neljapäev, 29. november 2012

Ravimitel on oma piirid. Looval elujõul neid ei ole.


Kui siin juba juttude kirjutamiseks on läinud, siis veel üks tähelepanuväärne:). Paramhansa Yogananda "Joogi autobiograafia" 

„Aastaid tagasi tahtsin ka mina innukalt kaalus juurde võtta,“ teatas mulle  Sri Yukteswar. „Ma külastasin ühest raskest haigusest kosudes Benaresis elanud Lahiri Mahasayat.
„Härra, ma olin väga  haige ja kaotasin õige mitu naela.“
„Nagu ma näen, Yukteswar, oled sa ennast haigeks teinud ja arvad nüüd, et oled kõhn.“
Ma ei oodanud kaugeltki mitte sellist vastust. Guru lisas siiski julgustavalt :
„Las ma vaatan seda asja. Homme tunned ennast kindlasti paremini.“
Ma võtsin tema sõnu kui viidet sellele, et ta ravib salamisi minu vastuvõtlikku mõistust, ega olnud järgmisel hommikul sugugi üllatunud, kui tajusin jõu juurdevoolu. Ma otsisin õpetaja üles ja hüüdsin vaimustunult: „Härra, ma tunnen ennast täna palju paremini!“
„Tõsi, mis tõsi. Täna oled endale jõudu lisanud.“
„Ei, õpetaja,“ vaidlesin ma vastu. „Teie olite see, kes mind aitas. Täna on mitme nädala jooksul esimene kord, mil mul  on natukenegi rammu.“
„Oojaa! Sinu tõbi oli üsna tõsine. Sinu keha on veel väeti. Kes oskab öelda, kuidas ta ennast homme tunneb.“
Mõte sellest, et ma võin uuesti nõrgaks jääda, tekitas minus hirmu ja külmavärinaid. Järgmisel hommikul suutsin ma ennast hädavaevu Lahiri Mahasaya majani lohistada.
„Härra, ma põen jälle.“
Guru pilk oli arvustav. „No nii! Sa oled ennast taas mõjutanud.“
„Gurudeva, ma saan nüüd aru, et te olete päevast päeva minu üle nalja visanud.“ Mu kannatus oli otsas. „Ma ei mõista, miks te minu ausat juttu ei usu.“
„Tegelikult on sinu mõtted need, mis on sind sundinud ennast vaheldumisi nõrga ja tugevana tundma.“ Õpetaja silmitses mind hoolivalt. „Sa oled näinud, kuidas su tervis käitus täpipealt sinu ootuste kohaselt. Mõte on jõud – ta on jõud koguni elektri või gravitatsiooni kujul. Inimese intellekt kujutab endast Jumala kõikvõimsa teadvuse üht sädet. Ma sain sulle näidata, kuidas jalamaid saab teoks kõik see, mida sinu vägev mõistus väga tugevasti usub.“
Ma teadsin, et Lahiri Mahasaya  ei räägi kunagi tühja juttu, sestap pöördusin tema poole suure aukartuse ja tänutundega: „Õpetaja, kui ma mõtlen, et olen terve ja endise kehakaalu tagasi saanud , kas siis sünnibki nii?“
„See ongi nii ja isegi käesoleval hetkel.“ Guru rääkis tõsiselt ja mulle silma vaadates.
Ja ennäe! Ma tundsin, et muutun mitte üksnes tugevamaks, vaid ka raskemaks. Lahiri Mahasaya taandus vaikimisse. Olles veetnud mõne tunni tema jalgade ees, pöördusin tagasi emakoju, kus ma peatusin külaskäikudel Benaresi.
„Mu poeg! Milles on asi? Kas saoled vesitõvest paiste minemas?“ Ema ei suutnud oma silmi uskuda.
Ma kaalusin ennast ja avastasin, et olen üheainsa päevaga 50 naela (ca 23 kg) juurde võtnud. Need naelad jäid alatiseks minuga. Sõbrad ja tuttavad, kes olid mind kõhnana näinud, tardusid jahmatusest. Paljud nendest muusid selle ime tagajärjel oma eluviisi ja hakkasid Lahiri õpilasteks. …

Ravimitel on oma piirid. Looval elujõul neid ei ole. Usu seda. Sa saad terveks ja tugevaks.“
/…/ „ Aga mis siis, kui ma teie juhtnööre järgides iial toitu ei küsi ja keegi ei anna seda mulle? Ma suren ju nälga?“
Eks siis sure!“ Vaat säärane ärevusttekitav nõuanne paisati õhku. „Sure Mukunda, kui sa pead surema! Ära iial võta omaks suhtumist, et sa elad mitte Jumala, vaid söödava väest! Tema, kes ta on loonud kogu ihutoitluse selle ükskõik millises esinemisvormis ja andnud meile söögiisu kannab kindlasti hoolt selle eest, et temale pühendunut ülal peetakse! Ära kujutagi ette, nagu elaksid sa riisist või püsiksid püsti raha või inimeste najal! Kas nemad saavad sind aidata, kui Jumal võtab sinult eluhinguse? Nad on pelgalt tema kaudsed instrumendid. Kas toit seedub kõhus tänu sinu enda mingisugustele oskusele? Mukunda, kasuta oma eristusvõime mõõka! Raiu läbi vahendajate ahelad ja tunneta Ainsat Põhjust!“

kolmapäev, 28. november 2012

Toortoidust ja loodusseadustest esseenidelt


Janne kirjutas  Pom Vincenti intervjuu jaoks katkendi, lisas paar tükki veel. Kuna see on nii suurepärane, siis toome need veelkord eraldi välja ...
   
"Esseenide Rahuevangeeliumi avastamine": "Nad saatsid välja tervendajaid. Ja üks neist oli Jeesus, esseen. Ta käis haigete ja hädasolijate seas ning andis neile teadmise, mida nad vajasid, et end ravida. Mõned, kes talle järgnesid, kirjutasid selle üles, mis juhtus tema ja nende vahel, kes kannatasid ja raskelt koormatud olid. Vennaskonna vanemad tegid sõnadest luule ja muutsid Inimeste Tervendaja, Hea Karjase loo unustamatuks. Ja kui tuli viimaks vendadele aeg kõrb maha jätta ning teise kohta minna, jäid kirjarullid maha nagu peidetud vahimehed, nagu igavese ja elava tõe unustatud valvurid. Algas tume aeg - metsluse, barbaarsuse, raamatute põletamise, ebausu ja tühiste iidolite kummardamise aeg. Leebe Jeesus oli igaveseks kadunud ristilöödud Jumala kujus, ja esseenide vennad varjasid oma õpetusi nende väheste meeles, kes suudaksid neid säilitada oma järglastele. Ja Tervendamise Kirjarullid lebasid hooletusse jäetult kõrbe muutlike varjude all..."
Jumal käskis teie esiisasid: "Sina ei tohi tappa." Kuid nende süda oli kalgistunud ja nad tapsid. Siis Mooses soovis vähemalt, et nad ei tapaks inimesi, ja talus nende loomadetapmist. Ja siis teie esiisade süda kalgistus veelgi enam, ja nad tapsid nii inimesi kui loomi. Kuid mina ütlen teile: ärge tapke ei inimesi, ega loomi, ega isegi mitte toitu, mis läheb suhu. Sest kui te sööte elavat toitu, elustab see teid, aga kui te surmate oma söögi, siis surnud söök surmab ka teid. Sest elu tuleb elust, ja surmast tuleb alati surm. Sest kõik, mis surmab teie toitu, surmab ka teie kehasid. Ja kõik, mis surmab teie kehasid, surmab ka teie hingi. Ja teie kehad muutuvad samaks, mis on teie toit, nii nagu teie vaim muutub samasuguseks kui on teie mõtted. Seega, ärge sööge midagi, mida tuli, külm või vesi on hävitanud. Sest põlenud, külmunud ja mädanenud toidud põletavad, külmutavad ja mädandavad teie keha. (...) Sest ma ütlen teile tõesti, elage ainult elu tule abil, ja ärge valmistage toitu surma tulega, mis hävitab teie toidu, teie kehad ja teie hinged" ...
Ma ütlen teile täies jõus: inimene on Maa-Ema poeg ja temalt on inimesepoeg saanud oma keha, nii nagu vastsündinud imiku keha on sündinud oma ema üsast. Tõesti, ma ütlen teile: te olete üks oma Maa-Emaga - tema on teis ja teie olete temas. Temast olete te sündinud ja temasse lähete kord tagasi. Seepärast pidage tema seadusi, sest mitte keegi ei või elada kaua ega olla õnnelik, kui ta ei austa Maa-Ema ning ei täida tema seadusi. (...) Ma ütlen teile, kui te ei järgi oma Ema seadusi, siis ei saa te mingi tarkuse ega kavalusega surma eest põgeneda. Ja see, kes hoiab Ema seadusi, seda hoiab tema Ema samuti. Ta ravib kõik tema hädad ja ta ei jää enam kunagi haigeks. Ema annab talle pika eluea ja hoiab-kaitseb kõigi õnnetuste eest: tule, vee ja mürgiste madude eest"
Ja Jeesus vastas: "Ärge otsige seadust oma pühakirjades, sest seadus on elu, kuna kiri iseenesest on surnud. Tõesti, ma ütlen teile: Mooses ei saanud seadusi Jumalalt mitte kirjalikult, vaid läbi elava sõna. Seadus on elava Jumala elav sõna elavatele prohvetitele elavate inimeste jaoks. Seadus on kirjas kõiges, mis elab. Sa leiad selle rohus, puus, jões, mäes, taeva lindudes, mere kalades; kuid otsige seda peamiselt iseendast. Sest ma ütlen teile tõesti: kõik elavad olevused on Jumalale lähemal kui elutu pühakiri. Jumal on loonud elu ja kõik elavad olevused nii, et nad võiksid läbi igavesti kestva sõna õpetada inimesele tõelise Jumala seadusi. Jumal ei ole kirjutanud seadusi raamatute lehekülgedele, vaid teie südamesse ja teie vaimu. Need on teie hinguses, teie veres, teie luudes, teie lihas, teie sisikonnas, teie silmades, teie kõrvades ja teie keha viimases kui osakeses. Seadus on õhus, vees, maas, taimedes, päikesekiirtes, sügavustes ja kõrgustes, mis kõik räägivad sinuga, et sa võiksid kuulda elava Jumala keelt ja tahet. Kuid te sulete oma silmad, et te ei võiks näha, ja sulete oma kõrvad, et te ei võiks kuulda. Tõesti ma ütlen teile: pühakiri on inimese töö, kuid elu ja kõik selle kandjad on Jumala töö. Mispärast ei kuula te Jumala sõnu, mis on kirjutatud üles Tema töödes? Ja mispärast õpite surnud pühakirju, mis on inimeste käte töö


Mida jõulude ajal puuviljadega teha 13 detsember

Eelmine sissekanne liiga raske, siit tuleb midagi tasakaalustamiseks:): veidi puuviljaseid jõulupuid - saab üles ehitada päris söödavalt.
13. detsembril Tallinnas, kell 16.30 tuleb puuviljade proovimise ja katsumise ja katsetamise:) kursus. Kõik viljad, mida me kätte saame tulevad proovimisele (ka eksootilisemad, võib olla ka durian) + erinevad datlisordid ja kuivatatud viljad sh noor kookos, hurmaa, longan, viigimarjad,   rosinad, mango, õun, jpm. Hind 15 eur. Registreeri 84silleke@gmail.com 


 Õuna ja porgadiga alus ja hambatikkudega puuviljad külge
 Kes on veel aedvilja ja rohelise lainel saab teha vähe vürtsikama puu:)


 Kiivi on hea roheline puu tegemiseks:)
Veel ilusaid:




 Üks vähe suurem ka



peedi krõpsud maapirni või kõrvitsakrõpsudega. Kuivatatud ikka
 mustriga õunaviilud:)
kellel õuna, saab sellegagi midagi ette võtta - jõulujooki sisse valada
Arbuusijää, pigem küll suvesse.

Huvitavaid punkte toiduseadusest

Selle kuu uue sõna preemia läheb Reedale:) sõna "toit-tööstuskaup" ehk "tööstustoidukaup" eest.


 Meie toiduliit teeb kampaaniat tööstustoidukauba tundmiseks, et see, mis keemiatunnis koolis arusaamatuks jäi, nüüd selges saaks. Toiduliidu enda liikmed - kõik 49 http://toiduliit.ee/Liikmed/  toodavad (toovad) meie lettide täiteks tööstuslikku toitu, võimalik, et neil lapsi ei ole ja nad osalevad mingis huvitavas inimeksperimentide programmis. Kõik allub ilusti toiduseadusele. Pole midagi öelda. Toiduseadusest jäi mulle silma üks lõige:

"Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul,kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada."

Ses mõttes, et leiba saab ju küpsetada vm toitu teha ilma ühegi lisaaineta? Ma arvan, et ma olen kunagi kõiki neid toite, mis poes riiulitel, teinud ilma lisaineteta. Siis lisaine kasutamise eesmärk ei olegi täna enam toidu hea maitse ega kvaliteet ( sest seda saab ilma lisaaineta ka) vaid võimalikult pikk säilivusaeg ja hallituse varjamine. 
ja kuna toiduseaduses ütleb:
 § 3. Lisaainete vajalik kogus


Lisaainete vajalik kogus (ladina keeles quantum satis) on heale tootmistavale tuginev normeerimata kogus, mis ei ületa soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikku hulka ega eksita tarbijat.

Siis selle punkti mõtte alla ei käi ükski meie tootja? Hea tava on mis - tõlgendamise küsimus või luba teha, mis on endale hea - kasumlikus mõttes?

Väga ilus punkt on siin veel aga enne vaatab, mida ütleb seadus - mis on toit? Kas teie teate?
Kas see, mis on roosat värvi? Või see, mis lõhnab hästi? Või see, mille pakend on ilusa pildiga? 
Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul.
Kes mõtles, kuna mõtles, miks mõtles, kuidas mõeldi välja, et see tööstuskaup sobib inimesele söögiks seetõttu, et ta on roosa, lõhnav, ilusa pakendiga? Jääb selgusetuks, kelle mõtte järgi me siis sööme?
Aga suurepärane selgitus meie tänase tööstustoidukauba kohta on alljärgnevas paragrahvis:

§ 19. Saasteaine

 (1) Saasteaine on toidutoormes või toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidutoorme tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.
 (2) Keelatud või lubatust suuremas koguses saasteaineid sisaldavat toidutooret ja toitu ei ole lubatud käidelda.

Ei ole lubatud saasta müüa!!! Aga millegipärast on see igal pool müügil. Mõnel asjal on isegi peale kirjutatud, et kui sööd siis saastud - võibolla sõnastus on teine - aga mõte on ju sama. 

Perfect crime, kirjutavad inglased - täiuslik mõrv, seadustatud, kampaaniastatud, rahastatud: sinu võimalus elada - terviklikku ja tervet elu - võetakse sinult enne veel kui sa oled sündinud. 
Mida sa sööd sisse suhkru, jahu, liha ja piimatootega: kui loomad on surnuks piinatud, siis nende maised jäägid leiad sa järgnevatest toitudest, šampoonidest, seepidest, kodukeemiast, suhkrust jms: Ühe firma toodete nomenklatuur ja selgitus, kus seda kasutatakse - tunne oma toitu, saa temaga tuttavaks, miks mitte. Nii paljud küsivad, miks nad on allergilised, miks lapsed on lööbes - kuidas saab mitte olla ...
 Kondi tuhk 
Sisaldab täielikult kontide anorgaanilisi osi. Kasutatakse keraamikatööstuses. 
 Kondiliim
Kondiliim on saadud kollageeni (mis on siis peamine valk luudes ja sidekudedes) hüdrolüüsi tulemusel. Liim moodustub polüamiididest ja teatud alfa aminohapetest.  Hea viskoossusega.
Kasutatakse: väga laialdaselt  abrasiivina :smirgelpaberis, smirgel rullides, plaadid, viskoos lõnga kruntimiseks, printeri rulli koosseisus, niiskuskindlad tuletikud,  liimides, elevandiluu töötlemisel, paberkastides, liimuvate paberlintide tootmisel, teatud  pliiatsites, keemiatööstuses flokulandina  jne 
Kondijahu (grist)
SUHKRU ja VEE puhastamiseks
 Kondijahu (meal)
Kondijahu on toores, jahvatatud looma kontidest suurusega alla 1,5mm 
Palju kasutusvõimalusi.
Saab kasutada taimeväetisena, eriti orgaanilises põllumajanduses
Purustatud kondid
Purustatud kondid söödava-, ravimi-, fotograafia ja tehnilise želatiini valmistamiseks. 
 Purustatud sarved
Orgaaniline väetis
 Hydroxy Apetite
Bioühilduv, biolagunev materjal hambaravis hambatäidiste materjalina. Hea allikas luude hõrenemise puhuks. 
Keratiin
Hüdrolüüsitud sarved, rikas proteiinilt – juuksetööstuses kasutusel, šampoonid, ravimitööstus jne 
 Osseiin
Luude orgaaniline osa, mida kasutatakse želatiini ja liimi valmistamiseks.  Kollageen kontidest, mis saadakse mineraalse aine happes leotamisega
 Aurutatud sarve ja kabjajahu
Mittesöödav aines tapetud loomadelt. Kasutatakse väetisena UK-s, Jaapanis ja Saksamaal.  Kasutatakse ka vahtu tekitavates toodetes, tulekustutites ja vedeleal kujul taimede toitainena.  

Võimalik, et lähebki nii, nagu allpool oleval pildil on, sest siga on ju kõigesööja, meie toiduseaduse järgi samuti. See on tööstuse hea tava - teha ilusa värvi, hea lõhna, mõnusa maitsega tööstuslik aines söödavaks ...


Ahto (9 aastane) ütleb pildi kohta "lahe" ja küsis just praegu seda pilti vaadates, kuidas ma sind ära tunnen, kui sa põrsas oled?:):).
Vaat ei teagi ...:)

pühapäev, 25. november 2012

Kuidas oleks, kui jätta haigus rahule


Ma leidsin üsna huvitavat statistikat ja koos sellega ka üsna huvitava loo ...


Duke University uurimus näitab, et üsna suurt osa vaagnaluumurdudest ei olegi võimalik röntgeniga avastada. Kasutades MRI, leiti 92 patsiendil 32 murdu, mida röntgen ei näidanud. 

Luumurru tavapärane kontroll käib röntgenkiirega uurides. Uurimus näitab, et see ei ole väga täpne. Juhtiv teadlane selles uuringus Dr. Charles Spritzer, märgib, et teatud kordadel on murru avastamine raskendatud. :
 Uurimus ei kirjuta sellest, kas patsiendid tegelikult nende avastamata murdude pärast üldse kannatasid. Kui 92 patsiendist 35 jäi murd leidmata, tundub et enamikul neist kasvab luu ise kokku tagasi. Ja see paranemine toimub ilma arstide abita. 
Kas hoopis see ei oleks pidanud olema uuringu võtmeküsimus? On palju huvitavam, et inimestel ei ole murdusid avastatud ja nad on hiljem tervenenud ilma meditsiinilise vahelesegamiseta. 
Dr. Spritzer märgib veel: "Korrektne puusa ja vaagnaluumurru diagnoosimine kiirabis võimaldab vajadusel anda patsientidele kiiret  kirurgilist abi ja seega vähendada haiglaravi määra patsientide hulgas, kellel ei ole luumurde." 

Kui palju inimesi võib jätta oma elu ja tervise kirurgias, kui luumurde hakatakse kindlaks tegema MRI-ga. Luumurde, mis paraneksid ise.  
Mündi teine pool on see,  uuring näitas veel, et röntgen vaagnaluumurdude diagnoosimisel andis märkimisväärselt palju valesid vastuseid. 11 patsiendil,  kellel oli diagnoositud röntgeniga murd, MRI all murdu ei leitud. Selle tulemusel, kui palju asjatut või mittevajalikku ravi rakendati? 
Uuringu tulemused olid  etteaimatavad märgib Dr. Tony Nicholson  ( Royal College of Radiologists).  Ta ei usu, et MRI kasutamine luumurdude kindlakstegemisel oleks asjakohane või teostatav. Samas aga, ajalugu näitab, et kui on mingigi võimalus, et teatud masinat saab kasumlikumalt kasutada, siis seda ka tehakse. 

See on muidugi kurb, et nii paljude inimeste vigastused jäävadki diagnoosimata. Loomulikult on selge, et kui nii paljud jäävad ravita, peavad nad olema terveks saanud ilma meditsiinilise vahelesegamiseta.  Kas pole siis võimalik, et paljude jaoks ongi see parem, et nende vigastusi jätkuvalt ei leita. 
Uuringud viiakse läbi ikka selleks, et küsimusele leida vastus. Uuringute tulem  peab tavajuhul demonstreerima, et  raviprotseduur  või ravim töötab. Nii et need, mis kasumlikkust ei näita, kaovad statistikast. 
Veel kurvem, et kõige olulisemaid meditsiinilisi tõdesid ignoreeritakse. Keha on imetlusväärse tervenemisvõimega. Veel enam, kui keha jäetakse rahule, siis toimubki tervenemine. 

See on tragöödia, et moodne meditsiin topib ennast vahele igasse elu aspekti, igasse, mida ta vähegi suudab leida. Kõik elu faasid on kaetud – menopaus on muutunud haiguseks, mida ravitakse tablettidega. Laste tujud ja jonn on saanud definitsiooni kui vaimne häire, mida ravitakse tablettidega.  Sünnitusprotsess on moonutatud niivõrd, et kolmandik  Ameerika lastest tuleb ilmale keisrilõikega, koos sinna kuuluvate ravimite ja kirurgiaga. Täismahus vaktsiinide tootmine, müümine ja kasutuselevõtt takistavad lastel läbimast haigustega võitlemise loomulikku protsessi ja on viinud selleni, et Ameerikas on 1 laps sajast autist.  

Selline meeletu vahelesegamine säilitab harva elusid, see alandab elu kvaliteeti ja toob kaasa surma järjest nooremas eas. Loomulikult päästab meditsiin elusid – kuid ta võtab neid ka väga palju ja rikub  elukvaliteeti väga paljudel erinevatel viisidel. 

USA meditsiini üle debatti pidades tuli välja statistika, et 45000 inimest sureb igal aastal, kuna nad ei saa ravi. See on traagiline … kas on? Üle 200000 inimest sureb igal aastal ravi tõttu. On selge, et kahju, mida põhjustab moodne raviprotseduur on kordi  suurem. 
See on näide sellest, et me oleme kaotanud teadmise ja arusaamise oma keha sisemisest  tervenemisvõimest.
 http://gaia-health.com/gaia-blog/tag/big-pharma/ siit leiab palju värskeid ja huvitavaid uuringuid, eriti palju vaktsiinide kahjulikkusest.

Kas pole meie eluiga  mitte madalam, kui keskajal. Tervise eluiga ma mõtlen. Mida rohkem ma kuulen oma laste sõpradelt nende diagnoose, kui kergelt 15 aastastele kirjutatakse unerohtusid, antidepressante, ülitugevaid valuvaigisteid... Kui palju on noortel sapikive ja sapilõikusi... Siis tundub,et tervise keskmine eluiga on juba alla 20 eluaasta. Kui sa vaatad tähelepanelikult ringi oma tutvusringkonnas,siis mitu inimest saab ilma stimulantide, ravimite vms hakkama?  Ma loen ühe teadlase ja arsti artiklit, kus märgitakse, et vaktsiin  Gardasil hävitab munasarjad ja munarakud ja neiu läheb kohe üle menopausi faasi, naiseiga läbimata. Kui maailm püüab sel viisil reguleerida rahvastiku arvu, siis kas ei ole ometi  leebemat surmamisviisi kui see.... 

Jiddu Krishnamurti kirjutab oma raamatus: Inimesed on nii segadusse aetud, et neid üritatakse kontrollida hirmu abil ja piirata hüvitise abil.

Hirm, hirm haigestumise ees, hirm heaolu pärast.
Psühholoogias käsitletakse mäletamist  ja tegutsemist ühel ja samal sisseharjunud moel loomult seniilsuse vormina. Ma küsiksin vahele: Kui paljud meie mõttemustrid, tegevused, uskumised on seniilsedL?
Kõik me oleme aega ajalt haiged olnud. Maailm on arstide ja ravimitega üle koormatud. Mis tähendus on haigusel, mis meid nii väga kohutab, kuidas see meile mõjub? Kas sel on mingisugune tähendus? Kui hirm seguneb haigusega, kas on sellest midagi õppida? Või saab tõvesse suhtuda üsna objektiivselt, ilma et me end valuga otsekohe samastaksime ja sellega võitlusse asuksime?
Kui haigus rahule jätta, lasta sel lihtsalt kulgeda – mõistagi mitte lasta tal areneda eluohtlikuks –näeme selle tähenduslikkust, see ütleb meile mõndagi, avab meie jaoks paljud uued uksed. Kui sellesse on segatud HIRM, jäävad kõik uksed kindlalt kinni.
Teame kõik, mida tähendab haigus. Me ei suuda seda hetkegi taluda ja ruttame otsekohe arstide juurde ravimite järele. Me ei proovigi haigega leppida, sellega mõnda aega olla – muidugi mitte liiga kaua -, et näha millele see vihjab ja kuidas me reageerime.
Me ei proovi kunagi valuga jääda ega seda mõista.
Aga kui te oma valu eest  ei põgene, vaid rahulikult selle juures püsite, siis saate aru, kui tohutult suur tähtsus sel on.
Juhendamine takistab mõistmist selle sõna sügavamas tähenduses, sest kui sina mulle ütled, mida teha ja mida mitte, siis ei ole ma võimeline mõistma iseennast. Ma e süüvi endasse vaid kuulan, mida sa ütled. See tähendab, et sinust saab autoriteet, ning minust ori

Kuidas lahendaksite probleemi? Kas toetuksite autoriteedile, kelleks võib olla analüütik, psühholoog, preester vms.
Te näete end ütlemas: Ma ei tea, ma ei oska seda probleemi lahendada. See on liiga keeruline. Mul pole piisavalt aega, et seda teha, ma pole selle peale eriti mõelnud. Aga keegi teine on sellele aega pühendanud, on sellesse süvenenud ja ma usun seda, mida ta ütleb. Ja lisate: Miks ka mitte? Tema teab, mina ei tea.
Nii teete temast autoriteedi ja teie elate teisejärgulist elu. Aga see ei ole teisejärguline probleem, see on teie probleem, teie peate seda lahendama, mitte kellegi  teise abil, mitte kellessegi uskudes.
Kas suudate kõrvale jätta selle, mida keegi teine arvab selle kohta, mida te peaksite mõtlema või tegema. Heitke kõrvale kogu autoriteet.
Sa raiskad aega, kui kedagi teist kuulad, kedagi teist järgid, usud millessegi, olgu see ühiskond, kogukond, isik, idee või süsteem.
Kui ma heidan täielikult kõrvale teistest sõltumise oma käitumise, õigluse, aususe, tervemõistuslikkuse hindamisel, tekib mul tohutult energiat nägemaks, kes ma tegelikult olen.
Arukus on lõppude lõpuks oskus kogu energiat otstarbekalt rakendada.
Ma otsin lohutust, mitte tõtt, vaid lohutust.
See on kogu elu olemus: liikuda sellest lõputust koleduse ja brutaalsuse hoovusest eemale. Aga ma ei suuda seda teha: meil pole energiat, elujõudu, tugevust, armastust -, seetõttu  liigume sellega kaasa.

Kas ei ole ilus?! Me ei tahagi tõtt teada, sest sellega ei ole viitsimist toime tulla. See on suur vastutus, äkki ma ei saa siis oma lemmiktoitu süüa, lemmikteooriat järgida, käituda nii nagu ma käitun - hävingut tekitades. Parem on uskuda, et üks tablett, üks superfood, üks vitamiin on MINUST PUUDU. Sest see annab mulle õigustuse enda juures mitte midagi muuta, mitte midagi arutleda, silmad edasi kinni käia. Me räägime vabadusest aga ei tahagi seda. Ei oska sellega midagi peale hakata. Las kool jääda, sest ilma koolita vabaduses ei oska ma olla? Sest siis ei ole meil vastutust oma elu eest. Siis on keegi teine, kes selle määrab ja keda siis süüdistada. Teatris olevale „Luikede järve“ etendusele tormi joostes, ei pane keegi tähele, et jookseb kaunitest luikedest tiigil mööda. Ei peatu hetkekski. Sajad inimesed suletud ruumis vaatamas lavale, kuidas inimene tantsib luike. 
Üks ainus sümptom kehas või keha pinnal ja juba sellega asutakse võitlusse:
me näeme igal pool. 

Ja iga asja jaoks on vastavalt sinu uskumuste tasemele kas tablett, superfood, toidulisand, üksikelement. 

 Kui ei ole energiat, siis on abi lähedal, mõne rohu, pulbri, pilli näol. Kuid ega me ei küsigi, milleks me seda energiat vajame - et minna tegema tööd, mis hävitab meid ennast. Miks peaks sinu kehas olema energiat istuda laua taga 12 tundi järjest, olema arvutis tunde, tegema tööd, mis ei meeldi? Miks peaks? Otsime väljast lisa, sest enda sisse vaadata ei julge. 

Tegelikult on lohe hoopis nii suur:) ja võitlus asjatu. Võtit ei olegi vaja, sest uks ei ole kunagi olnud kinni...


 
Üksikelement eraldatuna või toidulisand märkega "naturaalne" või uus rohi või uus jahu mingist taimest või mahl segatuna pudelis --


nende kõigi juured ulatuvad ühte kohta - loodusest eemale. Neid pakutakse võtmeks sinu uksele, mis "kinni on". Kuuled pidevalt jutte, soovitusi, teil on vaja juurde ... Aga võti ei sobi...Ei saagi sobida.
Sobib muu, sarnaselt meiega  liikuv, elav, hingav, muutuv igas hetkes - mitte surnud ...










laupäev, 24. november 2012

Pom Vincent intervjuu - puuviljakommuun Keenias ja Boliivias


Räägi meile, kus oled üles kasvanud, kus elad praegu, kui vana sa oled?

Olen 27 aastane (2011 aastal) , kasvasin üles Kanada prantsuse provintsis Quebec (Montreali eeslinn). Praegu elan  Tharaka regioonis, Meru Rahvuspargis, Keenias).

Olen 6 aastat ringi reisinud Põhja- Ameerikas, Kanadas, liikudes metsast – metsa. Olen elanud väljas kõigil neljal aastaajal, ka talvel ja võin liikuda igal aastaajal, pannes püsti omale laagri, saades kõik vajaliku ümbritsevast keskkonnast, teenida veidi raha lähedalasuvates farmides, teha muusikat, müüa seda, mida olen loodusest korjanud jne.  Olen elanud mõned aastad ka põlisrahvaste kogukondades (Haidas, Carrier, Cris), kõige enam Algonquin rahva juures. Nad õpetasid mulle palju, kuid tänaseks olen aru saanud, kui kasutu see kõik oli inimesele, kes ei ela sellises keskkonnas. Olen ka elanud kogukonnas, mida võib nimetada minu perekonnaks. 

Pom, väljas elades  

Olen elanud ka valge inimese mürgitatud elu – iga valge/tsiviliseeritud inimese elu Maal; kõrge hormoonide, kõrge valgu ja rasva st igasuguste asjade poolest   kõrge sisaldusega dieediga (välja arvatud heaolu). Niisiis vajasin väga tervendamist. Nagu kõik teised „tsiviliseeritud“/valged lapsed, kasvasin ma üksi, koos televiisoriga, alati ümbritsetud võõrastest sh minu vanematest, vendadest-õdedest ja ma ei saanudki aru, et me lihtsalt võitlesime nagu iga teine „normaalne“ mittefunktsioneeriv perekond. 

 Elad nüüd Keenias – saan aru, et  tulid siia koos paari teise puuviljatoidulisega (Tanya ja Sunshine)? Te kohtusite kõik Prantsusmaal puuviljafestivalil, või tundsite teineteist juba varem?
 Festivalile jõudes olid paljud juba läinud, kuid oluline on, et kohtusin  Phillipe, Tanya ja tema endise elukaaslase Salvo´ga. Sunshine oli lahkunud paar päeva enne, kui mina tulin. Ma ei tundnud neid varasemast ajast. Tanya oli juba aru saanud, et puuviljadieedil olemine ei ole lihtsalt mingi dieet, vaid see toit sobib meile kõige paremini. Muu küpsetatud ja töödeldud tsivilisatsiooni toit lihtsalt ei sobi. 
Nagu ma juba ütlesin, olid enamik puuvilja- ja praanatoidulisi juba ürituselt lahkunud.  Puuvili seal ei olnud ka eriti hea kvaliteediga, kuid seal oli võimalus rääkida inimestega ja kuulda paljusid asju, mida keegi tavajuhul ei ole varasemalt kunagi kuulnud, palju nö põrandaalust infot … „Arukuse“ kokkusaamine, võiksin öelda. 

Kas toimub kusagil veel selliseid üritusi?

Vist Hispaanias, on ju Austraalias ja Põhja- Euroopas - aga kõigis neis õpetatakse inimesi kuulama raamatuid, mitte oma keha, kuulama eksperti aga mitte ennast. Nii et ma ei soovita neid. Keeniat ma ka ei saa soovitada, ei saa julgustada kedagi lendama, kui see ei ole just viimane aeg, väga vajalik – näiteks tervenemiseks. 

Mis siis juhtus peale seda kokkusaamist?

See algas, kui me Tanyaga vaatasime üksteisele silma. Pikk vaikus. Me mõlemad olime ühel meelel, et peame minema tagasi loodusesse. Me ütlesime selle välja ja paljud soovisid meie seiklusega ühineda. 8 meist sõitsid koos 2  autoga Hispaaniasse, et leida maad, kuhu asutada puuviljakommuun. See oli imeline, leidsime sobiva koha, sõime igal söögikorral puude otsast, olime alasti    ja rääkisime ning  arutlesime puuviljatoitumise elu imelisuse üle. Elasime nii 3 nädalat.  Siis oli mul vaja minna tagasi Kanadasse. Ma müüsin ja vabanesin kõigest sh oma kallist koerast ja trummist!! (djembe oli mitmeid aastaid oluline minu elus). See kõik võttis umbes kuu aega. Ma sain kokku just niipalju, et osta omale lennukipilet. Lahkusin ilma pagasita, ilma asjadeta, taskus ainult 40 dollarit.  Mõned ütleksid selle kohta julge, ma ise nimetaksin seda meeleheiteks – kui keegi on just aru saanud seda mida mina, siis on maailm muutunud hoopis teistsuguseks paigaks.  Ülesanne muutub väga selgeks. 

Meie seiklusest saab rohkem lugeda:
http://www.fruitariancommunity.tk/


Niisiis Keeniasse jõudsite ainult kolmekesi?

 Jah, Keeniasse jõudsin koos  Sunshine ja Tanya´ga.

Enne kui Keeniaga edasi läheme räägi oma toitumisest varasemal ajal.

Umbes 2010 aasta märtsist ma alustasin toortoitumisega, põhjuseks turgutada oma pooleldi surnud keha ja toetada oma head sõpra Melanie´t, kes soovis olla hea ema oma suurepärasele beebi Soliane´le. Kuskil 3 kuu pärast kohtasin peaaegu puuviljatoidulist Francesco´t Itaaliast. Võttis vaid paar vestlust, kui minust sai … mitte frutiarian vaid applearian (õunasööja)!!   Kahjuks ei olnud õunad väga küpsed ja seega ei olnud kogemus väga meeldiv … Õppisin teatud asju ka kohtudes Tanya ja Sunshine´iga.