Ravimitel on oma piirid. Looval elujõul neid ei ole.

Kui siin juba juttude kirjutamiseks on läinud, siis veel üks tähelepanuväärne:). Paramhansa Yogananda "Joogi autobiograafia" 

„Aastaid tagasi tahtsin ka mina innukalt kaalus juurde võtta,“ teatas mulle  Sri Yukteswar. „Ma külastasin ühest raskest haigusest kosudes Benaresis elanud Lahiri Mahasayat.

„Härra, ma olin väga  haige ja kaotasin õige mitu naela.“

„Nagu ma näen, Yukteswar, oled sa ennast haigeks teinud ja arvad nüüd, et oled kõhn.“

Ma ei oodanud kaugeltki mitte sellist vastust. Guru lisas siiski julgustavalt :

„Las ma vaatan seda asja. Homme tunned ennast kindlasti paremini.“

Ma võtsin tema sõnu kui viidet sellele, et ta ravib salamisi minu vastuvõtlikku mõistust, ega olnud järgmisel hommikul sugugi üllatunud, kui tajusin jõu juurdevoolu. Ma otsisin õpetaja üles ja hüüdsin vaimustunult: „Härra, ma tunnen ennast täna palju paremini!“

„Tõsi, mis tõsi. Täna oled endale jõudu lisanud.“

„Ei, õpetaja,“ vaidlesin ma vastu. „Teie olite see, kes mind aitas. Täna on mitme nädala jooksul esimene kord, mil mul  on natukenegi rammu.“

„Oojaa! Sinu tõbi oli üsna tõsine. Sinu keha on veel väeti. Kes oskab öelda, kuidas ta ennast homme tunneb.“

Mõte sellest, et ma võin uuesti nõrgaks jääda, tekitas minus hirmu ja külmavärinaid. Järgmisel hommikul suutsin ma ennast hädavaevu Lahiri Mahasaya majani lohistada.

„Härra, ma põen jälle.“

Guru pilk oli arvustav. „No nii! Sa oled ennast taas mõjutanud.“

„Gurudeva, ma saan nüüd aru, et te olete päevast päeva minu üle nalja visanud.“ Mu kannatus oli otsas. „Ma ei mõista, miks te minu ausat juttu ei usu.“

„Tegelikult on sinu mõtted need, mis on sind sundinud ennast vaheldumisi nõrga ja tugevana tundma.“ Õpetaja silmitses mind hoolivalt. „Sa oled näinud, kuidas su tervis käitus täpipealt sinu ootuste kohaselt. Mõte on jõud – ta on jõud koguni elektri või gravitatsiooni kujul. Inimese intellekt kujutab endast Jumala kõikvõimsa teadvuse üht sädet. Ma sain sulle näidata, kuidas jalamaid saab teoks kõik see, mida sinu vägev mõistus väga tugevasti usub.“

Ma teadsin, et Lahiri Mahasaya  ei räägi kunagi tühja juttu, sestap pöördusin tema poole suure aukartuse ja tänutundega: „Õpetaja, kui ma mõtlen, et olen terve ja endise kehakaalu tagasi saanud , kas siis sünnibki nii?“

„See ongi nii ja isegi käesoleval hetkel.“ Guru rääkis tõsiselt ja mulle silma vaadates.

Ja ennäe! Ma tundsin, et muutun mitte üksnes tugevamaks, vaid ka raskemaks. Lahiri Mahasaya taandus vaikimisse. Olles veetnud mõne tunni tema jalgade ees, pöördusin tagasi emakoju, kus ma peatusin külaskäikudel Benaresi.

„Mu poeg! Milles on asi? Kas saoled vesitõvest paiste minemas?“ Ema ei suutnud oma silmi uskuda.

Ma kaalusin ennast ja avastasin, et olen üheainsa päevaga 50 naela (ca 23 kg) juurde võtnud. Need naelad jäid alatiseks minuga. Sõbrad ja tuttavad, kes olid mind kõhnana näinud, tardusid jahmatusest. Paljud nendest muusid selle ime tagajärjel oma eluviisi ja hakkasid Lahiri õpilasteks. …

Ravimitel on oma piirid. Looval elujõul neid ei ole. Usu seda. Sa saad terveks ja tugevaks.“

/…/ „ Aga mis siis, kui ma teie juhtnööre järgides iial toitu ei küsi ja keegi ei anna seda mulle? Ma suren ju nälga?“

„Eks siis sure!“ Vaat säärane ärevusttekitav nõuanne paisati õhku. „Sure Mukunda, kui sa pead surema! Ära iial võta omaks suhtumist, et sa elad mitte Jumala, vaid söödava väest! Tema, kes ta on loonud kogu ihutoitluse selle ükskõik millises esinemisvormis ja andnud meile söögiisu kannab kindlasti hoolt selle eest, et temale pühendunut ülal peetakse! Ära kujutagi ette, nagu elaksid sa riisist või püsiksid püsti raha või inimeste najal! Kas nemad saavad sind aidata, kui Jumal võtab sinult eluhinguse? Nad on pelgalt tema kaudsed instrumendid. Kas toit seedub kõhus tänu sinu enda mingisugustele oskusele? Mukunda, kasuta oma eristusvõime mõõka! Raiu läbi vahendajate ahelad ja tunneta Ainsat Põhjust!“