Hallitus maasikatel ja bakterid lavendliga

 

Raamatu  „The Irrational Ape“ lugemine võtab veel aega, vahepeal paar silma jäänud artiklit.

Räägitud on, et kui leivakotis üks viil pealt hallitab, tuleb kogu pakk ära visata. Kas marjakarbiga – kui seal on üks plekiline mari – tuleks teha sama?

New York Times artikkel  „Will One Moldy Berry Ruin the Rest?“

K: Kui avad marjakarbi ja üks mari on hallitanud, kas tuleb kogu karbitäis välja visata?

Värsked maasikad, mustikad ja murakad on Ameerika lemmikviljade hulgas, kuid nende headus võib olla üürike. Mõne päeva jooksul pärast seda, kui olete need turult või toidupoest koju toonud, on tavaline, et hall või valge uduvõrk on levimas ühel või kahel marjal, mis paneb paljud mõtlema: kas ülejäänuid on ohutu süüa?

Toiduohutuse eksperdid ütlevad, et kuigi ilmselgelt hallitanud marju ei tohiks süüa, sobib süüa neid, millel pole nähtavaid eoste märke. Ja õnneks, erinevalt teistest toiduohutusega seotud probleemidest, mis võivad olla palja silmaga nähtamatud, on hallituse kasvuga marju lihtne märgata, ütles Põhja-Carolina osariigi ülikooli professor ja toiduohutuse spetsialist Benjamin Chapman.

Kui kellegi korvike või plastkarp on ühe või kahe hallitanud marjaga rikutud, siis "ma ei viskaks kogu kupatust välja," ütles dr Chapman. Selle asemel viskab ta ära hallitanud marjad ja kontrollib hoolikalt külgnevaid marju, et näha, kas seal pole hallitust, mis sageli tekib pehme pleki või varre kinnituskoha ümber. Ülejäänud üritab ta ruttu ära süüa, sest hallitusseente eosed võivad levida ja päeva-paariga rohkem paljuneda.

USA põllumajandusministeeriumi andmetel on hallitusseened teatud tüüpi seened, mis mikroskoobi all vaadates näevad sageli välja nagu kõhnad metsaseened. Neil kasvavad niiditaolised juured, mis tungivad toidu sisemusse, ja väikesed varred, mille pinnal on eosed. Osad hallitusseened toodavad toksiine, mis võivad söömisel olla kahjulikud, ja mõnel inimesel võivad hallitusseened esile kutsuda allergilisi reaktsioone, ütles dr Chapman.

Hea uudis marjasööjate jaoks on see, et neil levinud hallitusseened "teadaolevalt ei tooda toksiine ja seega on risk väiksem," ütles Postharvest tehnoloogiakeskuse direktor, professor Elizabeth Mitcham. Ta märkis ka, et toiduained, mis neid ohtlikumaid hallitusseente kasvatavad, on pähklid, terad ja õunad.

Kuna Dr Mitchami arvates on marjadel esinevad hallitusseened tavaliselt kahjutud, siis ei põhjusta haigust isegi kogemata hallitanud marja söömine – ehkki see ei ole soovitatav. Tõenäoliselt "sülitaksite selle välja enne, kui jõuate selle alla neelata", sest hallitanud marjadel on "väga halb maitse," lisas ta.

Hallitus on marjakasvatajate ja müüjate tavapärane vaenlane, mistõttu pole üllatav, kui leiate seda oma marjakorvist, ütles dr Mitcham. Hallitusseente eosed on keskkonnas üldlevinud; need kanduvad edasi õhu või vee kaudu ja elavad talupõldude mullas. Eosed nakatavad tavaliselt marjataime õisi või vilju ja jäävad seejärel seisma, kuni vili täielikult küpseb. Piisava aja jooksul idanevad need eosed ja võivad levida külgnevatele puuviljadele, eriti soojematel temperatuuridel, ütles dr Mitcham.

Kuna hallitusseente eosed on nii laialt levinud, leidub neid tõenäoliselt väikestes kogustes enamikus värsketes toodetes, mida sööte. "Tõenäoliselt tarbin hallituse eoseid kogu aeg, kuid need eosed ei tee mind haigeks," ütles dr Chapman.

Hallitusseened muutuvad ohtlikumaks, kui nad kasvavad ja tungivad sügavamale toiduainetesse ja kus mõned hallitusliigid toodavad toksiine. Marjade puhul ei ole see tavaliselt probleemiks nende kuju, väiksuse ja nende peal kasvavate hallitusseente tüübi tõttu, siis probleemid tekivad suuremate toiduainete puhul, mis on niisked või pehme või poorse tekstuuriga, nagu lihajäägid või vormiroad, moosid ja tarretised, pehmed juustud ja leivad. Kui nende toiduainete pinnal on hallitust, peaksite eeldama, et need on saastunud ja viskama need minema.

Dr Chapman ütles, et enne marjade ostmist kontrollige neid hoolikalt ja vältige nende ostmist, millel on isegi kergeid hallituse märke. Kodus tehke veel üks kiirkontroll ja eemaldage kõik nähtavalt hallitanud viljad; seejärel pange ülejäänu võimalikult kiiresti külmkappi, ütles dr Mitcham. Marju peske alles vahetult enne, kui kavatsete neid süüa või nendega süüa teha, sest niiskus soodustab hallituse kasvu, lisas ta.

Hallitusseente eosed võivad pindadele settida ja ellu jääda, seega on hea mõte regulaarselt külmkappi puhastada, "et katkestada hallituse eoste tsükkel", ütles dr Chapman. U.S.D.A. soovitab iga paari kuu tagant puhastada külmiku sisemust supilusikatäie söögisoodaga, mis on lahustatud liitris vees.  

Ja veel üks artikkel surma toonud bakterist lavendli-kummeli aroomiteraapia tootes.

12. juulil jõudis 5-aastane Georgia osariigi poiss pärast mitu päeva kestnud haigust erakorralise meditsiini osakonda. Ta oli oksendanud, oli nõrk ja tal oli kurguvalu. Tema pulss oli ebatavaliselt kiire. Tema palavik tõusis üle 102 kraadi.

Arstid lubasid lapse haiglasse, et tal silma peal hoida ja korralikult hüdreerituna hoida. Samal õhtul muutus tema hingamine raskeks ja tema test oli Covid-19 suhtes positiivne. Arstid alustasid kohe tüüpilist infektsiooni ravi, sealhulgas steroide ja viirusevastast ravimit remdesivir.

Poisil ei läinud paremaks. Nelja päeva pärast ta suri. Lahkamisel tuvastati hiljem koroonaviirus tema kopsudes ja ülemistes hingamisteedes. Kuid see näitas veel midagi üllatavat: poisi kopsudes, maksas, põrnas ja ajus oli baktereid nimega Burkholderia pseudomallei.

Teada oli veel kolm Burkholderia pseudomallei nakkuse juhtumit, mis esinesid aasta alguses kolmes erinevas osariigis. Kõigi nelja juhtumi üksikasjad avaldati kolmapäeval ajakirjas New England Journal of Medicine.

Baktereid Burkholderia pseudomallei ei leidu USAs peaaegu kunagi; pigem leidub neid Lõuna- ja Kagu-Aasia saastunud pinnases või vees. Kuid poisi pere ütles, et nad pole riigist välja reisinud. Perekonna veevärgist ja pinnasest väljaspool kodu võetud proovid ei näidanud midagi.

Burkholderia pseudomallei saab ka aerosooliks muuta ja sisse hingata, nii et uurijad katsetasid tooteid poisi kodus. See oli "vaevaline uurimine", ütles uuringu kaasautor Julia Petras, haiguste tõrje ja ennetamise keskuste epideemiateenistuse ametnik. Ta ütles, et mitme kuu jooksul võtsid uurijad poisi kodus olevatest toodetest kümneid proove.

Kolm kuud hiljem, oktoobris, avastasid uurijad maja aroomiteraapia toapihustist bakterid. Toode, Better Homes & Gardens Essential Oil Infused Aromatherapy Room Spray With Gemstones lavendli- ja kummelilõhn, oli imporditud Indiast ja müüdud 55 Walmarti kaupluses ning oli väljas ka Walmarti veebisaidil.

Bakterite avastamine aroomiteraapiatootes aitas uurijatel lahendada ka kolm teist Burkholderia pseudomallei nakkuse juhtumit, mis olid aset leidnud aasta alguses. Leiti, et kõigil neil patsientidel on sama spetsiifiline pihustuspudelis leiduv bakteritüvi, mis viitab sellele, et nad olid samuti saastunud toodet kasutanud. Juhtumid avalikustati esmakordselt oktoobris, kui CDC väljastas hoiatuse aroomiteraapiasprei kohta ja tarbekaupade ohutuse komisjon teatas, et Walmart kutsub tagasi ligi 4000 pudelit toodet ning veel viis lõhna sama tootenime all: sidrun. ja mandariin; lavendel; piparmünt; laim ja eukalüpt; ja sandlipuu ja vanilje.

Burkholderia pseudomallei põhjustab haigust, mida nimetatakse melioidoosiks. Kui see varakult avastatakse, on võimalus ravida teatud intravenoossete antibiootikumidega. Kuid kuna bakterid on USA-s nii haruldased, võib melioidoosi märke segi ajada teiste hingamisteede haigustega, nagu gripp, Covid või isegi tuberkuloos.

Kõigil neljal patsiendil, kelle juhtumeid on aruandes üksikasjalikult kirjeldatud, oli algselt palju ebamääraseid sümptomeid, nagu väsimus, õhupuudus, palavik ja iiveldus.

Üks juhtum oli seotud 4-aastase tüdrukuga Texases, kelle perekond pöördus mitu korda arsti poole pärast seda, kui tüdruk oli oksendanud ja tal oli kõrge palavik. Uurijad kinnitasid hiljem, et tema perekonnal oli majas aroomiteraapiasprei. Arstid arvasid, et tüdrukul võib olla kuseteede põletik, ja andsid talle erinevaid antibiootikume. Mõne päeva jooksul viidi ta haiglasse septilise šokiga, mis põhjustab ohtlikult madalat vererõhku ja elundite seiskumist. Tüdruk jäi ellu. Kuid kolm kuud pärast haiglast lahkumist vajas tüdruk endiselt ratastooli ja oli mitteverbaalne, kirjutasid uuringu autorid.

Nii noore tüdruku kui ka poisi pered rääkisid uurijatele, et olid mõnikord kasutanud pihustit patjadel ja voodipesul, ütles Petras.

Ülejäänud kaks patsienti olid täiskasvanud, mõlemad 53-aastased. Minnesotas elav mees läks nõrkuse ja segadusega haiglasse. Tema palavik tõusis kõrgele  ja tal oli tugev valu ühes puusas. Hiljem kirjutati ta välja, kuid vaimne seisund polnud selleks ajaks paranenud.

Ja naine Kansases, kes sattus haiglasse hingamisprobleemide ja nõrkusega, sai hiljem septilise šoki. Ta suri üheksa päeva hiljem.

Melioidoos võib tekkida saastunud õhuvärskendajate ja muude ruumispreide tavapärasel kasutamisel, ütles Houstoni Baylori meditsiinikolledži troopilise meditsiini ja nakkushaiguste dotsent dr Jill Weatherhead. 

Soolestiku tervis vol 11 - candida, lekkiv sool, detoks

Lõpetan selle postitusega - mis läheb juba täiesti jõulumeeleoluga vastakuti - dr. Gabrielle Fundaro ja dr. Jesse Hoffmani raamatu meie mikrobioomist ja soole tervisest. Kuid mine tea, võib olla on jõul rahulikum, kui tead, et tegelikult ei vaja me soolestiku tervise tarbeks detoksit ega puhastust ega kallist lisandit ega protokolli ega umbmäärast diagnoosi. Ja võid selle asemel kinkida omale midagi südantsoojendavat 💖💖💖

Soolestiku tervisega seotud pseudoteadus ehk luuakse probleem, et müüa toodet

Lekkiv sool - Lekkiv soolestik on populaarne, kuid mõnevõrra ebatäpne termin, mida kasutatakse soolestiku suurenenud läbilaskvuse või materjalide liigse läbimise kirjeldamiseks sooleseina rakkude vahel. Kui soolestiku läbilaskvuse muutus on täheldatav ja mõõdetav füsioloogiline protsess, siis kliinilises praktikas ei tunnistata "lekkivat soolestikku" konkreetseks diagnoositavaks seisundiks.

Eestiski on see populaarne – google annab päris palju eestikeelseid vasteid.

Fundaro kirjutab, et veebis tegutsevad soolestiku tervisegurud, kes väidavad, et nad diagnoosivad ja ravivad lekkivat soolestikku, avaldavad sümptomeid, mis on uskumatult ebamäärased sh aju udu, väsimus ja seedetrakti valu. Ükski neist sümpotmitest ei ole põhjuslikult seotud ega tunnistatud soolestiku läbilaskvuse suurenemise sümptomiteks. Ehk need sümptomid võivad tähendada mida iganes.

Tegelikult leidis hiljutine metaanalüüs, et sellised kaebused nagu kõhulahtisus, gaasid või puhitus ei ole seotud soolestiku läbilaskvuse muutumisega. Soole läbilaskvuse mõõtmised on kasulikud katsetingimustes ja need võivad anda täiendava ülevaate erinevate haigusseisundite patofüsioloogiast. Kliinilist tähtsust piirab aga valideeritud meetodite puudumine, et hinnata, kuidas muutunud soole läbilaskvus mõjutab inimese seedetrakti funktsiooni ja terviklikkust. Samuti ei ole teadaolevaid toimivaid sekkumisi, mis "ravivad"   "lekkivat soolestikku" ja nagu eelnevalt mainitud, võib elustiili muutmine olla parim potentsiaalne ennetamine soolestiku tervise edendamisel.

Raamatu autorite sõnul – kui mingil tervisealasel veebilehel on juttu lekkiva soolestiku diagnoosimisest või ravist teatud lisandite või preparaatidega, siis on see märgiks, et seda lehte ei maksa usaldada.

Puhastus- ja detoks -  väidetavalt müüakse nende nimede all protokolle ja preparaate, et eemaldada kehast toksiine ja paljudel juhtudel aidata kaasa kaalulangusele või soolestiku tervise parandamisele. Mõiste "toksiinid" on halvasti määratletud; detox dieeditööstus kasutab sageli terminit "toksiin", viidates saasteainetele, tehislikele kemikaalidele, töödeldud toidu koostisosadele ja raskmetallidele. Välja arvatud mõned halvasti läbiviidud ja kontrollimata kaubanduslikku detox-dieeti uuringut,  pole tõendeid selle kohta, et ükski kaubanduslik detox-dieet eemaldaks kehast mõne eelnimetatud „toksilise“ aine.

Kuigi puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et mis tahes puhastava või detoks dieedi protokolliga need tulemused saavutataks, määrab ja avaldab murettekitavalt palju praktikuid kliinilisi detox-protseduure.

Inimesel eemaldavad jääkaineid kehast maksa, neerude, seedetrakti, naha ja kopsude ensümaatilised rajad ja eritussüsteemid ja kuigi mõned mainitud ained kehas kogunevad, pole tõendeid selle kohta, et detox-dieet aitaks neid eemaldada. Isegi paastumine ja rasva kadu, mille järgselt teatud hulk neist ühenditest rasvkoest vabanevad, siis ei toimu kehast väljaminekut, vaid pigem ümberjaotumine teistesse kudedesse. Loommudelid illustreerivad mõningaid toidu toitekomponente, mis võivad toetada detoksikatsiooniga seotud ensümaatilisi protsesse. On näidatud, et klorella (vetikate tüüp), seleen, õunhape, sidrunhape, tsitrusviljapektiin, nori, koriander ja rasvaasendaja olestra aitavad kaasa raskmetallide või püsivate orgaaniliste ühendite eemaldamisele (peamiselt hiirtel tehtud uuringutes).

Praeguste tõendite põhjal on kõige mõistlikum viis keha võõrutussüsteemi toetamiseks lihtsalt süüa rohkelt puuvilju, köögivilju, täisteratooteid, ube, linnuliha ja kala, mis sisaldavad ohutus koguses õunhapet, sidrunhapet, pektiini, ja seleeni.

Detox-dieedid ja -puhastused võivad kujutada endast õigustatud terviseriske, sealhulgas toitainete puudust, elektrolüütide tasakaaluhäireid, kõhulahtisust, dehüdratsiooni, söömishäirete tekkimist ja isegi surma. Mõned dieedid hõlmavad pikaajalist paastumist või äärmiselt madalat kaloritarbimist, tahke toidu väljajätmist, lahtistite kasutamist, reguleerimata toidulisandeid, pikemat saunaskäimist ja rangeid toitumisreegleid. Kuigi need võivad viia lühiajalise kaalukaotuseni, kujutavad sellised ohtlikud kaalulangetamise tavad tõsiseid riske nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, ilma märgatavat kasu andmata.

Vähem on rohkem, ütlen ma ikka. Sinu igapäevases toidus on piisavalt ainest, mis toetavad maksa, neere ja seedetrakti.

IgG toidutalumatuse testid - Kuigi terminit "toidutundlikkus" kasutatakse sageli talumatuse või allergia sünonüümina, on need kõik üsna erinevad. Toidutalumatus on seedimine, allergia immuunvahendatud. Toidutundlikkuse terminit võib kasutada katusterminina, mis viitab nii allergiale kui talumatusele või on see siis turundustermin, mis on seotud toidureaktsioonide mõttetute tarbijatestidega.

Põhiteadmised toidutalumatusest, allergiatest ja immuunsüsteemist aitavad mõista IgG toidutundlikkuse testide paikapidavust (vaata ka eelmist postitust). On mitmeid erinevaid spetsiifilise aktiivsuse ja asukohaga antikehi, kuid toidutundlikkuse testimise teema jaoks on olulised IgE ja IgG antikehad. IgE antikehad mängivad olulist rolli allergilises reaktsioonis, kuna need aktiveerivad nuumrakke ja basofiile, mille tulemuseks on histamiini tootmine. IgG antikehad on kehas kõige levinumad antikehad, mis aitavad patogeene neutraliseerida, võimaldades immuunrakkudel need ära tunda ja seejärel vajadusel immuunvastust tekitada. Siiski ei mängi nad allergilise reaktsiooni tekitamisel suurt rolli, kuna nad ei aktiveeri nuumrakke ega basofiile. IgG antikeha vastuse olemasolu on iseloomulik terve inimese immuunsüsteemile, mis tuvastab antigeeni. Tegelikult on üks IgG antikeha alatüüp – IgG4 – seotud immuuntolerantsiga antigeeni suhtes. On tõendeid selle kohta, et toidu suurenenud tarbimine toob kaasa kõrgema IgG antikehade taseme, kuid topeltpimedates platseebokontrollitud uuringutes on näidatud, et IgG antikehade tase ei ole korrelatsioonis toiduallergiaga.

IgG toidutundlikkuse testid väidavad, et tuvastavad "toidutundlikkuse" või toidud, mis võivad põhjustada üldlevinud ja häguseid sümptomeid, nagu seedetrakti distress, väsimus või kaalutõus. Kahjuks ei ole need testid kehtivad ega anna toitumise kohta kliiniliselt olulisi juhiseid ning nende testitulemuste järgimine võib põhjustada ebapiisavat toitumist ja psühholoogilist kahju. IgG toidutundlikkuse testid loetlevad üles lihtsalt toidud, mida inimene on mingil hetkel alla neelanud, nii et nende toitude eemaldamine võib juhuslikult eemaldada toidu, mis põhjustas seedetrakti-häireid talumatuse või mitte-IgE-vahendatud allergia tõttu. Seega võivad üksikisikud kogeda sümptomite leevenemist juhuslikult, kuid muude toiduainete jätkuv tarbetu väljajätmine võib kasuteguri nullida ja tekitada rohkem kahju.

Nii Euroopa Allergia- ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia (EAACI) kui ka Ameerika Allergia-, Astma- ja Immunoloogiaakadeemia (AAAAI) on välja andnud töörühma dokumendid ja nende seisukoht on vastu IgG toidutundlikkuse testimisele, kuna need võivad tekitada segadust ja potentsiaalset kahju.

„Isikustatud“ sooletervise protokollid - Põhjalikud väljaheidete analüüsid on teatud ringkondade hiljutine hullus. Nad väidavad, et avastavad mikroobid, mis võivad põhjustada haigusi või ebamääraste sümptomite miljööd, lisaks antakse mõnel juhul ka mikrobioomipõhiseid toitumissoovitusi. Need eelnevad sageli pseudodiagnoosidele "lekkiva soolestiku" või "candida vohamise" korral. Kahjuks on nendel testidel ilmselgelt püsti punane lipp (hoia eemale), sealhulgas asjaolu, et turustajad kehtestavad mikroorganismide "normaalsete" tasemete jaoks oma võrdlusvahemikud (hoolimata teadusliku konsensuse puudumisest), soodustavad füsioloogilisi võimatusi, nagu konkreetsete organismide selektiivne vähendamine, teatavad geenid ilma geeniekspressiooniandmeteta (mis muudab selle praktilises mõttes üsna kasutuks) ning seoste ülehindamine erinevate mikroobide ja haigusseisunditega nii, et inimesed on täiesti segaduses ja jäävad kogu seda legendi uskuma.

Rääkimata sellest, et väljaheite mikrobioom ei näita täielikult soolestiku mikrobioomi. Ükski praegune tehnoloogia ei suuda tuvastada kõiki olemasolevaid mikroobe, kuna puuduvad võrdlusgenoomid või võrdlusmaterjal, mille abil saaksime võrrelda geneetilisi järjestusi identifitseerimise eesmärgil. Teisisõnu, me ei näe kõiki ja me ka ei tea, keda otsida.

Toitumisharjumused võivad mõjutada geeniekspressiooni ja geeniekspressioon võib mõjutada meie seedimist ja toidu imendumist, kuid toitumissoovitusi ei saa praegu soolestiku mikrobioomi põhjal välja töötada, kuna põhjuslikud seosed puuduvad. Teie mikroobsed geenid esindavad pigem teie hiljutisi toitumisharjumusi kui toitumise muutmise kompassi, ja isegi siis on toitumise ja mikroobide vahelised tugevamad seosed suhteliselt nõrgad. Samuti ei viita patogeeni esinemine haiguse esinemisele. Kuigi leidub virulentsemaid nakkuslikke mikroobe, nagu teatud E. Coli või Listeria tüved, mis allaneelamisel põhjustavad toidu kaudu levivaid haigusi, on palju oportunistlikke patogeene, mis eksisteerivad ilma haigusi tekitamata. Nad on olulised elanikud, kellel on tõenäoliselt oluline roll meie immuunsüsteemi arengus, ja kuigi mõnda neist võib seostada teatud haigusseisunditega, on nende kvantifitseerimise kliiniline kasutatavus siiski piiratud. Ilma võimaluseta määrata mikroobide "ideaalset" suhtelist arvukust, kvantifitseerida düsbioosi, määrata organismide elujõulisust või nende tegevust ainult DNA analüüsi põhjal või tuvastada liike tüve tasemel, on kliinilised rakendused piiratud. Kehtivad kliinilised testid võivad olla näidustatud patsientidele, kellel on sümptomid ja tõenäosus nakatuda patogeeniga; enamik neist testidest võivad tuvastada konkreetsed patogeensed liigid, kuid muudel juhtudel on diagnostilise protsessi käigus vaja vereanalüüsi.

Seega puuduvad empiirilised tõendid ja füsioloogiline tõenäosus soolestiku tervise "protokollidel", mis väidetavalt diagnoosivad düsbioosi, eemaldavad spetsiifilisi mikroobe, rikastavad spetsiifilisi mikroobe, ravivad soolestikku või lähtestavad soolestikku. Need võivad tegelikult kahjustada, kui isikud jäävad seda uskuma ja alustavad äärmiselt piiravaid toitumistavasid, mis võivad viia söömispatoloogiate tekkeni.

Candida ja seenhaiguste toksilisus - On teada, et pärmseened koloniseerivad nii suu- kui ka tupeõõnt ning neid tuvastatakse ka kuni ~90% tervete täiskasvanute väljaheiteproovidest (kuid see võib olenevalt tuvastamismeetodist ja proovi kohast olla kuni ~5%). The Human Microbiome Project iseloomustas seente mükobioomi, identifitseerides kolm peamist perekonda: Saccharomyces, Malassezia ja Candida, millest viimane on kõige rikkalikum. Kuigi paljud on väitnud, et pärmseened on inimese seedetrakti põliselanikud, näitavad tõendid, et mõned (või võib-olla enamik) väljaheiteproovides leitud pärmseened on tegelikult need, mis on toiduga või süljega alla neelatud.

On leitud, et dieedi muutmine pärmi sisaldava toidu eemaldamiseks ning harjamise ja hambaniidi kasutamise sageduse suurendamine vähendavad oluliselt teatud pärmseente arvu väljaheites.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei seostata tavalist rafineeritud süsivesikute tarbimist inimestel Candida albicans'i tõusuga ning suhkru lisamine toidule tõstab väljaheites C. albicans'i (ühes uuringus) ainult kõrge suukaudse pärmi kontsentratsiooniga inimestel. Oluline on märkida, et väljaheidete analüüsid ei näita tegelikku soolestiku kolonisatsiooni ja väga tõenäoline, et suukaudsed pärmid neelatakse süljega ilma tervete inimeste soolestikku koloniseerimata.

Peale pärmi sisaldavate toitude tarbimise ei ole teada toitumisharjumusi, mis võiksid eelistatavalt tõsta seedetrakti Candida populatsioone. Kuigi antibiootikumide kasutamine võib bakterite vähenenud konkurentsi tõttu viia seedetrakti Candida populatsioonide taseme tõusuni, ei toeta teaduskirjandus teisi välja pakutud „süüdlasi“, nagu rasestumisvastased tabletid, toidulisaained ja keskkonnasaasteained.

Epidemioloogilised tõendid ei seo Candida haigust seedetrakti häirete või soolebarjääri funktsiooni kahjustusega; sama võib öelda paljude uduste sümptomite kohta, mis on tavaliselt seotud "candida vohamisega", sealhulgas väsimus ja toidu imendumishäired. Soole Candida infektsiooni tõeliseks diagnoosimiseks on vaja endoskoopiat ja histoloogiat ning süsteemne fungeemia nõuab vereanalüüsi.

Siiski on selged epidemioloogilised seosed soole Candida infektsiooni ja IBD, aga ka enneaegsete imikute vahel ning Candida võib mängida rolli ka mõnede IgE-vahendatud allergiliste reaktsioonide patofüsioloogias. Tundub, et Candida aeglustab IBD haavandite paranemisaega ja võib vastsündinute seedetraktis vohada. Puudub selge seos soolestiku Candida populatsioonide ja korduva vulvovaginaalse kandidoosi (pärmseente infektsioonid) vahel, kuna tase väljaheites ei ole seotud aktiivse vaginaalse pärmseene infektsiooni esinemisega.

Puuduvad tõendid selle kohta, et dieet väiksema süsivesikute hulgaga eemaldaks pärmseened seedetraktist, samuti pole see füsioloogiliselt usutav, kuna lihtsad süsivesikud imenduvad peensooles, jättes seal elavatele mikroobidele vähe materjali.

Seenevastased ravimid on aga seeninfektsioonide korral tõhusad ravimeetodid. Nagu probiootikumide peatükis kirjeldati, paraneb antibiootikumidega seotud kõhulahtisus, mis võib olla seotud Candida'ga, huvitaval kombel täiskasvanutel probiootilise pärmi S. boulardii või lastel L. rhamnosus GG abil.

Kokkupuude hallitusega võib nahaga kokkupuutel või sissehingamisel põhjustada pindmisi infektsioone, allergilisi reaktsioone ja (harva) tõsiseid allergilisi haigusi ning allaneelamisel põhjustada seedetrakti haigusi. Väited hallituse toksilisuse kohta, mis on tingitud kokkupuutest mükotoksiinidega (hallituse poolt toodetud kemikaalid), on aga põhjendamatud ja seda ei toeta praegused tõendid või toksikoloogia põhimõtted. Mükotoksiine leidub paljudes toiduainetes ja kuigi need võivad põhjustada haigusi, ei ole uriini mükotoksiinide testimine FDA poolt heaks kiidetud ega kehtiv test, kuna haiguse künniseid ei ole kehtestatud.  

Toidulisanditest puudutavad raamatu autorid kollageeni/glutamiini, õunaäädikat, jahvatataud puu- ja aedviljapulbreid ja seedeensüüme. Ükski neist ei tee mikrobioomiga imet.

https://www.theuebc.com.au/wp-content/uploads/2019/07/1.-Gab-Fundaro-Microbiome.pdf

Fundaro kirjutab, et hiljuti on mõned fitnesskuulsused soolestiku tervise toetamiseks populariseerinud kollageeni, struktuurvalgu või tinglikult asendamatu aminohappe glutamiini lisamist. Kuigi uued tõendid toetavad kollageeni lisamise võimalikku kasutamist osteoartriidiga seotud liigesevalu vähendamiseks ning naha elastsuse ja haavade paranemise suurendamiseks, puuduvad praegused uuringud, mis uuriksid kollageenilisandi (või luupuljongi) mõju seedetrakti funktsioonile või soolestiku mikrobioomile.

Puuduvad tõendid selle kohta, et kollageeni lisamisel võib olla positiivne või negatiivne mõju, kuigi on tõenäoline, et kollageenivalgus leiduvad peptiidid seeditakse sarnaselt teiste valkudega, vabastades aminohappeid imendumiseks või (piiratud määral) kääritamine mõne bakteriliigi poolt. Võib-olla on see alusetu väide tekkinud seetõttu, et soolestiku epiteelirakke toetavas lamina proprias leidub mitut tüüpi kollageeni. Kuid nagu toiduvalgud ei asetu sissesöömisel koheselt  skeletilihastesse, ei jõua ka toidu kollageen otseselt lamina proprias asuvasse kollageeni.  

Kollageeni madala biosaadavuse ja asendamatute aminohapete puudumise tõttu ei ole see sobiv asendus täistoidule ega treeningujärgsetele valgukokteile.

Ja kõige-kõige kokkuvõtteks – mida siis sa oma soolestiku mikrobioomi jaoks teha saad.

Võite astuda samme, et toetada oma mikrobioomi mitmekesisust ja vastupidavust, toetades samal ajal oma tervist ja pikaealisust, kaaluge järgmist:

• energiabilansis püsimine (ärge sööge rohkem kui kulutate), et vältida kardiometaboolsete haiguste teket

• regulaarne mõõduka intensiivsusega aeroobne treening piisava puhke- ja taastumisajaga

• rohke köögiviljade, puuviljade ja täisteratoodete sisaldusega toidu tarbimine, mis varustavad teid fermenteeruvate kiudude, polüfenoolide ja antioksüdantidega. Siia kuuluvad:

- kõik kiulised- ja tärkliserikkad (juur-) köögiviljad

- kõik puuviljad, eriti marjad

- täisteratooted, oad, läätsed

• piisava hulga loomse ja taimse päritoluga oomega-3 rasvhapete tarbimine

- rasvane kala

- pähklid, seemned, avokaado

- oliiviõli ja rapsiõli

• kogu toidurasvade tarbimise piiramine kuni <40% kalorite rasvast ja <10% kaloritest küllastunud rasvast

• madala rasvasisaldusega fermenteeritud piimatoodete lisamine

- jogurt ja keefir

• tüvespetsiifiline probiootikumide lisamine ainult vastavalt vajadusele konkreetsete vaevuste korral

 Lihtne on oma tervist toetada ja palju odavam, kui osta kokku kollageeni ja muid toidulisandeid, ahastada detoks programmide kõrge hinna või IgG testide tulemuste pärast.

Naudi oma jõululauda ja tee rahaga midagi otsarbekamat!!!

Kaunist jõuluaega 💖💖💖

Päikesega metsas - seened oktoobris.

Suvel elan väljas, talvel loen, õpin ja tõlgin. Mingi aeg, kui pimedus hakkab pikemaks venima ja vihmaseks läheb, tekib igatsus arvuti taha istuda ja aina lugeda ning blogis kirjutada. Olen järjest endale põnevaid artikleid kõrvale pannud, mida tõlkida ja jagada. Samas on ilma jälle nii ilus, et ei raatsi istumise peale aega kulutada. Ja nüüd käisin emaga seenel. Mingi selline seenelkäik, mida ideaalis ette kujutada - ei sääski, ei parme, ei põdrakärbseid. Päike paistab aga kuum ei ole. 

Ema on mul suur metsa- ja seenemoor :). Üsna väikesena mäletan enanst metsas ema ja tema sõprade sabas sörkimas, võileib pihus. Sel ajal, kui suured inimesed seeni korjasid, sõin mina ühe võileiva teise järel ... kui need otsa said, hakkasin virisema :). Eks mul oli oma väike korv ja väike terav seenenuga, kuid mingit püsivust metsas tundide kaupa ringi käia polnud. Kindlasti oli metsal oma võlu ja valu. Mäletan üsna hästi, kui ema metsas ära kadus ja alles keset pimedat ööd üles leiti. Samas eksis ema varasemalt sageli ja välja jõudis alati omal käel vanaema (minu vanavanaema) tarkusi kasutades. Üks neist on, et istud kännule ja pöörad sokid tagurpidi ... Eks mul jäi midagi seenemaailmast külge, kuid ma olen metsa saanud harva ... kord ei olnud osad pereliikmed seenesööjad, küll olid lapsed väikesed ja ei nautinud sääskede seas kõndimist mitte üks põrm. Viimasel ajal olen tundnud vajadust oma ema seeneteadmisi taas kord meelde tuletada, et varandus kaotsi ei läheks. Ja nii me nüüd kõnnime mööda metsateed...

Kõigepealt tuli keset teed vastu sügis-limanutt. Hea söögiseen, kuid head asjad kipuvad sageli ruttu ussitama (tõmban siin paralleele elu endaga! Miks me ussitamist nii väga kardame). Ja ka kõik need limanutid on ussitanud.

Ema ei pea toitumisteadusest  just palju ja taimetoidust huvitatud pole :). Samas on ta lugenud läbi kogu kirjanduse, mida on seente kohta avaldatud ja käinud mööda näitusi ja rääkinud seeneteadlastega ja teinud oma kogemustest järeldusi. Sestap küsin, mis see uss siis teeb - "midagi ei tee, uss on valk, korja üles, kui tahad." :) Ma siiski ei korja (valgupuudust ei tunne :), kuna ma otsin peaasjalikult seeni, mida madalal temperatuuril kuivatada ja toorelt süüa - ussid söövad seened kiiresti ära ja ussikeste kuivatamiseks ma metsa ei tulnud :).

Mõned sammud edasi on tee ääres vana hea kukeseen. Meeldib mulle toorena seenejahuna või lihtsalt praetud. Kuivatatult ja uuesti leotatuna jääb minu jaoks kummiseks.

Ja nagu varemgi, kui ma olen emaga seeni otsima läinud tabab mind alguses seenepimedus :). On mets ja puud ja sammal ja valgus - suured asjad. Alguses tuleb emal ikka näpuga näidata. Mingi hetk tuleb nägemine tagasi ja sa vaatad ja vaatad ja näedki ...

   

Minu jaoks toortoidu parimad seened - lehterkukeseened ja kollakas kukeseen. Kuivatan ja siis leotan ning söön :)

 

Ilus seen ja väga maitsev ...

  

Kollakas kukeseen on väiksema kübaraga, muidu väga sarnane:

 

Lehterkukeseeni saime suure-suure kotitäie.

Silma jäid veel mõned porgandriisikad  (ei ole vaja kupatada)

  

Põdramokk, mille ema söögiseenena maha laitis, "kuna ajab terve köögi haisu täis". Raamatu järgi on põdramokk väga hea söögiseen. 

Vana põdramokk ja noor põdramokk

  

Tee peale jäid seenemaailma silmailu veel palju -sellist ilu, mida patta panna ei saa: ehk allpool söögikõlbmatud seened

Rõngata kärbseseen

 

Erilised iludused punased kärbseseened

 

Sälk kollanutt

Suur puiduheinik, kaunis värv

 

Maatäht

  

Valge kärbseseen

  

Hiirheinik

  

Vöödik

 

Vana sinijalg

 

Pruun heinik

Mets ... pole enam metsa ... metsanoorendik ehk veel pole metsa

  

Nüüd on lehterkukeseened kaks päeva ajalehe peal suurema niiskuse välja lasknud ja veidi aega kuivatis veetnud ja näevad välja sellised:

 

Ja ma ei kirjuta mitte midagi seente toitainelisest väärtusest :) ehk nagu mul ema ütleb, et kui magu kannatab, siis saad süüa :). Ja nii mõnigi söögiseen ei jõua meie toidulauale, kuna meie magu seda ei seedi :)

 "Seeni peetakse raskesti seeditavateks. On seisukoht, et seened ei ole üldse seeditavad. Ometi armastavad mõned inimesed seeni väga. Vaevalt et nad armastaksid, kui seened nende seedimist vaevaksid. Mida see kõik tähendab? Tähendab seda, et kes mõtleb oma hirmunud arusaamadega elu raskeks, sellele on ka seened raskelt seeditavad. Kes nähtamatust eitab, see eitab ka intuitiivset ehk südamega mõtlemist ja absolutiseerib ratsionaalset ehk materiaalset ajudega mõtlemist ja ei seedi seeni üldse. Kes armastab elu, see armastab seeni ja seened seeduvad temale õnnistuseks. Selline inimene armastab metsa ja võtab iga metsaanni tänuga vastu. Kui mõnda andi talle tarvis ei ole, siis ta ei hävita seda. Ta ei lükka kärbseseent külili ainult teadmisest, et see on mürgine. Armastus elu vastu ei lase seda teha. Ta ei tarvitse teada, aga ta tunneb, et ka kärbseseene kasvamisel on mingi mõte sees." Dr. Luule Viilma

Kuivatamise erisustest saab pikemalt lugeda Päikesetoidu e-kuivatiraamatutest (tellida saab 84silleke@gmail.com )