teisipäev, 16. september 2014

Toortoit 09. oktoobril Tallinnas

Päikesetoit kutsub vanu ja uusi toortoidusõpru kokku saama 09. oktoobril kell 16.30 Tallinnas, Tondi 8a (Terviseakadeemia ruumides http://www.terviseakadeemia.ee/et/contact )



Sedakorda on kaks teemat  üks neist toortoidu sobitumine igapäevaellu (kas me ikka oleme redelil, mida mööda kogu aeg kõrgemale ja kaugemale peaksime püüdlema) ja teine on puuviljakosmeetika. 

Paneme tavajuhul ikka potsiku või pudelikese looduse ja keha vahele. 
Kui aga teha veel lihtsamalt, siis milline puuvili-mari-leht sobib otse nahale määrida, milline kombinatsioon sobib heledatele - tumedaltele-hallnevatele juustele, mis sobib juukseid puhastama ja mis pehmendama. Mis sobib kuivale nahale ja kas üldse on vaja midagi peale panna. Kui lähtume lihsalt terviktaimest ja ei võta kookosest välja rasva ega lilledest eeterlikku õli, siis kas sellest piisab.?Millised kombinatsioonid on sobivad juustele, millised näole, millised kehale - neid retsepte siis katsetamegi. Ülejäägi kusjuures saab alati ära süüa:).  
Hiljaaegu oli mul postkastis uudiskiri, kus toodi välja statistika, et 5000 korda päevas saab linnas (USA) elav inimene kõikvõimalike meedialiikide kaudu sõnumi, et ta ei ole ilus, et tema välimus ei ole piisav - et tal on vaja pikemaid ripsmeid, teist värvi juukseid, säravamat nahka... 5000 korda on raske ümber lükata.... eriti kui naisteajakirjad avaldavad kosmeetikafirmade lausreklaamide vahele mõed autentsed artiklid sõnumiga ole sina ise, ole see kes sa oled jms. Ei ole ime, et vajad potsikut salvi-kreemi-imevedelikuga, et püsti jääda ja naeratada:)...

Palun registreeri oma osavõtt 84silleke@gmail.com, kursuse tasu 15 eur




teisipäev, 2. september 2014

Miks masai rahva söömisharjumusi ja kolesterooliuuringuid ei maksa toitumises eeskujuks võtta


Liha ja piimatööstuse uus kaitsering leiab ikka maailmast midagi, millega oma toodangut ja müüki kaitsta. Ehk teisisõnu leiab inimene, kellele meeldib süüa rasvast toitu, endale enesekaitseks aktsepteeritava põhjused.
Ka see, et ühe inimese nime ees on lühend dr., ei täheda, et iga tema sõna on puhas sõltumatus. Ka dr. alustab kõigepealt oma toitumiseelistuste kaitsmist, oma harjumuste eest võitlemist. Aga oletame, et ei kaitse. Oletame, et tema kõige suurem huvi on, et kogu rahvas saaks tervislikult ja täiuslikult elada. Ja oletame, et ka mina kaitsen oma toitumisharjumusi. Kuidas siis mina võiksin masaisid näha. Milliseid uuringuid ma võiksin leida. Mida teada?

Kui taimetoidu ringkonnad on tulnud välja loomulikku eluviisiga Tarahumara indiaanlaste, Hunzade, Paapua kogukondadega, Hiina maal elavate rahvastega, siis millega reageerib lihatööstus? Masaidega.
Masaid aga erinevalt teistest on üsna hästi uuritud kogukond. Nagu ka eskimod. Kuna eskimod tänaseks põevad kõiki vajalikke lääne haigusi, siis kuidas on masaidega?  Uhke ja ilus rahvas.

Masaide kogukonna eesuju piima ja lihasöömisel tervise etalonina ei maksa aga järgida. Sest kõik pole nii nagu esampilgul paistab.
Kui lugeda tähelepanelikult, mida masaide söömisharjumuste kohta kirjutatakse, on seal palju vastuolusid. Näiteks toob veebileht http://www.bitterpoison.com/archive/masai-people-and-heart-disease/ välja, et masaid söövad palju piimatooteid ja liha, kuid nende süda on terve. Viidatakse aga  ainult ühele uuringule http://aje.oxfordjournals.org/content/95/1/26.abstract. Vist lootuses, et keegi ei hakka seda uuringut lugema. Aga lugege see läbi. Mis me siit leiame: esiteks on uuring tehtud 1971 aastal. Teiseks uuritud on 50 keskeas meest. Märgitakse, et mehed söövad piima-liha rohkem, kui keskmine ameeriklane ja nende veresoontes on ilmselged märgid ateroskleroosist – täpselt nagu ameeriklasel. Milles on nüüd vahe, et nende süda jääb terveks  - nende nomaadi eluviis looduses, kus nad elavad arhailistes tingimustes, peavad karja ja odaga jahti ning teevad kõike käsitsi. Ja selle tõttu nende veresooned laienevad ja ateroskleroos ei ahenda soont selle määrani, et see põhjustaks südametegevuse halvenemise KESKEAS. Ateroskleroos on seega olemas, kuid nende tugev füüsiline aktiivsus aitab neil olla terve südamega.
Järgmistes viidetes leiame, et kuigi masaide keskmine eluiga on alla 50 eluaasta, siis see on lihtsalt tulnud sellest, et laste suremus on suur ja tegelikult on pikaealisi masaisid küll. Järeldus sööge rasva ja liha edasi.
Kuid vaadates masaide uuringuid lähemalt leiab üsna masendava pildi. 1960datel aastatel käis tuntud W.Price uurmas masaide hambaid ja leidis, et need on korras. Edasistes sama aja uuringutes uuriti peamiselt mehi. Sel ajal aga masai mehed (just selles eas, mil neid uuriti) sõid TOOREST liha, TOOREST piima ja TOOREST verd. Ja EI MIDAGI MUUD. Kuna 15 aastat masai mees-sõdalane on just sellisel dieedil. Ei saia, ei praadi, ei salatit, ei karastusjooke, ei näkse – ei midagi muud. Kuid tänasel päeval, ei saa meil mitte ükski arst öelda, et sööge nagu masaid 60datel aastatel – et jooge verd, sööge liha ja omalüpstud värsket piima. Ja käige iga päev jahil, peske pesu, kaevake maad, ehitage paljakäsi maju, liikuge 10-20km päevas väljas. Osad kogukonnad sõid ka puu- ja aedvilju, kuid osad mitte. Samuti erines naiste dieet meeste omast. Uuringutes on aga peamiselt mehed oma parimas eas. Naised sõid lisaks mett, juuri, puuvilju, teatud ravimtaimi. Paul Spencer raamat Time, Space and the Unknown: Maasai Configurations of Power and Providence ja kaasaegsemad kirjutised märgivad, et masaide vankrid on nüüd täis laaditud banaane, maisi, bataati jne. Nii, et 21 sajandi masai naine on kaugel sellest, et süüa liha, verd ja piima vaid tuleb  külla täidetud banaani-maisi-maguskartuli vankriga iga 3 kuni 6 päeva tagant.  http://www.westonaprice.org/blogs/cmasterjohn/the-masai-part-ii-a-glimpse-of-the-masai-diet-at-the-turn-of-the-20th-century-a-land-of-milk-and-honey-bananas-from-afar/
1970 aastal  ka meie lääneühiskonna südamed ei olnud veel nii korrast ära 40 eluaasta vanuses. Masai mehe keskmine eluiga on 43 aastat. Masai laste suremus on väga suur. Põhjusel, et masaid siiani lõikavad ümber nii mehi, kui ka naisi – õigem oleks öelda poisse ja tüdrukuid, siis ka nende noaga tehtavate operatsioonide tagajärjel sureb neid palju. Järgmine suur suremus on naiste hulgas kohe peale sünnitust. Üks Keenias naistele ümberlõikamisest loobumise osas nõustamas käinud töötaja märgib, et alles hiljuti sünnitas lapse 10 HIV positiivset naist, kellele öeldi muuseas, et nad ei tohi lapsi rinnaga toita. Naised tegid saastunud veega mingit toitu ja lapsed said sellest infektsiooni ja surid. Kelle hoolimatus?
Põhjalik masaide uurimustöö asub siin http://eprints.lse.ac.uk/264/1/Maasai_Demography_PhD.pdf. Lk 70 on masaide vanuse graafik. Ja me näeme, et 90 eluaastani jõuab mõni üksik. Et 50 eluaastani jõuavad väga vähesed. Ja et alates 25 eluaastast algab juba tugev arvuline vähenemine.
Murray 1993 aasta uuringus toob välja 18-35 aastaste  masaide tervise ja ellujäämise probleemid kroonilise alatoitumuse pärast. Malaariasse sureb palju masaide lapsi enne 5 eluaastat. Ellu jäävad kõige tugevamad ja liikuvamad. Samas raporteerivad Mosley ja Chen (1984) masai naiste dieedist, mis põhjustab väga suurt vastsündinu kaalu, mis omakorda põhjustab problemaatilisi sünnitusi. Edasi läheb veel huvitamaks. Erinevad uuringud, mis puudutavad rasedate naiste toitumist. On raportid kus, naised ei saa raseduse ajal süüa liha (86% naistest) ja piima (66%). On raport, kus naised alates 7 raseduskuust paastuvad. On raport, kus naised söövad ainult hapendatud piima ja maisiputru. On raport, kus naised rasestudes lõpetavad rasvaste toitude   söömise ja piima joomise. On raport, kus märgitakse, et masai naistele raseduse ajal on lubatud süüa/juua maisi (91%), piima (64%), kartuleid (27%), riisi (29%), liha (4%). Ja on kokkuvõte, kus märgitakse, et masaide puhul on üldse raske mingit väga täpset uurimust teha.
 2-5 aastased lapsed on kõigist eagruppidest kõige rohkem alatoitluse ja toitainete puuduses kannatavad. Järgmine puudujäägis grupp on lapsed, kes peavad hakkama karjas käima seda 5-6 aastaselt. Karjas käimine on töö, mis viib nad kodust eemale terveks päevaks ja ainus toit, mida nad saavad, on värske piim otse nisast võetult. Raport märgib ühtlasi, et eriti naissoost lapsed on tugevalt alakaalulised. C vitamiini puudujääk on leitud mõlemast soost lastel kõigis vanusegruppides. Samuti on laste alatoitlus seotud perioodilise alatoitlusega terves kogukonnas, kuhu tuuakse Punase Risti toiduabi. Ja neid õpetatakse põldu harima ja aedvilja ning teravilja kasvatama. Täiskasvanute surm peamised põhjused pole tõesti südamehaigusedJ, kuid on palavik, düsenteeria, maohammustused, maamiinid, needus (mida masaide hulgas kardetakse ja väga tugevalt usutakse). Andmed on vastuolulised, kuna masaid ei ole statistikast ise huvitatud ja nende suhtumine surma erineb tugevalt meie omast. Väga paljud sumrad jäetakse üles märkimata ja ka neist ka teavitamata. 

Peale selle annab Wikipedia teada 1991 aasta uuringust, et masaide menüüs on kuni 39% teraviljad (peamiselt mais) ja kuni  13% suhkur. Ja nii nad lähevad seda teed, mida me kõik oleme kunagi käinud. Ka lääne inimese tervis aastal 1800 ainult naturaalse toidu ja tugeva töö peal oli korras – vähe südamehaigusi, vähk pea olematu, diabeet puudus – kuna nõrk inimene ei saanud anda järglasi ja need nõrgemad, kes sündisid, surid lapseeas (kuna arstiabi ei hoidnud neid hoolimata haigusest üleval tablettide ja maisnate abil). 1962 aasta uuringutega võrreldes on siin  juba suured muudatused. 
Nii et masaide dieet meile sobilik  ei ole, sest seda tuleb rakendada keskkonnas, milles nad elavad. Ja siis tuleks jätta ka looduslikule valikule palju ruumi.
Veel viitavad rasvase toidu austajad ühele uuringule, mille kohaselt masaid on terved.   http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18523037?dopt=AbstractPlus. Siin märgitakse 82% masai (130  Masaid uuritud) paremat südametervist ja suurt kulutatud kaloraazi. KUID -
Lääne inimesel tuleb märkuse kohaselt selliste toitumisharjumuste tarvis liikuda vähemalt 19 km päevas.


Veel leian rasvalehekülgedelt selliseid märkusi nagu „märkimisväärselt terved“ masaid. Mis ei ole päris täpne. Ellujääjad on terved. Keskealised (40 aastased) on terved. Ja võib ju siia kõrvale võtta nii Tarahumara indiaanlased, kes on puhtal taimetoidul ja pikaealised ning Hunzad, kes on 1% loomse toiduga kõige pikaealisemad. Samuti terved ja lisaks terved lapsed. Liikumine igal juhul.  Nagu eelnevalt ka eskimote puhul, Sajandi alguse eskimode uurimustest nähtub, et oli ka väga kõrge vastsündinute suremus ja alla 10 aastaste laste suremus. 
Neid uuriti majade ja külade kaupa - ühest uurimusest näeb, et 150 sündinud elanikust oli peale 48 eluaastat veel elus 21 inimest. Teisest nähtub, et 150 sündinud elanikust suri alla 5 eluaastat 79 (Aastatel 1860-1879). Tänapäeva eskimode toidu top 10 on järgmine (sageduselt suurim on kõige esimene): kohv/tee, suhkur, valge sai/küpsised, kala, margariin, valge riis, Tang ja Kool-aid, või, karastusjoogid, piim - kondenspiima vormis. Ja selle nimekirja peale võib ainult ohata - nemad ka! Eskimod on nüüdseks kõige kõrgema osteoporoosiga rahvas. Ja on olemas südamehaigused ja on olemas vähk. Seda kõike ajast, mil ainult toores liha ja rasv vahetus mitmekesise dieedi ja majas istumisega – teleri ja radiaatori ääres. 
Masaid on juba vaktsineerimiste, rohtude sh rasestumisvastaste hormoonide jm abi keskpunt. Kindlasti jõuab nendeni hamburger ja Coca-cola. 19 km liikumine väheneb 3km ja südamehaigused on saanud rohelise tee – nagu siin Lääneski. 
Unustage see ilus pilt veebilehelt, mis näitab valget saiaviilu võiga. Saiaviil võiga ei ole masai toit, seda sa ei saa järgida. Saad võtta: toore liha, värske vere ja piima - kas maitseb?

Tugevad on masaid - need kes ellu jäävad. Seda kindlasti. Nende loomad aga elavad vabalt ja on  koheldud austusega. Lüpstud käsitsi ja kasvatatud ilma antibiootikumide ja soja ja kondijahuta. Eelkõige piima ja harvem loomatapmine. Sest loom on hinnas ja külmkappi pole.  Ja juba ammu ei söö nad enam nii...

Värske veri saadakse kätte nii:

Ja juuakse seda nii

Rasvarohkusega meelitav tootja ja harjumustes kinni olev dr. räägib sulle masaidest ja pakub ilusiaid pilte:

See meeldiks muidugi ja eriti meeldiks televiisori või raamatu või arvuti taga lasta kõigel hea maitsta. 

Uffe Ravnskovi raamat kolesteroolist aga laseb vabas vormis tõlgendada ainult masaisid puudutavaid 1960ndate aastate uuringuid. Arvestamata ühtegi uuemat ja ühtegi ilmselget fakti nende tervisest. Ja kui see on raamatus niivõrd peenelt oma soovi jaoks tõlgendatud, siis võib näha sealt kahte võimalust. See on töö, mille eest makstakse hästi ja autor otsib just endale sobivaid tulemeid. Või kaitseb autor oma toitumsiharjumusi.  Ja igal inimesel ongi õigus elada nii nagu ta soovib. Ja süüa, mida tahab. Seniks kuniks loomi lihaks jätkub... Ja kui sa sööd vähe ja naturaalselt seda rasket toitu, jooksed kümnete kilomeetrite kaupa, siis jah, sinu süda on terve. 
Kolesterooli struktuur
Teisalt ei ole minu enda jaoks kolesterool see sõna, mis võiks üldse olla vaidlusküsimuseks. eriti sellest ajast, mil kolesterool leiti taimedest. Kolesterool, kui üks rasvadest annab piiramatult võimaluse teaduslikeks dispuutideks, vaidlusteks, vastupidiste tulemustega uuriguteks - sarnaselt oomegatega, sarnaselt teiste isolaatidega. Neid uuritakse katseklaasis, tõstatatakse hüpoteese. Kuid elu pakub igale ühele vastupidise näite. Taimetoitlane tuleb välja kolesterooliga ja ma ei pane seda Esselstynile, Ornishile jt arstidele pahaks:), kuna nemad räägivad meditsiinilistes väljendites ja see on keel, mida tänane inimene oma hirmus kuulda tahab. Midagi sellist, mida oma silm ei näe aga keegi targem teab! Mis kokkuvõttes tähendab ikkagi seda, et keegi ei teagi, mis kolesterool kehas on ja mida ta seal inimeses kui tervikus täpselt teeb ja kuidas käitub. Mul ei ole ka midagi nende vastu, kes räägivad kolesterooli kasulikkusest. See on tore - neil on õigus. Isolaadi seisukohast vaadatuna.   Ainult vastupidiseid näiteid nad samuti ümber lükata ei suuda. Toredad on ka need, kes väidavad, et kolesterool on kahjulik - neil on ka õigus. Isolaadi seisukohalt vaadatuna.
On hulganisti inimesi, kes on suurepärases tervises ilma loomse toiduta ja taimseid sportlasi on juba liigagi palju. Mis me nende kohta ütleme? Et nad teevad valesti?
 Ja väga raske ongi neil, kes söövad nii nagu on ÕIGE teaduslikust seisukohast vaadatuna. Mis saab siis, kui tuleb uus uuring? Mis saab, kui tuleb uus teadlane. Kas on uute uuringute ja teadlaste vool eales peatunud? Mida aga ütleb sulle sinu sisemine tunne. Mida ütleb sulle sinu keha, sinu tervise, kehakaalu ja heaolu kohta? Kui ma söön puuvilju, aedvilju ja muud taimetoitu, ja mulle sobib see, siis as on oluline, mida ütleb uuring? Kui uuring ei ärata minus hirmu, et ma teen valesti, siis mis muutub uue uuringuga? Uue teadlasega? Uue arstiga, kes on leidnud veel ühe tee, kuidas ebaloomuliku elustiili juures olevaid inimesi ebaloomulikult terveks teha? Uue soovitusega, et sa sööksid nii nagu eamus või nii nagu kogu aeg on söödud?
Ma räägiksin rasvast nii, nagu inimsilm seda näeb. Räägiksin rasvast, mis kihistub inimese naha alla ja teeb ta raskeks ja suureks. Ei ole oluline, kas kolesterooli näit on hea või halb. Lääneinimese jaoks on silmaga nähtav rasvast tilkuv praetud-fritüüritud toit ja tema kehakaal. 
Kas Eesti inimene on suur rasvase sööja: piima, liha, seapeki, vorsti, praetud toitude. On. Kas ta on üsna haige, ülekaalus ja  vilets - on. Kas ta sööb vähe värsket, liigub vähe - jah. Kas ta on igivanades uskumustes ja harjumustes kinni - jah. On ilmselge, et tänase ühiskonna - kus kõik on masinate teha - peamine toit peab olema vähese kaloraaziga. 
Kui sulle meeldib süüa palju, siis tuleb süüa värsket puu- ja aedvilja, tervailja või kaunvilja. Kui sulle meeldib liha-muna-piim, siis seda terveks olemise seisukohalt tuleb süüa kordades vähem, kui praegu süüakse. Ja naturaalsemalt. Piim lehmalt on vasika jõutoit. Lühikest aega. Piim saab inimtoiduks olla ainult väga väikeses koguses või ainult väga tugevat füüsilist tööd tehes.

Sama lihaga. Lehm sööb heina päevad läbi, sina saad süüa liha kas hästi vähe või tugevat liikumist harrastades. Inimesed ju ei soovi süüa paljast võid või paljast liha, nad määrivad ikka saiale, leivale, võtavad kartuli juurde. Ega siis nö valge suhkruga saiakeses pole ju ainult süsivesik, see  on ikka rasvaga tehtud toit, küpsised-kommid on kõik rasva-suhkru baasil. Sestap ei ole õige, et suhkur rafineeritud kujul on rasvumise peapõhjus - enamik maiust on ikka koos suure hulga rasvaga. Ainult karamellid ja suhkruvatt on puhas kontsentreeritud suhkur. Šokolaad, pagaritooted, jäätised, kohukesed, pitsad, pirukad jt meie tavatoidud ei ole ju süsivesiku baasil. Kui süsivesik välja jätta - saame puhta rasva, liha, piima - kas sa soovid süüa ainult seda? Vaevalt. Puuvili seevastu ei ole süsivesiku toit, see on pigem veetoit:). 
Kuid see, mis sulle meeldib on sinu jaoks vajalik õppetund. Sa saad teada, kas sa seda süües oled terve või mitte, oled ülekaalus või mitte, oled energiline või mitte. Ei ole vaja otsida kolesterooli uuringuid, mis toetaksid sinu rasvase-praetud toidu harjumust. Oluline on sinu uuring sinu kohta. Kui sa oled rahul oma kaaluga, oma tervisega, oma eluga üldse, siis ei ole uuringul tähtsust1!?! Kui sa oled enda suhtes aus! Ja kui oled, siis ei lähe sulle uuringud korda, sest neid on igaühe jaoks sobivaid.  Kui keegi hakkab sulle sinu tervisest rääkides kasutama uuringuid, siis mida ta teeb? Kaitseb oma menüüd või püüab sind panna muutma sinu menüüd. Kuid kõiki uuringuid läbi lugedes oled taas nullpunktis. Ja pead ikka ise otsustama. Nagu ka kõik arstid ja selgeltnägijad läbi käies - oled taas nullpunktis. Ja pead ise otsustama. Kas pole tore? Kõik dieedid läbi käies oled taas nullis. Kõik õpetused läbi käies, kõik ettekirjutatud praktikad läbi tehes, kõik piirangud ära katsetades, oled taas nullis. Alati jõuad tagasi selleni, et väljastpoolt tulev ei too seda, mida sa tegelikult leida loodad...