laupäev, 29. august 2009

Borš


Borš
mugandustega raamatust Natalia Boutenko "12 steps to RAW food"
1.
2 tassi vett, 3 peeti, 1 väike ingverijuur, 1-2 küüslauguküünt, peotäis rohelist - hästi blenderdada. Valada suurde kaussi.
2.
2 tassi vett, 2 porgandit, 2 sellerivart, 2 spl õunaäädikat, 3 apelsini, 1spl mett, meresoola maitse järgi. Blenderda umbes 30 sekundit. Vala eelmise segu juurde ja sega.
3.
Lõika kuubikuteks või ribadeks - 1/4 kapsapead, 1-2 porgandit ja 1 peotäis peterselli. Lisa kaussi ja sega.
Sooja supi jaoks tee sooja veega. Kogus: 7 portsjonit.
Magustoitu on nüüd nii palju:)

esmaspäev, 24. august 2009

lõunatoitu


Kõigepealt jälle tiir aias:mungalill, kõrvitsaõis, nõges,oblikas, naat, maltsa ka:), võilill, kortsleht - osa supiks, osa salatiks.
Kultuursemat võtame ka - kabatšokk. Võiks süüa niisama aga, et serveerida udupeenelt võtame abivahendi:
Spiral slicer - kabatšokk vahele ja vändast keerutama




Tulevad pikad ja peened aga terasid on mitu erinevat, et võib laiemaid linte ka teha.








Siin ta nüüd siis sellise metsikuga segamini. Veidi haput (kas sidrunimahla või õunaäädikat) ja meresoola juurde võib veidi head õli ka. Lasta veidi seista ja head isu.



laupäev, 22. august 2009

Rohelist jooki ja marjasmuutit



Kõigepealt ring aias: nõges, võilill, vahtralehed, kortsleht, ohakas, naat - siit tuleb nii mahale kui smuutile alust:)







Metsast lisaks: mustikas, sinikas-joovikas ja punast marja ka:)



Need on siin siis joovikad

Aiast leiab õunu ka juurde.
Võtame abiavhendi: Vitamix on küll kallivõitu aga meie peres tasub küll igati ära. Saab ilma masinatetagi aga eks neist vabaneme aja jooksul:). Meie kaubandusvõrgus ei ole.







Segame läbi ja mustikast tuleb kohe intensiivne värv.
Peotäis rohelist, 3 peotäit marju, kolm õuna.
Pildil olevas kannus on kõike rohkem - joojaid ka meil palju.

reede, 21. august 2009

Kuivatisse




Chapati
1 tass porgandi-selleri mahla
1 tass idandatud ja kuivatatud tatart
2 tassi seesamiseemneid
2 tl meresoola
¾ tassi linaseemneid
1 tl jahvatatud köömneid või aniisiseemneid
1 sidruni mahl

Jahvata tatar, ja seemned, sega juurde teised ained. Määri kuivati plaatidele ja kuivata 1 tund 60c juures, edasi 41 c juures, kuni niiskuse kadumiseni. Vähem aega kui tahad pehmet leiba, kauem kui tahad krõbedamat.

Mida veel kuivatist võtta:


Päikesekuivatatud tomatid - kui on päikest siis saab päikese abiks võtta ja kuivatiga veidi kaasa aidata.

Võib soolaga ja ilma. Viilutad ja paned plaadile.




Mustsõstrast rosinaid. Tüütu, kui ainult rosina enda pärast teha. Pigistasin mustsõstrad katki, segasin meega ja kuivatisse. Aga tulemus on väga hea! Mustsõstra sisust ja mahlast, mis järgi jäi tegin puuviljanahka.







kolmapäev, 19. august 2009

rohelist mahla hommikuti, lõuna ajal ja õhtul ka:)








Ühe suure tassitäie mahedat rohelist jooki saab 3 suurest kurgist ja peotäiest võilille-nõgese-sellerilehtedest.


abivahendiks vändaga mahlapress


Kui vähegi on soovi neid abivahendeid muretseda või osta toortoidu põnevamaid koostisosi: toorkakaovõid, toorkakaoube, jms - aitame rõõmuga. Võta ühendust!

laupäev, 15. august 2009

B12


Kas mitte ületähtsustatud. Võib-olla - võib-olla mitte. Aga ma soovitaks küll loogiliselt mõelda ja võrrelda näiteks pastöriseeritud piimatoodete ja Ca vahelist arengut. Käesoleval ajal tuleb üks uuring teise otsa, mis kinnitavad, et mida rohkem pastöriseeritud piimatooteid tarbida seda suurem on luuhõrenemise %. Riigid kus tarbitakse pastöriseeritud piimatooteid enim on ka luuhõrenemine ja luumurdude arv suurim. Aga Ca edaspidi. Ma olen selle B12 kohta korjanud kokku väga palju välismaist ja kodumaist materjali – ja olen ikkagi nõus dr. Cousens ja D. Wolfega, kes ütlevad, et B-12 liig suur peale surumine on hoopis seotud sellega, et hoida inimesi eemal vegan elustiilist.
Dr. Victor Herbert kirjeldas American Journal of Clinical Nutrition Dr James Halsted uuringut. J. Halsted, kes tegi oma uuringuid Iraani veganitega, ei leidnud mingeid B-12 puudujääke. Eripäraks on Iraani veganitel see, et nad ei pese nii usinasti oma sööki ja käsiJ. Leiti, et kui puu ja aedvilju ei pesta nii hoolikalt puhtaks ei teki ka mingit B12 defitsiiti...
Jätkub www.paikesetoit.ee kodulehel

Lasagne kabatšokist

Lasagne
Mandolin riiviga riivida kabatšokist õhukesed laastud ja lasta neil veidi soolvees seista.
Võta kandiline vorm, lao laastud põhjale ja pane kihtideks sulle meeldivaid segusid.
Pildil oleval lasagnel on esimese kihina seemnejuust marineeritud seentega (kuivatatud kukeseentest tehtud), teisel kihil, tomatid ja maitseroheline, kolmandal kihil jälle seemnejuust seentega. Peale on pandud omatehtud toorkitsejuustu (aga see ei ole oluline)

reede, 14. august 2009

punasesõstratort šokolaadiga



Punasesõstra tort:
1 tassitäis alusemassi (vt. allpool šokolaaditordi retsepti oma)
Roosa kihi jaoks:
1 tass vett
1 tass punaseid sõstraid
1 tass leotatud india või makadaamiapähkleid
1spl peedipulbrit
0,5 tassi toorkakaovõid või kookosrasva
1 tl vaniljet
0,5 tassi mett või agaavisiirupit
Šokolaadikihi jaoks:
1 tass vett
4 spl toorkakaod (võib osaliselt ka asendada jahvatatud toorjaanikaunaga)
0,5 tassi toorkakaovõid või kookosrasva
1 tl vaniljet
0,5 tassi mett või agaavisiirupit
Ümmargusele lahtikäivale koogivormile aseta küpsetuspaber ja pressi põhi. Pane blenderisse kõik roosa kihi ained, kui kasutad kakaovõid lõika see väikesteks tükkideks. Blenderda niikaua, kuni mass on ühtlane ja vala koogivormi. Kui tundub vedel, pane külmikusse. Valmista samamoodi šokolaadikiht ja vala ettevaatlikult koogivormi. Lase taheneda.

supp ja ketšup


Supp:
1 tassitäis kuuma vett
3 keskmist tomatit
1 tassitäis kabatšokiviile
1 peotäis hapuoblikat, võilille, nõgest vms
1 avokaado
meresoola
kõik koostisosad blenderdada. Kogus 3 portsjonit
Ketšup:
1 suur tomat
1/2 tassi leotatud päikesekuivatatud tomatit
2 spl õunaäädikat
1 spl mett
1 spl extra virgin oliiviõli
1 küüslauguküüs
1 tl meresoola
soovi korral 1 tl miso või kanepikastet
Tomatil seemned välja võtta, kuivatatud tomateid leotada kuni 15 minutit. Blenderdada, kui on liiga paks, lisada tomati leotusvett (vähehaaval).

kolmapäev, 12. august 2009

magustoiduks


Šokolaaditort
Põhi:
2 tassi kreeka pähkleid
2 tassi rosinaid
2 spl ekstra virgin oliiviõli
1 sidrun
2 sorti puuvilja (pildil õun ja mango)
Kreem:
1 sidrun
1 tass pekaanipähkleid
0,5 tassi mett
¼ tl meresoola
4 spl toorkakaod
1 vaniljekaun või 1 tl toorvaniljet
Peotäis hakitud pähkleid

Põhi: jahvata pähklid, vala kaussi. Blenderda rosinad (parem kui on leotatud) koos oliiviõli ja sidrunimahlaga. Lisa pähklitele. Sega ilusti läbi ja jaga kaheks osaks. Võta ümmargune koogivorm, kata kilega. Suru üks osa tainast koogivormipõhjale ja kata õhukeste õunaviilude ja seejärel mangoviiludega. Pressi küpsetuspaberil või kilel teine osa taigen koogivormi suureks plaadiks ja aseta puuviljakihtidele. Pane suur taldrik koogivormi peale ja keera ümber. Eemalda koogivorm ja kile.
Kreemi jaoks blenderda kõik kreemi koostiosad – tulemuseks pehme sokolaadikreem. Peab olema hea blender! Määri kreem tordile ja kaunista. Lõika tükkideks ja naudi

leivarullid ja lõpuks koos retseptiga


kuivatatud linaseemne leib:
7 tassi vett
1 kg porgandeid
1 kimp varssellerit
8 küüslauguküünt
1 suur sibul
½ tassi sidrunimahla
2 jalapeno pipart või 1 paprika või tomatit
2 spl meresoola
1,5 tassi rosinaid
7 tassi linaseemneid
1 spl jahvatatud köömneid või aniisiseemneid
1 tass seesamiseemneid pealeraputamiseks

Porgandid blenderdada koos 3 tassi veega püreeks. Valada suurde kaussi. Seller (võib ka lehtsellerit ja kapsast kasutada) koos vähese veega püreestada. Lisada porgandile. Sibul, pipar, küüslauk peenestada ja püreestada koos tassi veega. Lisada kaussi. Rosinaid (võib ka datleid või mett) leotada 20 minutit, koos leotusveega püreestada. Lisada kaussi. Linaseemned jahvatada ja lisada kõige viimasena, kuna muidu võib tainas klimpi minna. Segada puulusika või kätega. Tainas peab olema üsna pehme. Määrida kuivati plaatidele ja kuivatada 43 C juures 10-12 tundi. Kogus: 9 plaaditäit. Suur kogus. Võib teha pehmemaid, et rulli keerata. Kuiviku kõvaduse jaoks kuivatada seni kuni niiskus on kadunud. Võib ka tavalises pöörleva õhuga ahjus, läheb tõenäoliselt kauem aega kui kuivatis.


Seemnejuust
1 tassitäis päevalilleseemneid, leotatud 8-12 tundi
1 sidruni mahl

1 tl meresoola
1 paprika või 1 suurem tomat
1-2 spl värsket maitserohelist
Võib lisada kooritud 0,5 tassi kabatsokiviile
Leotatud seemned nõrutada ja loputada. Kõik ained blenderdada sobiva konsistentsini. Võib olla teralisem või täiesti kreemjas. Vett võib veidi lisada kui segu tundub liiga paks – aga ettevaatlikult tilkhaaval, kuna blenderdamise lõpupoole muutub kiirelt pehmeks massiks

esmaspäev, 10. august 2009

veel leiba


Öö otsa oli kuivatis ja hommikul sai valmis. Võib teha pehmeid leibu ja keerata neist salatiga rulle. Võib teha krõbedaid - seisavad kauem, võib teha pitsasid ja leivatorte.
Tehtud põhiliselt linaseemnetest, kapsast, porgandist ja maitserohelisest. Ei pärmi, ei gluteeni, ei kuumutamist:)
Maitseb hea!

pühapäev, 9. august 2009

kõik oleneb eesmärgist

Palju häid mõtteterakesi võib siin välja käia:
Esimene - Parim viis teisi tervendada on saavutada enda tervenemine.
Kui sa soovid saavutada ebatavalist edu, pead koheselt alustama ka ebatavaliste eesmärkide püstitamist.
Kui sinu eesmärgiks on olla lihtsalt kodus, süüa ebatervislikku toitu, vaadata televiisorit ja magada - siis sa saavutadki seda.
Kui sinu eesmärgiks on suurepärane tervis, võimalus olla kes iganes, teha mida iganes, töötada oma lemmikprojektidega poole ööni ja ärgata hommikul täis energiat - saavutad ka seda.

Olen toortoidu vastu huvi tundnud umbes poolteist aastat ja algas see Norman Walkeri raamatust, edasi tuli dr Young. Siit sain juba tuult tiibadesse, siis dr Cousens ja David Wolfe, Boutenko perekond - kõik üle 10 aasta elustoidulised. Ning siit edasi... oluline on, et avatud meel ja terve mõistus on kaasas, nägemaks vaimustuse tagant ka reaalsust. Tänaseks on dr Cousens ja David Wolfe toidulisandi propageerijad jamüüjad

Käesolevaks ajaks olen järjest toortoiduline olnud alates märtsist, eelmisel aastal olin 4 kuud juulist oktoobrini, siis tuli veidi keedetud toitu ka sisse. Praegu olen tunduvalt kindlam oma toitumisviisis - olen õppinud toortoiduga ümber käima. Visuaalne maailm harjub aegamisi ümber, sestap on isu toitude järele, mis kunagi on meeldinud. Näiteks makaronid - kabatsokist makaronid on väga head ja asendavad jahumakaroni suurepäraselt.

head rasva ka

Kõige parem oomegate allikas - linaseemned. Õitseb alles. Aga küll seemnedki tulevad:)










Mustsõstraseemneõli on tuntud ravitoimega õli. Aga võib seemneid ka otsesest allikast võtta.











Mustika-šokolaadikook. Väga headest rasvadest: kookos ja kakaovõi. Toorkujul kehale omastatavad ja paksuks ei tee.
Selline mousse laadi kook on tavaretseptide puhul 1300kcal, toorkujul ainult 300kcal. Head isu!



laupäev, 8. august 2009

lihtsalt

Üks võtmeid toortoidu puhul ongi lihtsus (võib muidugi keeruliselt ka).

Lihtsus on nüüd, on alati olnud ja jääb olema teeks edukuse juurde. Fakt, et käesoleval ajal on nii palju segadust, konfliktseid arvamusi, valeinformatsiooni toitumise/dieeditamise alal näitab, et kogu selle pahna all peab olema väga lihtne tõde.
Teaduses on printsiip, mida nimetatakse Ockham´s Razor. See printsiip ütleb, et võistlevatest teooriatest on kõige lihtsam kõige lähemal tõele.

Vaatame kui lihtsalt toortoituda saab:










võib minna metsa ja korjata:) näiteks toorelt söödavaid seeni:)





võib korjata suuri ja kõike pungil mustikaid








midagi aluselist kõrvale:), vaatame aias ringi - värske kurk, täitsa olemas














ja üks paremaid, mis meil üldse on - võilill. Siin noor ning värske aga samas tugev ja visa - sööd teda ja saad samasugused omadused koos klorofülliga kaasa. tugevalt aluseline.










on ammu öeldud, et kui sa ei kõrvetaks, oleks sind ammu nahka pandud. sa oled parim. sinus on kõik olemas. esseenid sõid noori nõgeselehti: võtsid noore lehe, keerasid rulli ja sööma. sülg neutraliseerib kõrvetava osa. ma ise proovisin järgi, keerasin lehe rulli aga natuke näppude vahel muljusin ka. si kõrveta üldse ja on üks parema maitsega metsikuid taimi üldse.

aga kooki?



Ani Phyo toortoidu retseptide raamatust - toortort. Koostis pähklid, seemned, kuivatatud puuviljad, ja toorkakaovõi







veel üks Renee Loux raamatust aga veidi mugandatult. Toorporgandikook. Ei jahu, ei suhkrut, ei küpsetamist. Väga hea.
Porgandikook
Põhi:
2 tassi mandleid – leotatud 8-12 tundi
1,5 tassi datleid – leotatud 15 minutit
2 tassi rosinaid – leotatud 15 minutit
4 tassi porgandimassi (mahalapressi mass, või blenderdatud mass)
1 spl vanilli
1 spl kaneeli
1,5 tl jahvatatud muskaati
1 tl jahv. Kardemoni
1 spl riivitud sidrunikoort
Näputäis meresoola
Sidrunikate:
1,5 tassi india pähkleid – leotada 30 minutit
1 tass datleid – leotada 15 minutit
1 tass kuivatatud kookoshelbeid
1 tass apelsinimahla
0,5 tassi sidrunimahla
1 spl vanilli
Pähklipuru, marju kaunistamiseks

Alus:Blenderda mandlid, datlid ja 1 tass rosinaid pastaks, sega porgandimassi ja ülejäänud ainetega
Kate: jahvata kookoshelbed. Blenderda india pähklid, datlid ja ½ tassi datlileotusvett, apelsini ja sidrunimahl, vanill pastaks. Vajadusel lisa veidi vett. Lisa jahvatatud kookos ja sega. Kui on liiga vedel, pane külmikusse tahenema.
Alus jaga kaheks. 1 osa suru koogialusele (kilele või küpsetuspaberile), pane kreem alusele ja peale teine osa alust (pressi see enne küpsetuspaberil või kilel soovitud vormi suuruseks.. Aseta külma vähemalt tunniks. Kaunista soovi kohaselt.

mida sa sööd?




linaseemne leivad - kuivatatud 40c juures. Koostises linaseemned, päevalilleseemned, seesamiseemned, kapsas, porgand, tomat

spagetid kabatšokist värske tomatikastmega

mida vältida toiduainetest

Alljärgnevate toiduainete puhul on kindlaks tehtud, et nad selgelt rikuvad keha bioloogilise maastiku ja vähendavad punaste vereliblede negatiivset laengut. Kahjustavad toidud on rikkad seenvormide ja mükotoksiinide poolest, sisaldavad palju suhkrut, loomseid rasvu, seeni, tööstuslikku soola, kuumutatud taimseid rasvu, margariini, võid, soja, piimatooteid, küpsetisi, koort.
Suhkur: number üks halvimate toiduainete nimistus. Suhkur ei piirdu siin ainuüksi suhkruga, vaid ka puuviljadega, mis on kõrge suhkrusisaldusega ehk kõrge glükeemilise indeksiga. Siia käivad nii peedi kui roosuhkur, vahtrasiirup, sorbitool, fruktoos, kuivatatud ja magusad puuviljad, melonid ja kõik rafineeritud toiduained: valge jahu, valge riis, valge suhkur, valge kartul. Organismi puhastamisel on hädavajalik need kõik oma toidusedelist välja lülitada, et taastada normaalne bioloogiline tasakaal. Magustajana võib kasutada steviat, mis ei tõsta veresuhkrut. Antud dieet on üles ehitatud minimaalsel puuvilja kasutamisel ja sisaldab keskmise glükeemilise indeksiga puuvilju. Puuviljadel on omadus kergesti käärima minna ja käärimisel tekivad seened, hallitus, kõdunemine (fungus, yeast, mold). Kui rebida pooleks roheline leht või puuvili, on silmaga näha, mis hakkab lagunema enne – see on puuvili. Antud dieet ei sisalda ka puuviljamahlu. Kõige halvem on õunamahl, mis sisaldab mükotoksiini nimega patulin. Patulin põhjustab rinnanäärmete suurenemist (British Journal of Cancer 1965).
Teraviljad: on järgmine klass, mis tekitab seeni-hallitus peale suhkrut. Uuringud näitavad, et teraviljas algavad käärimisprotsessid 90dal päeval. Sellest ajast hakkab tekkima ka palju mükotoksiine. Seisnud teravili on ohtlik toksiinide allikas. Leiti seosed 112 patsiendi vähi (esophageal cancer) ja seisnud teravilja söömisel (Cancer 1987). Seosed Skandinaavia ja Saksamaa meeste kõhuvähi ja nende poolt söödud seisnud teravilja vahel märgiti ära The Fungal/Mycotoxin Etiology og Human Disese, vol.2. Seisnud kartul omab samuti mükotoksiinide riski. Mustad täpid neil on seened nimega aspergillus ja fusarium, mis toodavad toksiine alfatoksiin ja fumosium.
Toksikoose ei tekita teraviljad, mis ei ole seisnud sh spelta, amaranth, quinoa, tatar, metsik riis, kukeleib(hirss). Tatar ja quinoa on Rainbow Green Live Food dieedis ainukesed teravilja sarnased ained mida kasutatakse, kuna neid on võimalik idandada ja tarvitada toiduks toorelt.
Inimkond on elanud ilma teraviljadeta tuhandeid aastaid. Samuti on teadlased leidnud, et mõned ühiskonnad sh Polüneeslased ja varased Aafriklased ei ole kunagi teravilju toiduna tarvitanud. Ainukesed loodslikud teravilja sööjad on linnud. Leiba looduses ei eksisteeri ja selleks et süüa teravilja me küpsetame seda. Toit, mis vajab küpsetamist, et teda süüa ei ole tõenäoliselt inimese tervisliku toitumise kohalt vaadatuna õige valik. Kuumtöötlemine hävitab toidu toitainelise väärtuse, kuna ensüümid, vitamiinid, mineraalid, co-ensüümid, süsivesikud, valgud ja rasvad hävivad või muunduvad kuumuse käes.
Kui me sööme teravilja peale tema kuumtöötlemist saame me palju kaloreid ja vähe toitaineid. Enamus teravilju v.a. kukeleib ja tatar on happelised. Teravili sisaldab vähe Ca ja vähe Na , Cl, I, S ja teisi mineraale. On fakt, et aed- ja puuviljad sisaldavad vitamiine ja mineraale ühe kalori kohta sadu kordi rohkem.
Happelisuse tekkimine on aga üks peamisi põhjuseid, mis lülitab sisse nn inimkeha komposteerimise nupu. Teraviljad aga sisaldavad kõrges kontsentratsioonis happeid tekitavaid mineraale. Et neutraliseerida teraviljades sisalduvat kusihapet kasutab keha tavaliselt Ca. Selle töö tegemiseks tõmmatakse Ca välja luudest. Et teha teravili söödavaks lisatakse tavajuhul talle soola, suhkrut, õli, rasvu, vürtse, kuivatatud puuvilju. Ka need aineted lülitavad komposteerimise nupu sisse. Üsna levinud söömisharjumused - teravili rasvadega (röst marmelaadi või võiga, krõpsud koorega, juustuga võileivad jne), on heaks toitepinnaseks seentele. Teravilju mainitakse eelkõige nende kõrge kiudainete sisalduse tõttu. Siiski on inimesel palju tundlikum organism ja pehmed, lahustuvad kiudained aed- ja puuviljades sobivad inimese kehale tunduvalt enam. Teravilja kiudaine on jämedakoelisem, karedam, teravam, mittelahustuv. Kuigi aitab puhastada soolestikku, toimib samuti organismi ärritajana, ärritab samuti kogu soolestikku, eriti käärsoolt. Mittelahustuv kiudaine sunnib toitu liikuma mööda soolestikku kiiremini kui tavaliselt. See omakorda vähendab toitainete imendumist. Teravili, mis koosneb ka suhkrust, tärklisest ja pärmist tekitab organismis alkoholi ja gaasi. Alkohol on mükotoksiline kaasprodukt ja tekitab nn toidupohmelli. Samuti on alkohol protoplasmiline mürk, mis mõjub halvasti igale keha rakule. Teravilju seostatakse väga raskete haigusjuhtumitega – gluteeni ja gliadiini talumatus, allergiad, astma, seenhaigused, artriidid, mitmed limaummistused. On leitud, et gluteen sisaldab 15 erinevat opioidset ühendit, mis omakorda on seotud skisofreeniliste juhtumitega.
Mitte ainult teravili ise ei tekita hulgaliselt probleeme vaid ka viisid kuidas seda kasvatatakse. Teravilju pritsitakse ja töödeldakse paljude kemikaalidega sh fluor.
On juba välja kujunenud väljend „tärklisealkohoolik”. Sel juhul vajatakse tärklise annust, et olla rahulik ja heas tujus. Vahel tarbides tärkliserikkaid toite rohkem, tekib unisus. Puuduse korral tekib depressiivsus, agressiivsus, kõrgenenud tundlikkus, ülienergilisusest letargiani.
Teravili on küll tunduvalt parem valik ja toidab rohkem inimesi, kui teraviljaga toidetud loomade söömine. Kuid samal pinnal kasvatatud teravilja asemel kasvatatud aed- ja puuvili annab teraviljast toitu rohkem kui 250%.
Ei ole olemas mõistet „värske leib”, leib on tavajuhul tehtud teraviljast, mis on seisnud aasta(id).
Seega kuna teraviljad on:
1) happeid tekitavad
2) ja seisnuna on alanud lagunemisprotsess, hakanud kasvama seened-hallitus
ei kasuta käesolev organismi puhastav dieet teravilju
LIHA JA PIIMATOOTED
Miks mitte: on samuti grupp, mis tugevalt seotud mükotoksiinidega. Üks selle põhjuseks on see, et loomi toidetakse kaua seisnud seennakkustega teraviljaga. Liha ja piim on samuti organismi suured hapendajad.
1994 The Fungal/Mycotoxin Etiology of Human Disease vol 2 avaldati patogeensete mikroorganismide arv toidus:
Toit
arv
Piim (pastöriseeritud)
5 miljonit klaasi kohta
Või
7 miljonit klaasi kohta
Munad
37 miljonit muna kohta
Juust
100 miljonit portsjoni kohta
Jäätis
225 miljonit portsjoni kohta
liha,kala, mereannid
336 miljonit portsjoni kohta
tavapärane Ameerika toit
750 miljonit kuni miljard portsjoni kohta
tavapärane vegan toit
500 portsjoni kohta

Mida rohkem liha seisab, seda enam tekib suurtes kogustes mükotoksiine. Dr Robert Youngi uurimuste kohaselt tõuseb diabeedi juhtumite arv rekordiliselt näiteks jõulude ajal kui süüakse palju liha. Seda seletatakse sellega, et kusihappe lagunemisel tekib muuhulgas alloxan. Alloxan aga hävitab beetarakke või insuliini tootvaid rakke pankreases.
Liha eriti tööstuslik liha sisaldab hulgaliselt mükotoksiine juba selle tõttu, kuidas loomi söödetakse ja kuidas liha säilitatakse. Munad sisaldavad hulgaliselt mükotoksiine selle tõttu, et kanu söödetakse saastunud teraviljaga. Loomne toit sisaldab rasvu, mis kiirelt lagunedes toodavad kusihapet ja teisi mükotoksiine. Inimese organism suudab kahjutuks teha päevas 8 ühkut kusihapet, 400 grammi lihast satub inimese organismi 18 ühikut kusihapet.
MAAPÄHKLID sisaldavad 26 erinevat kantserogeenset seent eriti alfa toksiini.
Ajakiri Cancer näitas ühendust maksavähi ja maapähklite sisalduva alfa toksiini vahel.
MAIS sisaldab 25 mükotoksilist seent. Ajakirjas International Journal of Cancer märgiti seoseid maovähi ja maisi tarbimise vahel. Toksiinidevaba dieedi puhul tuleb mais välistada.

PÄRM – samuti üks toiduaineid, mis tuleb kindlasti dieedist eemaldada. Küpsetatud toidud nagu muffinid, koogid, pirukad, leib on kõrged mükotoksiinide poolest, kuna neisse on lisatud pärmi. Pärm aitab oluliselt kaasa seente ja hallituse tekkele toidus. Dr. Robert Youngi uurimuse kohaselt on pärm rinna ja prostata vähi samuti maksavähi põhjustaja. Sama on leidnud ka Jaapani teadlased. Samuti on uuringud tuvastanud rinnavähi haigetel kõrge mükotoksiinide taseme.

ALKOHOL – on äärmiselt ebasoovitav. Kuna on otsene mükotoksiin.
SOJAKASTE, mis on fermenteeritud Aspergillus Flavusega– on samuti mükotoksiinide mustas nimekirjas.

KOHV JA KOFFEIIN – muudavad keha koed happeliseks
TUBAKAS- mida ei saa soovitada väga paljudel põhjustel, on kahjulik ka tema fermenteerimisprotsessis kasutatava suhkru ja pärmi tõttu. Tubakas on rikkalikult mükotoksiine, seeni ja hallitust mis tõmmatakse otse kopsudesse. Uuringud on näidanud, et mitte nikotiin ise ei tekita vähki, vaid tubaka töötlemisel kasutatavad lisaained. Suitsetajatel on ka eriti kõrge Candida abicans tase.
KUUMUTATUD ÕLID- ei sobi, kuna nad on kaotanud oma originaalse, bioloogilise koostise. Ja seetõttu on täis mükotoksiine. Kuumutama külmpressitud oliiviõli mükotoksiine ei sisalda.

SOOVITATAVAD toiduained on põhiliselt aedviljad, madala glükeemilise indeksiga puuviljad, rohelised lehttaimed, pähklid, seemned, idud, meretaimed. Rohelised taimed on madala glükeemilise indeksiga, madala kalorsusega, madala suhkrusisaldusega, kõrge toitainete sisaldusega. Aedviljad ja rohelised taimed sisaldavad palju kiudaineid ja ei sisalda suhkrut. Nimetatud toitudest on võimalik valmistada suurel hulgal igale maitsele sobivaid toite ja puhastada organismi toksiinidest, haigustest.

mida vältida - kiiritamine

Miks mitte: kiiritamises peitub suur bioloogiline oht. Kiiritus muudab pöördumatult toidu energeetilise välja. Kasutatakse, et hävitada baktereid, kuid isegi tuntuim bakter E. coli on juba arendanud endast kiiritusele resistentsed vormid. Botulism on üks nähtustest, kus toksiin on mürgisem kui bakter ise.
On uurimus Indiast, kus lastele anti kiiritatud nisu ja juba peale kuud aega tekkisid esimesed leukeemia laadsed muutused nende kromosoomides ja valgetes verelibledes. Kui lastele lõpetati kiiritatud toidu andmine, taastus nende normaalne verepilt.
On kindlaks tehtud, et toidu kiiritamine ei ole 100% efektiivne – seda nii E.coli kui ka salmonella osas. Kiiritus aitab luua mutant baktereid võib-olla ka viiruseid, mis on kiiritusele resistentsed.
Liha kiiritamine vajab samuti sadu abivahendeid, millest üks, tseesium-137, ei ole mitte ainult surmavalt mürgine, vaid jääb keskkonda reostama ca 600 aastaks.
Ei ole olemas ühtegi teaduslikku alust, mis kinnitaks, et kiiritatud toidu söömine on ohutu. Aga on olemas tõendeid, mis kinnitavad kiiritatud toidu äärmist ohtlikkust. Toidu kiiritamine nn gammakiirtega purustab toidu molekulaarstruktuuri ja moodustab vabasid radikaale. Vabad radikaalid reageerivad toidus olevate osakestega, tekitades uue keemilise struktuuri ja ained mida nimetatakse „radiolüütilised ained”. Mõned neist sisaldavad formaldehüüde, benseeni, sipelghapet – aineid, mis kahjustavad oluliselt nimese tervist. Ühes uuringus näiteks sisaldas kiiritatud loomaliha 7 korda kõrgemat benseeni taset kui mittekiiritatud liha. Paljud tekkinud keemilised ühendid kiiritatud toidud on aga veel testimata ja läbi uurimata.
Kiiritus hävitab 20- 80% vahemikus vitamiinid A, B1, B3, B6, B12, foolhape, C, E ja K. Aminohapped ja essentsiaalsed rasvhapped hävitatakse samuti. Ensüümid hävivad niikuinii kui bio-footonid.
Raltech Scientific Services tegi kindlaks peale kahtteistkümmet katset sööta kiiritatud kanu erinevatele loomagruppidele, et toimusid kromosoomi muudatused, immuuntoksikoos, tõusid neerupuudulikkus, trombid. Uurimus ilmus ajakirjas Food & Water Journalis. FDA, New Jersey Meditsiinikooli uurimustes on raporteerinud 441 toksikoosi juhtumist kiiritatud toidu tarbimisest. Kolmel juhul viiest diagnoositi kiiritatud toitu söövatel loomadel E vitamiini defitsiit ja kaalu langus

mida vältida - pestitsiidid

Miks mitte USA-s registreeritud rohkem kui 20% pestitsiididest on leitud seoseid vähkkasvajate, sünnidefektide, arenguhäirete ja kesknärvisüsteemi häirete vahel. Samuti on otsesed seosed hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirete osas. Teaduslikud uuringud on läbi viinud katsed, kus lastel on ainult orgaanilise toidu dieedil vähenenud hüperaktiivsus ja tähelepanuhäired 50%. See ei ole üllatav, kuna pestitsiidid ja herbitsiidid on oma olemuselt neurotoksiinid ja muudavad närvisüsteemi nõrgemaks.
Tuleb mõista, et pestitsiidid on loodud hävitamaks elusorganisme. Ja inimene on samuti elusorganism.
Aastatel 1991-1999, kui Californias kasutati vähki põhjustavaid pestitsiide, kasvas vähki haigestumine 121%. USA-s kasutatakse igal aastal 4,5 miljardit naela pestitsiide ja imporditakse 700 miljonit naela.
Palju teaduslikud uuringud näitavad seoseid pestitsiidide ja Parkinsoni tõve vahel. Parkinsoni tõbe põdevatel inimestel on olnud varasemalt pestitsiidide suurem tarbimine.
Mahukas uurimus , mis avaldati Enviromental Health Perspectives (1998, juuni) näitas, kuidas mõjuvad pestitsiidid lastele. Võrreldi pestitsiidide kasutavas piirkonnas olevaid lapsi selle piirkonnaga, kus toimisid orgaanilised kasvatatusmeetodid. Kasvu üldplaanis erinevusi ei leitud. Lapsi kontrolliti täpsuses, sitkuses, silma-käe koordinatsioonis, 30 minuti mälu ja võimes joonistada inimest. Lapsi jälgiti tavapäraste mängude käigus, kus pestitsiide kasutava piirkonna lapsed olid enam agressiivsed ja vihastasid kergemini. Samuti 4-5 aastased joonistasid inimeste asemel ebamääraseid kujundeid, nende 30 minuti mälu oli nõrgem. 59% orgaanilise kasvatusega ala lastest suutsid meenutada kingituse kuju ja värvi, kusjuures teise piirkonna lastest suutis seda vaid 27% jms.
New York Mt. Sinai Meditsiinikooli uurimisgrupis olevad isikud leidsid uurimise käigus, et nende organismis on 50 või enam erinevat kemikaali, mida on seotud vähkkasvajate tekkega laborihiirtel, samuti on toksilised ajule ja närvisüsteemile. Andrea Martin (San Francisco Rinnavähi Fondi direktor) kehast leiti 95 toksiini, millest 55 olid kantserogeensed (www.ewg.org) .
1985 aastal pestitsiid Temik arbuusis põhjustas mürgituse ligi 1000 inimesel Põhja USA-s ja Kanadas. Inimestel olid erinevad kaebused sealhulgas südamerütmihäired, mitmed surnult sündimised.
1987 Rahvuslik Teaduste Akadeemia tunnistas, et pestitsiidid võivad olla ühe miljoni erineva vähkkasvaja põhjuseks USA-s. Laurie Mott ja Karen Synder NRDC (Natural Resources Defence Council) teadustasid ajakirjas Amicus, et peaaegu igas ameeriklases resideerib pestitsiid DDT, chlordane, heptakloor, aldrin ja dieldrin. Samuti avaldati 1987, et 20 põhilist pestitsiidi, mis põhjustavad vähkkasvajaid on leitud põhjaveest 24 osariigis. FDA teatas, et 1982 ja 1985 aastal leiti resideerivad pestitsiidid peaaegu 48% kõigis sagedamini tarvitatavates puu- ja juurviljades. Dieldrin leiti 96% lihas, kalas, linnulihas ning 85% piimatoodetes. Dieldrin on põhjustanud vähki kõigis loomkatsetes. Dieldrin keelati, kuid millised on järgmiste pestitsiidide tagajärjed?
1950-1985 tõusis kusepõie vähki haigestumine 51%, neeru- ja neerupealsete vähk 82%. Nimetatud vähkkasvajaid seostatakse reostunud joogiveega. Pestitsiididega tegelevate farmerite ja tootjate hulgas kasvas vähki haigestumine 81%.
Surgeon General Report on Nutrition and Health märgib, et 1988 vähijuhtumitest võivad 10000 olla põhjustatud pestitsiididest.
Dr David Pimentel Cornell Ülikoolist, üks juhtivamaid põllumajanduslikke ekspert, kinnitab et enam kui 500 erinevat putukat on pestitsiididele resistentsed. Filipiinidel läbiviidud uurimuses leiti, et pestitsiide kasutanud farmeritel esineb rohkem neeru ja hingamisteede probleeme ja 5 korda rohkem probleeme silmadega. Samuti on rohkem kaebusi naha, neuroloogia, hematoloogia alalt. Dr Pimenteli uurimuse kohaselt lähevad pestitsiidid maksma 8 miljardit dollarit – inimeste vaevuste ravimisel saastunud põhjavee tõttu.

mida vältida - GMO

Miks mitte: GMO toidud panevad meie keha õrna ökosüsteemi veel tõsisemalt proovile, kui pestitsiidid ja herbitsiidid. Teadlane ja kvantfüüsik J. Hagelin ütleb: „Kui geneetikud eiravad geenide loomulikult tekkinud piire, lähevad nad riskile, mis lõhub meie geneetilise entsüklopeedia, ohustab meie bioloogilist mitmekesisust, loovad geneetilise supi. Mis juhtub meie ökosüsteemiga, seda ei tea keegi.”
GMO toitudes on muutunud toitainete sisaldus. Muundatud toidus võivad esineda sellised biokeemilised erinevused, mida me ei suuda käesoleval ajal veel täielikult seletada ja mis ei pruugi olla inimese kui terviku seisukohalt talle kasulik. Geneetiliselt muundatud mürgitust ei saa kunagi parandada.
Näiteks GMO soja toitaineline väärtus võrreldes loodusliku sojaga: 29% vähem koliini, mis on vajalik närvisüsteemi arenguks, 27% enam trüpsiini, mis takistab valgu lagunemist ja 200% enam letsitiini, mis seostub suurenenud toidu tundlikkusega.
GMO toidud põhjustavad allergilisi reaktsioone. Üks nendest probleemidest on uue ehitusega valgud, mida inimese keha ei ole programmeeritud omandama-ära tundma. Üks keha vastuseid sellele ongi allergia. Soja , mis on 70% geneetiliselt muundatud USA-s, on liikunud allergilise toitude edetabeli etteotsa.
Kahjustavad efektid ei ilmne enne kui aastate pärast, kuna me ei tea millised on tegelikud tagajärjed uute toitude toitumisahelasse kaasamisel. Pikaajalisi uuringuid ei ole ja need ei saa ilmuda enne kui 30 aastat peale fakti ennast. Selleks ajaks võib olla liiga hilja.
GMO omab tugevalt negatiivset ökoloogilist mõju. On loodud mõned geneetiliselt muundatud bakterid, mis sarnanevad tavapärastega ühe erandiga – nad on kasulikud ainult ühel kindlal piiratud viisil. Samas on teadlased leidnud, et nad võivad muuta maa viljatuks. Üks selline bakter on Klebsiella planticola.
See geneetiliselt muundatud mullabakter loodi saamaks lahti teatud puu ja maisi kahjurist, aidates kaasa jäätmete lagundamisele. Samas toodab see bakter oma protsessi käigus ka etanooli. Kui seemned on külvatud pinnasesse, muutuvad nad bakteri jaoks jäätmeteks ja hävitatakse. Idanema hakanud seemned surevad.
Teadlased leidsid, et Klebisellal on kõrge võitlusvõime looduslike pinnasebakterite vastu ja ta pärsib nende tegevust. Me vajame aga ligi 1600 erinevat bakterit teelusikatäies pinnases, et see oleks viljakandev, jäätmeid ümbertöötlev jne.
Samuti on loodud GMO-sid muutmaks taimi kahjureid hävitavateks. Üks sellistest geenidest Bacillus thuringiensis (Bt). Bt geen kanti üle maisile ja puuvillale tapmaks lehtisöövaid röövikuid. Iga rakk taimes sisalda Bt geeni ja tootis Bt toksiini. Bt on üks maailma kõige tähtsamaid bioloogilisi pestitsiide.
1999 aastal kasutati Bt laialdaselt, mille tõttu hävis laiem ring putukaid, kaasa arvatud lepatriinud ja liblikad ning põhjustas tõsiseid häireid mesilastele. Monarh liblikas, nagu märkis ajakiri Nature, hävitati samuti.
Vajame me enam tõestusi?
Samuti on tõestatud, et GMO soja sisaldab palju enam östrogeeni võrreldes loodusliku sojaga.
Kasutades geneetilist muundamist loodi trüptofaan, mis on teine selge näide kuidas toksiinid võivad hakata tegutsema ilma meie arusaamiseta. 1989 oli EMS (eosinophilia-myalgia) sündroomi läbimurdeaeg. Firma müüs geneetiliselt muundatud bakteri abil valmistatud trüptofaani ravimaks seda sündroomi. Trüptofaan ise ei põhjustanud häireid, kuid trüptofaani muundatud koostises toimusid sellised muudatused, mis tootsid väga kõrgel tasemel toksiine. Selle tulemusena 37 inimest suri, 1500 inimest said halvatuse ja 5000 inimest said ajutisi kahjustusi.
Üks suurimaid probleeme on GMO puhul see, et muundatud taimed on suutelised vastu pidama väga suurtele kogustele pestitsiididele. Taimed muutuvad üha mürgisemaks. Samas on alates 1960 aastast see on siis 40 aastaga tekkinud enam kui 500 pestitsiididele residentset putukat-kahjurit.
Käesolevaks ajaks on USA supermarketites müüdav kaup kolmandiku ulatuses geneetiliselt muundatud: 3 varianti sojaube ja nendest valmistatav toodang, papaia, 2 varianti kartuleid, 5 varianti puuvilla, 5 varianti tomateid, piimatooted jne.
Dr Arpad Pasztai Sotimaa Rowett Research Instituudist tegi katseid rottidega – toites neid geneetiliselt muundatud toiduga. Rottidel arenesid väiksemad südamed, maksad ja ajud, samuti nõrgem immuunsussüsteem. Mõningatel rottidel arenesid ajukahjustused juba peale 10 päeva.
GMO kaitseks väidetakse, et see aitab toita „nälgivat inimkonda”. See on üsna julm nali. Agronoomia professor Ed Oplinger Wisconsini Ülikoolist on läbi viinud uurimuse 12 US osariigis ja leidnud, et GMO soja tootlikus ühe aakri kohta on 4% väiksem kui kohalikel looduslikel analoogidel. Monsanto soja (GMO) tootlikkus on 10 % väiksem kui kohalikel analoogidel.
GMO tooted ei ole seega loodud tootlikkuse või tervise kasvuks, vaid nad on patenteeritavad ja annavad rahvusvahelistele korporatsioonidele võimaluse kontrollida toitumisahelaid ja seada maailma rahvastikku endist sõltuvusse.

Keedetud toit versus elustoit:
Toidu keetmisel hävib toitainetest: B vitamiinid 50% sh B1 ja B12 96%, foolhape 97%, biotiin 72%, Vitamiin C 70-80%. Max Planti Instituut leidis küpsetatud toidust ainult 50% biosuutlikke valke. Uurimus leidis, et küpsetamine muudab valgu sisemist ehitust hävitades teatud funktsioonid ja vananemis- ning haiguslikud protsessid kiirenevad. Küpsetamine lõhub samuti RNA ja DNA struktuure, mis omakorda vähendab organismi suutlikkust omandada toitaineid kuumtöötlemisega muundatud toidust. Kuumutamine hävitab enamus rasvasid ja loob kantserogeensed ja mutanatstruktuurid rasvades. Dr William Neusome Kanada Department of Health and Welfare kinnitab, et küpsetamine transformeerib loomulikke fungitsiide vähki tootvateks ühenditeks.
Stockholmi Ülikooli uurimus kos Rootsi Natural Food Departmentiga tõestas, et kuumutades süsivesikuterikkaid toite nagu kartul, riis või teraviljad tekib akrülamiid – kantserogeen. Uurijad tuvastasid, et pakitäis kartulikrõpse sisaldab 500 korda enam akrüülamiidi, kui on WHO poolt lubatud piirmäär joogivees. Friikartulites, mida müüb McDonalds ja Burger King sisaldab akrüülamiidi 100 korda enam lubatud joogivee piirmäärast. On leitud, et akrüülamiid põhjustab nii hea- kui halvaloomulisi kõhukasvajaid, kui ka perifeerse ning kesknärvisüsteemi häireid. Akrüülamiidi on leitud küpsetatud kartulites, friikartulites, küpsistes ja leivas, samuti teistes süsivesikurikastes toitudes.
Elustoiduga oleme võimelised saama täisväärtuslikke toitaineid 50-80% väiksema kalorite arvuga.
Ensüümid:
Miks annab elustoit parema vananemisvastase, krooniliste haiguste vähenemise, suurema vitaalsuse efekti? Osaliselt on vastus selles, et küpsetamisel hävivad ensüümid. Kuumtöötlemine 3 minuti jooksul keemistemperatuuri juures hävitab kõik ensüümid. Ensüümid ei ole lihtsalt katalüsaatorid, mis aitavad metaboolsetele protsessidele kaasa, vaid kannavad endas eluenergiat; nad on elavad valgud ning elujõud meie biokeemilises ja metaboolses protsessis. Ensüümid aitavad parandada isegi meie RNA ja DNAd.
Ensüümid aitavad muundada ja hoida energiat; aktiveerivad hormoone; võtavad osa nende endi tootmistsüklitest; lahustavad kiudaineid ja võtavad osa vere hüübimisest; neil on põletikuvastane ja isegi valuvaigistav toime.
Ensüümid aitavad tasakaalustada ja tugevdada meie immuunsussüsteemi; toetavad paranemist vähist, multiple sclerosist, reumatoidseid vaevusi, artriite. Ensüümid töötavad rakusiseselt, raku nukleonites ja mitokondrites, kus toodetakse keha energia.
Paljud vabad ensüümid, põhiliselt proteaasid, on seotud valkude kandmisega seerumisse. Need valgud, alfaglobuliinid, transportensüümid ja teised molekulid erinevates keha osades reguleerivad kõiki kehas toimivaid protsesse.
Ensüümid on kriitiliselt vajalikud meie keha heaks toimimiseks. Vananemisega meie ensüümide kontsentratsioon väheneb. Ensüümide üks uurijaid dr. Edward Howell usub, et ensüümide säilitamises peitub pikaealisuse saladus.
Üks viis säilitada meie kehas vajalik ensüümide kontsentratsioon on süüa elusat toitu selle naturaalses olekus.
Elus toit on inimesele loomulik alates sünnist, kui ta saab rinnapiima. Tänapäeval ei kahelda enam rinnapiima eelistes kõikvõimalike asenduspulbrite ees. Loomulik toit annab terveima valiku kõigist toitainetest. Elus ehk toores toit toodab kehas rohkem energiat ja on seega aluseks pikale tervele elueale. Venemaal tegi dr. Israel Brekhman lihtsa eksperimendi hiirtega, keda toideti nii elusa kui keedetud toiduga erinevatel aegadel. Ta mõõtis hiirte energia taset ja vastupidavust. Kui hiir sõi ainult elusat toitu oli tema energiatase kolm korda kõrgem.
Seega ei ole toit ainult hulk kaloreid, vaid on kogum/summa toitainetest ja energiast. Meie kudede ja rakkude laengupotentsiaal on otseselt seotud rakkude elujõuga. Kui rakkudel on õige mikroelektriline laeng on nad suutelised puhastama ennast toksiinidest ja tugevdama osalust ning võimekust töötada keha loomisprotsessides.
Viini Ülikooli meditsiiniprofessor Hans Eppinger leidis, et elustoit tõstab mikroelektrilist potentsiaali kogu kehas. Ta avastas, et toortoidu dieet suurendab rakkude võimet tõsta elektrilist potentsiaali koerakkude ja kapillaarirakkude vahel. Professor näitas, et toores toit tõstab oluliselt raku sisest ja välist toksiinidest puhastumist, samuti ka toitainete imendumist. Eppinger ja tema kaastöötajad tuvastasid, et elustoit on ainus toit, mis taastab kudedes mikroelektrilise potentsiaali.
Dr. Joanna Budwig, kes omab kraadi meditsiinis, füüsikas, farmaatsias ja biokeemias, on üks esimesi uurijaid sidudes sügavad teadmised kvantmehaanikas ja –füüsikas teadmistega inimese biokeemias ja füsioloogias. Ta leidis, et toimivate elektronide rikas elav toit mõjub mitte ainult jõudu andva doonorina, vaid selline toit mõjub kehas päikese resonants väljana, mis tõmbab ligi, säilitab ja juhib päikeseenergiat meie kehades. Budwig selgitab, et päikesevalguse footoneid (mida ta nimetab „päikese elektronideks”) tõmbab meie keha bioloogiline süsteem ligi päikese-sarnaste elektronide resonantsiga. Seda eriti kahekihiliste elektronpilvede poolt meie lipiidide süsteemis. Neid päikese-sarnaseid elektrone nimetatakse ka „pi-elektronideks”. Dr J. Budweig usub, et nn pi-elektronid toimivadki meie kehas vananemisvastase faktorina. Ta leiab, et elus toit ja eriti linaseemned (millel on kolm kõrge aktiivsusega elektronpilve koos nende topeltsidemetega) aitavad luua suure hulga pi-elektrone.
Ja teisest küljest, inimesed, kes söövad rafineeritud ja küpsetatud toitu, kahandavad päikese elektronide hulka kehas, mis omakorda vähendab päikese resonants välja loomiseks vajalikku energia hulka. Dr. Budweigi arvamuste kohaselt on töödeldud toit tervisliku elektrivoolu takistajateks.
Biofootonid, mis avastati Saksa teadlase dr. F. A. Popp poolt 1984 aastal, esindav veel ühte energiatasandit. Dr. Popp töö „Biofootonite emissioon: uus tõendus DNA koherentsusele” toob välja elusorganismides olevate biofootonite emissiooni. Ta selgitab, et DNA on footonite emissiooni oluline allikas. 97% DNAst on täidetud footonite transmissiooniga ja ainult 3% kannab geneetilist informatsiooni. Põhiliselt leidis dr. Popp, et tervematel inimestel on suurim biofootonite emissiooni tase ja inimestel, kes on haiged on madalaim tase. Dr. Popp leidis ka, et looduslik, orgaaniline toit annab meile kaks korda enam biofootonite energiat kui kultiveeritud toit ja et kultiveeritud orgaaniline toit annab meile viis korda enam biofootonite energiat kui kommertslikult kasvatatud toit ning kiiritatud ja küpsetatud toidus biofootonite energia praktiliselt puudub.
Seega minnes sügavamale elustoidu olemusse on näha, et selline toit sisaldab enam kvaliteetseid toitaineid, suurema hulga fütotoitaineid, vitamiine ja mineraalaineid, kõrgemat bioelektrilist energiataset, suuremat hulka bioloogiliselt aktiivset vett, pi-elektrone ja biofootonite hulka.
Olles elus-toidu (80-100%) dieedil, võib inimene tarbida madala valgu, madala rasva, süsivesikuterikast toitu või keskmise rasva ning süsivesikute vaest, kuid kõrge proteiinisisaldusega toitu või midagi vahepealset olenedes iga inimese organismi individuaalsusest.

reede, 7. august 2009

Päikesetoit - elustoit- toortoit


Ühiseks nimetajaks rohe-roheline


Peale mitmeid dekaade töödeldud toidu söömist on inimene minetanud oskuse närida toores toit suus piisavalt peeneks. Meie lõualuud on muutunud nii nõrgaks, et pärast tarkusehammaste tulekut, peame need eemaldama või kandma klambreid. Kuuleme pidevalt, et peaksime oma hambaid hoidma kulumisest ja mitte närima porgandeid või hammustama kõvasid toiduaineid. Paljudel inimestel on pehmed, tundlikud hambad või ka puudulik hambumus.
Mida rohkem tutvun ma toitumisalase (eriti toortoidu) kirjandusega, seda rohkem taipan, et roheline on inimese jaoks otsustava tähtsusega.
Ma olen võlutud rohelistest taimedest. Taime põhikoostisosa – tselluloos – on üks maailma tugevamatest molekulaarstruktuuridest. Roheline sisaldab enam väärtuslikke toitaineid (vitamiine, mineraale) kui ükski teine toidugrupp. Aga kõik need toitained on peidus selle tugeva struktuuriga raku sees. Tõenäoliselt on raku tugev ehitus vajalik taime ellujäämiseks. Et saada rohelisest kätte kõik see imeline, on vaja rakk purustada. Kuid see ei ole kerge. Seetõttu ongi vaja toit hästi hoolikalt suus katki närida – kreemja konsistentsini. Lisaks peab mineraalide omastamiseks olema meil väga tugev maohappesus pH1-2.
Need 2 tingimust on absoluutselt vajalikud, et omastada rohelisest kõik vajalik. Süües aga oma rohelist, ei näri me seda piisavalt peeneks.
Miks on nii raske armastada rohelist?
Rohelisi lehti ei ole kunagi lülitatud toidupüramiididesse eraldi grupina sellepärast, et inimene ei ole neid kunagi tõeliseks toiduks pidanud. Porgandipealsetes on mitmeid kordi enam toitaineid kui juurtes aga arvamus, et roheline on jäneste, lammaste ja lehmade jaoks on takistanud meil lisamast rohelist osa oma salatitele. Me jätame rutiinselt kõrvale taime kõige olulisema osa! Juured maitsevad muidugi enam pealsetest, kuna sisaldavad rohkem vett ja suhkrut. Pealsed on kibedamad – nende suure vitamiinide-mineraalide sisalduse tõttu. Näiteks on peedipealsetes Ca 7x rohkem kui peedis ja vit A 192x enam. Naeris olevat vitamiini K on pealsetes 2500x rohkem, kui juures. Mõelge kui palju tonne vitamiine-mineraale me igal aastal kasutult kõrvale jätame.
Loomulikult tekib küsimus: miks roheline ei maitse meile. Kas siis meie keha ei tea mis on meile hea. Inimestel, kes armastasid ja nautisid rohelist ei ole lapsena saanud stimuleerivaid toiduaineid: komme, praetud toite. Seega kui me tarbime ja tunneme isu simulantide: suhkur, valge jahu, kofeiin järele, oleme oma loomuliku maitsmismeele rikkunud.
Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud. Stimulantidega rikastatud toidud on järjest enam hõlmanud toidulaua ja tõrjunud loomulikud-looduslikud maitsed välja.
Ma olen veendunud, et suudame tervislike-looduslike toiduainetega oma keha jõud ja tervise taastada.
Roheline: uus toidugrupp.
Roheline kui toidugrupp peaks olema päris eraldi ja ongi tähelepanuta jäänud. Rohelist ei peaks üldse panema aed või juurviljadega ühte. Nad näevad välja teistmoodi ja on teistsuguse ainete sisaldusega. On olemas juured (porgand, peet, kaalikas, naeris), lilled (lillkapsas, brokoli, artišokk), viljad (kurgid, tomatid, kabatšokk) ja on ka roheline (lehed, võrsed, oras). Esiteks on roheline kõige vitamiini-mineraalirikkam toidugrupp, teiseks ta ei sisalda tärklist, teda on võimalik kombineerida kõigi teiste toitudega. Nagu nüüd ka teadusmaailmas on viimaste uuringutega kindlaks tehtud on roheline suurepärane valguallikas (sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid). Paljud uuringud viitavad sellele, et roheline grupp on see mida inimene vajab oma tervise jaoks kõige enam. Valge hanemalts (100g) sisaldab näiteks Ca 1403 mg (RDA 1000mg), Mg 154 mg (RDA 400mg), P 327 mg ( 700mg), C vitamiini 363 mg, A vitamiini 15800mcg (RDA 900mcg), foolhapet 136 mcg (RDA400mcg). Mis puutub valkudesse, on asendamatuid aminohappeid 9. Kombineerides erinevaid rohelisi taimi, on olemas ka kõik asendamatud aminohapped.
Veel on segadust tekitanud toiduainete kombineerimise reeglid. Kuna roheline on topitud aedviljade gruppi – siis on arvamus, et puuviljade ja aedviljade kokkusegamine ei ole hea. Tõepoolest tärkliserikaste juurte (porgand jms) ja köögiviljade segamine puuviljadega ei ole seedimisele hea. Selline kombinatsioon tekitab gaase. Kui roheline ei ole aedvili. On fakt, et roheline on ainus toidugrupp, mis aitab teistel toitudel seeduda kuna soodustab seedeensüümide tootmist. Seega võib rohelist kombineerida kõigi toidugruppidega. Teadlased on märkinud, et šimpansid keeravad puuvilju rohelistesse lehtedesse ja söövad neid nagu võileibu.
Veel üks suurem valestimõistmine on, et roheline on halb valguallikas. Roheline sisaldab valku 22-30% ja sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid.
Uuringuid o n rohelise osas tehtud vähe, kuna taas - neid on koheldud kui aed- või juurvilju.
Kõik uuringud mis on tehtud näitavad selgelt, et rohelise gruppi vajab inimene kõige enam.

Iga valk koosneb aminohapete ahelatest. Asendamatud aminohapped on need, mida keha ise ei sünteesi ja seda tuleb saada toiduga. Inimese toit peab sisaldama 9 asendamatut aminohapet. Asendamatute aminohapete koostise varieerub erinevates taimedes. Hoides oma toidulaual erinevaid rohelisi taimi, saame kätte kõik vajalikud aminohapped õiges koguses.
On suur erinevus, kas saada kompleksne valk lihast, kalast, piimatoodetest või eraldi aminohapped taimedest.
On samuti selge, et keha peab tegema vähem tööd, kui kasutab valgu ehituseks erinevaid üksikuid aminohappeid rohelistest taimedest - võrreldes kanast-lehmast saadavate juba ülesehitatud pikkade aminohapete ahelate ümbertöötamisega.
Piltlikult võib seda kirjeldada pulmakleidi valmimisega. Lihasöömisest saadava valgu variant on: te lähete allahinnatud asjade poodi ja ostate sealt mitu erinevat kleiti. Tulete koju, harutate kõik need üles – õmblused ja tikandid ja pärlid ja muud erinevad kaunistused. Seejärel hakkate neist õmblema uut kleiti, vastavalt vajadusele: õiges suuruses, vajalike mustrite ja kaunistustega. Kulutate palju energiat, aega ja tõenäoliselt ei saa kunagi ideaalset tulemust.
Teine variant, rohelise söömisel – lähete vabriku poodi ja ostate kõik vajaliku – kanga, pitsi, pärlid, paelad, nööbid. Lähete koju ja lõikate välja sellise tegumoega kleidi, mis teile meeldib. Saate kasutada lõiget, mis istub just teie kehale ja sobib teie soovide ja vajadustega.
Seega süües rohelist, saate omale uued aminohapped, värskelt valminud päikese ja klorofülli, mida keha kasutab teie oma unikaalse DNA jaoks.
Meie keha vajab väga palju energiat, et valmistada meie valke kellegi teise valmis valkudest. Samuti on kasutamata jäävad valgu osad raskesti seeditavad. Dr W.A. Walker on märkinud, et seedumata valguosakesed võivad sattuda vereringesse ja põhjustavad toiduallergiaid ja immunoloogilisi probleeme.
Irooniline on fakt, et suure koguse loomse valgu tarbimisel, on väga paljudel inimestel asendamatute aminohapete puudulikkus. See ei ole mitte ainult ohtlik tervisele vaid mõjutab ka inimeste käitumist ja tundeid. Kasutades asendamatuid aminohappeid nagu türosiin, trüptofaan, histamiin, glutamiin jt toodab keha neurotransmittereid. Need on looduslikud kemikaalid, mis transpordivad infot ajurakkude vahel ja mõjutavad sellega meie emotsioone, mälu, käitumist, õppimisvõimet ja und.
Kui teil on puudus asendamatutest aminohapetest, võite kannatada tugevate vaimsete ja füsioloogiliste häirete all. Näiteks vaatame türosiini ja fenüülalaniini. Nende aminohapete puudulikkus põhjustab depressiooni, energiavaegust, kontsentratsioonihäireid, tähelepanuhäireid. Samuti võib nende defitsiiti põhjustada liigne suhkur, tärklis, sokolaad, aspartaam, alkohol, marihuaana, kofeiin, kokaiin, tubakas.
Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud. Stimulantidega rikastatud toidud on järjest enam hõlmanud toidulaua ja tõrjunud loomulikud-looduslikud maitsed välja.
Ma olen veendunud, et suudame tervislike-looduslike toiduainetega oma keha jõud ja tervise taastada.
Asendamatute aminohapete sisaldus taimedes

Aminohapped RDA täiskasvanule mg/päevas sisaldus hanemaltsas(mg)
450g

Histidiin 560 527
Isoleutsiin 700 1149
Leutsiin 980 1589
Lüsiin 840 1607
Metioniin+tsüstiin 910 222+404=626
Fenüülalaniin+türosiin 98 754+795=1549
Treoniin 490 740
Trüptofaan 245 173 Valiin 700 1026



Uuringuid o n rohelise osas tehtud vähe, kuna taas - neid on koheldud kui aed- või juurvilju.
Kõik uuringud mis on tehtud näitavad selgelt, et rohelise gruppi vajab inimene kõige enam.

Iga valk koosneb aminohapete ahelatest. Asendamatud aminohapped on need, mida keha ise ei sünteesi ja seda tuleb saada toiduga. Inimese toit peab sisaldama 9 asendamatut aminohapet. Asendamatute aminohapete koostis varieerub erinevates taimedes. Hoides oma toidulaual erinevaid rohelisi taimi, saame kätte kõik vajalikud aminohapped õiges koguses.