Olen endale kokku pannud selle
poolaasta õppekava:). Et kaevata veidi sügavamalt ja leida vastuseid mõnedele
küsimustele, mis toitumisalase materjalidega töötades paratamatult tekib. Raamatuid
on läbi töötatud piisavalt, mis edasi? Kõigepealt soovisin teatud teadmiste
ulatust ja sügavust sellisel tasandil, mis oleks võimalikult vaba müügitööst ja
kultuurilisest kallutatusest (a la Eesti ja piim/liha; a la tablett või pulber
on vajalik). Sestap on raske leida vastavaid kursuseid ja õppeprogramme
eestikeelsetena. Ka inglise ja vene keelse õppe valikul tuleb olla tähelepanelik.
Olenemata ainest on minule on olnud väga oluline, kes räägib – kui avatud on
isik ja kuidas ta oskab ennast väljendada ja oma teadmist siduda kõikvõimaliku
st nii negatiivse kui ka positiivse tulemiga oma praktikast.
Tõenäoliselt on
meilgi teadlasi ja spetsialiste, keda huvitavad protsessid ja nende toimumise
paljusus, kuid ilmselt on nad huvitatud oma töö tegemisest, mitte raamatute
kirjutamisest või avalikust esinemisest. Eesti avalikkuse ette ilmub ju teadlane,
kes peab vajalikuks vähemalt liitri
piima joomist iga päev!? Eestis on ju ka südamejuust, eks aeg näitab, kas meilt
tuleb ka kopsusuits (mis toetab kopsu), maksaviin (mis toetab maksa), pankreasejäätis
jms. See, mis avalikkuse ette jõuab, tundub olevat tugevalt kallutatud,
mõjutatud teatud toote müügist, harjumusest ja sestap on uksed teistele
vaatepunktidele tugevalt kinni naelutatud. Kogu infomüra, mis on meil
siinkandis kõikide püramiidskeemide, imerohu müüjate, toidulisandeid müüvate
arstide ja terapeutide, eri dieete esindavate populariseerijate poolt
kirjutatud-räägitud, on niivõrd suhteline, hinnanguline ja ühte nurka kalduv.
Raske on leida tõeliselt avatud meelega arsti, tavajuhul kaotab ta oma arukuse
niipea, kui mainitakse sõna taimetoit. Sestap tuli otsida Eestist
kaugemalt.
Ma olen tegelikult valinud oma
kunagise eriala täpselt oma tänase huvi keskpunktist. Ma saan sellest alles
nüüd aru. Ma sain diplomi Tartu Ülikoolist kaubatundmise alal. See tähendab, et
ma tunnen kaupa – mis on toiduaine ja mis mitte, milline on
vitamiinide-valkude-süsivesikute-rasvade olemus ja kuidas see toidus ja kehas
väljendub, ka tööstuskauba puhul ma tean, mis on värv, lakk, lahusti ja sedagi,
et karakullkasuka nahk võetakse karakull-lamba loote seljast. Selleks sai
käidud palju keemia ja füüsika praktikumides ja loengutes.
Toitumisnõustaja loengud viisid
edasi toidu ja inimese seotuse meditsiinilisema poole peale ja Cornelli
Ülikooli prof. Colin Campbelli käe alla. Peale seda tasulist õpet oli piisavalt
materjali, mida ma töötan läbi siiani.
Iversity õpikeskkond pakub
Euroopa ülikoolide tasuta loengusarju. Siit valisin ma 2014 aastal kaks mind
huvitavat valdkonda: esiteks „DNA – from structure to therapy“, Jacobs
University Bremen professorite dr S. Illenberger, dr. N. Kühl ja biokeemia ning
rakubioloogia prof. Sebastian Springer loengute kaudu.
Teiseks „Molecular basis of
nutrition related diseases“ Potsdami Ülikooli toidubiokeemia professori Gerhard
Püscheli loengud.
Mõlemad kursused ma läbisin ja
sertifikaadid sain kätte.
Iversity pole momendil uute mind
huvitavate teemade sarjadega välja tulnud, sestap tuli pilk pöörata üle suure
vee. Coursera on suur õpikeskkond https://www.coursera.org/, mis hõlmab USA ülikoole ja siin on valikut
palju. Pea kõik mind huvitavad õppemoodulid algasid oktoobris. Nii sattusin ma
samal ajal kuulama loenguid 5 erinevas ülikoolis. Kui muud asjatoimetused
kõrvale jätta – jõuab seda teha, arvestades, et teatud baasmaterjal on juba all
olemas. Kuid see on antud juhul nagu täiskohaga töö.
Ma tutvustan neid viit veidi
lähemalt, kui keegi tahab neid kuulata.
Duke Ülikool ja Pennsylvania Ülikoolid on maailma ülikoolide
paremusjärjestuses üsna kõrgel kohal (esimese 30 seas). Ja raskeim on Duke
Ülikooli „Human physiology“ õppeprogramm, mida loevad rakubioloogia osakonna professorid
Emma Jakoi ja Jennifer Carbrey, seda üsna mahuka materjali ja keeruliste
kontrolltööde osas. Iga kontrolltööd saab teha 2 korda. Iga loengu lõpus on 4-5
kontrollivat küsimust. Ja iga teema raames (homeostaas, vereringe- süda,
närvisüsteem, endokriinsüsteem jne) on 1-2 pikemat kontollküsimustikku. Rasked
on need seetõttu, et küsimustikud ei ole loengumaterjali ümberkirjutamise kohad
vaid praktiliste näidete, spetsiifiliste reaktsioonide õigesti lahendamise
kohta. Duke ülikooli iga nädalase kontrolltöö saab sooritada üks kord 8 tunni
jooksul. Esimese 6 nädala jooksul olen ma ühe korra pidanud kasutama teist
võimalust. See oli ka ainus ülikool, kes identifitseerimiseks mind pildistas.
See on muidugi vabatahtlik kõikide puhul, et sa ei pea püüdma diplomi poole
seega, ei ole kohustuslik teha kontrolltöid. Mulle endale meeldib ainest
arusaamise juures küsimuste kaudu uurimine – nii et mulle sobib. Ja ajal, mil kohalik
„teadlane“ teeb liitri piimaga päevas tervist on parem omada siiski pabereid
lauasahtlis.
Küsimused on näiteks taolised: John is a 27 year
old marathon runner. He theorizes that breathing 100% O2 should increase the
amount of O2 in his blood about 5-fold because room air is 21% O2. Which of the following statements is the most accurate
answer to his hypothesis? // Fred
steps on a nail with his right foot when walking in his backyard barefoot.
Which of the following actions is NOT a component of the withdrawal reflex?
// Which of the following processes are
involved in optimizing the clarity of images formed on the retina?
Samas tuleb märkida, et Duke
Ülikoolilt saab kõige paremad konspektid, lisaks ka videoloengute allalaadimist
koos subtiitritega. Elulisi näiteid, mida tuuakse – neid konspektis pole, kuid
saab konspekteerida ise või tuletada meelde salvestiste kaudu.
Pennsylvania Ülikooli „Vital Signs of the Body“ on väga hea
loengute sari professor Connie Scanga ettekandes. Need loengud ja praktikumid
laborites toimuvad õppejõu ja 4-6 tudengi juuresolekul. Iga loengu järel on 4-6
küsimust, millele saab vastata palju kordi. Iganädalast kontrolltööd saab
esitada vaid üks kord. Konspekt on vilets – selle asemel on kindlasti parem
konspekteerida ise või salvestada omale videoloeng koos subtiitritega.
Week 1: Pulse/Heart Ratebasic heart anatomy, what's behind each heart
beat, the heart as a pump, assessing pulse and heart rate
Week 2: Blood Pressure anatomy of the blood vessels,
systolic and diastolic blood pressures, mean arterial pressure, assessing blood
pressure accurately.
Week 3: Metabolism anabolism and catabolism, basal
metabolic rate, how the body generates heat, assessing metabolic rate.
Week 4: Temperature mean body temperature, temperature regulation, hyperthermia versus fever, hypothermia, assessing body temperature.
Week 4: Temperature mean body temperature, temperature regulation, hyperthermia versus fever, hypothermia, assessing body temperature.
Week 5: Respiration Rate pulmonary anatomy, capillary gas exchange,
regulation of respiration, assessing respiration rate and lung sounds.
Week 6: Pain neurologic pathways associated
with pain, pain tolerance and pain threshold, understanding what pain is
telling us, why accurately assessing and effectively managing pain are
important, pain assessment.
Küsimused testides on näiteks selliseid:
You
are taking care of Carl, a one month old with pulmonary valve stenosis.
Pulmonary valve stenosis is a narrowing of the pulmonary valve. You notice Carl
is cyanotic (bluish in color), lethargic, and irritable.
When you auscultate Carl's heart with a stethoscope, do you expect to hear a murmur?// Jeremy is a 23 year old man who is running a half marathon. Race day is unseasonably warm and humid. Paramedics stationed at the 11 mile (approximately 18 km) point along the race course notice that Jeremy has stopped running and is in distress. The paramedics intervene with Jeremy and immediately notice that he is sweating and his skin feels warm. Jeremy complains of dizziness, a headache and slight nausea. What do you suspect Jeremy is experiencing?
When you auscultate Carl's heart with a stethoscope, do you expect to hear a murmur?// Jeremy is a 23 year old man who is running a half marathon. Race day is unseasonably warm and humid. Paramedics stationed at the 11 mile (approximately 18 km) point along the race course notice that Jeremy has stopped running and is in distress. The paramedics intervene with Jeremy and immediately notice that he is sweating and his skin feels warm. Jeremy complains of dizziness, a headache and slight nausea. What do you suspect Jeremy is experiencing?
Melbourne Ülikool pakub samuti füsioloogiat, professor Mark
Hargrove käe all, kuid erisusega – spordifüsioloogia alalt „Exercise
Physiology“ Understanding Athelte within“. Siiani on olnud väga spetsiifilised
rakutasandi loengud. Mille teevad paremaks foorumi küsimused ja vastused. Kuid
siin on ühtteist väga huvitavat, mis puudutab treenitud ja treenimata keha ning
näiteks lühikese maa kiiret sprinti ja maratoni jooksu. Palju on pikalt
sportlasi uurinud professor David Costill uurimiskeskuse materjale. Kahjuks ei
paku nad üldse konspekti, ainult videoloengu allalaadimist ja subtiitreid.
Sedakorda on juba iga loengu keskel ja lõpus väikesed küsitlused, mida võid
vastata nii palju, kui õige vastuse kätte saad. Iganädalane kontrolltöö on
võimalusega esitada 100 katset. Kuid iga kahe nädala tagant on raskem ja ainult
üks kord esitatav töö.
Küsimused näiteks sellised: Bill completed
one of his prolonged training sessions in the morning after an overnight fast
and without CHO ingestion, but felt somewhat fatigued towards the end of the
session. He attributed this to a low blood glucose level. His blood glucose
would have been low because: // During the
initial low intensity exercise periods during the test, the muscle fibre type
most recruited would be:
Ohio State University oma tohutu suure vähikliinikumi,
vähiuurimiskeskuse ja kogu kompleksiga, pakub õppeprogrammi vähi tundmaõppimiseks.
Ja ma olen momendil lõpetanud kolm nädalat – kõiki loenguid peavad professorid
ja kõik on siis vastava ala spetsialistid; Nende vähikliinikut külastab iga
päev 1100 patsienti – mis on tõepoolest suur number. Sestap neil on esindatud
nii kõik ravivõimlaused, kui ka kõik vähiliigid. Moodulid on järgmised:
Module One : What is Cancer?
Module Two : Diagnosis of Cancer
Module Three : Treatment of Cancer
Module Four : Prevention of Cancer
Module Five : Cancer Research
Ka siin puudub konspekt, saab
allalaadida videoloengud. On olemas küll sõnastik, mis hõlmab vähiga
seotud mõisteid. Kontrolltööd on minu mõistes kerged. Kolme nädala kokkuvõtteks
tuleb esitada aga 200 sõnaline essee etteantud teemal. Samas on selle programmi
õppejõudude puhul kõige selgem diktsioon, piisavalt aeglane ja hästi
läbimõeldud tekst. On ka pilguheit kõikidele piltidele kasvajatest, haigla
aparatuurile ja võimalustele. Väga huvitav on selle programmi foorumid, kus
kirjutavad vähist välja tulnud või momendil vähiga seotud inimesed.
Ja lõpuks kõige parem - Harvardi
Ülikooli lehelt leidsin lühiajaliste kursuste juurest lõpuks ometi
biokeemia alusprintsiibid. https://www.edx.org/course/principles-biochemistry-harvardx-mcb63x#.VR6lMGbZFVx
Harvardil on oma õppekeskkond ja
Coursera kaudu seda ei leia. Harvardi meditsiiniteaduskond on hinnatud maailma
esimeseks ja sestap ma lootsin, et esirinnas on laia haardega, paljude
vaatenurkadega kursis olev, erinevaid alternatiive mitte küll propageeriv, kuid
kindlasti aktsepteeriv õpetajaskond. Ma ei eksinud.
Loenguid annavad biokeemia
prof. Alan Viel https://en.wikipedia.org/wiki/Alain_Viel
ja rakubiokeemia prof. Rachelle Gaudet. Kes mäletab imelist lühifilmi, mida ma
mitmes oma töötoas näidanud olen „Inner life of the cell“ https://www.youtube.com/watch?v=FzcTgrxMzZk
siis Alan Viel on selle autor. Imeline lektor!
Harvardi õppeprogramm on ka
kindlasti kõige raskem neist 8 õppest, mida ma olen online koolitustel kohanud.
Ka ainus, kus tehakse kursuse eelne test – sinu biokeemilise taseme jaoks. Üsna
raske aga teostatav. Kuid sellest ei sõltu edasine õppimine. Loengud ja
esitlusviis on ääretult haaravad ja minule väga põnevad. Igale 6-15
minutilisele loengule järgneb nö väike kontrolltöö, mis on tõesti raske ja
nõuab kriitilist mõtlemist, mitte õppejõu sõnade lihtsat järelekordamist. Kui
online õpe annab reeglina tasuta sertifikaadi või tasulise ülikooli poolse
tunnistuse. Siis Harvardi biokeemia tasuta sertifikaadi saad ainult juhul, kui
vähemalt 70% kontrolltöö punktidest on saavutatud st. õigesti on vastatud,
molekulid joonistatud, valgud paika pandud 70% juhtudest. Ja küsimusi on
meeletult palju. Kui sa oled huvitatud, siis ma kopeerin siia mõned näited
loengujärgsest küsimustikust ja iga teema (ensüümid, valgud, süsivesikud,
lipiidid jne, jne) kokkuvõtva kontrolltöö küsimustest. Kui sertifikaat sind ei
huvita, siis on loengud omaette väga põnevad. Konspekt, mis antakse ei ole küll
kõige parem st pdf vormis on ainult joonised ja reaktsioonid ning tabelid; kuid
alla saab laadida nii loenguvideo, kui ka subtiitrid. Foorumid on väga põhjalikud, iga teema kohta eraldi ja käsitlevad materjale väga laialdaselt.
Küsimused on siis sellised: The measurements of two bond angles are
depicted on a Ramachandran plot. Select these two angles.// Turn the
molecule of glycine (below) into a molecule of L-alanine. Be sure to show the
orientation of BOTH the hydrogen and methyl groups on c-alpha of the molecule! What
are two reasons that the R groups of adjacent amino acids are usually found in
the trans conformation?// In your own words, compare and contrast the nucleation
condensation and the diffusion collision models of the kinetics
of protein folding.
Harvard on seega lemmik, kes
pikalt ees, Duke tuleb järele, Ohio üllatas ja Melbourne laiendab oluliselt
liikumisega seotud arusaamasid. Pennsylvania annab rohkem aimu, mis toimub
inimese, kui tervikuga ning annab aimu nagu kursuse pealkirigi lubab – keha
märkide keelest.
Kui olla vabaõppel :) ja kodus toimetades leida aega veidi otsida, siis võib leida ja endale kokku panna just need õppejõud, need teemad
ja õppimise intensiivsuse ning ajalise graafiku, mis sobib. Kasutage seda.