reede, 23. juuli 2010

MOOSI tegemine

Eks ta ole - siin on kahes väikeses purgis minu talvine maasikamoos. 5 kg maasikaid kusjuures:( , 4 purki 10 kg marju. Keetmist ei ole, potte pesta ei ole vaja, suhkrut, pektiini ka mitte. Ei muretsegi kas valge suhkur on moosile paha ja kas jõuab rafineerimata suhkrut osta. Köögis kuuma auru pole, purke ei kuumuta, ei ohi kuuma üle:). Talvel saab kõikidest kuivatatud marjadest teha toormoose - neid leotades ning mee või datlitega püreestades. Sellise moosi retsepti peaks kuskil algusepoole olemas olema. Tuleb kergem küll. Moosikatla juures istumise asemel istud väljas ja lased päikesel endasse imenduda - talvel kergem. Kuivatamine madalal temperatuuril on kõige parem säilitaja. Kui ma oleksin mesinik siis võiks veel pidulikumaks juhuks kuivatatu meega üle valada.
Sügavkülm on teistmoodi ja maitse jääb ka teine aga ka teatud säilivus tagatud.

neljapäev, 22. juuli 2010

Päikese kaitseks vol.3

Kuidas me siis ise päikese käes oleme ja kui "korralikud" peavad olema juba pisikesed - ikka kaetud, kuidas muidu:). Aga millest ilma jääme...

Imeline päikese ja liikumise kombinatsioon


Päike ja liikumine eraldi on tuntud tervise alustalad, kuid kombineerituna on tuemused kordi efektiivsemad.

Meeste füsioloogias on lihaste kasv seotud meessuguhormoon testosterooniga. Vanad kreeklased praktiseerisid kehalisi harjutusi alasti soojal päikselisel rannal. Kui päike paistab kõigile kehaosadele, testosterooni tootmine suureneb. Boston State Hospital uurimuse kohaselt suureneb testosterooni tootmine 120% kui rind või selg on päikesele paljastatud ja 200% kui päike paistab katmata genitaalidele. Nii, et fertiilsuse heaks aitab päike nii mõndagi ära teha.

Regulaarne päikesevann suurendab kõikide lihasgruppide tugevust ja mahtu.

Naistele toob päike ikka ka kasu:). Nende naishormoonide tase tõuseb, kui saadakse UV valgust 290-340 nanomeetrit (UVB) – mida siis peetakse kahjulikuks ja kasutuks. Naised, kes saavad väga vähe päikest kannatavd hoopis enam menstruaaltsükli vaevuste käes. Tsükli korrapärasuse saab taastada regulaarsete päikesevannidega ja paaritunniste viibimistega värskes õhus. Tsükli normaliseerumine võtab aega paari nädala jooksul peale regulaarsete ehk igapäevaste päikesevannide võtmisega.

Päike aitab kõrge vererõhu all kannatajaid. Erinevad uuringud näitavad peale 6 kuulist päikeseterapiat vererõhu vähenemist 15%...

Aastal 1903 võitis dr. Niels Finsen Nobeli preemia tuberkuloosi ravimise eest päikeseteraapiaga. Talle järgnes dr. Auguste Rollier, kes oli samuti edukas tuberkuloosi ravis, tema kliinik asus 5000 jala kõrgusel Šveitsis.


On aga hämmastav fakt, et tervenemist nii tuberkuloosi kui ka teiste haiguste osas ei toimunud, kui haige kandis päikeseprille. Päikeseprillid blokeerivad valgusspektri olulisi kiiri, mida keha vajab tähtsate biokeemiliste funktsioonide jaoks. Peale 1954 a, kui dr. Rollier suri vajus helioteraapia „imeravimite”-antibiootikumide kõrval unustusse. 1980datel hakati juba inimesi pommitama „ülimürgise ja kahjustava” päikese visiooniga. UV kiirgus stimuleerib kilpnääret tootma hormooni, mis tõhustab inimese metaboolse (ainevahetus) süsteemi toimimist. Seetõttu on helioteraapia olulisel kohal kaalu langetamisel. Kes tahab kaalust alla võtta ja ilusaid lihaseid peab oma keha paljastama päikese alla regulaarselt. Iga inimene, kes hoidub päikesest, muutub nõrgaks ja kannatab mentaalsete ja füüsiliste probleemide all. Elujõud kaob. Põhja Euroopa maades näit. Soomes, kus on igal aastal palju pimedat aega, esineb väga palju ärrituvust, väsimust, depressiooni, alkoholismi, enesetappe võrreldes nendega, kes elavad päikesepoolsemates riikides. Kusjuures, on põhjamaiste riikide nahavähki haigestumus samuti kõrge.. Näiteks melanoomi On Šotimaa Orkney ja Shetlandi saartel 10x rohkem kui Vahemere saartel.

UV valgus teadaolevalt aktiveerib hormooni solitrol. Solitrol mõjutab meie immuunsussüsteemi ja paljusid meie keha regulatoorseid keskusi ning on seotud käbinäärme hormooni melatoniiniga, mis põhjustab muutusi meeleolus ja päevastes bioloogilistes rütmides. Hemoglobiin meie vererakkudes vajab UV valgust sidumaks hapnikku. Päikesevalguse puudus põhjustab enamiku haigusi sealhulgas ka nahavähki.

On täheldataud väga suurt nahavähi kasvu kogu maailmas. Nahavähki on kolme tüüpi, kaks neist baseeruvad rakkude kartsinoomile (BCC (basal cell carcinoma) ja SCC (squamous cell carcinoma) ja on levinumad. Kolmas tüüp ehk halvaloomuline melanoom on palju harvem kuid palju enam surmavam.

Veel söödavaid õisi

Nad on ilusad, maitsvad, nad on imelised aga jätkem mesilastele ka:)


põdrakanep
pune


moon
mungalill

Seemned

Et alati ja igal pool soovitatakse süüa seemneid ja soovituslikult alati siis seesamiseemneid, linaseemneid, päevalilleseemneid. Siis praegu võib teha küll pausi, sest me sööme väga palju seemneid otsest allikast: sööme mustikaid koos seemnetega;


vaarikaid koos seemnetega, maasikaid koos seemnetega, murakaid koos seemnetega, kurki koos seemnetega, tomatit koos seemnetega, sõstraid: valgeid, punaseid, musti koos seemnetega, karusmarju koos seemnetega. Saame hulgaliselt seemneid otse viljast ja mis saab olla veel parim. Õige aeg just nende jaoks:)

teisipäev, 13. juuli 2010

PÄIKESE kaitseks vol2

Nahavähk on põhjustatud päikesekaitsevahendite poolt


Päike on täiesti kahjutu vähemalt siis, kui me ei ole otsese päikese käes suveperioodil kella 10-15. Liigne päike sel ajavahemikul paneb inimesi tundma liigset kuumust ja põletustunnet nahal. Et liigset kuumust ja põletust vältida on keha loomulik kaitsereaktsioon minna varju või/ja võtta jahedat dušši. Päikesekaitsevahendid rikuvad keha loomulikud käitumisreaktsioonid.

Kaitsevahendid harilikult blokeerivad UV kiirgusekahel viisil: kasutades füüsilist päikese filtrit nagu talk, titaanoksiid, tsinkoksiid või kemikaale, mille aktiivseks komponendiks on methoxycinnamate, p-aminobenzoic acid, benzophenone jt. Kaitseemulsioonid sisaldavad PABA (paraaminobenzoic acid), mis näiteks mitte ainult ei blokeeri päikese tervendavaid ja terapeutilisi mõjusid vaid võib ka põhjustada nahas geneetilisi mutatsioone. US Toidu ja Ravimiameti raporti järgi sisaldavad 17-st emulsioonist 14 PABA-d ja võivad olla kantsirogeensed ehk siis vähkitekitavad. On uuringuid, mis näitavad, et PABA põhjustab naharakkudes DNA kahjustusi just päikesekiirguse mõjul.

Paljud kaitsevahendid tavajuhul kaitsevad kas UVA või UVB või mõlema eest korraga. Kolmest UV kiirgusest: UVA on vastutav pruuniks muutumise eest, UVB aktiveerib D vitamiini sünteesi, mis on oluline ja vajalik Ca ja teiste mineraalide imnedumiseks, UVC on bakterite, viiruste ja teiste haigusetekitajate hävitaja.

Kaitsevaendid on ka märgistatud SPF (päikesekaitsefaktoriga), mis näitab kui pikka aega saab päikese käes olla ilma põletusteta. Näiteks faktor 15 näitab, et kaitse toimib 300 minutit sellele, kes tavajuhul saaks samas olukorras ilma kaitseta olla päikese käes 20 minutit. SPF näitab ainult kaitset UVB mitte aga UVA eest. Uskudes kaitsevahendi abisse määrib inimene seda omale peale suurel hulgal – keemilist mürkide kompotti. Nahk ei ole tehtud plastikust vaid elusatest- ELUSATEST rakkudest. Algav biokeemiline sõda naha pindmistes kihtides hävitab nahas tema oma kaitsemehanismid ja teeb naha avatuks kahjustustele ja ebanormaalsete rakkude vohamisele.

Kõige olulisem kahju, mida päikesekaitse kasutaja teeb on igaljuhul see, et ta jääb suvise keskpäevase päikese kätte kauemaks, kui see oleks kehale vastuvõetav. Briti meditsiiniline raport juulist 1996 (Britsh Medical Jurnal) märgib, et kaitsevahendite kasutamine võib tõepoolest nahavähki suurendada, kuna nad lubavad inimestel olla intensiivsel ajal liiga kaua päikese käes.

Arstid, kes esitasid 1995 raporti Ida-Euroopa ja Skandinaavia kohta märkisid, et sagedased kaitsekreemide kasutajad kannatavad ebatavaliselt suure nahavähi protsendi all. Raport märgib:” Kaitsevahendid sisaldavad ainult UVB blokeeringut päikesepõletuse vastu ja seetõttu on võimalik suurem UVA vastuvõtt…”Ühesõnaga saavad kreeme kasutavad inimesed suurema portsu UVA-d, kui seda ilma kreemideta olles. Nahapõletus kusjuures on naha loomulik kaitsereaktsioon veel suurema kahjustuse vastu – suuremaks kahjustuseks võib olla näiteks nahavähk.

Ilma kaitsevahendita hakkab teie nahk tundma ebamugavust päikese käes niipea, kui seda saab liiga palju. Kaitsebahendiga elimineeritakse esimene keha hoiatus – päikesepõletus. Ülemäärane UVA kombineerituna kahjustavate kemikaalide, toksiinidega on ideaalne naha rakkude kahjustaja ja kasvajate tekitaja. Ilma kaitsevahenditeta ei saa tekunagi liiga palju UVA, isegi kui olete päikese käes mitmeid tunde. Te põletate küll oma naha aga see on ka kõik.

Dr Ackerman leidis, et läbi päikesepõletuse võib paraneda immuunfunktsioon, ei ole mingit tõestust, et see põhjustab nahavähki. British MedicalJournal märgib, et med. Eksperdid teavad „vähe otsestest seostest päikesepõletuse ja nahavähi vahel”. Kuid on juba hästi teada, et kaitsevahendid, mitte ainult ei aita ära hoida nahavähki vaid suurendavad selle riski liigse UVA tõttu. See teeb kaitsevahendid ohtlikumaks kui päike kunagi olnud on.

Küsimus: kas mõlema UVA ja UVB kaitse kasutamine oleks lahendus. Kahjuks näitavad uuringud, et see ei hoia ära nahavähki. Esiteks, nahk peab ülihappeliste koostisosadega ikkagi võitlema ja nad endasse imama. Teiseks, nii UVA ja UVB blokeerimisega jäetakse keha ilma äärmiselt olulistest eluks vajalikest reaktsioonidest. Keha vajab UVB D vitamiini jaoks, ilma milleta me lihtsalt ei saa elada. Ja ka spole üllatav teada, kui palju inimesi tänapäeval kannatb nahavähi all. Inimesi, kes saavad väga vähe või üldse mitte päikesevalgust.

esmaspäev, 12. juuli 2010

PÄIKESE KAITSEKS vol 1

Andreas Moritz raamatust Heal yourself with sunlight väikseid kokkuvõtteid, näitamaks ka pahaks tunnistatud päikesevalguse head poolt:)
Ma ise võtsin siinloetut arvesse ja ei ole endale ega lastele juba teist suve peale määrinud ühtki kaitsekreemi. Ka Portugalis mitte. Ühtegi põletust ei ole olnud. Ei ole ka keegi kandnud päikeseprille. Sellest edaspidi lähemalt

Mis tegelikult põletab ja kahjustab nahka
Inimese nahas, kes tarbib polüküllastamata rasvhappeid ja on paljastatult päikese käes, tekivad punaseks minemise faasis substantsid, mida nimetatakse prostaglandiinid (linolenic happetest). Prostaglandiinid suruvad alla immuunsussüsteemi ja läbi selle suurendavad kilpnääret. Lisaks on polüküllastumata rasvhapped seotud vabade radikaalidega, mis kahjustavad rakke. Kui te lisate nüüd täiendavalt päikesekaitse, on täpselt õige kombinatsioon nahavähi tekkeks – eriti nendes piirkondades, kuhu päike rohkem peale paistab.

Looduses ei esine rasvu kunagi suurtes kogustes. Ühe spl maisiõli saate 12-18 maisitõlviku kohta. Võimalusega pressida õli välja igast seemnest, terast, maisist on alanud ka massiline õlitarbimise kasv. Keskmise inimese menüüs on tänapäeval rasva 16x enam, kui 90 aastat tagasi. Vähe liikumist, värsket õhku ja toitaineterikast toitu vähendavad veelgi keha suutlikust ebaloomulike rasvadega toime tulla. Rafineeritud rasvad pidurdavad seedekuumust ehk seedimise suutlikust ja kuhjuvad toksiinidena meie kehas. Liigne vabade radikaalide olemasolu annab märku ülemäärasest toksilisusest. Naha kudedesse sisenemisel kahjustuvad naha rakud kiiresti isegi vähese päikesevalguse mõjul. Kui teie silmad ja nahk on tundlik päikesevalgusele – on see üks märk keha toksilisusest. Vältides päikest tekib valguse puudujääk, mis viib tõsiste tervisekahjustusteni.

On fakt, et igasugune päikesekaitse suurendab kõiki vähiliike.
UV kiir sisenedes läbi silma stimuleerib immuunsussüsteemi. Tänapäeval kannab 50% USA kodanikest läätsi või päikesekaitsega prille, mis on võimelised blokeerima suure osa UV kiirgusest. Viimane mood on kanda plastikust prille, mis samuti blokeerib UV kiirguse. Sama kehtib plastikust kontaktläätsede kohta. Tubased mängud, päikesevarjud, riided, UV tõrjuvad aknaklaasid jne kõik selleks, et hoida päike meist eemal. Ilma regulaarse päikesedoosita kaotab meie immuunsussüsteem iga aastaga üha enam efektiivsust. Päikesevalguses meie keha rakkude hapnikuvarustus paraneb, ilma päikeseta meie rakud ei saa hapnikku korralikult omandada. See viib rakusiseste häireteni, enneaegse vananemiseni ja ka surmani. On täielik katastroof, et haiged inimesed sulevad ennast ruumidesse ja tavaliselt tõmbavad ette ka kardinad, vältides valgust. Üks looduse kõige võimsam haigusi ennetav ja ravitoimega energia on saadaval täiesti vabalt meie igaühe jaoks.

Ei ole päikest, ei ole tervist

Tasakaalukas päikesedieet, mis arvestab kehatüüpi ja naha värvust (Aafrika tumedanahalised vajavad igapäevaselt mitmeid tunde päikese käes, et olla terve. Heledanahalised vajavad 20-60 minutit).

Tervisliku toiduvaliku ja tasakaaluka elustiili kõrval on päike parim kaitse igasuguste haiguste vastu. Päikeseuuringud üle kogu maailma näitavad, et ultraviolett kiirgus on tõenäoliselt kõige mõjusam ravimeetod.

Ultraviolettkiirgus:

Parandab elektrokardiogrammi

Alandab vererõhku

Parandab südame tööd

Korrigeerib kolesterooli taset

Tasakaalustab veresuhkrut

Suurendab glükogeeni varusid maksas

Parandab keha vastupidavust infektsioonidele (tõstes lümfotsüütide&fagotsüütide indeksit)

Parandab hapniku liikumise võimet veres

Parandab nahainfektsioonide vastupanuvõimet

Suurendab inimese stressitaluvust

Aitab vähendada depressiooni

UV kiirguse puudujääk takistab normaalset rakkude arengut, mis võib viia vähi tekkeni – Dr Shaw uuring. Päikeseprillide, kontaktläätsede kasutamine on kaasaaitav silma degeneratiivsete kahjustuste tekkele. Päikeseprillide kandmine kahjustab nägemist. Lahendus – lõpetage nende kandmine. Te näete varsti, et teie silmad harjuvad päikesega ja taluvad seda. On meetodeid ja harjutusi, mis aitavad parandada nägemist ja tõsta silma päikesetundlikust.

Tüüpiline tubane eluviis, liighappelise toidu tarbimine, tundide kaupa silmi kuivatava TV vaatamine ning palju teisi stressifaktoreid kahjustavad meie keha rakke. Pikaaegne UV valgusest eemalehoidmine (isegi lastele antakse UV kaitsega prillid) võtab silmadelt võimaluse iseennast taastada ja parandada. Järjest suureneva silmahaiguste kasvu taga on üheks olulisemaks info, et päike on kahjulik. Nendes päikeselistes kohtades, kus kantakse kõige rohkem päikeseprille on ka kõige rohkem katarakte.

Et hoida oma silmad terved, peate olema kindel, et silmad saavad otsest või mitteotsest päikesevalgust ideaalis vähemalt üks tund iga päev.

Päikesevalgus aitab ennetada vähki, MS, südamehaigusi, artriiti, diabeeti…

neljapäev, 8. juuli 2010

valmis krõpsud

Neli plaaditäit ühte ja neli teist. Krõbedad-lahedad. Kiulised varred koos nuikapsa porgandi ja peedilehtedega, mis salatist üle jäid lasin mahlaks. Tasub üldiselt kasvatada seda kaled siis on vist lõppsõnaks paras:)

kale krõpsud



Kale krõpsud - terve internet on neid täis ja krõbistavad õnniste nägudega. Proovisin siis nüüd järele. Selleks tuleb varre osa eemaldada, kapsas suupärasteks tükkideks rebida. Konkreetset retsepti ongi raske anda: 12 lehe kohta 1 spl oliiviõli, sidrunimahla, soola-pipart.

Kõigepealt raputad soola, masseerid läbi, siis pigistad sidrunimahla, masseerid läbi siis õli ja masseerid läbi.
Teine retsept oli blenderis segada tahiinit, tamarit, sidrunit, meresoola, veidi vett, nutritional pärmihelbeid. Valadapeale segada kuni kõik on ilusti seguga koos. Tahinit minul ei olnud, nii ma võtsin lihtsalt seesamiseemned ja blenderdasin veega ära, Vitamixiga ei ole see probleem. Vastasel korral tuleks kohvijahvatajs seemned enne ära jahvatada. Kui kastet üle jääb sobib see salatile väga hästi. Täpseid koguseid ei teagi, vaatasin youtubes ühte valmistamise videot, seal oli kõiki koostisosasid enam vähem ühepalju. Soola muidugi vähem. Siit tulevad sellised juustuse maitsega krõpsud.

Panna siis kuivati plaadile ja kuivatada 6-8 tundi. Minul olid tõenäoliselt sellised nooremad lehed (ei jõudnud küll oodata kuni suuremaks ja kõvemaks lähevad:). Läks 4-5 tundi.
Said veidi soolased. Ometi panin hästi vähe. Õnneks mul terve kapsahunnik ühte kuivatisse ära ei mahtunud. Peale lõunat panin teise portsu vähema soolaga. See veel kuivab. Säilitada kinnises purgis - õhu käes lähevad pehmemaks tagasi.

Kale kapsas, lõpuks ka minul valmis

Inglismaa ja Ameerika jt toortoidu retseptides on kaled ehk lehtkapsast väga palju: smuutides, suppides, mahlas, salatis ja krõpsuna. Talvel otsisin seemneid, mööda poode eriti aega tuiata ole aga internetist leidsin seemnemaailmast ainult curly kale ehk kähar kale. Võtsin prooviks. Lehtkapsas kale on teadaolevalt pärit Aasiast aga kasvab metsikult Venemaal. Mujal on sellest tumerohelisest lehest saanud nagu kõige tarbitavam roheline. Ületab igasugu heledamaid salateid oma toitainete sisalduselt palju kordi. Suurel hulgal siis kaltsiumi ja rauda.
Kasvab kale konkreetselt mitte minu vaid minu ema aias.


Maitseb kapsalikult ja mõlemad käharad (kuigi punakas vorm eriti) on efektse väljanägemisega taldriku kaunistamisel.

Vikerkaaresalat

Sai siis kõik värvid kätte, peaaegu kõik oma aiast aga kõik Eestimaised: punane - tomat, 

oranž - porgand, kollane- jälle tomat, roheline-kapsas, sinine - õied, purpur-lilla- peet ja pronksleht, valge-lillkapsas. Et iga päev peaksid kõik need värvid inimese toidus olemas olema. Algul tundus, et lillat ei ole aga üks peet oli selline pisike ja omal ajal poest potisalatina ostetud pronksleht e. perilla ja mõned salvei õied. Õisi oli tegelikult lillasid veel ja mangoldi lehed ka kiudupidi lillakad. Valget ka hästi palju. Nuikapsas ja õied. Sinisega oli juba raskem. Ainukesed, mida leidsin olid meelespead ja varemerohu õied. Sinine osa jäi väikeseks, sestap panin sinised riided selga:), sinist taevast lõuna ajal meil veel ei olnud.  Cousensil on omaette raamat vikerkaaredieedi kohta. Päeva soovitatakse alustada kollase-oranžiga.                                                     

kolmapäev, 7. juuli 2010

MESI ja ÕIETOLM

MESI ja ÕIETOLM

Kas on inimesed midagi kahe silma vahele jätnud, kui rahakott näpus just apteekide ja tervisepoodide poole tormates oma mesinikust naabrist mööda tormatakse. Enda ümber olevad taimed ja nende otsesed käsitsi töötlejad – mesilased, täisesti tühisena kõrvale heidetakse. Kõik õite energeetika, loodus-päike-vesi, kõik on mesilaste poolt üles korjatud ja inimese jaoks tallele pandud.

David Wolfe Superfoods raamatust (MÄRKUS: kahtle ja kontrolli kõike, mida David Wolfe kirjutab :)
Legende ja ajalugu on Meest ja meetoodetest nii palju, et täidab palju raamatuid. Wolfe arvates ainus supertoit, mis meele ligilähedale jõuab oma legendaarsusega on kakao.

Iidses Egiptuses on mesilastega seotud sümboleid leitud kõikjal üle kogu maa: sümboleid on leitud juuvelitoodetelt, templite seintelt ja hauakambritelt, neid on kootud kangastesse, neid on kuulsas Rosetta kivis ja vaarao allkirja kõrval ametlikes dokumentides. Egiptlased pakkusid mett ja õietolmu jumalatele. Mesilased ja meetooted olid osalised peaaegu igas rituaalis.

Meetooteid kasutati laialdaselt ka Kreeka-Rooma impeeriumide ajal.Kuulus Phytagoras sõi mett iga päev. Mett kasutati Vana- Kreeka olümpiamängude ajal nii toiduks kui jookides ning keha ja naha hoolduses. Kuulus Rooma kirjanik Pliny Vanem kirjeldas küla Appenniinide mäestikus, Po jõe lähedal, kus inimesed elasid üle saja aasta ning tarbisid mett ja õietolmu.Pliny „Natural History” sarjas on üks raamat peaaegu täielikult pühendatud mesilastele.

Briti saared olid vanasti teada kui „The Honey Isle of Beli” (Beli meesaar), seda suure toodetava meekoguse tõttu. Ka pikalt peale Rooma langust, kasutati mett religioossetel tseremooniatel, vahetuskaubana, bartertehingutes, maksude maksmisel.

Prohvet Muhamed, arvas, et mesi toob inimesele head õnne ja tervist.Temalt on kirja pandud:” Mesi on ravim kõikide haiguste vastu.”

Erinevaid fakte mesilastest-meest:
• Meemesilased külastavad umbes 2 miljonit õit, et valmistada 1 nael (üle 400g) mett.
• Mesilased lendavad selle koguse korjamiseks läbi 55 000 miili
• Keskmine korjemesilane teeb oma elu jooksul 1/12 spl mett
• Korjemesilased on naissoost
• Mesilased suhtlevad omavahel tantsides!, millest nad saavad aru isegi täielikus pimeduses
• Kuninganna võib muneda 3000 muna iga päev
• Ühes tarus võib olla 80000 mesilast: 1 kuninganna, mõned sajad isamesilasi ja ülejäänud naissoost töömesilased
• Kui Aleksander Suur suri, toodi ta tagasi Kreekasse kristus, mis oli täidetud meega!
• Ühe galloni mee valmistamiseks kulunud lennutee kokku on oma pikkuselt võrdne Kuule ja tagasi
• Mesilased on ainsad putukad, kes valmistavad toitu inimestele
• Mesilase eluring on 3-6 nädalat
• Mesilane külastab ühe korraga ainult ühte sorti õisi. Isegi kui läheduses on 2 ühesuguse värviga, kuid erinevat sorti õied, külastab mesilane eksimatult ainult ühte sorti.
• Mesilased on risttolmlemise peainsenerid
• Praeguste uuringute järgi on mesilased asustanud Maad 150 miljonit aastat. On teada 30000 liiki mesilasi.
• Mesi on ainus toit, mis kunagi ei rikne – söödavat mett on leitud Egiptuse hauakambritest

Mesi on üks kõige sprituaalsem ja maagilisem toit planeedil Maa. Ta supertoitude (superfoods) topis ja kontsentreeritud toitainete allikas. On väga soovitav tarbida meetooteid regularselt. Meetooted (eriti metsikust loodusest) on imeline supertoit, mis täiendab meie tervist läbi kogu elu.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Õietolm sisaldab 11 peamist ensüümi sh diataas, fosfataas, transferaas, katalaas, amülaas ja pektaas – kõik aitavad kaasa seedimisele. Ainult 130 mg õietolmu aitab seedida 3 naela (ehk siis 1,3 kg) toitu.
Pikemalt http://www.paikesetoit.ee/mesi-ja-oietolm

Ameerika (USA) mandlid

Vot see ajab küll kibedaks:
Loen, et USDA ( U.S. Department of Agriculture ) nõudmise kohaselt alates septembrist 2007 kuuluvad kõik mandlid (ka orgaanilised pastöriseerimisele). Seotud salmonella juhtumitega Californias.

Meil Eestis olen ma ainult USA mandleid näinud. Kaökosahvris ja mahepoodides on mahemandlid USA päritolu. Olen täiesti pettunud. USDA kodulehel leidsin sellise teksti:
http://www.ars.usda.gov/research/publications/publications.htm?seq_no_115=242476

See on täiesti hullumeelne - mandlid pastöriseeritakse propüleen oksiidiga ja protsess kestab kolm päeva!!! Kasutatakse ka kõrge temperatuuriga auru. Ja ameeriklased peavad seda edukaks projektiks. Mõnede salmonellajuhtumite tõttu Californias, pastöriseeritakse kogu USA mandel.

Sarma Melngailis kirjutab oma raamatus, et tema restoran ostab mandlid Hispaaniast. Mina osatks ka oma mandli Hispaaniast, kui ma teaks, kus müüakse. Portugalis olid ka väga odavad kohalikud mandlid. Miks meil üldse USA mandel müügil on, kui Euroopa soojemates kohtades neid küll kasvatatakse. Pean ikka hakkama koorega mandleid Prantsusmaalt Orkosest tellima.

Kui kellelgi on teistpidist infot, lahkelt jagage

esmaspäev, 5. juuli 2010

Soja

Soja kohta on palju vastuolulist materjali, kuid A. Phyo raamatus oli kena kokkuvõte.

Ani Phyole, kes ise on Korea päritolu, oli üllatuseks nii enda kui ema sojaallergia. Lähemalt uurides selgubki, et soja on toksiline.

Aasias, soja fermenteeritakse, et eemaldada toores sojaoas olevad toksiinid ja inhibiitorid. Soja süüakse ainult väikestes kogustes tempeh, miso ja sojakastme näol. Nama Shoyu, Tamari on toored, pastöriseerimata ja fermenteeritud sojakastmed, mis annavad toidule omapärase soolaka maitse.

Soja Ameerikas, teisest küljest, on töödeldud, kuid mitte fermenteeritud. Dr Kaayla Daniel (raamatu The whole soy story autor) märgib: Tänapäevased kõrgtehnoloogilised meetodid mitte ainult ei ole võimelised eemaldama sojaoas naturaalselt olevaid inhibiitoreid ja toksiine, vaid kõrgel temperatuuri ja rõhu all töötlemine jätab sojasse kanserogeenid, toksiniid, mitmesugused happed ja leelised ning nafta lahuse jäägid.

Soovitusega tarbida rohkem valku, tarbib Lääne inimene 10-20x rohkem fermenteerimata ja kõrgtöödeldud soja kui Aasia inimene. On gi irooniline, et fermenteerimata soja sisaldab endas ensüümide inhibiitoreid, mis blokeerivad valgu omastatavuse.

See, et 90% sojast on GMO, see veel lisaks (olen sellest varem kirjutanud, et GMO soja sisaldab näiteks tunduvalt rohkem naissuguhormooni östrogeeni kui looduslik soja – seetõttu mõjub halvasti nii meestele, lastele kui naistele).

Soja on topp allergeen ja võib ka aru saada miks see nii on. Võtke omale toores põlduba ja proovige seda süüa – toorelt niisama – ega ei söö, vähemalt mitte suurtes kogustes. Soja on samuti uba. Tehnoloogilise imena hakklihaks ja šnitsliteks tambitud oamass. Tasub veidi mõelda, miks seda süüakse?

Piima ja liha mittetarbijatele suunatud jõuline reklaam – tarbida sojapiima ja – liha, mis ei ole dr. Mercola arvates ei parem tervisele ega parem Maale.

Soja on parim tema toores, fermenteeritud vormis.

Siin veel materjale sojast:
Värske sojauba, millest on tehtus siis sojapiimad, tofu, taimetoitlaste kotletid-burgerid sisaldab fütiin (phytic) hapet. Fütiinhape blokeerib kaltsiumi, magneesiumi, vase, raua ja tsingi imendumise. Seda loetakse üheks mineraalide defitsiidi põhjustajaks maades, kus on kõrge teravilja ja soja tarbimine.


Märgitakse ka, et keetmine ei eemalda inhibiitoreid täielikult. Uuringud näitavad, et trüpsiin inhibiitor põhjustab pankrease patoloogiaid.Sojaoad sisaldavad haemagglutinin (ei oska eesti keelset vastet leida), substants, mis aitab vererakkudel klompideks muutuda ehk üksteise külge kleepuda.

Fütiinhapet sisaldavad kõik teraviljade ja seemnete kestad ja seetõttu on seda põhajlikult uuritud. Soja puhul on jälgitud pikaajalist kuumutamist, fütiin hape ei kao kuhugi. Ainult pikaajalisel fermenteerimisprotsessi tulemusena fütiinhape laguneb. Nii, et vegetaarlased, kes tarbivad soja liha asendajana, ei tee endale tervislikumat valikut.
On pikk hull jutt, kuidas sojaoast see mõnus hakklihamass - aga ma ei hakka seda tõlkima. See on küllaltki ebameeldiv. Tuleb siiski taha järeldus, et mingi ühe taime eriline esiletõstmine, eriline töötlemine, hiigelsuurtes kogustes kasvatamine ja siis iga hinna eest selle inimtoiduks vägisi toppimine viib lihtsalt kiirema komposteerumiseni ehk siis lühema eluringini. Tundub, et ka vaevarikkama lõpuni. Üks asi on soja fermenteerimine kastmeks ja sellega toidu maitsestamine. Teine asi on seda juua piimana, süüa lihana, süüa juustuna.
Kõige hullem on, et see on sattunud ka imikutoiduks.
http://www.mercola.com/article/soy/avoid_soy.htm
Aga kuna iga asi on ka millekski kasulik siis on fütiinhape takistiks ka raskemetallide kehasse jäämisel.- Tähendab läheb hea ja läheb halb.
http://www.nourishingdays.com/?p=2722

Amanda Rose PhD, seletab, et 18 tunnine leotamine 140F soojuses vees aitab ubadest paremini mineraale omandada. 18 tundi on pikk aeg, ei ole kuulnud, et seda tootjad teeksid.

Fütiinhapet leidub ka teistes taimedes näiteks:
avokaados 1mg /100g kohta
brokolis 18mg/100g kohta
kaerapudrus 943 mg/100g kohta
nisukestas 3011mg/100g kohta

Tegelikult on materjal liiga mahukas ja ma ei jõua seda nüüd läbi töödelda. Kahetsen üldse, et selle negatiivse jutu siia tõstsin. Aga võibolla läheb vaja. Igas asjas on negatiivne ja igas toidus halba. Oleneb tarbitavast hulgast. Fakt on muidugi, et soja on top allergeen ja sojaliha läbib selliseks lihamassiks muutumisel parajal hulgal tööstuslikku töötlemist.

päikesetee

Esimest korda torkas päikesetee silma Juliano kokaraamatus, lugesin seda talvel ja keerasin selle lehekülje edasi - seal Californias te võite muidugi oma päikeseteed teha:).
Nüüd jäi Ani Phyo raamatust samuti silma.
Päikesetee:
võetakse peotäis värskeid teeürte (raamatus mainib, et 3 teekotikest on päikesetee jaoks paras)
valatakse külm (mitte jääkülm) vesi peale
pannakse klaasnõuga päikese kätte
3 tunni pärast on tee valmis.

Sarnase meetodiga tehakse õievett. Õied, vesi ja päike (või kuu). Enda oma õietilgad. Teadaolevalt on bioresonants meetod saanud Nobeli preemia, nii et õietilkade  tugev enrgeetika on igati tunnustatud.

Anastasia raamatu järgi tuleb allikavett hoida 3 tundi päikese käes ja 3 tundi pimedas - peale seda on vee koostis inimjoogiks kõige parem.


Hoidsin nii kaanega kui kaaneta (kaan peaks sel juhul ka läbi paistma), et päike sisse püüda. Tegin piparmüni-melissi ja üheksavägise õitega. Ka meie päikesega on tee valminult isegi kuum.

reede, 2. juuli 2010

Aprikoosikook

Alusteks tuleb öelda, et mul on 3 uut kokaraamatut:) - toortoidu oma muidugi. Ma ei muretse neid enam ühtegi:). Ütlesin enne neid ja tahaks öelda praegugi, aga jätan ütlemata.  Aprikoosikook on ühest neist Matthew Kenney entertaining in the raw. Teised kaks on Sarma Melngailis living raw food ja Ani Phyo Ani´s raw food essentials. Kõik paksud raamatud. Kenney raamatus on praktiliselt kõigi toitude juures ka suurepärased pildid, toidud ise kisuvad muidugi gurmee roogade poole. On autor ise juba mitmete auhindadega pärjatud chef. Selle raamatu ja Sarma oma ostsingi, kuna nende eelmine ühine raamat oli siiski väga heade leidudega - nagu tatra hommikusöögi krõpsud, müsli ja peediraviooli. Sarma raamatus on pilte vähem ja osaliselt on neil kahel ikkagi nn käekiri sarnane. Sarmal on oma restoran pure food and wine. Ja retseptid on tema restorani menüüst, retseptide vahele on pikitud tema oma lugu, toortoidu plusse. Kenney raamatus tundub mulle, et kui see oleks minu kõige esimene toortoiduraamat siis on valmistamise juhend väga lakooniline. Antud juhul mulle väga sobib, kuna tehnikad on juba selged. Aga põnevat on palju ja ma jõudumööda hakkan neid tegema ja siia ka üles riputama.
Ani Phyo raamat on sama paks kui need kõik kolm, üle 300 lk. On vähem pilte, osad must-valged. Aga algajale ja rohkem tavapärasemat eelistavale hea valik. On ülevaade kasutatavatest tehnikatest, abivahenditest, toiduainetest. Ja kõik põhigrupid ilusti olemas: leivad, smuutid, piimad, teed, hapendatud joogid, pannkoogid, krepid, koogid, hommikusöögid, moosid-võided, juustud, krõpsud, supid, salatid-kastmed, wrapid, burgerid, pitsa ja nuudlid, magustoidud, põhjalikult on selgitatud hapendatud-fermenteeritud aedviljade tegemisest. Meil on ainult hapukapsas, korealastel on Kimchi - hapukapsa vürtsikam variant koos erinevate aedviljadega.
Algas kõik sellest, et leidsin hästi ilusad ja pehmed aprikoosid. Retsepti leidsin hiljem.
Kook ise:
3/4 tassi leotatud india pähkleid
1 tass kookospähklit
1 tass kuivatatud aprikoose, leotatud
6 värsket aprikoosi, kivid välja võetud
1/3 tassi mett
1/4 tassi sulatatud kooksrasva
näputäis meresoola
1/4 tl vaniljeekstarkti
0,5 vaniljekauna seemned
0,5 laimi mahl
1 tl garam masalat
Kõik ained blenderisse ja blenderdada-blenderdada kuni kõik on kreemjas, Valada küpsetuspaberi või kilega kaetud koogivormi ja jätta järgmise päevani külmikusse (mitte sügavkülma),
Minul ei olnud kuivatatud aprikoose, võtsin heledad rosinad. Garam masalt ka ei olnud, võtsin veidi kurkumi ja laimi aseml oli sidrun. Kui kreem oli vormi valatud lükkasin mõned puhastatud kirsid sinna sisse. Tuli natuke magus-magus. Rosin vist tegi asja magusamaks. Aga hea ikka:)

baklažaan ja maasikad

Baklažaanist on ootamatult saanud  meie peres osade lemmik. Lilla koor on jäänud külge kui olen teda kuivatanud a la peekonina. Koorituna olen lihtsalt viilutanud, masseerinud maitsesoolaga ja jätnud veidikeseks seisma. Seismisega tuleb sealt päris palju vett välja. Küll oleneb vilja valmidusastmest, kas maitseb hea või on mõrkjas.                                         

Lisades veidi maitseaineid ja sortsuke õli, võib panna kuivati plaadil ja lasta  paar tundi soojeneda. Kuna tegemist väga mahlaka aedviljaga, võib esimene tund olla temperatuur 60c juures. Siin pildil on viilud enne kuivatit, kahju küll aga peale valmimist pilti ei ole. Ei jõudnud - söödi kohe käest ära:)

                                                                                                                                   

Maasikaid on nüüd palju. Lihtsalt süüa - on kõige etem. Igale poole kokteili sisse saab neid panna. Kuivatada talveks on väga hea - sealt saab neid müslidesse, toorputrudesse, hommikuhelveste juurde panna. Vähema kuivatuse korral tuleb maasikanäts - nätskelt kuivatatud maasikas maitseb lastele närda. Need muidugi ei seisa kaua, on selline hooajaline maius. Siin selline kõige kergem maasikajäätis - kolm sügavkülmutatud banaani ja paras ports maasikaid. Mikserdada kokku blenderis, köögikombainis, nuimikseriga, ajada läbi hakklihamasina. Maasikad võib ka külmutada, kui tahetaks hästi külma ja tugevat varianti. Siis peab hea blener või mahlamasin olema.




Šokolaadikreem maasikatega. Ei olegi sellist konkreetset retsepti - aprikoosikoogist jäi tassitäis leotatud india pähkleid üle, pool kookospähklit, kakaod-jaanikaunapulbrit, mett, sidrunimahla. Kõik blenderdada, maasikatega segamini ja külmikusse tahenema või ka kohe värskelt.

Õisi ja rohelisi kasve

Peale jaanipäeva enam loomad eriti puulehti ei taha - tasub eeskuju võtta. Vana rabarber on kahjulik. Kõik roheline mis siiani on täiskasvanud on puine ja kibe. Eks tuleb siis kõik jälle maha niita ja oodata uusi võrseid. Vahepeal aga on oma aeg kätte jõudud-jõudmas marjadel, suurel ja mahlasel köögiviljal.  Igal toidul oma aeg.

Varemerohu õied - maitsesid ootamatult magusalt. Taim ise selline kore ja karvane, tugeva-tugevdava ravitoimega ja osade poolt ka mürgiseks nimetatud. Tugevamapoolne ravitoitme on juurtel ja lehtedel, mahedamad  ilusad õied on seda ka maitselt ja toimelt. Varemerohu puhul tegemist taimega, mis kiirendab kahjustatud kudede kiiret epiteliseerimist, eriti luukoe taastumist. Kuna taimest on leitud alkaloide, mitte tarvitada suurtes kogustes.




Tõnnike - ilus ja magus õis. Õied tundub mulle ongi üldse magusad-mahedad. Mis ime siis, et mesilased ümber nende tiirlevad - kui magus tuleb mesi ja mis ime seal sees on.
Õitseb kallis üheksavägine. Minul on sel aastal jälle üheksavägiste aasta. Mõned aastad tagasi korjasin neid ühepäevaõisi ja kuivatasin tee jaoks. Oli neid üsan raske kuivatada, iga päev tuli järjest õisi aga korraga mitte palju. Kuivanult sai neid ikka üsna vähe. Samuti on nad väga ilusad oma kollaste õitega, ei raatsigi kõiki ära korjata. Nüüd olen neid ainult imetlenud ja söönud - jälle tuleb öelda magusad õied:) ja minu enda jaoks tugeva energeetikaga.





Kes metsikut rohelist kangeks ja mõruks peab, saab alustada kõikvõimalike võrsetega. Noor, alles elule tärganud taim sisaldab endas palju jõudud ja jõuduandvaid aineid.  Tavalised kotiga ökopoest ostetud herned. Selline hästi tihe külv ja hästi magusad- mahlased võrsed. Need saab näpisatada salatisse, suppi, mahlaks, niisama maitsmiseks. Olen neid varakevadel kasvatanud ka toas potis - üks vähestest rohelistest, mida lapsed paljalt heameelega söövad.