INIMENE ON MÜSTILINE MITTE STATISTILINE

Friday, August 7, 2009

Päikesetoit - elustoit- toortoit


Ühiseks nimetajaks rohe-roheline


Peale mitmeid dekaade töödeldud toidu söömist on inimene minetanud oskuse närida toores toit suus piisavalt peeneks. Meie lõualuud on muutunud nii nõrgaks, et pärast tarkusehammaste tulekut, peame need eemaldama või kandma klambreid. Kuuleme pidevalt, et peaksime oma hambaid hoidma kulumisest ja mitte närima porgandeid või hammustama kõvasid toiduaineid. Paljudel inimestel on pehmed, tundlikud hambad või ka puudulik hambumus.
Mida rohkem tutvun ma toitumisalase (eriti toortoidu) kirjandusega, seda rohkem taipan, et roheline on inimese jaoks otsustava tähtsusega.
Ma olen võlutud rohelistest taimedest. Taime põhikoostisosa – tselluloos – on üks maailma tugevamatest molekulaarstruktuuridest. Roheline sisaldab enam väärtuslikke toitaineid (vitamiine, mineraale) kui ükski teine toidugrupp. Aga kõik need toitained on peidus selle tugeva struktuuriga raku sees. Tõenäoliselt on raku tugev ehitus vajalik taime ellujäämiseks. Et saada rohelisest kätte kõik see imeline, on vaja rakk purustada. Kuid see ei ole kerge. Seetõttu ongi vaja toit hästi hoolikalt suus katki närida – kreemja konsistentsini. Lisaks peab mineraalide omastamiseks olema meil väga tugev maohappesus pH1-2.
Need 2 tingimust on absoluutselt vajalikud, et omastada rohelisest kõik vajalik. Süües aga oma rohelist, ei näri me seda piisavalt peeneks.
Miks on nii raske armastada rohelist?
Rohelisi lehti ei ole kunagi lülitatud toidupüramiididesse eraldi grupina sellepärast, et inimene ei ole neid kunagi tõeliseks toiduks pidanud. Porgandipealsetes on mitmeid kordi enam toitaineid kui juurtes aga arvamus, et roheline on jäneste, lammaste ja lehmade jaoks on takistanud meil lisamast rohelist osa oma salatitele. Me jätame rutiinselt kõrvale taime kõige olulisema osa! Juured maitsevad muidugi enam pealsetest, kuna sisaldavad rohkem vett ja suhkrut. Pealsed on kibedamad – nende suure vitamiinide-mineraalide sisalduse tõttu. Näiteks on peedipealsetes Ca 7x rohkem kui peedis ja vit A 192x enam. Naeris olevat vitamiini K on pealsetes 2500x rohkem, kui juures. Mõelge kui palju tonne vitamiine-mineraale me igal aastal kasutult kõrvale jätame.
Loomulikult tekib küsimus: miks roheline ei maitse meile. Kas siis meie keha ei tea mis on meile hea. Inimestel, kes armastasid ja nautisid rohelist ei ole lapsena saanud stimuleerivaid toiduaineid: komme, praetud toite. Seega kui me tarbime ja tunneme isu simulantide: suhkur, valge jahu, kofeiin järele, oleme oma loomuliku maitsmismeele rikkunud.
Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud. Stimulantidega rikastatud toidud on järjest enam hõlmanud toidulaua ja tõrjunud loomulikud-looduslikud maitsed välja.
Ma olen veendunud, et suudame tervislike-looduslike toiduainetega oma keha jõud ja tervise taastada.
Roheline: uus toidugrupp.
Roheline kui toidugrupp peaks olema päris eraldi ja ongi tähelepanuta jäänud. Rohelist ei peaks üldse panema aed või juurviljadega ühte. Nad näevad välja teistmoodi ja on teistsuguse ainete sisaldusega. On olemas juured (porgand, peet, kaalikas, naeris), lilled (lillkapsas, brokoli, artišokk), viljad (kurgid, tomatid, kabatšokk) ja on ka roheline (lehed, võrsed, oras). Esiteks on roheline kõige vitamiini-mineraalirikkam toidugrupp, teiseks ta ei sisalda tärklist, teda on võimalik kombineerida kõigi teiste toitudega. Nagu nüüd ka teadusmaailmas on viimaste uuringutega kindlaks tehtud on roheline suurepärane valguallikas (sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid). Paljud uuringud viitavad sellele, et roheline grupp on see mida inimene vajab oma tervise jaoks kõige enam. Valge hanemalts (100g) sisaldab näiteks Ca 1403 mg (RDA 1000mg), Mg 154 mg (RDA 400mg), P 327 mg ( 700mg), C vitamiini 363 mg, A vitamiini 15800mcg (RDA 900mcg), foolhapet 136 mcg (RDA400mcg). Mis puutub valkudesse, on asendamatuid aminohappeid 9. Kombineerides erinevaid rohelisi taimi, on olemas ka kõik asendamatud aminohapped.
Veel on segadust tekitanud toiduainete kombineerimise reeglid. Kuna roheline on topitud aedviljade gruppi – siis on arvamus, et puuviljade ja aedviljade kokkusegamine ei ole hea. Tõepoolest tärkliserikaste juurte (porgand jms) ja köögiviljade segamine puuviljadega ei ole seedimisele hea. Selline kombinatsioon tekitab gaase. Kui roheline ei ole aedvili. On fakt, et roheline on ainus toidugrupp, mis aitab teistel toitudel seeduda kuna soodustab seedeensüümide tootmist. Seega võib rohelist kombineerida kõigi toidugruppidega. Teadlased on märkinud, et šimpansid keeravad puuvilju rohelistesse lehtedesse ja söövad neid nagu võileibu.
Veel üks suurem valestimõistmine on, et roheline on halb valguallikas. Roheline sisaldab valku 22-30% ja sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid.
Uuringuid o n rohelise osas tehtud vähe, kuna taas - neid on koheldud kui aed- või juurvilju.
Kõik uuringud mis on tehtud näitavad selgelt, et rohelise gruppi vajab inimene kõige enam.

Iga valk koosneb aminohapete ahelatest. Asendamatud aminohapped on need, mida keha ise ei sünteesi ja seda tuleb saada toiduga. Inimese toit peab sisaldama 9 asendamatut aminohapet. Asendamatute aminohapete koostise varieerub erinevates taimedes. Hoides oma toidulaual erinevaid rohelisi taimi, saame kätte kõik vajalikud aminohapped õiges koguses.
On suur erinevus, kas saada kompleksne valk lihast, kalast, piimatoodetest või eraldi aminohapped taimedest.
On samuti selge, et keha peab tegema vähem tööd, kui kasutab valgu ehituseks erinevaid üksikuid aminohappeid rohelistest taimedest - võrreldes kanast-lehmast saadavate juba ülesehitatud pikkade aminohapete ahelate ümbertöötamisega.
Piltlikult võib seda kirjeldada pulmakleidi valmimisega. Lihasöömisest saadava valgu variant on: te lähete allahinnatud asjade poodi ja ostate sealt mitu erinevat kleiti. Tulete koju, harutate kõik need üles – õmblused ja tikandid ja pärlid ja muud erinevad kaunistused. Seejärel hakkate neist õmblema uut kleiti, vastavalt vajadusele: õiges suuruses, vajalike mustrite ja kaunistustega. Kulutate palju energiat, aega ja tõenäoliselt ei saa kunagi ideaalset tulemust.
Teine variant, rohelise söömisel – lähete vabriku poodi ja ostate kõik vajaliku – kanga, pitsi, pärlid, paelad, nööbid. Lähete koju ja lõikate välja sellise tegumoega kleidi, mis teile meeldib. Saate kasutada lõiget, mis istub just teie kehale ja sobib teie soovide ja vajadustega.
Seega süües rohelist, saate omale uued aminohapped, värskelt valminud päikese ja klorofülli, mida keha kasutab teie oma unikaalse DNA jaoks.
Meie keha vajab väga palju energiat, et valmistada meie valke kellegi teise valmis valkudest. Samuti on kasutamata jäävad valgu osad raskesti seeditavad. Dr W.A. Walker on märkinud, et seedumata valguosakesed võivad sattuda vereringesse ja põhjustavad toiduallergiaid ja immunoloogilisi probleeme.
Irooniline on fakt, et suure koguse loomse valgu tarbimisel, on väga paljudel inimestel asendamatute aminohapete puudulikkus. See ei ole mitte ainult ohtlik tervisele vaid mõjutab ka inimeste käitumist ja tundeid. Kasutades asendamatuid aminohappeid nagu türosiin, trüptofaan, histamiin, glutamiin jt toodab keha neurotransmittereid. Need on looduslikud kemikaalid, mis transpordivad infot ajurakkude vahel ja mõjutavad sellega meie emotsioone, mälu, käitumist, õppimisvõimet ja und.
Kui teil on puudus asendamatutest aminohapetest, võite kannatada tugevate vaimsete ja füsioloogiliste häirete all. Näiteks vaatame türosiini ja fenüülalaniini. Nende aminohapete puudulikkus põhjustab depressiooni, energiavaegust, kontsentratsioonihäireid, tähelepanuhäireid. Samuti võib nende defitsiiti põhjustada liigne suhkur, tärklis, sokolaad, aspartaam, alkohol, marihuaana, kofeiin, kokaiin, tubakas.
Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud. Stimulantidega rikastatud toidud on järjest enam hõlmanud toidulaua ja tõrjunud loomulikud-looduslikud maitsed välja.
Ma olen veendunud, et suudame tervislike-looduslike toiduainetega oma keha jõud ja tervise taastada.
Asendamatute aminohapete sisaldus taimedes

Aminohapped RDA täiskasvanule mg/päevas sisaldus hanemaltsas(mg)
450g

Histidiin 560 527
Isoleutsiin 700 1149
Leutsiin 980 1589
Lüsiin 840 1607
Metioniin+tsüstiin 910 222+404=626
Fenüülalaniin+türosiin 98 754+795=1549
Treoniin 490 740
Trüptofaan 245 173 Valiin 700 1026



Uuringuid o n rohelise osas tehtud vähe, kuna taas - neid on koheldud kui aed- või juurvilju.
Kõik uuringud mis on tehtud näitavad selgelt, et rohelise gruppi vajab inimene kõige enam.

Iga valk koosneb aminohapete ahelatest. Asendamatud aminohapped on need, mida keha ise ei sünteesi ja seda tuleb saada toiduga. Inimese toit peab sisaldama 9 asendamatut aminohapet. Asendamatute aminohapete koostis varieerub erinevates taimedes. Hoides oma toidulaual erinevaid rohelisi taimi, saame kätte kõik vajalikud aminohapped õiges koguses.

No comments:

Post a Comment