Naise tervis vol 40 - udus aju ja depressioon

 

Gunter kirjutab, et uuringud ei näita menopausiealiste naiste kehvemat ja halvenevat funktsioneerimist, vaid pigem võimetust mingil perioodil uut infot vastu võtta.

Gunter võrdleb seda arvuti kõvakettaga – kui arvutisse laetakse uut programmi, on kogu tegevus aeglasem ja lünklikum. Kui programm on alla laetud ja tööle hakkab, siis ei ole enam probleeme.

Uuring, kus võrreldi 45-55 aastaseid naisi ja samas vanuses mehi, leidis, et enne menopausi oli naiste võimekus tunduvalt suurem kui meestel.  Perimenopausi ja menopausi ajal see vahe vähenes, kuid naised said jätkuvalt paremini hakkama kui samas vanuses mehed.

Nii et udus aju, unustamised jms on ajutine protsess – ja kui keha on harjunud uue eluetapiga, läheb elu taas edasi!

Kuidas on sellega, kui naised ütlevad, et peale menopausi üleminekut ei ole nad enam nii teravad. Teadlased vaatlesid uuringu käigus mälu ja taju (tunnetust – cognition) – seda enne menopausi, üleminekuperioodil ja pärast menopausi. Nad leidsid, et kognitiivsed funktsioonid küll muutusid, kuid see oli seotud vananemisega. Naised on üleminekuperioodis vanuses 47-53 ja see on siiski 6 aastat vanust juurde.

Naised, kes on suurema stressi all, depressioonis, teiste terviseprobleemidega, unehäiretega ja tugevate vasomotoorsete sümptomitega, võivad kogeda ka udus aju tugevamalt.

Gunter küsis oma elukaaslaselt (8 kuud temast noorem), mille süüks ta paneb seda, kui unustab autovõtmete asukoha? Mees märkis, et loomulikult oma vanust või stressi. Miks peaks naiste puhul pidama süüdlaseks menopausi?

Mida saab teha, kui naine tunneb, et toimuvad muutused kognitiivsetes funktsioonides ja kogeb unustamist:

Jää rahulikuks  - menopausi perioodil on ajutised muutused unustamiste, tähelepanu jms osas tüüpilised. See ei ole märgiks, et kõik hakkabki veerema allamäge. Selles eas naistel on dementsus väga harv ja seotud perekonnas esinenud Alzhemeri tõvega.

Konsulteerige ja uurige, kas teil on depressiooni, ärevust, unehäireid – kui need vajavad ravi, siis ravi parandab mäluprobleeme

Kontrollige oma tervist – uneapnoe, kilpnäärme haigused ja diabeet võivad udust aju tekitada ja seda teevad ka mõned ravimid

Treening – seda ei saa liiga palju korrata, seega 150 minutit nädalas keskmise aktiivsusega liikumist.

Tehke kindlaks oma stressitase – see pole kerge, kuid psühholoog võib aidata stressoreid määratleda ja anda tehnikaid nendega toimetulemiseks. Paljud naised alahindavad oma stressi.

Tehke mälutest – seda nimetatakse neuropsühhiaatriliseks testimiseks ja viiakse läbi ainult siis, kui kognitiivsete funktsioonide halvenemiseks ei ole nähtavaid põhjuseid ja see segab tema igapäevaelu. Testid peaksid tegema naised, kelle peres on esinenud varast Alzheimerit.

Depressioon

 Naised näivad olevat perimenopausi aastatel ja vahetult pärast menopausi depressiooni suhtes eriti haavatavad. Erinevad uuringud näitavad, et menopausi perioodil esineb 19-36% naistest depressiooni. Naistel esineb depressiooni rohkem kui meestel ja hormonaalsed muutused võivad olla depressiooni käivitajateks. Naistel, kellel on varajane menopaus (45 aastaselt) ja eriti neil kel on primaarne munasarjade puudulikkus on kõrgem depressiooni tase.

On olemas erinevaid teooriaid, miks naistel sel perioodil depressiooni määr on kaks korda suurem. Üks teooria väidab, et on olemas selline „haavatavuse aken“, et mõned naised on perimenopausi ajal tekkivate hormoonide nihete suhtes tundlikumad ja on seega suurema depressiooniriskiga. Suurema riskiga on naised, kellel on varem elus olnud depressiivne meeleolu.

 

 

Emotsionaalne tervis perimenopausi ajal nõuab tasakaalu enda eest hoolitsemise ning töö ja teiste eest hoolitsemise kohustuste vahel. Paljud naised suudavad tuvastada ja kirjeldada pingeallikaid ja stressi sümptomeid, kuid neil võib siiski olla raske võtta aega iseendale. Probleemi äratundmine on esimene samm toimetulekuviiside leidmiseks. Ehkki paljusid stressoreid ei saa muuta, aitavad toimetulekuoskused naistel tulla toime eluprobleemidega ning tekitada parema enesekindluse, tasakaalu ja harmoonia tunde.

Mõni naine võib kasu saada ka oma elustiili kohandamisest, sealhulgas tasakaalustatud toitumisest ja regulaarsest treenimisest.

On oluline, et tervishoiuteenuse osutaja aitaks naisel otsustada, kas ta tunneb end lihtsalt stressis või kurvameelsena või on ta kliinilises depressioonis. Kliiniline depressioon on aju keemilise tasakaalustamatusega seotud seisund ja hormoonide muutumine perimenopausi ajal võib olla seotud selle tasakaalutusega. Seda iseloomustavad sellised sümptomid nagu pikaajaline väsimus, vähene energia, huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu, kurbus, ärrituvus, unehäired, erutus, kehakaalu muutused ja vähenenud sugutung. Kuigi enamik inimesi kogevad neid sümptomeid aeg-ajalt, siis depressioonile viitvad need, kui kestavad kahest nädalast enam.

Depressiooni tunnused

Kui te kogete mõnda neist sümptomitest enamiku päevast, pea iga päev vähemalt 2 nädalat võib teil esineda depressioon ja peaksite pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole:

Püsiv kurb, ärev või “tühi” meeleolu

Lootusetuse või pessimismi tunne

Ärrituvus

Süütunde, väärtusetuse või abituse tunne

Huvi või naudingu kaotamine hobide ja tegevuste vastu

Vähenenud energia või väsimus

Aeglasemalt liikumine või rääkimine 

Rahutu tunne või raskused paigal istumisega

Raskused keskendumisel, meenutamisel või otsuste langetamisel

Magamisraskused, varahommikune ärkamine või üle magamine

Söögiisu ja/või kehakaalu muutused

Mõtted surmast või enesetapust või enesetapukatsed

Valud, peavalud, krambid või seedeprobleemid ilma selge füüsilise põhjuseta ja/või mida ei leevenda isegi ravi korral

Veebilehel peaasi.ee saad teha testi ja lugeda depressioonist rohkem. https://peaasi.ee/kusimustikud-depressiooni-hindamiseks/

Depressiooni tüübid

On kuus peamist depressiooni tüüpi ja neli neist on menopausiga tihedamalt seotud:

• Klassikaline depressioon (major depression). See kestab kauem kui kaks nädalat ja seda iseloomustavad intensiivsed kurbuse tunded, huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu, sõpradest ja perest eemaldumine ning negatiivsed mõtted.
• Düstüümiline häire. Kerge kuid püsiv meeleolulangus, mis kestab vähemalt kaks aastat ning mille ajal inimene ei kaota oma teovõimet, tuleb oma igapäevaeluga rahuldavalt toime, kuid tunneb end seejuures siiski enamasti rõõmutu ja kurvameelsena. Sageli kaasnevad ka une- ja toitumishäired, madal enesehinnang ja energiatase ning lootusetusetunne.
• Kohanemishäire (adjustment disorder). Selle toob sageli kaasa stressirohke sündmus või olukord. See võib olla äge - vähem kui kuus kuud või krooniline - kauem kui kuus kuud.
• Sesoonne depressioon (seasonal affective disorder (SAD), tuntud ka kui talvedepressioon või sügismasendus. See häire esineb tavaliselt sügistalvisel perioodil ja on seotud päeva lühenemise ja valguse vähenemisega. Vähene valgus alandab serotoniini ja melatoniini taset ning viib keha loomuliku rütmi tasakaalust välja.

• Riskifaktorid
• Perekonna ajalugu
• Stress
• Suitsetamine
• Narkootikumide ja alkoholi tarbimine
• Kirurgiline menopaus

Kas sa teadsid?

Ravimata depressiooni tõstab südamehaiguste ja osteoporoosi riski

On kerge, mõõdukas ja raske depressioon. 

Kerge depressiooni diagnoosi panemiseks peab esinema vähemalt kaks põhisümptomit ja kaks lisasümptomit. Ükski neist sümptomitest ei tohiks olla tugevasti väljendunud ja kogu episoodi minimaalseks kestuseks peab olema kaks nädalat. Kerge depressiooni sümptomid on inimese jaoks tavaliselt ebameeldivad, tal on mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises, kuid tõenäoliselt ei kao tema tegutsemisvõime täielikult ja ei ole enamasti väliselt märgatav.

Kerge depressiooni ravina aitab hästi kognitiivne käitumisteraapia. Mõõduka ja raske depressiooni korral on vajalikud antidepressandid.

Östradiool hormoonasendusravis aitab kerge ja mõõduka depressiooni puhul varajases menopausi üleminekufaasis. Hilisemas faasis ja peale viimast mensest ei ole östrogeenil enam depressiooni alandavat toimet.

Naise tervis vol 39 - kognitiivsed probleemid: udus aju

 

Paljud naised märgivad, et neil on menopausi perioodil udus aju (brain fog) või unustamist, osadel tekib depressioon ja mõnedel võib sel perioodil alguse saada dementsus või Alzheimeri tõbi.

Gunter arutleb, et naisi on väga pikalt süüdistatud, et nad on liiga hormonaalsed enne mensest, tsükli ajal, raseduse ajal, peale lapse sündi. Mis saab siis, kui need nn „toksilised“ hormoonid oma töö lõpetavad – siis öeldakse, et naise aju ei funktsioneeri enam korralikult.  Ja kuna eeldatakse, et naised niikuinii on selles vanuses kehvad, siis julgustatakse neid oma sümptomite osas vait olema. Kuna ajuga seotud probleemid on niigi paljudes kultuurides häbimärgistatud, siis pole ime, et üle 40 aastased naised harva annavad teada oma aju tervisega seotud probleemidest.

Taolised eelarvamused on pannud meditsiinitöötajaid sageli naisi hüpohondrikuteks nimetama ja jätma nende kaebusi tähelepanuta.

Aju ja hormoonid

Östrogeen on hormoon, mida toodavad naistel munasarjad ja sellel on reproduktiivtsüklis suur roll. Ka meste kehas toodetakse östrogeeni, kuid palju väiksemas koguses. Meestel muudab spetsiaalne ensüüm testosterooni östrogeeniks. 

Östrogeen on aktiivne ka ajus ning osaleb õppimise, mälu ja meeleolu reguleerimisel. Hiljutised uuringud on näidanud, et kui aju on ohus, näiteks insuldi või traumaatilise vigastuse ajal, aitab östrogeen kaitsta aju kahjustuste eest. Kuid päris kaua aega arvasid teadlased, et kogu aju östrogeen pärineb teistest kehaosadest.

Östrogeen suurendab aju verevoolu, suurendab aju ainevahetust (see tähendab, kuidas aju võtab vastu ja kasutab kemikaale ja toitaineid) ning parandab aju ühenduvust (kuidas aju erinevad piirkonnad omavahel suhtlevad ja kooskõlastuvad). Östrogeen aitab isegi puhastada beeta-amüloidi ladestusi (valgud, mis aitavad kaasa Alzheimeri tõvele). Östrogeen suurendab ka serotoniini - olulise neurotransmitteri - aktiivsust, mis on seotud meeleolu ja signaaliülekandega, mis on vajalik mälu ja täidesaatva funktsiooni mõningate aspektide jaoks.  

Östrogeenil on oluline osa aju  reproduktsioonis, näiteks on see osa hormonaalsest signaalimisest, mis käsib ajul käivitada ovulatsiooni, samuti temperatuuri reguleerimise.

Kuid see kõik ei tähenda, et naiste aju ei oleks võimeline ilma östrogeenita funktsioneerima. Tüdrukutel on väga võimekas ja suurepärane aju  enne, kui nende puberteet algab ja paljud naised, kes pole kunagi võtnud östrogeeni, teevad peale menopausi suurepärast tööd.

Kuigi östrogeen on oluline, on see vaid üks osa puslest. Menopausi ajal tõuseb FSH (follikuleid stimuleeriv) hormooni tase ja vistseraalse rasva hulgaga kasvab põletiku tase. Lähemalt tuleb naiste imelisest ajust juttu järgmisena lugemisriiulil ootava naiste aju puudutavas raamatus.

Udus aju

Mis on udus aju? See on teatud üldmõiste, mis hõlmab unustamist, vähest keskendumist, probleeme sõnade leidmisel ja segadust. 60% naistest kogeb seda eriti perimenopausi ajal, mis algab tavaliselt 40ndatel aastatel, enne menopausi.

Mis on selle põhjuseks? Östrogeeniretseptorid on meil kogu kehas ja östrogeeni taseme kõikumisel ja langemisel põhjustab see muutusi ajus. Muude ajukemikaalide, nagu serotoniini tasemed, võivad samuti langeda ja see mõjutab meie meeleolu. Lisage unetud ööd ja vananemisprotsess ning teil on ideaalne pakett uduse aju jaoks.

Leidsin selle kohta mõned huvitavad artiklid, noppeid nendest. Washington Postis kirjutab Marlen Cimons udus ajust:

Inglismaal elav 72-aastane Pat Lea hakkas 48-aastaselt unustama sõnu lause keskel, mis kahjustas tema võimet avalikel üritustel rääkida ja tekitas lugematult piinlikke hetki. Lea, tollane Londoni linnaosa eluasemetoetuste haldur, proovis sellest üle saada, asudes oma tekste ette kirjutama, kuid asi läks ainult hullemaks. Ta märkis: "See tundus algul kahjutu, kuid muutus intensiivsemaks.“ Ühel päeval esitades umbes neljakümnest inimesest koosnevale kuulajaskonnale ettekande uute valitsuse õigusaktide kohta, küsis keegi temalt küsimuse - ja tema mõistus läks täiesti tühjaks.

"Tundus, nagu oleks aju laskunud uttu," ütleb ta.

Ta paneb oma tolleaegse “udus aju” ja mälu tühjenemise põhjused perimenopausile, menopausi eelsele staadiumile, mil hormoonid kõiguvad ja tsüklid muutuvad ebaregulaarseks. Ja ta pole ainus. Naised teatavad menopausi lähenedes sarnastest ja muudest sümptomitest - näiteks depressioonist ja keskendumisvõimetusest.

The Department of Health and Human Services’ Office on Women’s Health (Tervishoiuministeeriumi ja tervishoiuteenuste osakonna naistetervise büroo) teatab, et kuni kaks kolmandikku perimenopausi põdevatest naistest raporteerivad kognitiivsetest probleemidest, kuigi hinnangud probleemide ulatuse kohta on ekspertide lõikes erinevad. Samuti pole siiani selge, mis neid defitsiite põhjustab - hormoonid või muud tegurid - ja kas need jätkuvad menopausijärgsel perioodil. Teadlased samas ei kahtle nende probleemide olemasolus ja selles, et need võivad olla häirivad.

Rochesteri ülikooli neuroloogia ning sünnitus- ja günekoloogia dotsent Miriam Weberi uuringud näitavad, et sümptomid algavad tavaliselt perimenopausi ajal. "Mitmed uuringud on näidanud mälu ja tähelepanu vähenemist," ütleb Weber. "Mida me ei tea, on see, kas see püsib. Siiani tundub, et see on ajutine, lihtsalt perimenopausilt menopausi ülemineku ajal ”.

North American Menopause Society (NAMS) meditsiinidirektor Stephanie Faubion märgib, et vähene haridus, vaimse tervise häired, kokkupuuted traumaga, meelemürkide tarvitamina ja kokkupuude nakkustega nagu hepatiit C ja HIV, võivad muuta inimesed "kestvate kognitiivsete muutuste suhtes haavatavamaks".

Teadlaste arvates on tegemist hormoonidega, ehkki nad pole kindlad, kuidas ja millises ulatuses. "Me arvame, et see on seotud hormonaalsete muutustega, kuid mäluprobleemid on seotud ka depressiooni, unehäirete ja kuumahoogudega," ütleb Weber. "Kuid me teame, et isegi kui need sümptomid on kontrolli all, on mõjud ikkagi olemas. Nii et hormoonid ei ole veel kõik."

Uuringud näitavad, et hormoonasendusravi ei takista ega paranda menopausijärgses eas naiste kognitiivseid probleeme. Kuid uuringud näitavad, et see võib ära hoida depressiooni teket perimenopausi perioodi sisenemisel.

National Institute of Mental Health (Vaimse Tervise Instituut) käitumusliku endokrinoloogia osakonna juhataja Peter Schmidt märgib: "Ma arvan, et on väga selge, et teatud naiste grupil tekib sel perioodil esimest korda elus depressioon, ja on tõendeid, et östrogeeni vähenemine aitab selle arengule kaasa."

Samuti juhib ta tähelepanu sellele, et depressioon ise võib kognitiivset poolt kahjustada.

"Kui te langete depressiooni, mõjutab see teie tähelepanu ja info säilitamist," ütleb Schmidt. "Kui enamik naisi läbib üleminekuperioodi tavapärasest reproduktiivsest elust menopausini ilma depressiooni ja kognitiivsete muutuste probleemideta, on teatud alarühmal nii meeleolukäitumise kui ka tunnetuse muutuste probleeme. Nii et see on mõnele naisele tõeline - aga mitte kõigile."

"Mõnedel naistel ei ole sümptomeid, mõnedel esineb kliiniliselt olulisi sümptomeid," ütleb Illinoisi Ülikooli psühhiaatriaprofessor Pauline Maki. "Menopausiga seotud mälu probleemide raskusaste ja kestus sõltuvad tõenäoliselt paljudest teguritest, näiteks kui hea mälu tase oli naisel  enne menopausi, uneprobleemide raskusastmest ja vasomotoorsetest sümptomitest, meeleolu muutustest, elustiili mõjutavatest teguritest, naise tundlikkusest östrogeenile ja elu stressoritele."

Viimane - elu stressorid - võib olla oluline kaasaaitaja, ütleb günekoloog Cindy Parnes. "Mõelge, kus nad elus parajasti on," märgib ta. "Ma arvan, et hormoonid mõjutavad tunnetust, kuid tegureid on nii palju, see pole ainult hormonaalne. Need on keskealised naised, kellel on rohkem kulutusi, lapsed haridust omandamas, eakad vanemad – neil on paljude asjade pärast vaja muretseda. "

Weber ja teised eksperdid pakuvad kehalisi harjutusi kui ühte toimetuleku viisi koos sageli soovitatavate aju stimuleerivate tegevustega, nagu ristsõnad, raamatute ja ajalehtede lugemine, ja ka teiste inimestega "läbimõeldud aruteludes osalemine".

Samuti aitab hea une tagamine, eriti kuna menopausi ajal esinevad unehäired mõjutavad ajutegevust. "Kui te ei maga hästi, kannatavad teie mälu ja kognitiivsed võimed," ütleb Parnes.

Naised ei peaks eeldama, et kognitiivsed raskused on nende saatus, ütleb Weber. "Paljud naised kogevad mälumuutusi ja muretsevad, et neil on Alzheimer," ütleb ta. "Sõnum on: on väga ebatõenäoline, et teil on see nii vara."

Mis puutub Leasse, siis tema mälukaotus jätkus pärast menstruatsioonide lõppemist 2002. aastal, kuid palju vähemal määral. Ta ütleb: "Ma unustasin ikkagi sõnu ja udusus kestis veel mõnda aega, eriti hommikul ärgates, teadmata, mis päev see on või mida ma pidin tegema.“ Kuid pärast uuel töökohal alustamist 2004. aastal paranesid sümptomid kiiresti. "Mul vedas, et leidsin palju väiksema vastutusega ameti, ja hakkasin end uuesti tundma kasulikuna," ütleb Lea. "Sellest ajast peale pole ma mälukaotuse osas midagi tõsist märganud."

Naise tervis vol 7 - väsimus ja udus aju

 

Kui vanaemahüpoteesist veel korra rääkida, siis EI – vanaemahüpotees ei tähenda, et vanemas eas naise ainus roll  on olla vanaema. Mitte kõik naised ei saa olla vanaemad ja mitte kõik vanaemad ei lisa väärtust oma laste elule.

On liikumas idee, et naised ei ole mõeldud menopausi läbima. See idee väidab, et menopaus on juhuslik seisund, mis tuleneb kaasaegse sanitaartehnika ja meditsiini poolt põhjustatud pikemast elueast, võimaldades naistel elada üle munasarjade funktsioon. Selline patriarhaalse ühiskonna mõte, et naise väärtus on seotud ainult tema emaka ja munasarjadega. 

Enamik imetajaid sureb peale reproduktiivea lõppemist. Kuid inimesed ei ole nagu enamik imetajaid. Meie rasedus on teistsugune – võrreldes teiste imetajatega on see meil vaevalisem tänus suuremale peale ja kitsamale vaagnaluule, mis lubab meil kõndida kahel jalal. Inimlapsel võtab kaua aega enne, kui ta suudab enda eest hoolitseda.

Mõrtsukvaal

Imetajate hulgas on menopaus ainul hammasvaalalistel. Mõrtsukvaala emase isendi reproduktiiviga lõpeb ca 40 aastaselt, tema eluiga on  ca 90 aastat st ka nemad elavad poole oma elust menopausis (kuigi menopaus pole vaala jaoks õige sõna, sest vaalad ei menstrueeri, neil on östraaltsükkel). Isase mõrtsukvaala eluiga on vaid 50 aastat (loodusel seda vanaisa hüpoteesi siis polegi 😜).

Šimpansitel nagu inimestelgi on samuti munasarjad, follikulid ja menstruatsioon. Kuskil 37 eluaasta paiku hakkab folliikulite arv ja fertiilsus vähenema. Erinevalt meist šimpansid surevad ca 50 aastaselt ehk nad ei ela kauem, kui nende reproduktiivsus.

Kuumahood, vagiina kuivus, südamehaigused, osteoporoos – kui menopaus on evolutsiooni plaan, siis miks selline „hull“ plaan?

Luukao kiirenemine algab viimase mensese  paiku, luumurdude risk hakkab tõusma alles siis, kui naine on umbes kuuekümneaastane, nii et loomulik eluiga on siit lähtuvalt kuuskümmend viis kuni seitsekümmend aastat. Samuti pole teada, kas luumurdude vanusega suurenenud risk oli sama tuhandeid aastaid tagasi. Tänane dieet, liikumisharjumused ja päikesevalguse käes veedetud aeg on minevikust väga erinev.

Samas on menses ja rasedus samuti plaan ja ei saa öelda, et need oleksid ilma sümptomite ja terviseprobleemideta. Ei saa ka öelda, et varasemal ajal oli see lihtsam – laste suremuse % on olnud 50 ümber ja on seda ka praegu tsivilisatsioonist eemalolevate kogukondade juures.

Varasemalt kirjutasin Hadza naistest, kes elavad looduses nagu nende esivanemad. Nende menopaus ei too kaasa kuumahoogusid ega ebaregulaarset tsüklit, küll aga tupe kuivust ja valulikkust seksi ajal.

Menopaus algab varem ka naistel, kes elavad merepiirist palju kõrgemal (mägedes). Meditsiiniliselt on suurima terviseriskiga naised, kelle menopaus algab tunduvalt varem – 40-45 eluaastal (südamehaigused, osteoporoos, dementsus). Ka keskmisest hilisem 54 eluaastal ja hiljem alanud menopaus suurendab riski emakakaela ja rinnavähi osas. Pikemalt tuleb hiljem juttu olukorrast, kus menopaus algab 30ndate eluaastate keskel.

 

Kas mensese alguse vanus mõjutab menopaus alguse vanust?

Hoolimata sellest kas menses algab 9-14  eluaasta vahel, menopausi algust see ei mõjuta. Kui aga menses on alanud 16 eluaastal või hiljem, on menopausi alguseks keskmiselt 52 eluaasta.

Miks mensese algusaeg menopausi eriti ei mõjuta? Kui folliikuleid on menopausi alguseks alla tuhande, siis peaks ju hilisem menses tähendama seda, et folliikuleid on rohkem alles?

Kuid folliikulite arvu puhul ei ole oluline mitte see, kui palju tsükleid on läbitud, vaid kui palju follikuleid läheb iga tsükliga kaotsi.

Naistel, kel lühem tsükkel, algab menopaus reeglina varem.

Suitsetamine toob menopausi alguse ca 2 aastat ettepoole. Sigaretisuitsu toksiinid kogunevad munasarjade folliikulitesse, põhjustades pöördumatuid kahjustusi ning tõenäoliselt on ka muid negatiivseid mõjusid munasarjade verevoolule ja hormoonide vahelisele kommunikatsioonile. Euroopas suitsetab 19% täiskasvanud naistest, Põhja Ameerikas ja Inglismaal 13%, Vahemere idaosas (Kreeka, Küpros, Türgi, Süüria, Liibanon, Jordaania, Palestiina, Iisrael ja Egiptus) 3% ja Aafrikas ning Kagu Aasias 2%. Eesti statistika ütleb, et meie oleme Euroopa esirinnas -20% naistest suitsetab.

Parim, mida naine saab oma menopausi jaoks teha on suitsetamise mahajätmine.

Ümbritsevas keskkonnas leiduvad kemikaalid võivad endokriinseid häireid põhjustades hormoone mõjutada. Kemikaalid võivad olla looduses esinevad, nagu näiteks lavendli- ja teepuuõli.

"Meie ühiskond peab eeterlikke õlisid ohututeks," ütles 2018 aasta uuringu juhtivteadur J. Tyler Ramsey, riikliku terviseteaduste instituudi koosseisu kuuluva Riikliku Keskkonnatervishoiu Teaduste Instituudist (NIEHS). "Kuid neis on palju kemikaale ja neid tuleks kasutada ettevaatusega, sest mõned neist kemikaalidest on potentsiaalsed endokriinsüsteemi häirijad."

Endokriinseid häireid põhjustav kemikaal on keskkonnas sisalduv kemikaal, mis segab hormoone ja nende toimet organismis. Lavendliõli on kõige enam kasutatud õli ja uuringute järgi on põhjustanud laste, nii poiste kui ka tüdrukute (9 aastaste), rinnanäärmete suurenemist.

Tööstuslikud kemikaalid, pestitsiidides leiduvad kemikaalid, plastik, saastatus mõjutavad samuti hormoone. Suures koguses kokkupuude PFAS (per-, polyfloroalkyl) kemikaalidega võib tuua menopausi ettepoole. Neid kemikaale leidub mittenakkuvates pannides, vetthülgavates riietes, mikrolaineahju popcorni pakendites jm pakendites. Üldiselt on meestel nende kemikaalide tase kõrgem, kui naistel. See on seotud sellega, et menses viib neid kemikaale kehast välja.

Keskkonna kemikaalidega kokkupuudet on raske vältida, abi on kätepesust (väljast tulles), välisjalanõude ukse taha jätmisest ja mikrolaineahju plastpakendite vältimisest.

Orgaaniliste toiduainete tarbimine ei ole ilmtingimata kemikaalivaba, kuna orgaanilises põllumajanduses on osad kemikaalid lubatud.  Probleem võib tekkida tavapõllumajanduse töölistel, kes käitlevad neid kemikaale suures koguses. Orgaanilises põllumajanduses seevastu tuleb töölistel teha kurnavamat füüsilist tööd ja kui siin puudub regulatsioon, on probleemid kerged tekkima.

Kanep on hormoonsüsteemi häiriv, ühes uuringus olid neil, kes tugevalt suitsetasid, viljatusravi ajal stimuleeritud vähem folliikuleid. See ei tähenda veel, et kanep mõjutab menopausi; pigem me teame, et endokannabinoidsüsteemil (retseptorid, millel kanep toimib) on reproduktsioonis oma roll ja muud uuringud on näidanud, et kanep võib mõjutada hormoone. Kui mõjutab hormoone, siis võib olla toime ka menopausile ja seetõttu tuleb seda põhjalikumalt uurida. Paljud inimesed usuvad entusiastlikult, et kanepitooted mõjuvad positiivselt igale kehasüsteemile, kuid on üsna naiivne arvata, et endokannabinoidsüsteemi aktiveerimine on alati kasulik. Me ei tea sellest eriti midagi ja seega peaksid seni kanep ja menopaus olema eraldi.

 Kui sa koged sümptomeid, mida ei ole menopausiga seoses kirjutatud, tekib sageli küsimus – on see menopausiga seotud või lihtsalt keskiga. Thebe soovitab rääkida menopausist oma suguvõsa ja kogukonna naistega ja uurida, millised on olnud nede sümptomid.  Thebe osaleb Facebookis ka menopausiga seotud grupis  https://www.facebook.com/groups/menopausingsohard. Ja on olemas ka äpp https://www.heyperry.com/  kus saab suhelda omavanuste naistega, lugeda nende kogemustest ja sümptomitest, küsida abi vastava ala meedikutelt, olla kursis viimaste artiklite ja uuringutega jms

Mulle tundub äpp vägagi huvitav, nii et ma laadisin selle alla.

Edasi peatub Thebe oma raamatus pikemalt 8 kõige levinumal sümptomil:

 

1. Väsimus

Thebe kirjutab: „Mäletan, et tundsin end nii väsinuna, et tahtsin nutta. Ja mitte sellepärast, et ma ei saanud ennast välja magada. Magasin keskmiselt üheksa kuni kümme tundi. Ometi tahtsin iga päev aina magada. Väsimus tundus täiesti ebaõiglane, kuna jälgisin täpselt  oma treeninguid ning taastumist ja toitumist ja stressiga toimetulekut.“

Millest selline kõikehõlmav väsimus. Hormoonitasemete tugev kõikumine toob kaasa insomnia (unetuse), kuumahood, kognitiivsed muutused, meeleolumuutused – see kõik võtab kehalt energiat. Taoline väsimus ei kao lõunauinaku või öise magamisega. Treening ja vaimne stimuleerimine paistavad väsimust veelgi suurendavat. Kui väsimusele lisanduvad veel kuumahood, depressioon ja ärevus, siis oled paraja supi sees.

Kroonilise väsimuse sündroom (CFS – chronic fatigue syndrome) on taolise väsimuse ekstreemsem näide.

Väsimust suurendavad ka suitsetamine ja istuv eluviis. Nüüd saategi siit menopausi teravad vastuolud – väsimust suurendab nii treening kui ka istuv elusviis. Tere tulemast hullumajja!

Östrogeeni taseme langus annab võimaluse kortisooli tasemel tõusta ja kortisool aitab väsimusele kaasa.

 

2. Kognitiivsed raskused

Kognitiivsed häired tekivad siis, kui tekivad probleemid mõtteprotsessidega. See võib hõlmata unustamist, õpiraskusi, keskendumisraskusi, intelligentsuse vähenemist ja muid vaimsete funktsioonide vähenemist.

Ka Thebe märgib, et nii temal kui ka tema kogukonnas oli probleemiks lähiaja mälu halvenemine. Ta kirjutab: „Ma unustasin mõnikord kõige elementaarsemad sõnad, keset lauset, ja ei saanud siis lõpetada, sest olin juba unustanud, millest rääkisin. Niimoodi elada oli nii masendav ja alandav -  tunda end teiste ees rumalana või hajevil, eriti kui juba tunned end nähtamatuna. Lisaks võivad korraldamine, planeerimine ja keskendumine muutuda problemaatiliseks, isegi kui olete selliste asjadega varasemalt  hiilgavalt toime tulnud.“

Naisi võib sel ajal haarata paanika, et neil on algav Alzheimer. Neuroteadlane Lisa Mosconi  uurib menopausi ja Alzheimeri vahelisi seoseid: „Östrogeen on tugev neuroprotektiivne hormoon. See on tugevalt seotud immuunsüsteemiga, see on neuroplastiline hormoon, nii et selle kaotamisel hakkab aju kiiremini vananema. " Uuringud jätkuvad ja Mosconi rõhutab treeningu, toitumise ja stressiga toimetuleku tähtsust ajule.

Heaks uudiseks on see, et postmenopausi ajal menopausist tulenevad häired taanduvad ja  mälu töö paraneb.