Üks tükk šokolaadi :)

Ma krjutan veel paar korda Geneen Rothi emotsionaalse toitumise teemadel:), mulle praegu väga meeldivad tema artiklid...

Ta märgib ka kuskil raamatus, et kui sa hakkad tajuma oma ühtsust kogu olemisega, siis sa ei saa enam paljusid toite süüa. See, mis on sinu taldrikul, saab sulle palju rääkida.

Eks seetõttu, me ei vaatagi oma taldrikule, ei söögi tähelepanelikult oma toitu tundes. Poes ei olegi palju sellist toitu, mida sa taldrikule pannes ära tunned - tunned ära selle elusa vormi, kuju, olemuse. 

Kuid midagi neile, kes ikka oma vanade lemmikute küljest lahti ei saa - võibolla ei peagi, võibolla võid ühest tükist leida terve tonni:)

Geneen Roth kirjutab ajakirjas Good Houskeeping:

Ma usun naeru, tõesti usun aga samuti usun ma šokolaadi. Ma olen olnud ilma sooja veeta, seksita ja naeruta, kuid viimase 15 aasta jooksul ei mäleta, et oleksin olnud ilma šokolaadita rohkem kui 24 tundi. Šokolaad paneb mind tundma õnne elusolemise üle. Iga päev, peale lõunat võtan ma tüki 77% tumedat šokolaadi.

Üks tükk, see on kõik.

Üks tükk täidab suu, rahuldab maitsepungasid, äratab taeva Maal.

Kõigi minu sõltuvussöömise ja dieedipidamise aastate jooksul ei uskunud ma kunagi, et olen võimeline sööma midagi ainult ühe tüki. See sai olla kas terve karp või mitte midagi. Ma kartsin toitu. Ma kartsin anda endale seda, mida ma armastasin. 

Minu aastakümnete praktika juures näen, et paljud inimesed tunnevad sama. Nad ei usu, et nad saaksid süüa ainult ühe tüki midagi, mida nad armastavad. Nad usuvad, et kui nad juba alustavad, siis ei lõpeta nad eales. Nad arvavad, et vajavad kontrolli ja tahtejõudu emotsionaalse söömise peatamiseks, mis omakorda tähendab, et nad jätavad end ilma armastatud toidust. 

Ma saan aru, miks see nii on. Peale seda, kui me tormame toidu kallale nagu nälginud koerad, tundub olevat mõistlik lihtsalt neile toitudele üldse mitte võimalust anda. Mina soovitan teil uutmoodi läheneda toidule, mida armastate: võttes ühe tüki, ühe ampsu, ühe viilu. 

Enamiku aega oleme nii hõivatud järgmise asja tahtmisega, selle tükiga, mida meil veel ei ole, et me ei luba endil nautida seda tükki, mis on juba meie suus. Kui oleme oma tähelepanu keskendanud sellele, mida meil ei ole, siis me ei suuda olla tähelepanelikud selle suhtes, mis meil ON.  

Tahtmine on omamisest erinev.

Tahtmine on tulevik. See baseerub ideel, et miski teeb meid õnnelikuks 5 minuti pärast, homme, nädala möödudes. Kuid omamine on siin ja praegu. Enamik meist ei luba endal omada seda, mis on otse nina all, vaid tahame alati enamat.  Kui te ei lase endal omada seda, mis teil juba on, siis olete alati näljane, alati otsimas, alati rahutu. 

Mõelge sellele viimasele korrale, kui te sõite midagi, mida tõeliselt tahtsite. Kus oli teie tähelepanu peale seda, kui võtsite esimese ampsu? Kus see oli teise ampsu ajal? Kas te hakkasite mõtlema kõikide nende asjade üle, mis on vaja sel päeval teha või selle üle, mida teie  parim sõber on öelnud oma juuste kohta?  Kas te ei mõelnud koheselt, oh, see maitseb nii hästi, ühest ampsust ei ole küllalt, ma tahan rohkem? Kas te tundsite süütunnet tehes seda, mida soovisite ja seda niivõrd, et ei suutnud lasta endal seda tegelikult nautida?

Meie nädalavahetuse töötubades, sööme me lõunat koos. Meie viimasel kohtumisel tõin kaasa jahuta šokolaadikoogi Debbie Does Dessert poest. Enne, kui keegi sai kooki süüa, palusin ma inimestel seda vaadata ja olla teadlikud, kuidas nad ennast tunnevad.  Mõned inimesed tundsid, et neil on kõht täis ja nad ei soovigi rohkem süüa. Mõnedele ei meeldinud šokolaad (neil puudub vastav geen, olen kindelJ). Ja mõned hakkasid muretsema, et kas neile ikka jagub küllaldaselt. 

Mida teie keharasv teile öelda püüab - kehakeele mõistmine

Ikka Geneen Roth lainel - ajakirjast good houskeeping

MIDA SINU KEHARASV SULLE RÄÄKIDA VÕIKS?

Mõned aastad tagasi töötasin ühe naisega, kes püüdis oma öised söömishood kontrolli alla saada sellega, et lukustas kogu toidu ühte kappi ja andis võtme abikaasale. 

„See tundus nii ideaalse plaanina,“ ütles ta. „Seniks, kuni ma tabasin end ootamas tunde, et mu mees ükskord magama jääks. Siis, otsides läbi tema taskud, sahtlid, tema portfelli, et leida ometi see neetud võti.  Kui ma seda ei leidnud, võtsin haaknõelad ja väikese kruvikeeraja ning proovisin seni, kuni uks oli lahti. Tundsin ennast nagu varas, peksleva südame ja higiste kätega, kes otsib teemante ja kardab tabamist. Kui ma lõpuks sain koogi ja küpsised kätte, sõin neist enamiku ära, panin ukse lukku tagasi ja hommikul teesklesin, et midagi ei ole juhtunud.”

Selliseid lugusid kuulen ma iga päev inimestelt, kes räägivad mulle, et soovivad end paremini kohelda  ja  see ekstra kaal, mis on tulnud, ruineerib nende elu. Seejärel, nagu Küpsisevaras, kulutavad nad enamiku oma vabast ajast planeerides oma söömapidu, söömist ja peale seda ka hirmsat järelmõju.  

KUI ON NÄLG - emotsionaalne ja sundsöömine

Tavatoidul sööb inimene ja talle meeldib eriti juust, kotlet ja jäätis. 👀

Taimetoidule üle minnes süüakse soja- või juurviljakotletti, sojajuustu, sojajäätist ☝☝☝

Toortoidul pähklikotletti, seemnejuustu ja pähklijäätist. 😃😃😃

Loodusele lähemale jõudmine retseptidesse takerdunud.  Douglas Graham märkis suvel, et kui sinu toit näeb välja ja maitseb ja lõhnab nagu vana sõltuvuslik toit, siis ta ka toimib kehas just sel moel nagu ta välja näeb ja maitseb. Puuvilju, aedvilja, õisi, lehti on raske sööma hakata 100%, kui sinu menüüs – kui sinu toitumises on sund- ehk emotsionaalne söömine. Sa ei söö tühja kõhu vaid tühja pea pärast, tuimestamiseks, tunnete peitmiseks. Geneen Roth märgib oma kirjutistes: et kui te sööte siis, kui te pole näljane, siis kasutate toitu uimastina, maadlete tüdimuse või haiguse või kaotuse või kurbuse või tühjuse või üksinduse või millegi tõrjumisega. Toit on vahendiks eesmärgi saavutamiseks, teie tunnete muutmiseks, teie tuimestamiseks. Me ei söö toitu enam maitse põrast, mitte ka koostise või värvi pärast. Me soovime mahtu, kvantiteeti, hulka ja seda suures koguses et muutuda – teadvusetuks. Et toimuvat minema pühkida.

Toit annab enda tuimestamiseks tuhandeid võimalusi – retsepte on ju sadu tuhandeid. Kui toit enam naturaalsel, loomulikul kujul ei rahulda sinu nälga peas – ning seda loomulik, muutmata toit ei tee ja ei saagi teha – siis tuleb otsida, segada, täiendada. Muuta iga loomuliku toidu välimus, konsistents, lõhn tundmatuseni.

 Eckhart Tolle märgib, et ego on pidevalt seotud puuduolemise tundega: emotsionaalsel valul on veel üks aspekt – sügav rahulolematus või ebatäiuslikkusetunne. Tunne, et sa pole tervik. Alateadlikul tasandil avaldub see kaudselt mingi vajaduse, igatsuse ja tahtmisena.

Alasti tõde Geneen Roth

Juhtusin kuulama Eckhart Tolle vestlust Geneen Rothiga.  Ta meeldis mulle, lugesin läbi mõned tema artiklid ajakirjades ja ühe sellise tõlkisin siiagi lugemiseks. Vaatasin, et eesti keeles on ilmunud ka üks tema raamat "Naised, toit ja jumal". Geneen on kirjutanud mitmeid raamatuid emotsionaalsest söömisest, siin ja praegu elamisest.

G. Roth kirjutab: „Aja see kõik maha“, ütlesin ma Elizabethile, oma juuksurile, „Ma ei suuda vaadata, kuidas juuksed peotäite kaupa välja tulevad! Ma ei suuda igal hommikul ärgata ja näha padjale jäävaid juuksesalke ! Võta see elektriline lõikur ja aja need kõik maha.“

Ei mul ei ole vähki. Ma ei ole suremas. Mul on A vitamiini mürgitus.