed on ühed mahedaimad






Tammeke - väga suur puu, väga väekas leht





Puude lehti ja õisi - ikka söömiseks

Tagasi kodus oli täitsa äratuntav isu kasvava rohelise järele. Pungade söömise aeg jäi kuidagi vahele. Kõik juba paksult lehes-õies. Kuigi söödavat on palju maapinnal, tasub vaadata ka üles.
Dr Young mainis, et inmkeha võngub 75 MHz juures, vorstivõileib 3MHZ juures, roos 200MHz juures. Energeetika poolest siis lilled esirinnas. Sestap on energeetiliselt hea ka õietolm, kuid vaadakem ka puude otsa. Ühest alliakst olen leidnud soovitus ka võilille või nõgest või muud taime võtta söömiseks suurte puude lähedalt. Kuna nende infovahetus ja energeetika on omavahel siis võimsamalt seotud. Samas puu ise on juurtega sügaval maa sees ja ladvaga kõrgel tähtedele avatud, läbi lehtede (ka õite ja viljade) jõuab see miski eriline meieni. Natalie Rose raamatus oli ka see võngete-toiduainete tabel. Mõnikord kriban ümber:


Kreegi, kirsi, õunapuu õied. On maheda maitsega.









Kuusekasv - vitamiinipomm juba vanas tuntud headuses. Neid võib külmutada, segada meega - blenderdada rohelist moosi ja külmutada.







pihlaka lehed









kannike


















sanglepp









kaseke













kadaka kasvud veel kontsentreeritumad kui kuuse omad.












veel üks õis - jäesekapsa oma













vaarikaleht








Alati ei peagi kõike kuuma veega üle valama ja ära keetma. Värske elus toiduks. Ja kes ei ole harjunud, siis ikka ühekaupa - tasa ja targu.

Ma olen omajagu aega neid söönud aga eemalolekust suure tuhinaga sõin kõiki järjest ja tuletasin meelde - veidi hiljem olin veidi punasetäpiline. See oli ka eelmisel aastal, kui hoogu sattusin. Siis ei saanud kohe aru. Puuleht on kange kraam - sama kange kui pudelike keemiaga apteegis.

Nüüd taipasin puulehed kohe rahule jätta ja nosisin võilille-nõgest. Täpid läksid õhtuks ilusti minema:)

nutritonal yeast Soomest

Soome internetipoest nutritonal yeast helbed topsiga (ikka marigold oma)
www.vegaanikauppa.com/index.php/ruoanlaitto.html

teisipäev, 18. mai 2010

mis kasvab Portugalis



Arvestades, et olen oma aiast kogu aeg midagi metsikut söömiseks korjanud, läksin otsima seda ka Portugalis. Kusjuures ei teinud eelnevalt mingit uurimistööd sealsete söödavate taimede osas.
Meie aias kasvas:
pärn - leht söödav. Sõin.







Puu, mida alguses eemalt vaadates oliivipuuks pidasin, osutus hoopis mandlipuuks. Valmis mandleid veel ei olnud.
Jäi söömata:)







Aia taga, sellise külatee ääres oli väga palju suuri, jämedaid, noori ja saledaid, paksult kaunu täis - jaanikaunapuud. Oleks teadnud, et nii metsikult seal küla vahel vohavad, oleks sügisel suure kotiga läinud. Ei väeta neid seal keegi, ega ole mingit sõidumagistraali. Puhas öko ja niisama, vaevalt et neid sealt keegi äragi korjab.







Oli aias ja aia taga, paistis ohtralt juurevõsusid andvat - viigipuu. Ikka toores kevadeti, jäi söömata:)










Naabri aias, suure heina sees oli kasvuhoone ja vilju täis apelsinipuud. Ärgitasin teisi sinna öösi korjama minema aga ei tahnud keegi tulla. Jäi käimata:)






Aia tagant leidsin kohaliku ristiku, veidi suurema ja rammusama kui meil. Söödav.









Sealtsamast lähedalt vana tuttav naistepuna. Liiga kange niisama söömiseks.







Mingit sorti jänesekapsaline.









Ja majadest ikka täitsa eemal, mingi suure heinamaa või lihtsalt tühja koha peal kasvas kurgirohi. Sõin õisi, maitses hea.









Aga mungalille leidsin samuti täiesti tühja koha pealt põõsa alt. Ümberringi ei maju, ei aeda. Ja kasvab, vohab. Sõin heameelega, õied väga head.





Siis sobisid aiast veel söömiseks õunapuuõied ja roosiõied.

esmaspäev, 17. mai 2010

Söögilaud Portugalis ilma Vitamixita



Et mõte oligi proovida kuidas edeneb toortoitumine ilma suurepäraste masinateta. Ei vitamixi, ei kuivatit, ei mahlapressi.
Aprillis sai aastane 100% toortoitumine täis. Kunagi mõtlesin sellega piirduda aga nüüd ei näe enam soovi ega põhjust keetmise juurde tagasi pöörduda. Pigem vaataks, kuidas vähendada töötlemist üldse.
Niisiis otsisime ise internetist maja ownersdirect kodulehe kaudu. Piisavalt suure, et me sinna kuuekesi ära mahuksime. Maja oli suurepärane, parem kui internetis piltidelt paistis ja tunduvalt parem, kui varem reisifirmade kataloogi kaudu käidud.
Olemas oli köögis saumikser (üsna kehva pöörlemisega), ja selline algeline tsitruspress ka. Nii et päris ilma masinateta ei olnudki. Sai tehtud värsket apelsinimahla ja saumikseriga avokaadokreeme ja suppe.
Tomatid on sealkandis väga head, tean juba eelmistest kordadest. Supp täiesti tavapärane:spinat, tomat, avokaado, kabatšokk



Värsked salatid, väga hea extra virgin oliiviõli, meresool-sidrunimahl. Meresoolaga masseeritud baklažaaniviilud, turult ostsime ka värskelt valminud kitsejuustu.
Värsked ja pastöriseerimata juustud nii lamba kui kitse omad - täiesti suur valik



Magustoiduks mesi, kuivatatud viigimarjad - kohalikud on väga head, enamjaolt on nad sinna sisse ka mandleid -pähkleid toppinud. Ise nad kastavad suhkru sisse ja söövad. Minu jaoks oli küllalt magus.
Mandlid olid neil sellised õhukesed ja paksema nahaga. Nii et kui ma nüüd kodus olles neist pähklipiima tegin tuli piim kergelt pruunika varjundiga. Aga see ei ole mitte halb.
Seedripähklid olid ja kreeka pähklid ka.
Mul oli veidi kaasa võetud tatra hommikusöögihelbeid, müslit ja linaseemneleiba. Pähklipiima muidugi ei olnud. Aga lastele sobis värskete maasikate ja Madeira banaanidega helbed-müsli koos värske apelsinimahlaga. Kui müsli otsas siis marjade ja puuviljadega kohalikud mandlid ja seedripähklid ja mahl. Hommikuks väga hea.
Kui toortoiduline on vähemalt 75% toortoidul olev inimene siis toortoiduliseks ma jäin. 90% piires ma arvan, kuna õhtusöögi juurde sõin veidi kohalikku leiba.

2 nädalat Portugali kevadet






Oleme viimase 10 aasta jooksul olnud Portugalis 6 korda.
Seekord siis jälle kevadel ja mitte mere ääres vaid veidi kõrgemal Loulé linnakese lähedal. Loulés on Algarve üks suurim turg.

Oli tõepoolest üks hea turg:









Siin ongi pool turuhoonet, terve ei mahtunud nii lähedalt pildile. Laupäeval on ka turuhoone ümber nii paksult kohalikke müüjaid täis, et fotoaparaadiga pilti teha väga raske.
Siin on tavapäeva turuhoone seest, ja aedvilja pool. Teine pool jääb kalale-mereandidele








.Apelsinid-sidrunid-rohelist palju:kapsaid, porrud, spinatid, kõikvõimalikke rohelisi lehti, ühel olid seal nii pehmed avokaadod, et koorida ei saanud. Pidi lihtsalt pooleks murdma ja lusikaga seest seda paksu kreemina sööma:). Meil ei ole nii pehmeid avokaadosid, kui katsudes poes juba nii pehme on siis on seest juba pruuniplekiline.