neljapäev, 9. september 2010

puravikud, puravikud need on hästi imelikud

Seen siis kujutab endast taimedest, loomadest ja muudest elusolenditest erinevat organismirühma. Seen ei ole ei taim ega loom. Nad teevad koostööd puudega ja moodustavad mükoriisa, mis aitab puujuurtel koguda vett ja mineraale ning saab vastu puus fotosünteesil tekkivat suhkrut.
Viilma raamtutes märgitakse, et seened aitavad inimeses loomset energiat muuta taimseks.

Toitainetest - seened sisaldavad suhteliselt vähe sahhariide, valke ja rasvu. Seevastu on nad rikkad selliste mineraalide-mikroelementide poolest nagu kaalium, kaltsium, raud, tsink, seleen ja mangaan. Kukeseened sisaldavad palju D-vitamiini; 1-5 seenest piisab, et rahuldada inimese päevane vajadus. Varasemalt ja veel praegugi üsna levinud arvamus, et seened ei sisalda mitte midagi vajalikku ei pea paika. Seentes leidub piisavalt vitamiine C ja B grupi omasid, mis kahjuks kuumtöötlemisel lagunevad. Üldse on seened omalaadse ehitusega ja olemasolevad mineraalid-vitamiinid sellises koosluses, mis kuumutamist ei talu.Toortoitumise puhul siis hea see, et kuumtöötlemist ei tee ja kõik jääb alles. Toortoit muidugi toorelt söödavatest seentest:).
Väiksemale seenetundjale piisab kukeseenest ja puravikust küll. Asjatundja teab ise paremini, mida korjab. Seened lähevad kuivatamisele, ikka madalal temperatuuril. Kuivavad väga hästi ja kiiresti. Kuivatatud seentest võib teha suppide tarvis seenejahu, ma ise eelistan lihtsalt kuivatatud seeni. Seenesalati retsept on varasemalt siin ka antud.
Meile tõi puravikke metsast vanaema ja kahel korral ka päkapikk:). Oli suuri, päris pirakaid ja väikseid sõrmepikkusi.






Ja tulemuseks purkide viisi kuivatatud puravikke:)
Talvele saab rohkem retsepte siis kuivatatud seentest, neid paistab sel aastal rohkelt olevat.