Vesi ja toksiinid.

Toksiinid on kõik toiduained, kõik kemikaalid - toksiliseks muutub iga asi teatud kindlas koguses. 

Looduses on toksiin igaühe jaoks erinev substants. See, mida taim toodab toksiinina, võib meie jaoks olla toitaine. Toitaine võib muutuda toksiliseks, kui me tarbime seda liiga palju. Sestap ei ole pestitsiid ise toksiin - selle kogus on. Vitamiin on meile kasulik sinnamaani, kui megadoos muudab selle kahjulikuks. Meie mikrobioomis elavad rahulikult bakterid, mida oleme pidanud reeglina halvaks. Kuid teiste bakterikoosluste vahel ei tee nad meie kehas midagi halba, hoivad pigem tasakaalu ja aitavad meid. 

Sestap tuleb olla tähelepanelik nende müügiartiklite osas, mis lubavad väljutada toksiine (puhastada keha; detoks) - kui need tõesti midagi väljutavad, siis väljutatakse nii kasulikud, kui ka kahjulikud ained.  Kasulik ja kahjulik aine kehas on üks ja seesama. Oleneb kogusest. Ja nii võib keha puhastamisega, keha üldse kaduma minna :). Kuigi inimkehas peitub kogu mendelejevi tabel, ei tähenda see muidugi seda, et me võime suust sisse ajada absoluutselt kõike, mis teele ette satub. 

Alustaks veest. 

Vesi võib olla meile toksiline - seega on vesi toksiin? Eks ka veest püütakse hirmukolli teha - pakkudes müügiks puhastatud vett, aluselist vett, vitaminiseeritud vett, mineraliseeritud vett, energetiseeritud vett jpm. Kuna vesi on suhtelsielt odav ja kättesaadav aga vaba ettevõtlus tahab arendamist, siis on vesi muutunud järjest suuremaks müügiobjektiks. Ja aplaus kõigile neile veemüüjatele, kes on osanud tavalist vett mõne hea terviseväite või lisandiga müüa. Alates 1977 aastast on pudelivee müük kogu aeg kasvanud. Müüakse palju looduslikku allikavett (milles omakorda suur osa ei ole ei looduslik ega pärine allikast). 

Dehüdratsioon (vedelikupuudus/veetustumine) pidurdab inimese võimekust. Ajakirjas Frontiers in Physiology avaldatud 2018 uuringu kohaselt  võib see sportlastel põhjustada väsimust ja vastupidavuse langust. Isegi vähene dehüdratsioon võib mõjutada inimese keskendumsivõimet 

Vesi on odav ja tervislik. Ja H2O joomine on enamiku inimeste jaoks kõige efektiivsem viis hoida oma keha hüdreerituna. Rahvuslik meditsiiniakadeemia (NAM - National Academy of Medicine) soovitab, et täiskasvanud naised ja mehed peaksid jooma vähemalt 2,6 ja 3,6 llitrit vett päevas. Kuid kulistades suurtes kogustes vett hommikuti, lõuna ja õhtu ajal ei ole kõige parem viis keha niisutamiseks. 

Appalachi Riikliku Ülikooli rahavtervise professor ja  Human Performance Lab juhataja David Nieman märgib: “Kui te joote vett ja seejärel 2 tunni jooksul tuleb välja palju uriini ning see on värvitu ja selge, siis see näitab, et vesi ei seisa hästi sees.“ Niemani sõnul on puhtal veel, kui kaasas ei ole toitu ja toitaineid,  omadus voolata otse  läbi inimkeha seedesüsteemi, : „Selline joomine ei ole midagi väärt.“ 

Cleveland Kliinik märgib, et selge uriin on ülehüdratsiooni ehk liigse vee märgiks organismis.  Ja viimased uuringud kinnitavad samuti Niemani väidet, et liigse vee alla kulistamine ei ole parim viis keha hüdreerituna hoidmiseks.   

Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuringus võrdlesid teadlased rohkem kui tosina joogi lühiajalist hüdratsiooniefekti - kõike alates tavalisest veest ja spordijookidest kuni piima, tee ja õlleni ning lõpetades spetsiaalse koostisega rehüdratsioonilahusega.  Uuringus osalejate urriniproove analüüsides leiti, et mõned joogid sh piim, tee ja apelsinimahl – aga mitte spordijoogid – olid rohkem niisutavad, kui paljas vesi. Õlu oli veidi vähem niisutav, kui vesi, kuid veidi parem kohvist.   

Loomulikult ei soovita siinkohal keegi, et tuleks hakata vee asemel piima või õlut jooma. Vesi on jätkuvalt niisutaja. Seda on ka spordijoogid, õlu ja teatud määral ka kohvi.  2015 aasta uuringu läbi viinud teadlased kirjutavad oma järeldustes, et on mitmeid „joogi elemente“, mis mõjutavad seda, kui palju H2O kehasse jääb.  Siia kuuluvad jookide toitainete sisaldus ja ka diureetiliste agentide olemasolu, mis tõstis keha poolt toodetava uriini kogust. Koos aminohapetega, rasvade ja mineraalainetega vee joomine tundus aitavat kehal vett endas hoida ja seetõttu andis parema hüdratsioonitaseme, mis on väga oluline sportimisel ja tugeva higistamise korral. 

Nieman märgib veel, et: “Inimesed, kes toidukordade vahepeal joovad pudelite kaupa vett, urineerivad selle tõenäoliselt kõik välja.“ Poolikut tõde kannab endas ka populaarne arvamus, et suur veejoomine peseb kehast välja toksiinid või soovimatud ained. „Kuna uriin transpordib keemilisi kõrvalsaadusi ja jääkaineid kehast välja, siis tühja mao puhul vee joomine ei paranda puhastusprotsessi.“  

Mõnedel harvadel juhtumitel võib liigse vee joomine olla kahjulik. Nieman, kes on suure osa oma karjäärist uurinud treeninguga seotud hüdratsiooni ütleb: „Sportlastel või inimestel, kes teevad tundide kaupa trenni – kui nad joovad ainult vett, siis nende kehast läheb uriiniga välja niivõrd palju naatriumi, et see viib korrast ära keha naatriumi tasakaalu,“  Arstid nimetavad seda tasakaalutust „hüponatreemiaks“ ja mõnedel juhtudel võib see olla surmav.  

Sellisel juhul, kui tehaks tugevat trenni, on joogid, mis sisaldavad toitaineid ja naatriumi, ohutumad, kui paljas vesi. 

Kuna hüponatreemia ja liigse vee tarimine ei ole mittesportlastele eriti suureks probleemiks, siis on paremaid viise hoida oma keha ja aju hüdreerituna. Nieman märgib, et juues vett või muud jooki lonkshaaval, aitab ära hoida neerude ülekoormatust ja keha suudab paremini vett endas hoida. 

Juues vett enne sööki või toidukorra ajal on teine hea võimalus keha hüdreerituna hoida. „Juues vett koos aminohapete või rasvadega või vitamiinide ja mineraalidega, aitab kehal vastu võtta rohkem vett, sestap uuringus annavad häid tulemusi sellised joogida nagu piim ja mahlad.“ Niemani enda läbi viidud uuringutes on ta leidnud, et peale treeningut taastumiseks on banaani söömine parem, kui spordijoogi joomine. Ta märgib ka, et pea ükskõik millise puuvilja söömine koos veega aitab kaasa keha võimele võtta vastu vett ja jääda hüdreerituks (ja see käib ka sportlaste kohta). 

Kokkuvõtteks on meelespidamiseks fakt, et inimesed ei peaks jooma vähem vett ega peaks vett välja vahetama teiste jookide vastu. Kuid neile, kes loodavad saavutada optimaalse hüdreerituse, on soovitav aeglane ja ühtlane lähenemine veetarbimisele ning koos   veega vähese toidu tarbimine on efektiivsem keha niisutamine, kui klaaside kaupa vee sisse kulistamine toidukordade vahepeal.     Nieman märgib: „Vesi on sulle hea aga sa võid sellesse ka uppuda.“