Soojad ja soojendavad toortoidud

Termoregulatsioon on see protsess, mis hoiab meie kehas temperatuuri.   On inimesi, kellel on külm kuumal suvepäeval; on inimesi, kellel on soe jääaugus supeldes; on inimesi, kes käivad talvel paljajalu ja on inimesi, kes kunagi ei saa ilma sokkide-sussideta oldud.

Toortoitu peetakse jahutavaks – jah, see jahutab, kuid keha temperatuuri hoiab tasakaalus siiski teine süsteem. Toiduga saab toetada soojenemist ja jahtumist, kuid samuti saame seda teha liikumisega, elustiiliga jms. Ma olen toortoidule üleminekul tundnud külma ja olen seda tundnud paar talve. Praegu on soe. On asi siis toidus? Peksime siin Eestis värsket vältima? Hoidma paja pidevalt tulel? Enda praktika näitas mulle, et kuigi mina värskel toidul külmetasin – olid minu kolm last külmast palju vähem haaratud. Võib-olla ainult mõned päevad, võibolla veel vähem. Korraks lõi meloni söömine külmal päeval neile sisse jaheduse – veidi hiljem jooksid nad ringi ikka paljajalu, elasid, naersid, laulsid, kisasid. Neil oli soe. Niivõrd soe, et aastaringi on nad toas paljajalu, riietatud küll talvel pikkadesse varrukatesse ja pükstesse, ei ole need paksud villased, vaid kerged liikumist lubavad rõivad. Mis siis on probleemiks täiskasvanutel? Veri on hakanud aeglasemalt voolama? Elu ei kee enam meis, vaid ainult podiseb? Olen harjunud talvel sokkidega toas käima, esimese korruse põrand on nagu maal oleval vanal talumajal ikka, jahe. Lapsed ei ole kunagi siin käinud sokkides, need võetakse ära kohe. Haigusi samas ei ole, jalad on soojad.

Või ei ole me enam armunud? Lugesin foorumist ühe naise kirjutist. Moskva külmas talves oli ta armunud ja käis oma armsamaga käest kinni, hõlmad lahti, paljapäi ja ikka oli nii kuum … Naine märkis, et ka väga külma ilmaga, kui ta seisis bussipeatuses, siis pruukis tal vaid mõelda armsama peale, kui soojalaine temast üle voolas.

Üks kolleeg jutustas, et peale aastaid külmatunnet ja värisemist, otsustas ta lihtsalt selle lõpetada. Õhuke villane sokk, kummik maal talvel väljas käimiseks ja juba kevadel jalad paljaks. Soe tuli ruttu ja nüüd on pidev külmatunne ammu unustatud. Nüüd ei kipu enam jalanõud ka esimeste külmadega jalga panema. Keha on tugev ja temas on soojust piisavalt.

Toidud toetavad, kuid ei valitse sinu keha. Ja need toidud, mis tekitavad kiirelt sooja (sarnaselt alkoholiga) ei ole mitte head soojendajad.  

Soojendavate toortoitude konspekt 8 eur, 28 lk. 

Tellimine 84silleke@gmail.com

Fynn raamat "Armas Jumal, siin Anna"

Järjekordne lastega raamatukogus käimise tagajärg. Sigrid (7 a) otsib järjekindalt omale ramatuid, kus on peal mõni väike tüdruk ... Nii me leidsime Fynn´i raamatu "Armas Jumal, siin Anna". Inglise keeles on neid 3, eesti keeles ainult üks. Anna juhtumised toimiuvad enne teist maailmasõda (avaldatud aga alles 1974, eesti keeles 2000) ja see on üks võrratult ilus raamat, mis annab küll silmad ette igale nö vaimsele raamatule.

„Inglil ja inimesel on lihtne vahet teha. Suurem jagu inglist on seespool ja suurem jagu inimesest on väljapool.“ Need on 6 aastase Anna sõnad, keda vahel hüütakse ka Hiireks, Sumisejaks või Rõõmuks. Viieaastaselt teadis Anna täpselt, mis on elu mõte ja mida tähendab armastus, ning oli härra Jumala isiklik sõber ja abiline. Kuueaastasena oli Anna teoloog, matemaatik, filosoof, poeet ja aednik

/…/

Vanamees pani Anna enda ette seisma ja vaatas tüdruku veel kord üle.

„Sa oled sellise asja jaoks pisut noorevõitu, kas pole, pisike?“

Anna silmitses teda vaikides ja pani vana Woody proovile, ise teda põhjalikult uurides. Mees ei nõudnud vastust, ta ei olnud ärevil, ta oli valmis ootama.

Woody tegi katse edukalt läbi ning sai oma vastuse. „Ma olen küllalt vana, et elada, härra,“ ütles Anna tasakesi.

…

 

Andsin kriidid tema kätte. Ta põlvitas kõnniteele maha ja joonistas suure punase ringi.

„See olen mängult mina,“ ütles Anna

Väljapoole sõõri puistas ta terve hulga täppe. Umbes samapalju täppe puistas ta sõõri sisse. Ta viipa mulle, et ma müüri pealt maha tuleksin. Läksin ja põlvitasin tema kõrvale. Ta vaatas ringi ja osutas ühe puu poole.

„See on see seal,“ ütles tüdruk ja osutas ühele täpile ringist väljas ning märkis selle ristiga ära. Siis osutas ta ühele täpile ringi sees ja ütles: „See on too täpp seal ringist väljas, mis tähendab puud,“ ja hoides näppu „puu täpil“ ringi sees.

„Ja see on puu minu sees,“ jätkas ta.

„Tuleb justkui tuttav ette,“ pomisesin.

„Ja see,“ hüüatas ta võidukalt, pannes oma näpu ühele täpile ringi sees, „on – lendav elevant“. Aga kus see väljaspool on? Kus see on, Fynn?“

„Niisugust elukat ei ole olemas, nii et seda ei saagi väljas olla,“ seletasin.

„Aga kust see siis minu pähe sai?“ Tüdruk laskus kandadele istuma ja vahtis mulle otsa.

„See on üldse suur mõistatus, kuidas sulle asjad pähe tulevad, aga lendav elevant on küll puhas kujutluse vili, seda pole päriselt olemas.“

Kas minu kujutlusvõime ei ole siis päris, Fynn?“ uuris Anna, endal pea viltu.

„Muidugi, sinu kujutlusvõime on kindlasti päris, aga see, mis sealt välja tuleb, ei pruugi tingimata päris olla.“ Ma hakkasin nihelema.

„Aga kuidas siis see siia sisse sai,“ küsis ta ja põrutas rusikaga ringi sisse, „kui seda seal väljas ei ole?“ jätkas ta, lüües rusikaga veel paar korda vastu maad. „Kust see tuli?“

Olin tänulik, et mulle ei antud võimalust sellele küsimusele vastata. Tüdruk sattus hoogu. Ta tõusis püsti ja tegi ringi ümber oma universumi diagrammi.

„Seal väljas on palju asju, mida siin sees ei ole.“…

Ta oli tükk aega vait, laiutas diagrammi kohal käsi ja ütles hämmeldunud häälel: „Mõnikord ma ei tea, kas ma olen ringi sisse suletud või sellest välja jäetud.“’

Puudutades esmalt sisemisi täppe ja seejärel välimisi täppe, jätkas ta: „Imelik, mõnikord sa vaatad sissepoole ja leiad midagi väljastpoolt, teinekord vaatad väljapoole ja leiad midagi seestpoolt.. See on tõepoolest imelik.“…

„Oh sa tont, see on Oberon,“ pomisesin mina üles vaadates ja politseinikku nähes.

„Kas teil pole kodu, kuhu minna? Ja mis asja te siin omaarust üldse teete – joonistate kõnnitee peale pilte?“

„Meil on kodu täiesti olemas,“ tunnistasin.

„See ei ole pilt, härra,“ ütles Anna endiselt kükitades

„Mis asi see siis on?“ küsis politseinik.

„Tegelikult on see härra Jumal. See olen mina, siitsaadik on minu sees ja sealtsaadik on minust väljas, aga kõik kokku on härra Jumal.“

„Nojah,“ ütles politseinik, „aga ikkagi on see joonistatud kõnnitee peale, mis pole sugugi lubatud.“

Anna sirutas käe välja ja lükkas saapad oma universumist minema. Politseinik vaatas Annale etteheitvalt otsa.

„Te astusite just paar biljonit tähte laiaks,“ ütlesin mehele.

Politseinik võis küll esindada seadust ja korda, aga Annat huvitasid kõrgemad seadused ja kõrgem kord.

„See täpp olete teie, härra,“ jätkas Anna söekalt, „ja see täpp olete teie minu sees. On ju, Fynn?“

„Muidugi konstaabel olete see teie,“ nõustusin mina.

„Ainult ega te tegelikult niisugune välja ei näe. Te olete hoopis selline. Anna nihkus pisut kaugemale, joonistas veel ühe suure ringi ja tegi selle täppe täis.

„See olen mina teie sees,“ ütles ta ühele täpile osutades, „aga tegelikult on see täpp hoopis too teine ring. See tähendab mina.“

…

„Siis sa tunned oma keskpaigas härra Jumalat, kes asub minu keskpaigas, ja sa tajud oma keskpaigas kõiki asju, mida sa tunned, ja kõiki inimesi, keda sa tunned. Igal inimesel ja igal asjal on keskpaigas härra Jumal, ja niimoodi on nende Jumal ka sinu keskpaigas – nii lihtne see ongi.“

…

Anna jaoks polnud kirikuskäimisel ja „härra Jumalaga“ jutuajamistel mingit seost. Tema arust oli kogu lugu täiesti klaar. Kui sa väga väike olid, siis läksid kirikusse sõnumit saama. Kui sõnumi kätte olid saanud, siis hakkasid seda teoks tegema.

…

Üks lastest küsis: „Mitu korda kimalane minutis tiibu liigutab?“

„Miljon korda vist,“ arvas teine laps.

Anna tormas tuppa, ise samal ajal midagi madalal häälel ümisedes. Mina istusin ukselävel. Paari kiire klahvilöögiga oli ta nii enda kui kimalase sumina noodi kindlaks teinud. Uuesti ukse peale tulnud, küsis ta: „Kas ma võin su lükati võtta?“ Mõne hetke pärast hüüdis ta teistele lastele: „kimalane liigutab tiibu nii- ja – nii - mitu korda sekundis.“ Keegi ei uskunud teda, aga Anna oli ainult mõne numbriga mööda pannud.

Anna oli igat üksikut nooti selleks ajaks juba põhjalikult uurinud ning teadis, et heli kõrgus sõltub sellest, kui mitu korda see sekundis võngud

…

Ta ei jõudnud kaheksa-aastasekski saada, sest sai enne õnnetult surma. /…/

Aluseline vesi: Hea tervis või pseudoteadus?

See on hea ja põhjalik viidatud artikkel. Põhjalikult lahatud, lihtsalt selgitatud. Meditsiiniuuringud näitavad aluselise vee südame kahjustumist, kaaliumi leket jms, kahjustub seedeprotsess – mida kauem sa seda jood seda pöördumatum võib olla kahjustus. Ole teadlik sellest, mis on reklaam ja mis on sinu tervise huvides.

Kas aluseline vesi aitab võita haigusi, võidelda happelisusega, pikendada elu ja isegi ravida vähki?  Kas need terviseloosungid, mis seisavad püsti sel „imeveel“ suudavad ka teaduse järelevalve all vastu pidada?  Veel olulisem, kas on tõendeid, et mingid aluselise vee vormid  olla kahjulikud?

„Aluselise vee“ joomise tervislikkuse kohta on esitatud palju väiteid. On see siis Korea või Hiina agressiivne reklaam „vee ioniseerijate“ kohta, tootjate plastpudelites vee pähe määrimine või mõned neist paljudest ennast „tervise eksperdiks“ tituleerivatest isikutest – kõik nad  propageerivad ideed, et aluseline vesi ei ole mitte ainult vajalik heaks terviseks vaid ka ülimalt oluline relv võitluses kõikvõimalike haiguste ja krooniliste hädade vastu.

Selles artiklis vaatame lähemalt veetüüpe, mida reklaamitakse ja ka poolt ning vastuväiteid sellele aluselisele veele. See võimaldab sul olla paremini informeeritud ja oled seega võimeline otsustama, kas aluseline vesi on või ei ole tervisele kasulik ja kas tegemist võib lihtsalt olla pseudoteadusega. Aga alguses vaadakem täpsemalt pH taset ja aluselisust. 

ALUSELISUSE definitsioon 

On fakt, et mõiste „aluseline“ on nii üldkasutatav kirjeldamaks teatud tüüpi vett, et tuleb öelda – see ei ole ei tehniliselt täpne ega teaduslikult korrektne. Miks siis? Keemikud määravad happelisuse või aluselisuse pH skaalal, mis on 0 ja 14 vahemikus (kuigi äärmiselt happeline ja äärmiselt aluseline jäävad sellelt skaalalt välja).  Happeline lahus on vahemikus < 7.0 ja aluseline lahus alates >7.0.  Aluselisuse või happelisuse definitsioon lahuse vastupanuvõime mõõtmine pH muutustele.

Aluseline lahus, nagu näiteks majapidamisvalgendi (NaOCl - sodium hypochlorite) on pH tasemega kuskil 11. Skaalal oleva maksimum numbri 14 lähtudes, on see valgendi tugevalt aluseline.  Kui me segame seda valgendit tugevalt happelise lahusega, näiteks  vesinikkloriidhappega  (HCl), mille pH on umbes 2, siis mõlema lahuse kindlad omadused peavad üksteist välja lülitama. Teiste sõnadega – on vaja umbes 1 liiter hüdrokloriid hapet, pH tasemega 2, et neutraliseerida 1 liiter majapidamisvalgendit pH tasemega 11, luues nii uue lahuse, mille  pH on 7 (neutraalne).  Kokkusegamine peab olema mõlemalt poolt võrdne, kuna kumbki lahus on tugevalt aluselise ja tugevalt happelise omadusega. Teiste sõnadega, lahused seisavad tugevalt vastu pH muudatustele. Need lahused on tugevalt puhverdatud (st kaitstud).

Igal juhul, kui me võtame 1 liitri hüdrokloriidhapet pH tasemega 2 ja lisame 1 liitri vett, mille pH on 9 (mis on vee kohta väga kõrge), siis segatud lahuse pH on ainult 3 või 4. Seda sellepärast, et vesi ei ole kumbagi: ei tugevalt aluseline ega tugevalt happeline. Vee keemia on oma olemuselt NÕRGALT PUHVERDATUD – ta ei saa vastu panna oma pH muutmisele ega ei saa ka muuta olulisel määral TUGEVALT PUHVERDATUD lahuse pH taset. 

Vesi ei saa efektiivselt muuta hüdrokloriidhappe pH taset ega ka aluselise lahuse, näiteks valgendilahust seni, kuni tema kogus on märkimisväärselt suur.

Miks nimetatakse vett aluseliseks?

Aluselisus ehk täpsemalt vee pH number määratakse 3 teguriga:

• Temperatuur
  Testitava vee temperatuur, mis on alati märgitud labori raportisse, kus pH määratakse – näiteks 50°C vee pH on 6.55.
• Lahustunud gaasid

Gaasid nagu vesinik, toodetakse ioniseerijate poolt elektrolüüsi protsessis, mis tõstavad pH taset. Samal ajal süsinikdioksiid, mida tavaliselt on leitud lahustunult vihmaveest, alandab pH taset 1 või 2 pH numbri võrra.   Laboris tehtava mõõtmise puhul, tavaliselt vesi degaseeritakse enne, kui pH määratakse.  

• Mineraalide sisaldus

Kuid kaugelt olulisem vee pH määramisel on selle mineraalide sisaldus. Tavaliselt, mida rohkem mineraale on vees, seda kõrgem on pH. Kuigi see ei ole mingi kindel ega täpne reegel. See sõltub mineraalide tüübist ja sisalduvatest gaasidest. 

Keemikud mõõdavad alati pH taset, viidates vee aluselisusele toetudes norm Aluselisusele kui CaCO3, mille keemiline nimi on kaltsiumkarbonaat ehk lubjakivi.  Selline pH taseme määramine on korrektne, kuna võtab arvesse kõige olulisemat faktorit – mineraalide olemasolu vees.

Püüdes mõõta vee aluselisust ilma temperatuuri, lahustunud gaaside ja tegeliku mineraalide sisalduseta on sama, mis lugeda ajalehe artiklite pealkirju, ilma artikleid endid lugemata. See on sageli ekslik. 

Enne kui läheme edasi ja vaatame täpsemalt mineraalide rolli vees, annan kiire ülevaate madala pH tasemega veest. 

Madala pH vesi

Peale vulkaaniliste väävliallikate on ainus võimalus saada loodusest madala pH tasemega vett, kui seal puuduvad mineraalid. Vihmavees ei ole mineraale. Looduses, langeb vihm maale ja läbi maa tuleb lauavesi. Kui vesi on „valmis“, alles siis ta purskub üles allikatena ja selline vesi on kogunud endasse ka mineraale.  Vihmavee kogumine katkesta looduse hüdroloogilise protsessi. 

Kui vett kallab taevast alla, siis tegelikult toimub maa poolt destilleerimisprotsess, mis testide järgi näitab happelisust st pH taset alla 7. Miks?

Vesi vajab mineraale, e hoida endas tasakaalu ja kui neid ei ole, võetakse õhust Süsinikdioksiid (CO2). Miks? Sest siis CO2 reageerimise kaudu tekib süsihape   - H2CO3. See on täiesti kahjutu, nõrgalt puhverdatud hape, kuid see on põhjuseks, miks vihmavee pH on 5.5 või 6.0.
Ja jälle, vesi ei ole päriselt happeline selle sõna otseses tähenduses. pH mõõtja lihtsalt loeb süsihapet, kuid pH näit võib kergesti liikuda neutraalse poole paari minuti jooksul, kui hapnik liigub läbi vee.  

Võtmepunktid: Kuna vesi on nõrgalt puhverdatud siis madala pH näit ei tähenda, et vesi on tegelikult happeline või kahjulik tervisele – täpselt sama on siis, kui mõõtmine näitab korraks kõrge aluselisusega vett, siis see ei tähenda, et vesi muudab keha aluseliseks. 

Teine võimalus mineraale eemaldada ja luua madalat pH taset on kasutada destillatsiooni või pöörata ümber osmoosi protsess. Oluline fakt siin on see, et peale vihmavee ei ole looduses demineraliseeritud vett mitte kusagil. 

Jättes kõrvale teatud keskkonnakahjustused, ei ole vihmavesi oma madala pH tasemega kahjulik ega muuda mingilgi moel keha pH taset.  Siiski me ei peaks võtma momendil lähema vaatluse alla mineraalide vaba vee mõju tervisele.

Mineraalide puudumine = Surnud vesi? 

Oli kord aeg, kus paljud juhtivad terviseeksperdid soovitasid absoluutselt puhast vtt, kui tervislikumat valikut. Igaljuhul on asjad muutunud ja meil on uus teadmine. Nagu üks doktoritest märgib:
“Üks  (üsna ülekaalukalt) viimase ajastu briljantsemaid inimesi Dr. Hans Nieper (M.D. ja Ph.D.) oli täiesti vastu pikemaajalisele destilleeritud vee joomisele, kuna on fakt, et seal ei ole mineraale, ja  tasu eest saadav puhas H2O ei ole looduses saadaval. Ka   eksisteerib uuringuid (mitmest allikast), mis kinnitavad, et isegi toiduga saadavad mineraalid ei korva suuremahulist täielikult mineraalivaba vee joomist.”

Dr Allan Spreen (MD)

Health Sciences Institute - USA  - www.hsiralert.com

Viimati WHO (World Health Organisation) moodustas uurimiskomitee, et vaadata läbi kaltsiumi ja magneesiumi vajaduse olemasolevates joogivetes. Siin lühendatud tsiteering “  Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on moodustanud Rahvusvahelise Sümpoosiumi Kaltsiumi  ja Magneesiumi Tervislikest Aspektidest Joogivees. Sümpoosium moodustub umbes 200 uurijast, kes on seotud uuringutega, mis vaatlevad võimalikke seoseid puuduliku magneesiumi tarbimise ja inimese suurenenud haiguste vastuvõtlikkuse vahel. Südamehaigused, kõrge vererõhk ja isegi 2 tüübi diabeet on harvemad piirkondades, kus inimesed joovad mineraalide rohket vett …“

Water Technology News - April 2006 

Mida ütleb WH: et destilleeritud vee pikaaegne tarbimine võib viia mineraalide defitsiidi ja terviseprobleemideni. 

Niisiis, kui de-mineraliseeritud vesi ei ole tervislik, kuidas on aluselise veega, milles on mineraalid?

Mineraalid/Aluselisus 

Allikavesi lahustunud mineraalidega annab tavaliselt pH taseme kuskil 7.0. See ‘aluseline“ pH näit. on täielikult lahustunud mineraalide: kaltsiumi ja magneesiumi teene. Kehas käituvad mineraalid kui naturaalsed puhvrid ja aitavad neutraliseerida happelisi jääke. Oleks aus tunnistada, et mineraalidega vesi võib keha aluselisemaks muuta? 

Mitte päris … mineraalide osakaal torustiku vees on tühine. Aluseline efekt on liiga väike, et seda saaks üldse mõõta. Isegi allikavesi, mis on suurema mineraalide sisaldusega, ei sisalda piisavalt mineraale, et muuta keha happelisi jääke märkimisväärselt. 

Igal juhul saate oma keha muuta aluselisemaks süües palju värskeid puu- ja aedvilju. Need sisaldavad palju olulisi happe-puhvreid mineraale ja rohkelt vett, mis aitab happelised jäägid kehast pehmelt välja pesta.   Teine võimalus on lisada mineraalset toidulisandit, mille toime ei ole teada.  

Niisiis, mis teeb meid happeliseks?

Happelised kehad

On rida uuringuid, mis näitavad, et liigse töödeldu toidu, suhkrute ja tärkliste tarbimine tõstab keha toksilisust ja viib happelise seisundini.  See on fakt, et teatud haigused näivad levivat kehas, mis on täis akumuleeritud toksiine, mis on elamise ja hingamise loomuliku metaboolse protsessi kõrvalsaadused. 

Nii, et kui me ei söö piisavalt puhastavaid, värskeid, aluseid moodustavaid puuvilju, aedvilju, kaunvilju ja me ei joo piisavalt vett, siis võib meis tekkida ülihappesus. Ülimalt happeline seisund on aastatepikkuse vaese toitumise ja kuivamise tagajärg. 

Nii ja siin ongi lõks …

Kui vesi aitab toksiine välja pesta ja hoiab ära happeliste jääkide kogunemise, siis loomulikult juues „aluselist vett“ saab happeid neutraliseerida veel efektiivsemalt. Aluseline neutraliseerib Happelise. See tundub olevat hea soovitus. See kõlab nagu räägiks terve mõistus, kas pole?

 Kui loogiline see ka ei tunduks, siis märkus, et sa saad aluseliseks muuta oma keha aluselise veega on lihtsalt vale. Aga on juba inimese loomuses mõelda, et rohkem on parem ja loomulikult kiire paranemine on alati meelepärane!

Mis on parem selleks, et parandada aastate pikkune vale dieet, liikumise vähesus ja krooniline kuivus – loomulikult aluseline vesi? Kerge!! Kahjuks see väide ei pea vett. Miks?

Aluselise vee propaganda

Iga otsing veebis sõnadepaariga „aluselise vee tervendavad omadused“ annavad ca 650 vastust. Suur enamus neist on üles pandud „aluselise vee ioniseerijate“ poolt (jube).  Nendelt veebilehtedelt võib lugeda, et juues aluselist vett saate ennetada, tagasi pöörata ja ravida: 

• Kõrge vererõhk
• Hommikune iiveldus
• Diabeet
• Osteoporoos
• Halb vere tsirkuleerimine
• Ülihappelisus
• Kõhukinnisus
• Kõhulahtisus
• Külmetushaigused
• Veepeetus
• Lihasvalud
• Pohmelus
• Põiekivid
• Kehalõhnad
• Aeglane haavade paranemine
• Ülekaal
• Krooniline väsimus
• Migreen
• Podagra & artriit
• Seedeprobleemid

Meile öeldakse, et kõiki neid haiguslikke seisundeid on nii palju, et üles lugeda sh ka vähk ja neid kõiki saab aluselise veega ravida.  Kas see kõlab liiga hästi, et olla tõde?  Jah, loomulikult kõlab! Et avastada tõde, vaadakem kõigepealt elektrilisi vee ioniseerijaid.

 Aluselise vee ioniseerijad 

Vee ioniseerijad kasutavad üsna lihtsat protsessi, mida teatakse elektrolüüsi nime all, mis avastati 1832, et toota keemiliselt muudetud lahuseid. Elektrolüüsis kasutatakse paari vastaslaengutega plaatina elektroodi.  Vesi voolamisel üle elektroodide toimub elektrivoolu mõjul lahustunud mineraalidega ja tekibki keemiliselt muutunud lahus. 
Vees on loomulikult olemas positiivsed ioonid, mida tõmmatakse elektrivoolu mõjul negatiivse elektroodi poole, milleks on tugev metallplaat.  Siin nad muutvad negatiivselt laetud elektronideks (hüdroksüül ioonid). See protsess vabastab ka vesiniku gaasina. Negatiivsed ioonid tõmmatakse positiivse elektroodi poole ja elektronide vabanemisel on pH taset alandav efekt. Nii nimetatud happelist vett on siis lahuses ca 50% ja see eemaldatakse kui jääkvesi. 

On sel kõigel teaduslikku tõendust?

On olemas kas või mõni meditsiinile kirjapanek, mis toetaks aluselise ioniseeritud vee suhtes   väljahõigatud terviselubadusi? Varastel 1950datel uskusid Jaapani uurijad, et aluseline vesi pH tasemega >9.0 võib pakkuda kergendust mao ülihappesuse all kannatajatele. Nii me võime näha, et see eeldus on hilisemalt ümberlükatud, kui ekslik. 
Allpool tekst, mida avaldas Kolumbia Ülikooli terviseosakond:
Nii nagu normaalse pH, nii ka aluselise või happelise taseme jälgimist viivad hoolikalt läbi mitmed keha süsteemid ja nad püüavad seda igal juhul hoida  7.35 ja 7.45 vahel. See on veidi aluseline, kui võtta aluseks skaala 0-14, millel neutraalne on 7. Liikumine, mis muudab sinu hingamist või erinevate toitude söömine mõjuvad sinu pH taset kergelt, kuid keha kompenseerib selle ruttu ja seda neutraliseerivate agentide vabastamisega vereringesse või muutes uriini happelisust. Kui sinu veri hakkab muutuma liiga happeliseks, siis neerud neutraliseerivad seda sellega, et vabastavad rohkem happeid uriini. St kui aluseline tase tõuseb üle normaalse, siis neerud vabastavad rohkem põhilahust uriini.  Kuna uriin eraldub kehast peale teisi kehavedelikke, siis keha võib hoida normaalset pH taset läbi selle, et reguleerib uriini pH taset ja seejärel vabaneb sellest.

 On veel olemas väited, et tarbides enam aluselist toitu või vett aeglustuvad vananemisilmingud või vähirakkude paljunemine peatub. Kuid ükski inimuuring ei toeta seda. Vähirakud võivad surra katselaasil olevas aluselisemas keskkonnas kui see on kehas, kuid ka terved keharakud sellises keskkonnas surevad.  Nii et, vähendades happelist taset kehas võib küll tappa vähiraku, kuid võib tappa ka kõik teised rakud. Lisaks sellele, olulised keemilised reaktsioonid toimuvad siiski ainult  pH vahemikus 7.35-7.45.  Sellepärast on keha nii hoolikas järgima ja hoidma kindlat vahemikku. 

http://www.goaskalice.columbia.edu/4067.html

Ei ole oluline, kuidas vesi on toodetud, vesi ON nõrgalt puhverdatud ja alati neutraliseerub tõelise aluse või happe mõjul. Näiteks, meie magu sisaldab hüdrokloriidhapet, mille pH on ca   3 ja 4 vahel.  Kui me joome vett , mille pH on 8.5 või 9 siis see otsemaid neutraliseeritakse maohapete poolt ja kaotab oma võime keha aluseliseks muuta niipea, kui siseneb makku. 

Terviseeksperdid räägivad

Tuntud tervisespetsialist ja autor Dr. Andrew Weil on üks USA enim respekteeritud tervisespetsialiste.  Ta on  Integrative Medicine Program at the University of Arizona asutaja ja kirjutiste autor. Dr. Weil’s raamatute hulka kuuluvad: bestsellerid Spontaneous Healing, 8 Weeks to Optimum Health, Eating Well for Optimum Health, ja The Healthy Kitchen.
“Kodused vee ioniseerijad, mida olen näinud veebi müüdavat on just see viimane tootjate ponnistus panna uskuma, et aluselise vee joomine on kuidagi seotud sinu tervise paranemisega. Läbivaks ideeks on see, et aluseline keha ei jää haigeks. See ei vasta tõele.

 Dr. Weil jätkab:

Veebis ja mujal ringlevad kuulujutud, et aluselise vee joomine on tervisele kasulik ja võib imekombel ravida sind igast haigusest alates ülekaalust ja kõrgest vererõhust kuni rinnavähini välja.  Aluseline vesi väidetavalt neutraliseerib „happelised jäägid“ kehas. Need jäägid on ka nö pahaloomulised rakud ja hapete kuhjumised. 
See teooria tundub olevat hästi läbi mõeldud ja võib kõlada ja kõlabki mingil määral usutavana. Kui on täiesti vale. Ma saan nii palju küsimusi aluselisuse ja happelisuse ja et kas süües aluselist (või happelist toitu) saab muuta keha pH taset tervislikumas suunas. Ei ole teaduslikku tõendust, mis toetaks sellist mõtteviisi... 

Dr. Andrew Weil

Source: http://www.drweil.com 04/09/2002 

Aluselise vee hoiatus?

Me kõik teame, et elada elektriliste juhtmete suure mõju alla on kahjulik, see toob kaasa soodumuse leukeemiale ja teistele haruldastele vähiliikide. Ja ärgem unustagem ohtusid, mis tulenevad mobiilidest ja kõrgepingeliinidest. Asja mõte on selles, et paljud neist tehnoloogiatest on kunagi tunnistatud ohututeks või nagu armastatakse ekspertide poolt märkida „minimaalse riskiga“. Sama printsiip kehtib ka vee ioniseerijate kohta. 

Kliinilised tõendid on vähelevinud, kuid  US National Institute of Health & Medical Research Database (www.pubmed.com) on avaldanud väga tugevaid tõendeid, et aluseline vesi võib suurendada südameatakkide tekke riski!
Aluselise ioniseeritud vee mõju rottidele (Influence of alkaline ionized water on rat erythrocyte hexokinase activity and myocardium1)
“Aluseline ioniseeritud vesi (AKW) , mis on toodetud elektrolüüsiga kraaniveest  (TPW) anti rasedatele rottidele tiinuseaja kestel.   ....  Hüperkaleemiat täheldati isastel ja emastel, kellele anti AKW  15 nädala vanuses. Eriti isased näitasid patoloogiaid: nekroos müokardi lihases ’1
1. J Toxicol Sci. 1997 May;22(2):141-52

Auth. Watanabe T, Kishikawa Y, Shirai W 

Müokardilise müosiini ja kreastiinikinaasi lagunemine rottidel, kellele anti aluselist vett 2

“Hiljuti on autorid näidanud nekroosi ja müokardi fibroosi rottidel, kellele anti aluselist vett, (AKW)... The activities of myosin ATPase and actomyosin ATPase in the AKW group were higher than those in the TPW group, and these elevated activities were caused by the degradation of myosin in the AKW group... 

Siit järeldus, et see mitmete reaktsioonide rike võis põhjustada nekroosi ja müokardi fibroosi aluselist vett joonud rottidel ”2
2. J Vet Med Sci. 1998 Feb;60(2):245-50.

Auth. Watanabe T, Kishikawa Y. 

See siin kõlab nagu teaduslik viide selle kohta, et aluseline vesi tekitab patoloogiaid südamelihaste rakkudes. Hüperkaleemia on elu ohustav seisund, mis võib viia äkksurmani südamehaiguste tõttu! 
 
“Müokardi kahjustus rottidel, kes jõid AKW, näitas raku infiltratsiooni, vakuolisatsiooni, fibroosi vasaku vatsakese papillaarses lihases (rootidel 15 nädala vanuses). Müokardi degeneratsioon võis põhjustada kaaliumi lekke verre, mille tulemusel tekkis veres kõrgem kaaliumi konsentratsioon kui kontrollgrupil, kes jõi kranivett.”

3.J Vet Med Sci. 1998 Dec;23(5):411-7..Auth. Watanabe T, Shirai W, Pan I, Fukuda Y, Murasugi E, Sato T, Kamata H, Uwatoko K..
laborirotid ‘aluselisel veel“ näitavad müokardi (südamelihas) kahjustusi, raku infiltratsiooni, fibroosi ja kaaliumi kadu vere kaudu. Need tulemused tekkisid juba 15 nädalaga. Kas te kujutate ette, kui tõsised on probleemid peale 6 kuud või 6 aastat! On selge, et aluselise vee puhul tõstatuvad tõsised kahtlused tema tervislikkuse ja ohutuse osas. 

Seedimine kahjustatud?

Kui fakt, et „aluseline vesi“ ei muudagi sinu keha aluseliseks ja võib hoopis tõsta südamehaiguste riski, ei ole piisav, et kogu seda lausreklaami ning propagandat kõikuma panna, siis vaatame selle mõju sinu seedimisele. 
Et seedida toitu on meie maohape tugevalt puhverdatud ja tugevalt happeline pH tasemega 2-5. Me märkisime alguses, et nõrgalt puhverdatud „aluseline vesi“ (isegi, kui ta on pH tasemega 11) neutraliseeritakse koheselt maohappe poolt.  Igal juhul on sellel aga efekt kogu meie seedesüsteemile. 

Iga kord, kui te joote kunstlikult kõrge pH tasemega aluselist ioniseeritud vett, siis peab sinu magu tootma rohkem hapet, et kompenseerida lahuse neutraliseerimist.
Pidage meeles, „aluseline vesi“ ioniseerijatest on algselt mõeldud, et ravida haige mao seisundit. Mis juhtub, kui me hakkame seda tegema igapäevaselt?

 “Nii palju kui mulle tundub,  on tervist lubava aluselise ioniseeritud vee tagapõhi  murettekitav, ja see on seotud mõningate äärmiselt tõsiste arusaamatustega keemias ja füsioloogias.”
Dr, David A Bender –Biokeemia ja Molekulaarbioloogia osakond
University College London 

Teoreetiliselt, pidev regulaarne „aluselise vee“ tarbimine loob lokaalse gastrilise probleemi, kus magu peab happe tootmisel olema pidevas ületöötamise seisundi.  See pidev aluseline rünnak meie süsteemi võib luua ebanormaalse seedeprotsessi tervisliku soolestiku asemele. Kui me vananeme, siis maohappeid toodetakse vähem. On pakutud, et 40 aastaselt kehas väheneb ensüümide tootmine 20-30% ulatuses.   Kui peab paika kahtlus, et “aluseline vesi“ rikub ensüümide tootmise, siis juues seda peale 40 eluaastat, n üks halvimaid asju, mida te üldse teha saate. Kas see oleks seda riski väärt?

KOKKUVÕTTEKS
Aluselise vee turg on kui Panakeia kõigile võimalikele tervisekahjustustele. Baseerudes vigasel/poolikul teadusel, võib see tegelikult viia sinu tervise lagunemiseni. Tegelikkuses, ei ole olemas kiirteid ja lõikamisi sinu tervise maastikul. Ei ole võimalik millestki üle hüpata, et taastada oma keha pH normaalsel tasandil kõikide metaboolsete ja detoks protsesside jaoks.   Selleks, et hoida ma keha soovitud, kergelt aluselise pH tasandil on vaja süüa värskeid, rafineerimata terviktoiduaineid , lõpetades kohvi, tee ja alkoholi tarbimise, asendades selle normaalselt puhta veega, liikuda  ja vähendada oma stresse!  

 jan@well4life.com.au

Happelise/aluselise teooria haiguste osas?

Happelise/aluselise teooria haiguste osas ei pea paika

Gabe Mirkin, M.D.

Olete kokku puutunud reklaamiga nagu korallkaltsium või aluseline vesi, mis peaks neutraliseerima sinu vere happelisuse? Juues aluselist vett või võttes kaltsiumi lisandeid ei muutu vere happelisus. Igaüks, kes räägib teile, et mingi konkreetne toit või toidulisand muudab teie mao või vere happeliseks – ei saa toitumisest aru. 

Teie magu on nii happeline, et ükski toit ei muuda seda happelisemaks. Mitte ükski toit ei muuda kuskil kehas happelisust - ainult uriinis toimuvad muutused. Tsitrusviljad, äädikas, vitamiinid nagu askorbiinhape või foolhape ei muuda sinu mao või vere happelisust. Ka terve purgitäis kaltsiumi või antatsiide ei muuda mao happelisust rohkemaks kui paariks minutiks. 

Kõik toit, mis maost edasi läheb on happeline. Siis nad sisenevad soolestikku, kus pankrease eritised neutraliseerivad maohapped. Seega ei ole oluline, mida te sööte, kuna toit muutub maos happeliseks ja soolestikus aluseliseks. 

Muudatused dieedis ei mõjuta peale uriini ühtegi teise keha piirkonna happelisust. Vereringe ja organid kontrollivad happelisust väga täpselt. Iga asi, mis muudab happelisust  kehas teeb su väga haigeks võib sind tappa.  Nende toodete reklaamijad väidavad, et vähirakud ei saa elada aluselises keskkonnas ja see on ka tõsi – kuid ka mitte ükski teine sinu keha rakk ei saa. 

Kõik keemilised reaktsioonid sinu kehas saavad alguse ensüümidest. Näiteks: selleks, et toimuks protsess, kus kemikaal A muutub kemikaaliks B  ja vabaneb energia,  on vaja ensüümi. Ensüüm alustab seda protsessi.  Kõik ensümaatilised funktsioonid toimuvad väga kitsapiirilises pH vahemikus. (Happelise või aluselise olemasolu mõõdetakse pH-ga).  Kui sinu veres muutub happeline-aluseline tasakaal ükskõik millistel põhjustel, siis muudetakse see kiirelt tagasi normaalseks või vastasel juhul – ensüümid ei funktsioneeri ja eluliselt olulised keemilised reaktsioonid ei saa toimuda. 

Näiteks – kui te hoiate hinge kinni, siis süsinikdioksiid akumuleerub teie vereringes väga kiiresti. Veri muutub happeliseks, teil hakkab halb või isegi kaotate teadvuse. See sunnib teid koheselt alustama uuesti hingamist ja pH muutub taas normaalseks.  Kui teie neerud on kahjustatud ja ei suuda vereringe happelisust tasakaalustada, siis keemilised protsessid peatuvad, mürgid täidavad vere ja te surete. 

Kindlad toidud võivad lagunemise viimases staadiumis (nn tuhk) muuta uriini aluseliseks või happeliseks, kuid uriin on ainuke kehavedelik, mis muudab oma tasakaalu sõltuvalt toidust või toidulisanditest.   Aluselist tuhka andvad toidud (ALKALINE-ASH FOODS) on värsked puuviljad ja toored aedviljad. Happelist tuhka andvad toidud (ACID-ASH FOODS) on KÕIK LOOMSED TOIDUD, täisteraviljad, kaunviljad ja teised seemned. Need toidud muudavad sinu uriini happelisust aga see ei ole nii oluline, kuna uriin tuleb põiest ja see ei mõjuta teisi keha osi.

Kui sa võtad rohkem valku, kui sinu keha vajab, siis keha ei saa seda säilitada, nii üleliigne kogus aminohappeid muudetakse orgaanilisteks hapeteks ja see võib hapestada verd. Aga veri ei muutu kunagi happeliseks, sest niipea kui aminohapped on orgaanilisteks hapeteks muudetud, tuleb kaltsium sinu luudest ja neutraliseerib happelisuse. Selletõttu nii paljud teadlased räägivad, et liigne valk nõrgestab luid ja põhjustab osteoporoosi.  

Jõhvikad on teada kui kuseteede infektsioonide rohi. Seda mitte oma happelisuse tõttu. Nad sisaldavad kemikaale, mis hoiavad ära teatud bakterite kleepumise kuseteede rakkudele. 

Kaltsiumilisandite võtmine või aluselise vee joomine EI MUUDA sinu vere pH-d. Kui sa kuuled kedagi ütlevat, et sinu keha on liiga happeline ja sa peaksid ostma tema poolt müüdavaid tooteid, et saada rohkem aluseliseks – oleks sinust tark tegu, kui sa ei usuks enam  ka muud selle inimese poolt räägitavat. 

Selline on MD Mirkin. Minus ei ole mingit poolehoidu tavameditsiini jäiga suhtumise vastu, kuid siin artiklis on mõned huvitavad faktid.

Samas on Young   reageerinud Mirkini artiklile ja andnud sellele vastuse. Young märgib Mirkinile veel, et meditsiini huvitab raha rohkem kui tervis??? Ja toidulisandi müüjat siis mis huvitab – tervis? – lubage kahelda.

Young tsiteerib 1912 aasta Nobel preemia võitjat dr Alexis Carrelit. Toob välja ühe tema lause aluselisuse kohta. Alexis Carreli raamat on netis lugeda - http://quantumfieldtheory.org/ALEXIS%20CARREL%20Man%20the%20Unknown%201935.pdf

See on suurepärane, kes võtab kätte ja loeb – väga ilus ja väga suurepärane. Toidulisandi teooriat ei toeta siin mitte üks sõna. Carrel tõstatab küsimuse kogu sellest jamast, mis ümberringi toimub ja vastab sellele: “Lihtne on vastata sellele küsimusele. Moodne tsivilisatsioon leiab ennast suurtest raskustest, kuna ta ei sobitu siia. See on loodud ilma igasuguse teadmiseta sellest, milline on meie tõeline loomus.   See on sündinud teaduslik avastuste kapriiside, inimese isude,  teooriate ja  ihade baasil.  Kokku konstrueeritud meie pingutustega, see lihtsalt ei sobitu meie suuruse ja kujuga.  Ilmselgelt ei järgi teadus mingit korrapära. See areneb juhuslikult … Ja üldse ei järgi teadus mingil moel soovi parandada inimese elujärge." Carrel kirjutab valge jahu kasutusele võtmisest ja probleemidest, mis see on kaasa toonud. Kirjutab, kuidas elavad inimesed, kes ei ole nii tsiviliseeritud ja kui palju tervemad nad on. Väga täpselt märgib ta ära propaganda ja omakasupüüdlike reklaamide tausta, mis ei ole sugi inimese tervise huvides. „Meie ignorantsus on andnud võimu mehhaanika, füüsika ja keemia kätte, et muuta meie esivanemate eluvormi … Inimene on võõras maailmas, mis ta ise on loonud … Me oleme õnnetud. Me degenereerume moraalselt ja vaimselt.

Kuulge, ma sattusin just praegu sellest mehest vaimustusse – kirjutada tervikust nii ilusasti ja seda juba nii kaua aega tagasi. Kogu tema jutt, teadmised ja soovitused, teaduslik töö keerlevad terviku punkti ümber – kõik, mis on inimeses,  on ümbritsevas Universumis ja ära muuda seda. Ära lõhusta, ära lõhu, ära tee ümber seda, mida loodus on paremini teinud.

Aga, kui Mirkin ei ole lugenud MD Abelow põhjapanevat raamatut, siis vaatame, mida Abelow ise ütleb:

Benjamin Abelow, M.D., Understanding Acid-Base

B. Abelow on avaldanud mitmeid artikleid meditsiiniajakirjades pH ja dieedi seostest, kirjutanud siis „Understanding Acid base“ (arusaamine happelisusest). Üks tema sõber, kes oli just saatnud 400 dollarit Dr Robert Young firmale toidulisandite eest, palus tal anda oma arvamus sellest. 

M.D. B. Abelow kirjutab: 

Ma mainin ka asjaolu, et olen avatud meeltega ja mul on suur huvi toitumise ja holistilise meditsiini vastu. Ma ei ole teravalt tervikliku lähenemise vastu (Abelow kirjutab ja uurib palju ka religiooni ja selle seostest laste väärkohtlemise, sunnitöös jms seotult).

Ma pöörasin oma tähelepanu Youngi raamatus sellele osale, mis on pühendatud pH tasakaalule, mis on ka dr Robert Youngi teooria keskpunkt.  Lugesin  hoolikalt läbi selle, kus püütakse pH põhialuseid selgitada mitte-teadlastele. See osa sisaldab olulisi eksimusi, mille järgi võib öelda, et dr. Young ei ole sel alal väga tugev. Tema teadmised keemiast tunduvad olevat piiratud. Tema definitsioonid selliste põhimõistete osas nagu „vesinikuioon“ (hydrogen ion) on puudulikud ja tema selgitus, mis on lauasool NaCl ja kuidas see vees laguneb ei ole korrektne. Ta annab samad pH väärtused verele, nii venoossele kui arteriaalsele; tegelikkuses on venoosne veri veidi happelisem kui arteriaalne. 

Viis, kuidas Dr. Young kirjutab sarnaneb pigem kirgliku religioosse üleskutsena ja sellel pole midagi tegemist teadusega. Ma ei näe ühtegi joonelaust märget, mis tema sõnu kinnitaksid; on fakt, et vaadates ajakirja artiklite pealkirju või mõnda raamatut, millele osundatakse ei näita mingit seost pH ja haiguse vahel.   Edasi, Dr. Young ei kirjelda ühtegi oma katset, mis viiks järeldusele, et tegemist on teaduslikul baasil põhinevate ideedega. Ta teeb palju ekstreemseid avaldusi ilma ühegi kinnitava tõendita. 

Millest ma näen, et dr.Youngil ei ole tegelikult mingit huvi oma ideid nö „testida“ st katsete põhjal veenduda, kas väited vastavad tõele. Näiteks,  väga lihtne on testida  väidet pH mõju kohta haigustele sellega, et anda haigetele inimestele veega segatud 1-2 tl söögisoodat. Söögisooda (NaHCO3) muudab verd aluselisemaks täpselt sama palju, kui ükskõik milline dieedilisand, mida dr Young soovitab. Kuid ta ei ole seda teinud ja ei ole ka uurinud meditsiinikirjandust selles osas, kas keegi teine ei ole selliseid katseid teinud. 

Ma olen ka kuulanud  Dr. Young turunduslikku grupi telefonikõnet, mida üks osavõtjatest kutsus mind kuulama. Dr. Young kordab fraasi „aluseline ja energiat andev“ nagu mantrat – palju kordi. Kuid ei too ühtegi tõendit, millest saaks näha, et vere aluseliseks muutmine läbi toidu või muu võimaluse tõstab energia taset.  Mul ei ole midagi aluselise tuha dieedi vastu; fakt on, et ma usun, et toitumine mõjutab oluliselt luude tugevust. Kuid kui tulla lagedale väidetega sellise aluselise dieedi kasudest, tuleks esitada ka veenvad tõendid. Ma ei näe ühtegi veenvat tõendit tema sõnadele. 

Nagu Dr. Young õigesti märgib oma raamatus, on teadusel ja meditsiinil pikk ajalugu vigade tegemisel ja vales suunas minemisel. Ja et vahel ei ole neid valesid teid ära tuntud aastakümneid või isegi sajandeid.  Kuid, mida ta ei maini on see, et ka mitteteaduslik ehk alternatiivravi on tihti läinud valet teed. Mõlemad- teaduslikud ja mitteteaduslikud ravijad on teinud vigu ja need vead on jäänud parandamata pikkadeks perioodideks.   Ainus võimalus need vead üles leida on katsetada oma ideesid, et kas nad ikka toimivad. See käib nii tava kui holistilise meditsiini kohta. Dr. Youngil on äärmine skepsis küll tavameditsiini praktika osas ja ta on kergeusklik kõige osas, mis jääb väljapoole seda. Eriti kergeusklik on ta aga oma ideede osas. 

Ma hakkasin Youngi lugema oma sõbra palvel, lootes leida, et tal on midagi huvitavat öelda. Ma ei oodanudki täiuslikkust, kuid arvasin, et ma leian piisavalt tõendeid – tõendeid, kui tõstatatakse niivõrd omapäraseid hüpoteese ja ideid. Ma ei leidnud neid. Selle asemel leidsin hulgaliselt nö peaaegu usulist propagandat  pH tasakaalu ümber – suurt sõnade hulka, mis ei ole millegagi tõendatud. Ja ei ole ka mingit tegelikku nägemust, et see inimene oleks tõeliselt huvitatud oma teooria tegelikkust toimimisest. 

Lisa paar aastat hiljem, Abelow kirjutab:

Leidsin nüüd ühe uuringuajakirjast  Cancer Research pealkirjaga "Bicarbonate Increases Tumor pH and Inhibits Spontaneous Metastases" (Selle pealkirjaga leiab netist kogu uuringu tasuta lugemiseks.) Leidsin ka artikli  pealkirjaga "Manipulating tumor acidification as a cancer treatment strategy"—samuti tasuta lugemiseks saada—tundub olevat väga huvitav. Neid lugedes tundub olevat teatud pH  seotus vähivastases toimes, mis puutub taimedel põhinevat toitumist (dieet rikas puu- ja aedviljade ning minimaalselt loomset näitab vähem happelist mõju, kui tava lääne dieet) .  Siit tõuseb ka vajadus enamate uuringute järele. Kuid ikka veel ei ole ma kohanud tõsiseltvõetavaid kirjutisi muude väidete kohta. Ma kahtlustan, et need, kes manipuleerivad pH ja vähiga ja saavad selle eest sadu dollareid – võivad leida, et veidi söögisoodat annab täpselt sama efekti. 

Dr SAM kirjutab:

Sõna  „doktor“ tegelik tähendus on „õpetaja“. Nii, et mida teie arst teile õpetab? On teie arst tervislikkuse eeskujuks? Kas teie arstil on vajalikud kogemused, et juhatada teid parema tervise poole?  Kas teie arst on usaldusväärne, vastutustundlik ja kindel? Need on kõik olulised asjad.

Pidage ainult meeles: Ka parim arst EI SAA süüa tervislikult TEIE EEST, magada paremini TEIE EEST, puhata rohkem TEIE EEST, olla värskes õhus ja päikese käes TEIE EEST või hoolida endast paremini TEIE EEST. Teie PEATE soovima kõiki neid asju enda jaoks teha! 

"Jumal andis meile kingituseks elu. Sõltub meist, kas kingime endale elu hästi elamise." -Voltaire

Ja ärge unustage, et arst on ka teie sees – intelligentne eluenergia, mis voolab kogu teie olemises. See ARST suudab ja saab teid juhendada tervenemise teel. 

Tõeline „teraapia“ on elu elamise viis. Niisiis, kas sa elad teraapilist elu?  Igal juhul, kui lähete osalema mingis teraapias või raviprotseduuris, siis on alati 7 põhilist küsimust, mida tuleb esitada:

1.     Mil määral see ravi surub alla sümptomeid ja jätab põhjuse puudutamata?

2.    Mil määral see ravi tekitab lisasümptomeid, negatiivseid efekte või teisi probleeme?

3.    Millisel määral see teraapia tugevdab inimese teadmisi tervislikust elustiilist, paranenud heaolust ja elukvaliteedist?

4.    Millisel määral see teraapia aitab kaasa keha isetervenemis mehhanismidele ja toetab aegumatuid loodusseadusi, mis aitavad tuua tervenemise optimaalse tulemiga?

5.    Millisel määral see teraapia edendab sõltuvust kellestki teisest või millestki muust, et tunda ennast paremini?

6.    Millise määrani ületavad  selle teraapia potentsiaalsed kasud potentsiaalsed riskid?

7.    Millise määrani see teraapia mõjutab sinu aega, raha ja energiat ja kes veel võib saada kasu sellisest ravist – finantsilist või muud.