laupäev, 29. august 2009

Borš


Borš
mugandustega raamatust Natalia Boutenko "12 steps to RAW food"
1.
2 tassi vett, 3 peeti, 1 väike ingverijuur, 1-2 küüslauguküünt, peotäis rohelist - hästi blenderdada. Valada suurde kaussi.
2.
2 tassi vett, 2 porgandit, 2 sellerivart, 2 spl õunaäädikat, 3 apelsini, 1spl mett, meresoola maitse järgi. Blenderda umbes 30 sekundit. Vala eelmise segu juurde ja sega.
3.
Lõika kuubikuteks või ribadeks - 1/4 kapsapead, 1-2 porgandit ja 1 peotäis peterselli. Lisa kaussi ja sega.
Sooja supi jaoks tee sooja veega. Kogus: 7 portsjonit.
Magustoitu on nüüd nii palju:)

esmaspäev, 24. august 2009

lõunatoitu


Kõigepealt jälle tiir aias:mungalill, kõrvitsaõis, nõges,oblikas, naat, maltsa ka:), võilill, kortsleht - osa supiks, osa salatiks.
Kultuursemat võtame ka - kabatšokk. Võiks süüa niisama aga, et serveerida udupeenelt võtame abivahendi:
Spiral slicer - kabatšokk vahele ja vändast keerutama




Tulevad pikad ja peened aga terasid on mitu erinevat, et võib laiemaid linte ka teha.








Siin ta nüüd siis sellise metsikuga segamini. Veidi haput (kas sidrunimahla või õunaäädikat) ja meresoola juurde võib veidi head õli ka. Lasta veidi seista ja head isu.



laupäev, 22. august 2009

Rohelist jooki ja marjasmuutit



Kõigepealt ring aias: nõges, võilill, vahtralehed, kortsleht, ohakas, naat - siit tuleb nii mahale kui smuutile alust:)







Metsast lisaks: mustikas, sinikas-joovikas ja punast marja ka:)



Need on siin siis joovikad

Aiast leiab õunu ka juurde.
Võtame abiavhendi: Vitamix on küll kallivõitu aga meie peres tasub küll igati ära. Saab ilma masinatetagi aga eks neist vabaneme aja jooksul:). Meie kaubandusvõrgus ei ole.







Segame läbi ja mustikast tuleb kohe intensiivne värv.
Peotäis rohelist, 3 peotäit marju, kolm õuna.
Pildil olevas kannus on kõike rohkem - joojaid ka meil palju.

reede, 21. august 2009

Kuivatisse




Chapati
1 tass porgandi-selleri mahla
1 tass idandatud ja kuivatatud tatart
2 tassi seesamiseemneid
2 tl meresoola
¾ tassi linaseemneid
1 tl jahvatatud köömneid või aniisiseemneid
1 sidruni mahl

Jahvata tatar, ja seemned, sega juurde teised ained. Määri kuivati plaatidele ja kuivata 1 tund 60c juures, edasi 41 c juures, kuni niiskuse kadumiseni. Vähem aega kui tahad pehmet leiba, kauem kui tahad krõbedamat.

Mida veel kuivatist võtta:


Päikesekuivatatud tomatid - kui on päikest siis saab päikese abiks võtta ja kuivatiga veidi kaasa aidata.

Võib soolaga ja ilma. Viilutad ja paned plaadile.




Mustsõstrast rosinaid. Tüütu, kui ainult rosina enda pärast teha. Pigistasin mustsõstrad katki, segasin meega ja kuivatisse. Aga tulemus on väga hea! Mustsõstra sisust ja mahlast, mis järgi jäi tegin puuviljanahka.







kolmapäev, 19. august 2009

rohelist mahla hommikuti, lõuna ajal ja õhtul ka:)








Ühe suure tassitäie mahedat rohelist jooki saab 3 suurest kurgist ja peotäiest võilille-nõgese-sellerilehtedest.


abivahendiks vändaga mahlapress


Kui vähegi on soovi neid abivahendeid muretseda või osta toortoidu põnevamaid koostisosi: toorkakaovõid, toorkakaoube, jms - aitame rõõmuga. Võta ühendust!

laupäev, 15. august 2009

Lasagne kabatšokist

Lasagne
Mandolin riiviga riivida kabatšokist õhukesed laastud ja lasta neil veidi soolvees seista.
Võta kandiline vorm, lao laastud põhjale ja pane kihtideks sulle meeldivaid segusid.
Pildil oleval lasagnel on esimese kihina seemnejuust marineeritud seentega (kuivatatud kukeseentest tehtud), teisel kihil, tomatid ja maitseroheline, kolmandal kihil jälle seemnejuust seentega. Peale on pandud omatehtud toorkitsejuustu (aga see ei ole oluline)

reede, 14. august 2009

punasesõstratort šokolaadiga



Punasesõstra tort:
1 tassitäis alusemassi (vt. allpool šokolaaditordi retsepti oma)
Roosa kihi jaoks:
1 tass vett
1 tass punaseid sõstraid
1 tass leotatud india või makadaamiapähkleid
1spl peedipulbrit
0,5 tassi toorkakaovõid või kookosrasva
1 tl vaniljet
0,5 tassi mett või agaavisiirupit
Šokolaadikihi jaoks:
1 tass vett
4 spl toorkakaod (võib osaliselt ka asendada jahvatatud toorjaanikaunaga)
0,5 tassi toorkakaovõid või kookosrasva
1 tl vaniljet
0,5 tassi mett või agaavisiirupit
Ümmargusele lahtikäivale koogivormile aseta küpsetuspaber ja pressi põhi. Pane blenderisse kõik roosa kihi ained, kui kasutad kakaovõid lõika see väikesteks tükkideks. Blenderda niikaua, kuni mass on ühtlane ja vala koogivormi. Kui tundub vedel, pane külmikusse. Valmista samamoodi šokolaadikiht ja vala ettevaatlikult koogivormi. Lase taheneda.

supp ja ketšup


Supp:
1 tassitäis kuuma vett
3 keskmist tomatit
1 tassitäis kabatšokiviile
1 peotäis hapuoblikat, võilille, nõgest vms
1 avokaado
meresoola
kõik koostisosad blenderdada. Kogus 3 portsjonit
Ketšup:
1 suur tomat
1/2 tassi leotatud päikesekuivatatud tomatit
2 spl õunaäädikat
1 spl mett
1 spl extra virgin oliiviõli
1 küüslauguküüs
1 tl meresoola
soovi korral 1 tl miso või kanepikastet
Tomatil seemned välja võtta, kuivatatud tomateid leotada kuni 15 minutit. Blenderdada, kui on liiga paks, lisada tomati leotusvett (vähehaaval).

kolmapäev, 12. august 2009

magustoiduks


Šokolaaditort
Põhi:
2 tassi kreeka pähkleid
2 tassi rosinaid
2 spl ekstra virgin oliiviõli
1 sidrun
2 sorti puuvilja (pildil õun ja mango)
Kreem:
1 sidrun
1 tass pekaanipähkleid
0,5 tassi mett
¼ tl meresoola
4 spl toorkakaod
1 vaniljekaun või 1 tl toorvaniljet
Peotäis hakitud pähkleid

Põhi: jahvata pähklid, vala kaussi. Blenderda rosinad (parem kui on leotatud) koos oliiviõli ja sidrunimahlaga. Lisa pähklitele. Sega ilusti läbi ja jaga kaheks osaks. Võta ümmargune koogivorm, kata kilega. Suru üks osa tainast koogivormipõhjale ja kata õhukeste õunaviilude ja seejärel mangoviiludega. Pressi küpsetuspaberil või kilel teine osa taigen koogivormi suureks plaadiks ja aseta puuviljakihtidele. Pane suur taldrik koogivormi peale ja keera ümber. Eemalda koogivorm ja kile.
Kreemi jaoks blenderda kõik kreemi koostiosad – tulemuseks pehme sokolaadikreem. Peab olema hea blender! Määri kreem tordile ja kaunista. Lõika tükkideks ja naudi

leivarullid ja lõpuks koos retseptiga


kuivatatud linaseemne leib:
7 tassi vett
1 kg porgandeid
1 kimp varssellerit
8 küüslauguküünt
1 suur sibul
½ tassi sidrunimahla
2 jalapeno pipart või 1 paprika või tomatit
2 spl meresoola
1,5 tassi rosinaid
7 tassi linaseemneid
1 spl jahvatatud köömneid või aniisiseemneid
1 tass seesamiseemneid pealeraputamiseks

Porgandid blenderdada koos 3 tassi veega püreeks. Valada suurde kaussi. Seller (võib ka lehtsellerit ja kapsast kasutada) koos vähese veega püreestada. Lisada porgandile. Sibul, pipar, küüslauk peenestada ja püreestada koos tassi veega. Lisada kaussi. Rosinaid (võib ka datleid või mett) leotada 20 minutit, koos leotusveega püreestada. Lisada kaussi. Linaseemned jahvatada ja lisada kõige viimasena, kuna muidu võib tainas klimpi minna. Segada puulusika või kätega. Tainas peab olema üsna pehme. Määrida kuivati plaatidele ja kuivatada 43 C juures 10-12 tundi. Kogus: 9 plaaditäit. Suur kogus. Võib teha pehmemaid, et rulli keerata. Kuiviku kõvaduse jaoks kuivatada seni kuni niiskus on kadunud. Võib ka tavalises pöörleva õhuga ahjus, läheb tõenäoliselt kauem aega kui kuivatis.


Seemnejuust
1 tassitäis päevalilleseemneid, leotatud 8-12 tundi
1 sidruni mahl

1 tl meresoola
1 paprika või 1 suurem tomat
1-2 spl värsket maitserohelist
Võib lisada kooritud 0,5 tassi kabatsokiviile
Leotatud seemned nõrutada ja loputada. Kõik ained blenderdada sobiva konsistentsini. Võib olla teralisem või täiesti kreemjas. Vett võib veidi lisada kui segu tundub liiga paks – aga ettevaatlikult tilkhaaval, kuna blenderdamise lõpupoole muutub kiirelt pehmeks massiks

esmaspäev, 10. august 2009

veel leiba


Öö otsa oli kuivatis ja hommikul sai valmis. Võib teha pehmeid leibu ja keerata neist salatiga rulle. Võib teha krõbedaid - seisavad kauem, võib teha pitsasid ja leivatorte.
Tehtud põhiliselt linaseemnetest, kapsast, porgandist ja maitserohelisest. Ei pärmi, ei gluteeni, ei kuumutamist:)
Maitseb hea!

pühapäev, 9. august 2009

kõik oleneb eesmärgist

Palju häid mõtteterakesi võib siin välja käia:
Esimene - Parim viis teisi tervendada on saavutada enda tervenemine.
Kui sa soovid saavutada ebatavalist edu, pead koheselt alustama ka ebatavaliste eesmärkide püstitamist.
Kui sinu eesmärgiks on olla lihtsalt kodus, süüa ebatervislikku toitu, vaadata televiisorit ja magada - siis sa saavutadki seda.
Kui sinu eesmärgiks on suurepärane tervis, võimalus olla kes iganes, teha mida iganes, töötada oma lemmikprojektidega poole ööni ja ärgata hommikul täis energiat - saavutad ka seda.

Olen toortoidu vastu huvi tundnud umbes poolteist aastat ja algas see Norman Walkeri raamatust, edasi tuli dr Young. Siit sain juba tuult tiibadesse, siis dr Cousens ja David Wolfe, Boutenko perekond - kõik üle 10 aasta elustoidulised. Ning siit edasi... oluline on, et avatud meel ja terve mõistus on kaasas, nägemaks vaimustuse tagant ka reaalsust. Tänaseks on dr Cousens ja David Wolfe toidulisandi propageerijad jamüüjad

Käesolevaks ajaks olen järjest toortoiduline olnud alates märtsist, eelmisel aastal olin 4 kuud juulist oktoobrini, siis tuli veidi keedetud toitu ka sisse. Praegu olen tunduvalt kindlam oma toitumisviisis - olen õppinud toortoiduga ümber käima. Visuaalne maailm harjub aegamisi ümber, sestap on isu toitude järele, mis kunagi on meeldinud. Näiteks makaronid - kabatsokist makaronid on väga head ja asendavad jahumakaroni suurepäraselt.

head rasva ka

Kõige parem oomegate allikas - linaseemned. Õitseb alles. Aga küll seemnedki tulevad:)










Mustsõstraseemneõli on tuntud ravitoimega õli. Aga võib seemneid ka otsesest allikast võtta.











Mustika-šokolaadikook. Väga headest rasvadest: kookos ja kakaovõi. Toorkujul kehale omastatavad ja paksuks ei tee.
Selline mousse laadi kook on tavaretseptide puhul 1300kcal, toorkujul ainult 300kcal. Head isu!



laupäev, 8. august 2009

lihtsalt

Üks võtmeid toortoidu puhul ongi lihtsus (võib muidugi keeruliselt ka).

Lihtsus on nüüd, on alati olnud ja jääb olema teeks edukuse juurde. Fakt, et käesoleval ajal on nii palju segadust, konfliktseid arvamusi, valeinformatsiooni toitumise/dieeditamise alal näitab, et kogu selle pahna all peab olema väga lihtne tõde.
Teaduses on printsiip, mida nimetatakse Ockham´s Razor. See printsiip ütleb, et võistlevatest teooriatest on kõige lihtsam kõige lähemal tõele.

Vaatame kui lihtsalt toortoituda saab:










võib minna metsa ja korjata:) näiteks toorelt söödavaid seeni:)





võib korjata suuri ja kõike pungil mustikaid








midagi aluselist kõrvale:), vaatame aias ringi - värske kurk, täitsa olemas














ja üks paremaid, mis meil üldse on - võilill. Siin noor ning värske aga samas tugev ja visa - sööd teda ja saad samasugused omadused koos klorofülliga kaasa. tugevalt aluseline.










on ammu öeldud, et kui sa ei kõrvetaks, oleks sind ammu nahka pandud. sa oled parim. sinus on kõik olemas. esseenid sõid noori nõgeselehti: võtsid noore lehe, keerasid rulli ja sööma. sülg neutraliseerib kõrvetava osa. ma ise proovisin järgi, keerasin lehe rulli aga natuke näppude vahel muljusin ka. si kõrveta üldse ja on üks parema maitsega metsikuid taimi üldse.

aga kooki?



Ani Phyo toortoidu retseptide raamatust - toortort. Koostis pähklid, seemned, kuivatatud puuviljad, ja toorkakaovõi







veel üks Renee Loux raamatust aga veidi mugandatult. Toorporgandikook. Ei jahu, ei suhkrut, ei küpsetamist. Väga hea.
Porgandikook
Põhi:
2 tassi mandleid – leotatud 8-12 tundi
1,5 tassi datleid – leotatud 15 minutit
2 tassi rosinaid – leotatud 15 minutit
4 tassi porgandimassi (mahalapressi mass, või blenderdatud mass)
1 spl vanilli
1 spl kaneeli
1,5 tl jahvatatud muskaati
1 tl jahv. Kardemoni
1 spl riivitud sidrunikoort
Näputäis meresoola
Sidrunikate:
1,5 tassi india pähkleid – leotada 30 minutit
1 tass datleid – leotada 15 minutit
1 tass kuivatatud kookoshelbeid
1 tass apelsinimahla
0,5 tassi sidrunimahla
1 spl vanilli
Pähklipuru, marju kaunistamiseks

Alus:Blenderda mandlid, datlid ja 1 tass rosinaid pastaks, sega porgandimassi ja ülejäänud ainetega
Kate: jahvata kookoshelbed. Blenderda india pähklid, datlid ja ½ tassi datlileotusvett, apelsini ja sidrunimahl, vanill pastaks. Vajadusel lisa veidi vett. Lisa jahvatatud kookos ja sega. Kui on liiga vedel, pane külmikusse tahenema.
Alus jaga kaheks. 1 osa suru koogialusele (kilele või küpsetuspaberile), pane kreem alusele ja peale teine osa alust (pressi see enne küpsetuspaberil või kilel soovitud vormi suuruseks.. Aseta külma vähemalt tunniks. Kaunista soovi kohaselt.

mida sa sööd?




linaseemne leivad - kuivatatud 40c juures. Koostises linaseemned, päevalilleseemned, seesamiseemned, kapsas, porgand, tomat

spagetid kabatšokist värske tomatikastmega


Keedetud toit versus elustoit:
Toidu keetmisel hävib toitainetest: B vitamiinid 50% sh B1 ja B12 96%, foolhape 97%, biotiin 72%, Vitamiin C 70-80%. Max Planti Instituut leidis küpsetatud toidust ainult 50% biosuutlikke valke. Uurimus leidis, et küpsetamine muudab valgu sisemist ehitust hävitades teatud funktsioonid ja vananemis- ning haiguslikud protsessid kiirenevad. Küpsetamine lõhub samuti RNA ja DNA struktuure, mis omakorda vähendab organismi suutlikkust omandada toitaineid kuumtöötlemisega muundatud toidust. Kuumutamine hävitab enamus rasvasid ja loob kantserogeensed ja mutanatstruktuurid rasvades. Dr William Neusome Kanada Department of Health and Welfare kinnitab, et küpsetamine transformeerib loomulikke fungitsiide vähki tootvateks ühenditeks.
Stockholmi Ülikooli uurimus kos Rootsi Natural Food Departmentiga tõestas, et kuumutades süsivesikuterikkaid toite nagu kartul, riis või teraviljad tekib akrülamiid – kantserogeen. Uurijad tuvastasid, et pakitäis kartulikrõpse sisaldab 500 korda enam akrüülamiidi, kui on WHO poolt lubatud piirmäär joogivees. Friikartulites, mida müüb McDonalds ja Burger King sisaldab akrüülamiidi 100 korda enam lubatud joogivee piirmäärast. On leitud, et akrüülamiid põhjustab nii hea- kui halvaloomulisi kõhukasvajaid, kui ka perifeerse ning kesknärvisüsteemi häireid. Akrüülamiidi on leitud küpsetatud kartulites, friikartulites, küpsistes ja leivas, samuti teistes süsivesikurikastes toitudes.
Elustoiduga oleme võimelised saama täisväärtuslikke toitaineid 50-80% väiksema kalorite arvuga.
Ensüümid:
Miks annab elustoit parema vananemisvastase, krooniliste haiguste vähenemise, suurema vitaalsuse efekti? Osaliselt on vastus selles, et küpsetamisel hävivad ensüümid. Kuumtöötlemine 3 minuti jooksul keemistemperatuuri juures hävitab kõik ensüümid. Ensüümid ei ole lihtsalt katalüsaatorid, mis aitavad metaboolsetele protsessidele kaasa, vaid kannavad endas eluenergiat; nad on elavad valgud ning elujõud meie biokeemilises ja metaboolses protsessis. Ensüümid aitavad parandada isegi meie RNA ja DNAd.
Ensüümid aitavad muundada ja hoida energiat; aktiveerivad hormoone; võtavad osa nende endi tootmistsüklitest; lahustavad kiudaineid ja võtavad osa vere hüübimisest; neil on põletikuvastane ja isegi valuvaigistav toime.
Ensüümid aitavad tasakaalustada ja tugevdada meie immuunsussüsteemi; toetavad paranemist vähist, multiple sclerosist, reumatoidseid vaevusi, artriite. Ensüümid töötavad rakusiseselt, raku nukleonites ja mitokondrites, kus toodetakse keha energia.
Paljud vabad ensüümid, põhiliselt proteaasid, on seotud valkude kandmisega seerumisse. Need valgud, alfaglobuliinid, transportensüümid ja teised molekulid erinevates keha osades reguleerivad kõiki kehas toimivaid protsesse.
Ensüümid on kriitiliselt vajalikud meie keha heaks toimimiseks. Vananemisega meie ensüümide kontsentratsioon väheneb. Ensüümide üks uurijaid dr. Edward Howell usub, et ensüümide säilitamises peitub pikaealisuse saladus.
Üks viis säilitada meie kehas vajalik ensüümide kontsentratsioon on süüa elusat toitu selle naturaalses olekus.
Elus toit on inimesele loomulik alates sünnist, kui ta saab rinnapiima. Tänapäeval ei kahelda enam rinnapiima eelistes kõikvõimalike asenduspulbrite ees. Loomulik toit annab terveima valiku kõigist toitainetest. Elus ehk toores toit toodab kehas rohkem energiat ja on seega aluseks pikale tervele elueale. Venemaal tegi dr. Israel Brekhman lihtsa eksperimendi hiirtega, keda toideti nii elusa kui keedetud toiduga erinevatel aegadel. Ta mõõtis hiirte energia taset ja vastupidavust. Kui hiir sõi ainult elusat toitu oli tema energiatase kolm korda kõrgem.
Seega ei ole toit ainult hulk kaloreid, vaid on kogum/summa toitainetest ja energiast. Meie kudede ja rakkude laengupotentsiaal on otseselt seotud rakkude elujõuga. Kui rakkudel on õige mikroelektriline laeng on nad suutelised puhastama ennast toksiinidest ja tugevdama osalust ning võimekust töötada keha loomisprotsessides.
Viini Ülikooli meditsiiniprofessor Hans Eppinger leidis, et elustoit tõstab mikroelektrilist potentsiaali kogu kehas. Ta avastas, et toortoidu dieet suurendab rakkude võimet tõsta elektrilist potentsiaali koerakkude ja kapillaarirakkude vahel. Professor näitas, et toores toit tõstab oluliselt raku sisest ja välist toksiinidest puhastumist, samuti ka toitainete imendumist. Eppinger ja tema kaastöötajad tuvastasid, et elustoit on ainus toit, mis taastab kudedes mikroelektrilise potentsiaali.
Dr. Joanna Budwig, kes omab kraadi meditsiinis, füüsikas, farmaatsias ja biokeemias, on üks esimesi uurijaid sidudes sügavad teadmised kvantmehaanikas ja –füüsikas teadmistega inimese biokeemias ja füsioloogias. Ta leidis, et toimivate elektronide rikas elav toit mõjub mitte ainult jõudu andva doonorina, vaid selline toit mõjub kehas päikese resonants väljana, mis tõmbab ligi, säilitab ja juhib päikeseenergiat meie kehades. Budwig selgitab, et päikesevalguse footoneid (mida ta nimetab „päikese elektronideks”) tõmbab meie keha bioloogiline süsteem ligi päikese-sarnaste elektronide resonantsiga. Seda eriti kahekihiliste elektronpilvede poolt meie lipiidide süsteemis. Neid päikese-sarnaseid elektrone nimetatakse ka „pi-elektronideks”. Dr J. Budweig usub, et nn pi-elektronid toimivadki meie kehas vananemisvastase faktorina. Ta leiab, et elus toit ja eriti linaseemned (millel on kolm kõrge aktiivsusega elektronpilve koos nende topeltsidemetega) aitavad luua suure hulga pi-elektrone.
Ja teisest küljest, inimesed, kes söövad rafineeritud ja küpsetatud toitu, kahandavad päikese elektronide hulka kehas, mis omakorda vähendab päikese resonants välja loomiseks vajalikku energia hulka. Dr. Budweigi arvamuste kohaselt on töödeldud toit tervisliku elektrivoolu takistajateks.
Biofootonid, mis avastati Saksa teadlase dr. F. A. Popp poolt 1984 aastal, esindav veel ühte energiatasandit. Dr. Popp töö „Biofootonite emissioon: uus tõendus DNA koherentsusele” toob välja elusorganismides olevate biofootonite emissiooni. Ta selgitab, et DNA on footonite emissiooni oluline allikas. 97% DNAst on täidetud footonite transmissiooniga ja ainult 3% kannab geneetilist informatsiooni. Põhiliselt leidis dr. Popp, et tervematel inimestel on suurim biofootonite emissiooni tase ja inimestel, kes on haiged on madalaim tase. Dr. Popp leidis ka, et looduslik, orgaaniline toit annab meile kaks korda enam biofootonite energiat kui kultiveeritud toit ja et kultiveeritud orgaaniline toit annab meile viis korda enam biofootonite energiat kui kommertslikult kasvatatud toit ning kiiritatud ja küpsetatud toidus biofootonite energia praktiliselt puudub.
Seega minnes sügavamale elustoidu olemusse on näha, et selline toit sisaldab enam kvaliteetseid toitaineid, suurema hulga fütotoitaineid, vitamiine ja mineraalaineid, kõrgemat bioelektrilist energiataset, suuremat hulka bioloogiliselt aktiivset vett, pi-elektrone ja biofootonite hulka.
Olles elus-toidu (80-100%) dieedil, võib inimene tarbida madala valgu, madala rasva, süsivesikuterikast toitu või keskmise rasva ning süsivesikute vaest, kuid kõrge proteiinisisaldusega toitu või midagi vahepealset olenedes iga inimese organismi individuaalsusest.

reede, 7. august 2009

Päikesetoit - elustoit- toortoit


Ühiseks nimetajaks rohe-roheline ja allpool siis sellest, mida olen rohe-rohelise kohta erinevatest kohtadest lugenud:


Peale mitmeid dekaade töödeldud toidu söömist on inimene minetanud oskuse närida toores toit suus piisavalt peeneks. Meie lõualuud on muutunud nii nõrgaks, et pärast tarkusehammaste tulekut, peame need eemaldama või kandma klambreid. Kuuleme pidevalt, et peaksime oma hambaid hoidma kulumisest ja mitte närima porgandeid või hammustama kõvasid toiduaineid. Paljudel inimestel on pehmed, tundlikud hambad või ka puudulik hambumus.
Mida rohkem tutvun ma toitumisalase (eriti toortoidu) kirjandusega, seda rohkem taipan, et roheline on inimese jaoks otsustava tähtsusega.
Ma olen võlutud rohelistest taimedest. Taime põhikoostisosa – tselluloos – on üks maailma tugevamatest molekulaarstruktuuridest. Roheline sisaldab enam väärtuslikke toitaineid (vitamiine, mineraale) kui ükski teine toidugrupp. Aga kõik need toitained on peidus selle tugeva struktuuriga raku sees. Tõenäoliselt on raku tugev ehitus vajalik taime ellujäämiseks. Et saada rohelisest kätte kõik see imeline, on vaja rakk purustada. Kuid see ei ole kerge. Seetõttu ongi vaja toit hästi hoolikalt suus katki närida – kreemja konsistentsini. Lisaks peab mineraalide omastamiseks olema meil väga tugev maohappesus pH1-2.
Need 2 tingimust on absoluutselt vajalikud, et omastada rohelisest kõik vajalik. Süües aga oma rohelist, ei näri me seda piisavalt peeneks.
Miks on nii raske armastada rohelist?
Rohelisi lehti ei ole kunagi lülitatud toidupüramiididesse eraldi grupina sellepärast, et inimene ei ole neid kunagi tõeliseks toiduks pidanud. Porgandipealsetes on mitmeid kordi enam toitaineid kui juurtes aga arvamus, et roheline on jäneste, lammaste ja lehmade jaoks on takistanud meil lisamast rohelist osa oma salatitele. Me jätame rutiinselt kõrvale taime kõige olulisema osa! Juured maitsevad muidugi enam pealsetest, kuna sisaldavad rohkem vett ja suhkrut. Pealsed on kibedamad – nende suure vitamiinide-mineraalide sisalduse tõttu. Näiteks on peedipealsetes Ca 7x rohkem kui peedis ja vit A 192x enam. Naeris olevat vitamiini K on pealsetes 2500x rohkem, kui juures. Mõelge kui palju tonne vitamiine-mineraale me igal aastal kasutult kõrvale jätame.
Loomulikult tekib küsimus: miks roheline ei maitse meile. Kas siis meie keha ei tea mis on meile hea. Inimestel, kes armastasid ja nautisid rohelist ei ole lapsena saanud stimuleerivaid toiduaineid: komme, praetud toite. Seega kui me tarbime ja tunneme isu simulantide: suhkur, valge jahu, kofeiin järele, oleme oma loomuliku maitsmismeele rikkunud.
Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud. Stimulantidega rikastatud toidud on järjest enam hõlmanud toidulaua ja tõrjunud loomulikud-looduslikud maitsed välja.
Ma olen veendunud, et suudame tervislike-looduslike toiduainetega oma keha jõud ja tervise taastada.
Roheline: uus toidugrupp.
Roheline kui toidugrupp peaks olema päris eraldi ja ongi tähelepanuta jäänud. Rohelist ei peaks üldse panema aed või juurviljadega ühte. Nad näevad välja teistmoodi ja on teistsuguse ainete sisaldusega. On olemas juured (porgand, peet, kaalikas, naeris), lilled (lillkapsas, brokoli, artišokk), viljad (kurgid, tomatid, kabatšokk) ja on ka roheline (lehed, võrsed, oras). Esiteks on roheline kõige vitamiini-mineraalirikkam toidugrupp, teiseks ta ei sisalda tärklist, teda on võimalik kombineerida kõigi teiste toitudega. Nagu nüüd ka teadusmaailmas on viimaste uuringutega kindlaks tehtud on roheline suurepärane valguallikas (sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid). Paljud uuringud viitavad sellele, et roheline grupp on see mida inimene vajab oma tervise jaoks kõige enam. Valge hanemalts (100g) sisaldab näiteks Ca 1403 mg (RDA 1000mg), Mg 154 mg (RDA 400mg), P 327 mg ( 700mg), C vitamiini 363 mg, A vitamiini 15800mcg (RDA 900mcg), foolhapet 136 mcg (RDA400mcg). Mis puutub valkudesse, on asendamatuid aminohappeid 9. Kombineerides erinevaid rohelisi taimi, on olemas ka kõik asendamatud aminohapped.
Veel on segadust tekitanud toiduainete kombineerimise reeglid. Kuna roheline on topitud aedviljade gruppi – siis on arvamus, et puuviljade ja aedviljade kokkusegamine ei ole hea. Tõepoolest tärkliserikaste juurte (porgand jms) ja köögiviljade segamine puuviljadega ei ole seedimisele hea. Selline kombinatsioon tekitab gaase. Kui roheline ei ole aedvili. On fakt, et roheline on ainus toidugrupp, mis aitab teistel toitudel seeduda kuna soodustab seedeensüümide tootmist. Seega võib rohelist kombineerida kõigi toidugruppidega. Teadlased on märkinud, et šimpansid keeravad puuvilju rohelistesse lehtedesse ja söövad neid nagu võileibu.
Veel üks suurem valestimõistmine on, et roheline on halb valguallikas. Roheline sisaldab valku 22-30% ja sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid.
Uuringuid o n rohelise osas tehtud vähe, kuna taas - neid on koheldud kui aed- või juurvilju.
Kõik uuringud mis on tehtud näitavad selgelt, et rohelise gruppi vajab inimene kõige enam.

Iga valk koosneb aminohapete ahelatest. Asendamatud aminohapped on need, mida keha ise ei sünteesi ja seda tuleb saada toiduga. Inimese toit peab sisaldama 9 asendamatut aminohapet. Asendamatute aminohapete koostise varieerub erinevates taimedes. Hoides oma toidulaual erinevaid rohelisi taimi, saame kätte kõik vajalikud aminohapped õiges koguses.
On suur erinevus, kas saada kompleksne valk lihast, kalast, piimatoodetest või eraldi aminohapped taimedest.
On samuti selge, et keha peab tegema vähem tööd, kui kasutab valgu ehituseks erinevaid üksikuid aminohappeid rohelistest taimedest - võrreldes kanast-lehmast saadavate juba ülesehitatud pikkade aminohapete ahelate ümbertöötamisega.
Piltlikult võib seda kirjeldada pulmakleidi valmimisega. Lihasöömisest saadava valgu variant on: te lähete allahinnatud asjade poodi ja ostate sealt mitu erinevat kleiti. Tulete koju, harutate kõik need üles – õmblused ja tikandid ja pärlid ja muud erinevad kaunistused. Seejärel hakkate neist õmblema uut kleiti, vastavalt vajadusele: õiges suuruses, vajalike mustrite ja kaunistustega. Kulutate palju energiat, aega ja tõenäoliselt ei saa kunagi ideaalset tulemust.
Teine variant, rohelise söömisel – lähete vabriku poodi ja ostate kõik vajaliku – kanga, pitsi, pärlid, paelad, nööbid. Lähete koju ja lõikate välja sellise tegumoega kleidi, mis teile meeldib. Saate kasutada lõiget, mis istub just teie kehale ja sobib teie soovide ja vajadustega.
Seega süües rohelist, saate omale uued aminohapped, värskelt valminud päikese ja klorofülli, mida keha kasutab teie oma unikaalse DNA jaoks.
Meie keha vajab väga palju energiat, et valmistada meie valke kellegi teise valmis valkudest. Samuti on kasutamata jäävad valgu osad raskesti seeditavad. Dr W.A. Walker on märkinud, et seedumata valguosakesed võivad sattuda vereringesse ja põhjustavad toiduallergiaid ja immunoloogilisi probleeme.
Irooniline on fakt, et suure koguse loomse valgu tarbimisel, on väga paljudel inimestel asendamatute aminohapete puudulikkus. See ei ole mitte ainult ohtlik tervisele vaid mõjutab ka inimeste käitumist ja tundeid. Kasutades asendamatuid aminohappeid nagu türosiin, trüptofaan, histamiin, glutamiin jt toodab keha neurotransmittereid. Need on looduslikud kemikaalid, mis transpordivad infot ajurakkude vahel ja mõjutavad sellega meie emotsioone, mälu, käitumist, õppimisvõimet ja und.
Kui teil on puudus asendamatutest aminohapetest, võite kannatada tugevate vaimsete ja füsioloogiliste häirete all. Näiteks vaatame türosiini ja fenüülalaniini. Nende aminohapete puudulikkus põhjustab depressiooni, energiavaegust, kontsentratsioonihäireid, tähelepanuhäireid. Samuti võib nende defitsiiti põhjustada liigne suhkur, tärklis, sokolaad, aspartaam, alkohol, marihuaana, kofeiin, kokaiin, tubakas.
Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud. Stimulantidega rikastatud toidud on järjest enam hõlmanud toidulaua ja tõrjunud loomulikud-looduslikud maitsed välja.
Ma olen veendunud, et suudame tervislike-looduslike toiduainetega oma keha jõud ja tervise taastada.
Asendamatute aminohapete sisaldus taimedes

Aminohapped RDA täiskasvanule mg/päevas sisaldus hanemaltsas(mg)
450g

Histidiin 560 527
Isoleutsiin 700 1149
Leutsiin 980 1589
Lüsiin 840 1607
Metioniin+tsüstiin 910 222+404=626
Fenüülalaniin+türosiin 98 754+795=1549
Treoniin 490 740
Trüptofaan 245 173 Valiin 700 1026



Uuringuid o n rohelise osas tehtud vähe, kuna taas - neid on koheldud kui aed- või juurvilju.
Kõik uuringud mis on tehtud näitavad selgelt, et rohelise gruppi vajab inimene kõige enam.

Iga valk koosneb aminohapete ahelatest. Asendamatud aminohapped on need, mida keha ise ei sünteesi ja seda tuleb saada toiduga. Inimese toit peab sisaldama 9 asendamatut aminohapet. Asendamatute aminohapete koostis varieerub erinevates taimedes. Hoides oma toidulaual erinevaid rohelisi taimi, saame kätte kõik vajalikud aminohapped õiges koguses.