Tõenäoliselt tühiasi vol 3 - terviseärevus

 

Mõned katked veel Casey Guereni raamatust "Its Probably Nothing"

Heaolu tööstuse peamiseks sihtmärgiks on hea sissetulekuga nooremapoolne naine, kes muretseb oma tervise ja keha väljanägemise üle.

Ja holimata sellest, kas me otsime seda terviseinfot teadlikult või mitte, jõuab see paratamatult meieni, kuna kogu meedia annab lakkamatult teada, et meie kehaga on midagi valesti – seda tuleb lakkamatult parandada ja tervist kogu aeg paremaks muuta.

Vahel on kergem osta ja loota imet, kui hakata uurima ja otsima neutraalseid ja tõeseid allikaid.

Milliste tehnikatega heaolutööstus sinuni jõuab:

1) Üleni naturaalne – koosneb väljenditest: „ei sisalda (mingit ainet, mille suhtes on tekitatud hirm või mida sa mitte mingil juhul oma kehasse ei taha)“. „100% või täiesti looduslik“ - Täiesti looduslikud tampoonid, tualettpaber, näopuhastuspadjakesed, hügieenisidemed, niisutajad, puhastusvahendid, aknevastased vahendid, külmetuse ravimid, valuvaigistid jne. Kui on olemas juba väljakujunenud, turvaline ja tõhus lahendus, leiab heaolutööstus loomuliku (naturaalse) lahenduse, mis võib aga võib ka mitte sama hästi toimida – kui üldse toimib –, kuid tõenäoliselt parandab teie enesetunnet, sest see on vaba „neist ainetest“, loomulikult maksab see rohkem.

2) Isikustatud lähenemine – „sinu jaoks tehtud“, käib eriti vitamiinide, toidulisandite, valgupulbrite, juuksehoolduse jms kohta.

3) Loo ise oma tervis  - Siia kuulub kõik, mis annab sulle juhiseid ise diagnoosi panekuks: puudutab see siis seksuaaltervist, naha- ja soolestikuprobleemide diagnoosimine on eriti populaarne – mõtle kõigi nende probiootikumide ja soolestiku tervist „edendavate“ bakterite peale.

4) Du jour  koostisosa - OMG, kas olete CBD-st kuulnud? Aluselisest veest? Aktiveeritud söest? Kurkum? Õunaäädikas? Ingver? Roheliste kohviubade ekstrakt? Probiootikumid? Chaga – must pässik? Kes teab, mis aitab neil sõnadel levida nii suure jõuga, et kõik alates ülemusest kuni juuksuri ja vanatädini on seda järsku kuulnud. Need ained on samas alati olemas olnud ja ... natuke midagi teinud, kuid heaolutööstus korjab need üles, tõstab need pjedestaalile, suunab neile prožektorivalguse, võimendab üksikuid positiivseid külgi, eemaldab kõik negatiivse (mis teeb ainest tavalise) ja paiskab meediasse. Ja sa hakkad nägema selles midagi erilist.

Tohutu müügi masianavärk hakkab tööle, et öelda - sinu keha või tervis võiks olla parem. Ja üldiselt on inimest üsna lihtne veenda, eriti kui oleme juba väsinud, stressis ja pole kursis sellega, mis meie kehas või kehal toimub. Keegi ei saa ette heita, et soovid end paremini tunda. Me kõik tahame end paremini tunda! Ja see on koht, kus tervisetööstus tungib sisse nagu lärmakas ja tüütu sõber. "Tere! Oh, kas sa oled kaalus juurde võtnud? Peaksite proovima Whole30. Ja, kallis, su juuksed näevad veidi nirud välja. Kas olete kuulnud biotiini lisanditest? Kuidas su kakamisega muide läheb? Kas ma rääkisin sulle nendest probiootikumidest, mille sain oma treenerilt? See loomulik CBD nahahooldussari on muutnud mu elu ja mu nahka. Sa peaksid tulema minuga sellele seitsmepäevasele terviseretriidile. See on transformatiivne. Sa näed tõesti väsinud välja..."

Nii on heaolu ja tervisetööstus muutunud sõbraks, kelle varrukast voolab lõputult nõuandeid, soovitusi ja tooteid: osad neist on puhta pask, osad teevad midagi, kuid kõik need lähevad sulle lõppkokkuvõttes üsna palju maksma.

Jennifer Gunter (The Vagina Bible autor) märgib, et heaolutööstusel on hiilgav äristrateegia: „Nad pakuvad: kalleid ravimeetodeid, mis ei tööta, tablette, mida te ei vaja ja mis võivad olla kahjulikud, ja näidustusteta laboriteste. Kuid see, mida nad inimestele mitmel viisil annavad, on võimalus proovida ja tunnustamine. Seetõttu arvan, et on oluline vaadata seda tööstust ja küsida: mida nad pakuvad, millest inimestel ilmselgelt puudu on? Tundub, et vastus ei ole ainult kiired lahendused, vaid ka kaastunne ja empaatia. Võib-olla leidis heaolutööstus just sealt oma aluse. Võib-olla sellepärast on see nii pagana ahvatlev.“

Gueren kirjutab, et heaolutööstus teab sinu kohta 5 fundamentaalset tõde:

1. Meil kõigil on probleeme oma keha ja tervisega, millega tahaksime tegeleda.

2. Soovime lahendusi, mis on lihtsad, mugavad ja diskreetsed.

3. Meil kõigil on mingid nupud kuhu vajutada,  mis mõjutavad meie otsuste tegemist.

4. Paljudele on arsti juures käimine raskendatud kindlustuse puudumise või muude asjaolude tõttu

5. Osadele meeldib häälekalt kuulutada kuidas ja kui palju nad tervisesse panustavad (st erinevatele imerohtudele kulutavad)

Gureni nõuanne tervisetööstusega tegelemiseks: „Omage parajat annust skeptitsismi. Pidage meeles, et päeva lõpuks püüab tervisetööstus teile midagi maha müüa. See on raha teeniv tööstusharu ja see õitseb, sest me kõik oleme oma keha pärast kogu aeg nii pagana mures ja seda paljudel põhjustel.

Keskmiselt saab Gueren umbes 15 meili päevas uute tervisetrendide, toodete ja teenuste kohta. Seal oli palju võõrutusravi, toidulisandeid, mahealternatiive või kalleid protseduure. Nende e-kirjade kohaselt ei ole keegi tegelikult enda parim versioon enne, kui olete ketoosis, noorendanud oma vagiinat ja lisanud CBD-d igasse oma kehaavasse. Nii tegi Gueren peaaegu 10 aastat kohusetundlikult uurimistööd selle kohta, milline heaolu moeröögatus praegu trendis oli, ja lükkas sageli ümber enamiku peamistest väidetest. Teie tupp ei vaja jade-mune, tupeaurutamist, lasereid, lõhnastatud dušši ega jogurtit. Määras lood teadusest või selle puudumisest sellerimahla, toorvee ja CBD nahahoolduse taga. Gueren kirjutab: „Ausalt, ma tõesti tahaksin, et sellerimahl raviks IBS-i sama palju kui iga teine inimene, kuid see lihtsalt ei tee seda. Näib, et neid tooteid müüvad ettevõtted tuginevad peamiselt asjaolule, et te ei tea nende küsimustega seotud teadusest palju, kipute vastuste saamiseks pöörduma Interneti poole ja tõenäoliselt  lõpuks siiski ostate enne, kui arstilt küsite või põhjalikult uurimistööd teete.“

Ärge minge ka selliste väljendite lõksu nagu: „me tegelikult hoolime naistest“, „teaduslikult on tõestatud“, „sul on õigus teada, mida sa oma kehasse paned“

Miks ei võiks lasta sul rahus sellerimahla alla kulistada?! Heaolutrendid võivad mõnikord olla kahjutud, toredad ja rikastavad – isegi kui nende taga pole teadust. Kuid tervisetrendid muutuvad kahjulikuks, kui need ohustavad teie tervist, põhjustades otsest kahju või lükates õige ravi otsimise edasi. Näiteks sellerimahl: selle hommikune joomine ei tee teile otseselt haiget, kuid kui joote seda vererõhu ravimite asemel, võivad sellel olla tõsised tagajärjed.

Oluline on mõista, et kahjulikud ei ole mitte ainult tervisetoodete koostisosad, vaid ka neid ümbritsev sõnum, mis paneb sind uskuma, et saad vajaduse korral sümptomitega ise toime tulla. Ja kui sõnum jõuab inimeseni, kes lihtsalt ei taha arsti juures käia, võib selline turundus olla uskumatult ahvatlev. See püüab samaaegselt pakub murele lahendust ja annab teile loa mitte otsida arstiabi selle asja pärast, mille pärast muretsete.

Aina korrutatud tervisetarkus – söö puu- ja köögivilju, maga piisavalt, olge aktiivne -  see  lihtsalt ei ole seksikas. Samuti pole see paljudele inimestele kättesaadav ega realistlik. Seetõttu lükkame need usaldusväärsed näpunäited tagasi, ignoreerime või unustame ja hakkame selle asemel mõnda „erilist“ pakkumist otsima.

Meile meeldib mõelda, et see uus „lihtne, seksikas ja üllatuslik“ toidulisand on parema tervise võti. Kusjuures siia käib sageli juurde võlulause: "Arstid ei taha, et te sellest imerohust teaksite!"  

Pidevalt korrutatakse ka „kuula oma keha“! Ja see on hea nõuanne, kuid tõsi on ka see, et päris tihti on kehas ilma erilise põhjuseta terve sümptomite kaskaad. Samuti on tõsi see, et oleme sageli ebausaldusväärsed eksperdid. Me unustame asju. Meile jäävad mõnedki asjad valesti meelde. Me ülehindame riski. Meil on palju eelarvamusi. Oleme kiired tõmbama ühendusi punktide vahel, mis ei ole üldsegi mõistlikud, kuid tunduvad sobivat. Me võime olla oma keha eksperdid, kuid sageli ei oska me keha keelt õigetesse sõnadesse panna.

Gueren kasutab 24 tunni meetodit, et panna oma keha sümptomitele „lihtsalt valehäire“ või pöörata suuremat tähelepanu. Kehas toimuvaid protsesse ja nende järgseid valehäireid või kummalisi aistinguid on väga palju. Ja tasub meeles pidada, et tervist ei defineerita kui täielikku vaikust ehk igasuguste sümptomite puudumisena (seda juhtub vast ainult surma korral).

Jonathan S. Abramowitz, PhD, Chapel Hilli Põhja-Carolina ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste professor ning obsessiiv-kompulsiivsete häirete ekspert märgib: „Meie kehad on lärmakad. Nad ajavad kogu aeg siin ja seal omi asju, et säilitada homeostaas, kohanduda ümbritseva temperatuuriga, selle toiduga, mida sööte ja veel saja muu asjaga. See ei tähenda, et oleks probleem. See kõik käib elamise juurde.“

Kui inimene on oma keha osas väga tundlik, tunduvad need keha tavalised reaktsioonid tohutute probleemidena. Ja mida suurem on meie tähelepanu sellele, seda enam see ärevust toidab. Kui me teeme sääsest elevandi, hakkab adrenaliin voolama ja stressireaktsioonid kehas valavad veel rohkem õli tulle.

Gueren soovitab meeles pidada ka seda, et sotsiaalmeedias toimunud jagamiste või laikide arv ei tähenda asja suuremat kvaliteeti või parimat soovitust a la „1,3 miljonit jagamist – ju see peab tõsi olema“, „ju see on õige asi, muidu neid ei näidataks TV saates“ ... Kahjuks see ei ole nii.

Populaarsed on ka toredad tiitlid. Kui MPH (master of public health – rahvatervise spetsialist) tiitliga Yale või Harvardi inimene annab nõu rahvatervise osas, võib see olla suurepärane. Kuid kui sama inimene hakkab andma nõu konkreetse haiguse või diagnoosi kohta – siis see ei ole tema eriala. PhD majanduses või Nobeli preemia füüsikas ei tee inimesest eksperti tervises ja meditsiinis.

On väga harvad juhtumid kui tõelised oma ala eksperdid või teadlased annavad meedia kaudu nõuandeid a la  5 nippi kuidas... või  20 võimalust... ühe või kahe tehtud uuringu põhjal.

Me kõik võime aeg ajalt langeda briljantse turunduse ja reklaami ohvriks. Gueren kirjutab, et viimati jäi  uskuma imelist tselluliidikreemi reklaami (ja ei, see ei toiminud), kuid on oma raha raisanud teiste hea reklaamiga trenditoodete peale nagu jõhvikamahl, probiootikumid, immuunsüsteemi buusterid, erinevad eeterlikud õlid, CBD salvid, söega maskid, mahetampoonid, mahevalgupulber, puhitust vähendavad teed jne (ja ka need ei teinud suurt midagi).

Me võime kõiki neid asju osta ja tarbida, kui need panevad meid ennast hästi tundma, meile meeldib eksperimenteerida, proovida uusi asju. Kuid need ei ravi tõsiseid haiguseid ega hoia neid müstilisel viisil meist eemal.

Internet ei ole loodud sulle andma meelerahu – seda sealt ei leia. Ja mitte seetõttu nagu seal ei oleks hea reputatsiooniga infot. Vaid istudes oma probleemiga ekraani taha ja otsides meeleheitlikult enda jaoks sobivat infot, satume meeletu koguse vastandlike arvamuste ja soovituste merre. Me otsime kindlustunnet universumis, milles kõik on pidevas muutumises.   

Interaktiivne tervisetoodete detektor

Veetsime lõbusaid hetki Austraalia kliinilise spordifüsioloogi ja toitumisspetsialisti dr. Bill Sukala poolt koostatud interaktiivset Bullshit Detectorit  katsetades. Tegemist on siis võimalusega saada teada, kas sulle pakutav tervisetoode on bullshit või mitte. "Jah" ja "ei" vastuseid tuleb anda 13 küsimusele (kuskohast sa sellest kaubast kuulsid ja mida müüja sulle lubab jms), mille järel annb detektor 5 palli (hunniku) süsteemis vastuse.

Katsetasin kõigepealt kõigile küsimustele "jah" vastates, sain vastuseks sellise

Ja Sigrid (14) soovitas, et ma prooviksin, mis tuleb kõikide "ei" vastuste puhul:

Tervisetööstuse „bullshit“  lööklaused, mille õnge ei tohiks minna:   

“Revolutsiooniline” või  “teaduslik läbimurre”

See on lihtsalt turundusstrateegia. Tegelikkuses puudub mõistete “revolutsiooniline” või “teaduslik läbimurre” regulatsioon ja standardne määratlus. Võimalik, et kui tõesti toimuks “revolutsiooniline teaduslik läbimurre”, siis ei kuuleks te seda läbi müügireklaami. Üldiselt on need sõnad selged märgid selleks, et vältida vastavate toodete ostmist.

“Teaduslikult või kliiniliselt tõestatud?”

Ostja – ole valvel!  Nagu fraaside “revolutsiooniline” või “teaduslik läbimurre” puhul, on ka “kliiniliselt tõestatud” reguleerimata ja hägusalt määratletud väide ning võib tähendada mida iganes või mitte midagi. Terviseturundajate osas on tavaline, et nad võtavad meditsiiniajakirjades avaldatud uuringu  kontekstist asju välja ja sobitavad need ümber oma turunduseesmärkide saavutamiseks.  

“Puhastused” ja “detoks” mis “toetavad” organite funktsioneerimist või “võivad” (lisa ise hüve)?

Mõisted “detoks” ja “puhastus” on populaarsed turundussõnad ja samas ka kirkad ohumärgid. Peaaegu kunagi ei nimeta müügiettevõtted konkreetseid toksiine nimedega. Kui teil on maks ja neerud töökorras, siis on teil juba olemas kogu vajaminev ja ka looduslik detoxi/puhastuse jõujaam. Ja kui teil on tõepoolest toksiine, mis vajavad eemaldamist, siis vajate palju enamat, kui detoksitee.  

Mingi maagiline valgu ja rasva ja süsivesikute suhe, mis on võti tervise juurde?

Kuigi paljud kõrge rasvasisaldusega, kõrge valgusisaldusega ja madala süsivesikusisaldusega dieedid on populaarsed, pole need ei uued ega revolutsioonilised. Igal aastal on olemas vana keto dieedi “uus” versioon, mis väidab, et teab tervise, kaalukaotuse, pikaealisuse või muud saladust. Kuigi sellised dieedid põhjustavad lühikese aja jooksul kaalulanguse, on pikema aja jooksul ketoosis püsimine äärmiselt keeruline. Paljud keto-tüüpi dieedid nõuavad suurt loomse valgu tarbimist, mis on teadaolevalt seotud selliste haigustega nagu südamehaigused ja vähk ning võib põhjustada lühema eluea.
Kuigi on tõsi, et natuke toidulisandiga lisavalku aitab tekitada küllastust (täiskõhutunnet), ei anna valgu üledoseerimine täiendavat kasu. Teie keha suudab lisavalgu muundada rasvaks või süsivesikuks sõltuvalt füsioloogilistest vajadustest.

Vahemere stiilis toitumine pakub tervisele kõige enam. See sisaldab rohkesti puu- ja köögivilju, mis sisaldavad palju kiudaineid ja haigustega võitlevaid fütotoitaineid, samuti on see madal rafineeritud ja töödeldud rämpstoidu poolest.

Üksik toiduaine või toitaine tuuakse esile, kui superfood?

Idee, et üks toit või toitaine on „hea” või „halb”, on vilets nõuandja, mis tervikpilti ei arvesta. Reaalsus on see, et me ei söö kunagi ainult ühte toitu või toitainet. Pigem sööme mitmekesiselt, ja meie menüü sisaldab laias valikus toite. Kui toitute reeglina tervislikult, ei tee juhuslik sünnipäevakook teile halba. Sellised dieedigurud, kes reklaamivad seda “hea” või “halva” või “puhta söömise” käsitlevat narratiivi,  alati  müüvad midagi või ei oma põhiteadmisi toitumisteadustest.

Soovitajateks Hollywoodi kuulsused, TV kokad ja sotsiaalmeedia populaarsed tegelased?

Hollywoodi kuulsused, TV kokad ja sotsiaalmeedia populaarsed tegelased on reklaamstendid ja tervise- ja toitumisalase väärinfo suuvoodrid. Need võivad olla tuntud ja nähtavad ja populaarsed, kuid nad pole koolitatud tervishoiutöötajad, kes peaksid jagama tervise-, toitumis- ja meditsiinilisi nõuandeid. Nende kommentaarid on lihtsalt nende endi ebateadlikud arvamused.

Palju nutuseid ja ülepingutatud klientide tunnistusi ?

Tervenejate kommentaarid on kolmanda osapoole kinnitused, mis aitavad turundajatel teie enda kaasasündinud skeptlisest detektorist mööda minna. Need lood on sageli sõnastatud viisil, mis tähendab, et "hei, ma olen täpselt selline nagu sina ja mul olid samad probleemid, aga proovisin seda ja" vau, vaata mind nüüd! ".  Internetis olevad taolised kommentaarid on aga kurikuulsalt ebausaldusväärsed ja nagu selgus Liproxenol juhtumis, on need mõnikord lihtsalt väljamõeldised. On selgunud ka, et TV müügisaadetes kasutatakse palgalisi töötajaid, kes annavd müügiks vajalikke valetunnistusi. Ka Amazonis toodete tagasiside kommentaarid on kahtlased - paljud “ülevaated” on valmis tehtud ja kavandatud turundajate endi poolt. Kasutage Review Meta lehekülge, mis võimaldab teil vaadata Amazoni toodete tegelikke ostjate kommentaare.    

Võimalus saada “oma unistuste keha” või muud kõrgeleenulised lubadused?

Need on turunduse sellised väited, mida võib  ignoreerida. See on tavapärane turundustrikk, mille eesmärk on lehvitada teie ees teie unistuste pilti ja pakkuda seejärel  lihtne lahendus probleemi lahendamiseks.

Terveneda on “kerge,” “ei nõua pingutusi,” või “lihtsalt 5 minutit päevas?”

Tervise poole viival teel  ei ole kiireid lahendusi. Kui terviseprobleemide tekkimine ja vormi kadumine on võtnud aastaid, siis ei muuda te seda kindlasti vaid 5 minutiga päevas. Kui lihtsalt ja kiirelt saaks uuesti heasse füüsilisse vormi ja terveks, poleks meil globaalset rasvumisprobleemi. Igaüks otsib „tervise kuldset ükssarvikut“, kuid reaalsus on paraku selline, et kestva tulemuse saavutamine nõuab palju tööd ja distsipliini.  

Mõttetu loba pikitud sõnadega  nagu „biosignatuur”, „gürotrooniline vastupidavus”, „kvant” vms?

Turundajate mantra: kui sa ei suuda neid veenda, aja nad segadusse. Terviseturundus reklaamib end tavaliselt omaenda pseudoteadusliku kõnepruugiga või kasutab tavapärast teaduslikku terminoloogiat, mis on kontekstist välja võetud, et muuta toode või teenus usaldusväärsemaks. Reaalsus on aga see, et kõik need huvitavad sõnad on mõttetud ja neid tuleks ignoreerida. 

“ Kasutada koos mõistliku dieedi ja treeninguga? ”(St reklaamtoode või detoks / puhastatav toode)?

Palju mõttetute toodetega käivad kaasas soovitused süüa tervislikult ja teha trenni, kuid jätavad mainimata, et ainuüksi tervislik toitumine ja sport ilma selle tooteta annab sama tulemuse. 

“Tulemused on ebatavalised?”

Kui „tulemused on ebatavalised, siis need väited on eksitavad ja valelikud.   Ükskõik millist toodet või teenust reklaamitakse, ALATI otsige üles peenes trükis kasutusjuhend ja lugege seda. Paljudel juhtudel terviseturundajad, kes reklaamivad agressiivselt oma detokse ja puhastusi, kirjutavad kuskil selgituses, et tulemused ei ole alati sarnased  reklaamis osalejate omaga.

Marion Nestle: kes määrab selle, mida me sööme (ja kui palju)?

Olen nüüd toitumisteadlase Marion Nestle artiklitega ja küsimuste/vastustega lõpule jõudmas :). 

Lisasin eestikeelsed subtiitrid Marion Nestle 2016 aastal Nobel Week Dialogue raames peetud loengule  toidupoliitikast. Siin on mõned väga head slaidid. 

Hoolimata oma vaadetest enda toidule meeldivad mulle artiklid  neilt, kes ühtegi dieeti erilisena välja ei käi ja ühtegi tervisetoodet ei müü. See tundub mulle tõepärasem. 

Allpool veel vastuseid toidulisandite, taimetoidu jm kohta. Edaspidi peaks arutlema ka selle üle, kes on see terve inimene, kel pole toidulisandeid vaja ja kes on see haige? Toidulisandi müüja võib su üsna lihtsalt "haigeks" nimetada, et sa saaksid omale mõned potsikud. 

Küsimus: Miks te olete nii karm toidulisandite suhtes? Paistate olevat üks neist inimestest, kes on arvamusel, et need tapavad inimesi? 

Marion Nestle vastab: Saage minust õigesti aru. Toidulisandid on vajalikud inimestele, kellel on toitainelised puudujäägid. Kas lisandid teevad asja hullemaks – see on vaieldav. Aga uuring uuringu järel näitab, et toidulisandid ei tee tervet inimest tervemaks. Kui teile meeldivad toidulisandid, siis ma usun, et teid eriti ei huvita, mida uuringud ütlevad.  Toidulisandite puhul ei ole tegemist tõenduspõhise meditsiiniga. Nende puhul on tegemist sügava usaldamatusega tänapäevase toitumise, teaduse ja tervishoiusüsteemi vastu. Kui ka siin midagi muud ei ole, on lisandid vähemalt võisad platseebod ja ma ise ei ole veendunud, et need ei põhjusta tõsist kahju. Minu nõuanne on: Toidulisandeid, nagu kõike muud toitumises, tuleb tarbida mõõdukalt.  

Küsimus: Ma tean, et teil on peavoolu suhtumine ja te olete skeptiline vegan teadlaste suhtes. Kaiser Permanente tuli hiljuti välja taimedel põhineva toitumisega.  U.N. (The United antions) ütleb: „Globaalne nihe vegan toitumise poole on vajalik, päästa maailma näljast, kütuse puudujäägist ja halvimast mõjust kliimamuutusele.“   

Marion Nestle vastab: Aga loomulikult ma soosin taimedel põhinevaid dieete. Sellised dieedid on näidanud, et on paremad tervisele ja toetavad keskkonnale. Kuid taimedel põhinev toitumine ei tähenda ilmtingimata veganlust, mis välistab täielikult kõik loomsed tooted. Ja Teie tsitaat on pärit vegan veebilehtedelt, mitte U.N. (United Nations) lehelt.    U.N. raport märgib, et loomakasvatus aitab kaasa kliimamuutusele, kuid ei ütle midagi toitumisoovituste ega vegan dieetide kohta. Kaiser Permanente soovitab  arstidel tungivalt  seista selle eest, et  „süüa tervislikult, tarbida taimset terviktoitu (peamiselt puu- ja aedvilju) ning minimeerida liha, munade ja piimatoodete tarbimist.“ Minimeerimine aga ei ole sama, mis täiesti välja jätmine.  

Küsimus: Mida toitumisteadlased arvavad Michael Pollani raamatus "In Defense of Food" toodud mõttest, et me peaksime sööma toitu, mitte toitaineid? 

Marion Nestle vastab: Ma ei saa öelda kõigi eest aga ma arvan, et oleme hästi kadedad selle üle, kui hästi Mchael Pollan kirjutab. Aga vaata enda ümber. Kõik peale nende, keda toidetakse haiglas intravenoosselt, söövad toitu. Ma ei tea kedagi, kes sööks toitaineid. Need, keda mina tean, söövad toitu. 

Andsin aastad tagasi loenguid Austraalias ja Indias ja nägin inimesi söömas – igat liiki toitu. Austraalias ma läksin Hiina restorani ja seal oli menüüs känguru kung pao. Indias sõin ma kõikvõimalike täidistega dosa´sid. Ma ei pööranud nende toitude toitainete sisaldusele mingit tähtsust. 

Mul ei olnud vaja seda teha. Me saame süüa kõike. Inimkeha on võimeline töötlema ja suurepäraselt ärakasutama äärmiselt mitmekesist toiduvalikut – nii taimset, kui ka loomset. 

Meie seedeensüümid võivad võtta ükskõik mida me sööme – toorelt või küpsetatult – ja muutma selle imelisteks molekulideks, millega ehitatakse üles meie keha või lagundama vajaliku energiaks. 

Toitumisnõustajate kõige enam antud soovituste kolmik  „tasakaal, mitmekesisus ja mõõdukus“ on ka kõige enam kuritarvitatud. Kuid vaataks selle soovituse värskema pilguga üle.  Kõiki kolme saab teha ühel ajal:

-- Tasakaal käib toitainete kohta. Meile on vajalikud või me tuleme paremini toime, kui sööme piisavalt ca 50 toitainet – mineraale, vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid, kiudainet, antioksüdante ja vett. Kõiki neid saame toiduga. Isegi, kui sa teaksid iga toidu  täpset toitainete sisaldust, on päris raske arvestada 50 toitainega.  

Õnneks ei olegi meil seda teha vaja. Toit sisaldab toitaineid. Kui sa sööd toitu, siis sa saad toitaineid. Kuidagi on inimkond, kogu oma imelises mitmekesisuses, siiani ellu jäänud ja meil ei ole vaja pritida iga päev välja lehekülgede kaupa toitainete nimekirju.  Kui meil on piisavalt raha, et süüa regulaarselt ja piisavalt, siis me elame tervemalt ja kauem, kui varasematel aegadel.   

Kuid see sõna „piisavalt“ toob meile teatud probleeme. 

-- Kriitiliselt võttes, võib mitmekesisus olla elu vürts, kuid see on ka toitumise põhiprintsiip. Puu ja aedviljad sisaldavad palju C vitamiini ja foolhapet, kuid mitte B12 . Lihas ei ole eriti C vitamiini ega foolhapet, kuid on vitamiini B12. Ja nii läheb see loetelu edasi kõigi töötlemata toitude osas. 

Kuid mitmekesisuse puhul tuleb hoiatada! Me ei räägi mitmekesisusest rämpstoitud puhul. Ma tean, et toitumisteadlased ei tohiks limonaade, soolaseid snäkke jms nimetada „rämpstoiduks“. Me peaksime neid toite nimetama „minimaalse toitainelise väärtusega toitudeks“. Kuidas iganes me neid ka nimetame, on need toidud, mille toitainete sisaldus on väike võrreldes nende kaloraažiga. 

Liigne töötlus viib toidust toitaineid ja lisab liigselt kaloreid. Täisteravilja töötlemine valgeks jahuks on klassikaline näide.

Küpsetamine on üks töötlemise vorme, kuid selle mõju on komplitseeritum. Kuumutamine aitab vabaneda kahjulikest bakteritest ja see on hea asi. Kuumus samuti hävitab osaliselt C vitamiini porgandites, kuid teeb samas beetakaroteeni paremini omastatavaks. Kui sa sööd nii toorest, kui ka küpsetatud toitu, saad mõlemast parima.   

Jaapani toitumisjuhised propageerivad selgesõnaliselt mitmekesisust, kui nad soovitavad süüa 30 erinevat toitu päevas. Aga see ei tähenda, et süüa tuleks 30 hamburgeri või 30 erinevat limonaadi ja snäkki. Siin mõeldakse väikestes portsjonites vähetöödeldud toite, nii toorelt, kui ka küpsetatult.   

Väikesed portsjonid kajastavad kolmandat põhimõtet -  mõõdukust.

Mõõdukus on seotud energia tasakaalu ja kaloritega. Igaüks vajab tervise säilitamiseks toidust piisavalt kaloreid, kuid mitte nii palju, et kaal tõusma hakkaks. See tähendab väiksemate portsjonite söömist, päeva jooksul mitte liiga sageli söömist ja oma kehakaalu jälgimist. Kui võtate kaalus juurde, ei söö te mõõdukalt.

Küsimus D vitamiini kohta

Marion Nestle vastab: Inimesed söövad toitu, mitte toitaineid. Kuid D vitamiin on paregune „kuum“ toitaine ja selle reklaam vaatab meile vastu pea igalt hommikuhelveste karbilt. Sellel on ka oma eestkõnelejad, kes väidavad, et D vitamiini defitsiit on Ameerikas epideemiline ja igaüks peaks seda võtma. Mulle ei meeldi ühegi üksiktoitaine pealetükkiv propageerimine, kuna me vajame kõiki toitaineid kogu aeg. 

Kuid D vitamiin on niivõrd kummaline, äratab selliseid raskeid dilemmasid ja on teaduslikult ebamäärane ning vastuoluline, et see väärib arutelu.  

D vitamiin on kummaline seetõttu, et see ei ole vitamiin. Vitamiinid on kemikaalid, mida võib leida toidust ja mida meie kehad ise ei tooda. Kuid seda D nimelist kemikaali leiab harva, taimedes seda ei ole. Lihas on vähe. Loomulikus keskkonnas elav rasvane lõhe sisaldab piisavalt, kuid kasvanduse kaladel on seda palju vähem. Kala maksas on seda väga palju, kuid seda ei söö keegi. Me kutsume D vitamiini vitamiiniks ainult seetõttu, et see avastati teiste vitamiinidega ühel ajal. 

Ehk siis mittevitamiin D on hormoon, mida toodetakse nahas päikesevalguse mõjul. Sarnaselt teiste hormoonidega, on sel kehas täita mitmeid rolle, millest osa ei ole veel hästi teada. Kõige paremini tunneme seda luu mineralisatsiooni reguleerijana. Kui seda hormaooni ei ole piisavalt, luud ei muutu tugevaks ja võib areneda osteomalaatsia.  Kuna selle hormooni retseptoreid leidub paljudes keha kudedes, arvavad teadlased, et sellel on ka muid füsioloogilisi funktsioone, ja uurivad neid võimalusi aktiivselt.

Hormooni tootmine toimub mitmes järgus. Esiteks muudab päikesevalgus nahas oleva kolesterooli derivaadi vahendajaks. Järgmisena muundatakse see vahendaja kemikaaliks, mida me nimetame D-vitamiiniks, kuid see on bioloogiliselt passiivne. Hormooni aktiviseerimiseks läheb D-vitamiin maksa, kus see muundatakse veres ringlevaks hormooni prekursoriks.  Lõpuks rändab prekursor neeru, mis muudab selle toimivaks hormooniks.

Küsimus: Võibolla ma ühinen siin suurema kooriga aga kas siis ei ole nii, et  kui süüa mitmekesist valikut töötlemata (või minimaalselt töödeldud) toite, siis see on parim viis tervisele? 

Marion Nestle vastab: Jah, loomulikult on ja terviseliikumise uus eesmärk ongi seotud sõnaga töötlemine. Töödeldud toitu on hakatud võrdsustama rämpstoiduga – ehk minimaalse toitainelise väärtusega.  Kõik need toidukarbid poodide suurtel lettidel on täis liigseid kaloreid, neid meelitatakse ostma juurdelisatud vitamiinidega, säilivad igavesti ja annavad tohutut kasumit tootjatele. 

Limonaadid on üheks ilmekamaks näiteks. Neil ei ole toitainelist väärtust (kui neid just ei ole rikastatud) ja kalorid tulevad kõik lisatud suhkrust. 

Toiduainetööstus jääb selle juurde, et praktiliselt kõik, mida sa sööd on teatud viisil töödeldud. Töötlemata toidud on harvaks erandiks – puuviljad otse puult, aedviljad maast välja tõmmatult, pähklid ja toores liha, kala või piim. 

Kõik muu on vähemalt minimaalselt töödeldud – pestud, hoiustatud, kuivatatud, külmutatud, konserveeritud, pastöriseeritud või küpsetatud. Kuid need töötlemisviisid põhjustavad väga vähe toitainelist kaotust ja samas teevad osad toitained kehale kättesaadavamaks. 

Põhjalikum ja suurem töötlemine aga vastupidi, muudab toitu. Väheneb toitaineline väärtus, suureneb kaloraaž rasvade ja suhkru arvelt ning maitse ja tekstuuri kaotust korvatakse soola, värvide, maitse- ja lõhnaainete jt kemikaalidega. Tootjad lisavad vitamiine, mineraale, antioksüdante, oomega-3 ja probiootikume, et kasutada tervisetoote silte.  

Tootjad ütlevad, et nad toodavad toite, et anda sulle, mida nõuad: odavat, lihtsalt  igal pool söödavat toitu, mis ei nõua ettevalmistamist ja annavad sulle maitset, mida sa armastad. Nad toetavad neid väiteid üha ähmasemate tervisealaste väidetega, miljardite reklaamidollarite ja lobistide rohkete reklaamidega.  

Carlos Monteiro Brasiilia São Paulo  Ülikoolist   märgib World Public Health Nutrition Association  veebiajakirja  novembrikuu väljaandes, et rahva toitumistervise suurimaks probleemiks on „liigne töötlemine“.  Monteiro ütleb, et ülitöödeldud toidud on kiire rasvumuse ja sellega seotud haiguste leviku peamiseks põhjuseks.

Ta süüdistab toiduainetetööstust selles, et see  toodab taskukohaseid, mugavaid, ligitõmbavaid valmistooteid, mis on niivõrd maitsvad, et loovad harjumuse. Need valmistoite saab süüa igal pool – tänaval, kiirtoidukohtades, televiisorit vaadates, töötades, autoga sõites.

Ülitöödeldud toidud on palju kaloririkkamad ja samas väiskema toitainesisaldusega, kui töötlemata ja vähetöödeldud toidud. Neis on palju rasva, suhkrut, soola ning vähe vitamiine, mineraale ja kiudainet. 

Ülitöödeldud toidud on sageli odavamad, kui vähem töödeldud toidud, eriti kui neid müüakse suurte portsjonitena ja hinnaalandusega. Samuti on need sageli väiksemates müügikohtades ainukesed toiduvalikud. 

Monteiro märgib ka, et põhimõtteliselt reguleerimata reklaamimajandus tekitab mulje, et ülitöödeldud toidud ja joogid on hädavajalikud – eriti kui sinna on veel lisatud vitamiine ja mineraale – ja sobituvad hästi kaasaegse elustiili ja toetavad tervist.  Heade maitseomadustega kaasnev agressiivne turundus blokeerib normaalse täiskõhutunde kontrolli- mehhanismid ja tekitab ülesöömist nii lastel, kui ka täiskasvanutel.   

Sõnad "puhas" ja "looduslik"

Maitsemeele teemaga edasi minnes tõlkisin McGilli Ülikooli keemiku Joe Schwarczi artikli naturaalsest apelsinimahlast :). Mida tähendab naturaalne ehk looduslik? Igasugu pakikestel, pudelitel ja karpidel on see peal, mis siis tähendaks, et naturaalset toitu on poed ja apteegid puupüsti täis.

Päikesetoidu blogil on sel suvel 10 sünnipäev. Ja seda, mida ma 10 aastat tagasi kirjutasin, ei julge ma enam lugeda:). Oli vast liiga palju heade ja halbade asjade eristamist - ainult head ja mitte midagi halba.

Hetkel ma olen sealmaal, et ükskõik, mida sa toiduks ei vali - head ja halba on kõiges. Oleneb kogusest, oleneb keskkonnast, oleneb asjaoludest.

Värsket muutmata toitu valin ikka maitse järgi, mitte "kasulikkuse" järgi. Ebameeldivaid asju maitsvate asjade juurde blenderisse ei pista :). 

Töödeldud toiduga on teistmoodi - seal on maitsed kombinatsioonis, Ja üritan kommi ja koogi puhul ikka teadlik olla, et maius võib ju kuumutamata ja taimne olla - ta on kontsentreeritum, seega maitsegi kontsentreeritum, mis tähendab, et väga hea asi :). Liiga head asja tasub süüa vähem! Kui minna poe töödeldud toitude juurde, siis on juba tegemist üliheade maitsetega, tähelepanelikkus peaks olema kruvitud hästi kõrgele.

Ja nagu igasugu heade asjade puhul on ikka nii, et keha harjub hea asjaga teatud aja jooksul ära - ja tüdineb ehk hakkab midagi paremat otsima. Ja siin ongi see hetk, kui me lisame tibake rohkem maitseaineid, tibake rohkem rasva, sutsu rohkem magusat. Nii me oleme teinud, sest loodus on kord kõik nii loonud, et nad püüdlevad edasi. J.Hopkinsi Ülikooli ülekaalu kursusel märgiti, et  evolutsiooniliselt on inimene arenenud liikuma toitu otsima ja seda leides, ka selle kõik ära sööma. Otsima ikka rammusamat toitu, et nälga üle elada. Kuna aga nälga ei ole, siis liigume ühe toidu juurest teise juurde ja kogume järjest enam kihte enda ümber.  Ja kõik puha keskkonna pärast, mille oleme loonud niivõrd külluslikuks :) ja meie tahtmised on taevalikud st me tahame teatud head asja iga päev ja teatud viisil ning seetõttu paneme tootja raskesse seisu - näiteks tahtmine juua apelsini mahla iga päev aasta läbi ja tahtmine saada naturaalset mahla. Need tahtmised võiks lasta vabaks, sest muidu leiab  tootja viisi, kuidas tarbija meele järele olla. Kui tarbija rahulduks naturaalsega sellisena nagu see on - muutmata töötlemata toiduga ja saaks aru, et see, mis on töödeldud ei ole enam naturaalne (mitte et see oleks söömiseks kõlbmatu või halb) - siis poleks tootjal vaja sõnu venitada. Samas mulle meeldib Schwarczi ettepanek uueks sildiks. Ja nii see võikski olla, ilma, et me üksteist ja iseennast petaksime.

Apelsinimahla toojast pigistati mahl välja. 

J. Schwrtcz kirjutab: "Meil kõigil on omad harjumused. Üks minu omadest on alustada päeva klaasi apelsinimahlaga. Värskelt pressitud oleks ideaalne, kuid ausalt öeldes tuleb üsna palju vaeva näha ja sestap ma lähen poes nende mahlapakkide juurde, kuhu on peale kirjutatud „100% puhas ja naturaalne, midagi pole lisatud, midagi pole ära võetud, ainult apelsinid“. Minu eelistustel pole midagi tegemist „puhta“ või „naturaalsega“, ma otsin maitset. Minu lemmikmahla Tropicana mahla suhtes on USAs kohtuasi ja kirjutatud raport. Millise hullu toksiini nad sealt siis avastasid? Tegelikult ei avastatud ühtegi. 

Kohtuasjas märgitakse, et silt „100% puhas ja naturaalne“ on vale, kuna mahl on tugevalt töödeldud ja maitsega teaduslikult manipuleeritud. Antud juhul väidavad hagejad, et nad ei oleks mahla ostnud või maksnud rohkem, kui nad muidu oleksid valmis maksma, kui mahl oleks nõuetekohaselt märgistatud.   Kuigi sellel kohtuasjal on mõttetuse maitse juures, toob see arutelu mõiste „loomulik/naturaalne” üle avalikkuse ette. Ja see on hea, kuna see väljend on väga laialt kasutust leidnud, et rahuldada ühist ekslikku arvamust, et „naturaalne” on alati parem kui „töödeldud”, „kunstlik” või „sünteetiline”. 

Ei ole küsimust selles, et Tropicana poolt on loodud just taoline toote kujund – apelsinid pressitakse, mahl valatakse pakendisse ja seejärel veetakse imekiirelt müügikohtadesse laiali. Kuid tegelikkuses see niimoodi ei ole. Tõde on see, et kui sa soovid värsket, suurepärase maitsega apelsinimahla, siis on ainult üks viis seda saada. Apelsinid tuleb sul endal mahlaks pressida ja hästi kiiresti ära juua. 

Miks kiiresti? Kuna mahla välja pressimine algatab tohutul hulgal keemilisi protsesse, millest enamik ei ole meile kasulikud.    Ensüümid, mis purustatud rakkudest vabanevad kiirendavad reaktsioone õhus oleva hapniku ja ja apelsinimahlas loomulikult leiduvate sadade erinevate ühendite vahel.  Oksüdeerumisprotsesside tulemuseks on maitsebuketi kadumine. Kui pakendis oleval apelsinimahlal on värske maitse, siis see tähendab, et need reaktsioonid on pidurdatud. Tropicana on sel alal tööd teinud alates 1950 aastatest ja töötanud välja erinevaid tehnoloogiaid, et säilitada algset maitse-lõhnabuketti  nii palju kui võimalik. Ja seda viisil, et mahl ei sisaldaks ohtlikke baktereid. 

Apelsinid, nagu iga toit, võib saada koduks bakteritele. Pastöriseerimine, ehk siis mahla kuumutamine, tapab bakterid, kuid koos sellega tapetakse ka maitse.  Sestap võib pastöriseerimata mahl olla mõnus meie maitsepungadele, kuid kahjuks on üsna hästi dokumenteeritud mürgitusjuhtumeid taolisest mahlast. Kõige kuulsam neist on tõenäoliselt Orlando teemapargist, kus rohkem, kui 60 inimest said salmonelloosi. Kuidas siis vabaneda bakteritest ja samas säilitada maitse? Tropicana firma 1952 aastal asutanud Anthony Rossi tutvustas kõrgpastöriseerimise protsessi, mis aitab temperatuuri tõstmisega väga lühikeseks ajaks säilitada mahla maitse. 

Pastöriseerimine on kriitilise tähtsusega, kuna apelsinid on hooajaline vili ja mahla säilitatakse vahel kuni aasta, et rahuldada tarbijaid, kes soovivad iga päeva alustada just selle mahlaga. Ja miks nad ei peaks? Apelsinimahl on suurepärane kaaliumi allikas ja pakub suurt hulka antioksüdante. Kuid loomulikult on siin ka suur hulk suhkrut, võrreldav limonaadidega, sestap ei tasu seda sisse ajada liitrite kaupa. 

Apelsinimahl külmutatud kontsentraadist on olnud kättesaadav alates 1950 aastatest, kuid selles mahlas  oli vähe maitset ja lõhna, kuna kuumutamisprotsess, mida oli vaja mahla kontsentreerimiseks lõhustab maitse/lõhnaineid. On veel protsess nimega „deaeratsioon“, milles vaakumsüsteem eemaldab niipalju õhku värskelt pressitud mahlast, kui võimalik, et peatada oksüdeerimisprotsessid. Kahjuks eemaldab  see protsess ka loomulikku maitset ja lõhna. Sellele on samas teaduslik lahendus – aroomid kogutakse kokku, segatakse koorest pressitud apelsiniõliga ja lisatakse uuesti mahlale. 

Apelsiniõli koos lenduvate ainetega hõlmab endas sadade komponentide segu, millest üksikuid aineid on võimalik üksteisest eraldada protsessidega nagu destillatsioon ja kromatograafia.   Keemik suudab seejärel neist kokku panna erinevaid „maitsebukette“.  Uks peamine apelsinimahla maitset tekitav aines on etüülbutüraat ning selle aine rohkus mahlas tekitab eriti maitsva mahla. 

Kuna apelsinid erinevad olenevalt korjeajast ja kasvukohast oma maitse poolest üsna suuresti, siis selliste maitsebukettide kasutamine lubab hoida mahla maitse muutumatuna läbi terve aasta.  Ühesõnaga kõrgpastöriseerimine, deaeratsioon ja kokku kogutud maitse ja lõhnaainete segude kasutamine võimaldab saavutada mahla maitse võimalikult sarnasena värskelt pressitud mahlaga. Kuid jah, see ei ole „100% puhas ja naturaalne“, kuigi teatud piirini see sõltub nende ambitsioonikate terminite tõlgendamisest. 

Kuna kõik mahla komponendid tulevad apelsinist, siis saab mahla nimetada „naturaalseks“. Tavamõistes tähendab aga sõna naturaalne  töötlemata ainest ja sestap Tropicana ei ole naturaalne. Sellel aga omakorda ei ole midagi tegemist mahla kvaliteediga, mis on suurepärane, kui arvestada tema populaarsust maailma erinevates kohtades. Tegelik probleem on see, et mahla kuldne aura sõnaga „naturaalne“ on määritud. Kui apelsinid korjatakse Floridas ja sealsamas ka mahlaks pressitakse ning põhja transporditakse, siis te saate küll värskelt pressitud mahla, kuid üsna suur on ka risk, et saadavaid baktereid ja osküdatsiooniprotsessi jääke te ei naudi.   

Seega tehniliselt on hagi Tropicana vastu õige ja võibolla tuleks silti muuta. Samas, miks mitte kasutada teaduse saavutusi selleks, et peatada naturaalse mahla lagunemisprotsess? Minu soovitus sildiks: „Parima maitsega mahl, mida loodus ja kaasaegne teadus suudavad anda“. Kuna nii see tõepoolest on. "

Räägime kollageenist - kui head asja saab liiga palju.

Kõigi nende kursuste jooksul, mida ma kilode viisi olen läbinud, olen muutunud järjest skeptilisemaks heade asjade suhtes ja rahulikumaks halbade asjade suhtes :). Ja eks enamik lektoreid ülikoolides olid samuti parajad skeptikud iga hea asja osas, mida müüdi ja mis terveks pidi tegema. 

Jätkuvalt leian McGilli Ülikooli OSS lehelt lahedaid artikleid, kus lahatakse üsna palju toitumist ja kõikvõimalikke lubadusi, mida lisandimüüjad välja käivad.

Kollageen jõudis minuni juba tükk aega tagasi - kõigepealt helistas üks sõbranna ja küsis kollageeni kohta. Ma vastasin, mida oskasin, et taimetoitlane leiab oma kollageeni, nagu ka kõik teised valgud  taimedest ja süldi söömisel alla neelatav seakollageen ei saa jooksujalu minna ja asetuda inimkollageeni kohale.

 2 nädala pärast helistas järgmine küsija ja veidi aja pärast kolmas. Ma ei tea, kus on see kollageeni küsimus üles tõstetud aga tõenäoliselt müüb keegi kuskil kollageeni lisandeid ja on teinud sellest olulise küsimuse, mis infost vaevatud pead segi püüab ajada.  

Ja kes suudab kaua vastu panna kiusatusele saada jälle rohkem head asja :). Kuid tulebki välja, et probleem ei ole ehitusmaterjalis, vaid protsessis. Me võime kuhjata majaehituse kive tonnide kaupa, kuid kui ehitajad ei tööta ja ehitusprotsess seisab, siis olgu kive palju tahes - nendest ei ole kasu. Pigem muutub majaehituse plats suureks materjali prügimäeks.

Tõlkisin OSS lehelt Emily Shore, B.A  lühikese aga ülevaatliku artikli kollageeni lisandist. E.Shore kirjutab:

Olin väheke üllatunud, kui mõni aeg tagasi minu sõber mulle märkis, et võiksin hakata oma hommikusmuutisse kollageeni lisama. Minu antenn keris ennnast otsekohe püstiasendisse. See kõlas pettuse moodi. Otsustasin teha veidi uurimistööd ja teada saada, millist kasu arvavad inimesed saavat, kui nad lisavad kollageeni toidule.   

Kuigi kollageeni lisamine toidule ja joogile naha "uuendamiseks" oleks üsna tähelepanuväärne idee, ei ole see väide midagi muud kui kaval turundusnipp. Kollageen on oluline luudes, sidekoes, kõhredes ja nahas leiduv struktuurne valk, mida peetakse dünaamiliseks valguks, mis tähendab, et seda toodetakse ja lagundatakse vahetpidamata. Kuid nagu iga valgu puhul, läbib toormaterjal aminohapeteks lagundamise protsessi, millest rakud, nimega fibroplastid sõlmivad pikad valguahelad.  Vajalikud aminohapped tulevad toidust, põhiliselt valkudest. Seedimise käigus need valgud lagundatakse aminohapeteks, mida alles siis saab kasutada meie kehaomaste valkude ehituseks.  

Vananedes kollageeni tootmine aeglustub ja kollageeni kaotus muutub märgatavamaks just naha pinnal tekkivate kortsude tõttu. Siin tekibki nüüd  kiusatus haarata kollageeni lisandi järele.   Kui kortsud on kollageeni kadumisest, miks siis mitte asendada see lisandiga? Suurepärane idee müügimehele, kuid üsna vilets teadusele. Miks siis?

Esiteks, kui toimub vananemine, siis kollageeni vähenemist ei põhjusta toidus olevate aminohapete vähesus. Me sööme küllaldaselt valku, et oma keha vajalike aminohapetega varustada. See mis toimub, on kollegeeni ülesehitavate keemiliste reaktsioonide aeglustumine. 

Teiseks, idee, et kollageeni lisamine dieedile aitab tasa teha kollageeni kaotust nahas on ebaõige. Nagu iga teine valk, lagundatakse kollageen seedeprotsessis kas üksikuteks aminohapeteks või lühikese ahelaga aminohapete ühenditeks nn peptiidideks. Ja need kõik lähevad aminohapete kogumisse (amino acid pool), mida keha vajab, et sünteesida vajalikke valke.   Seega ei ole absoluutselt oluline, kas need aminohapped on pärit kollageenist või sojast. Kui kohvitassile lisatakse ütleme 200 mg kollageeni, siis naha kogu kollageeni sisalduse seisukohalt on see kogus absoluutselt ebaoluline.   Närides kanatiiba või seakonti, saab palju enam, kuigi sisemine hääl ütleb mulle, et need kes lisavad kollageeni oma trennijärgsele smuutile, ei haara sealiha järele.   

Ainus asi, mida veel saab öelda, et on mõningaid tõendeid, et kollageeni söömine tõstab kehas kollageeni tootmist. Seda seetõttu, et keha lollitatakse – koos toiduga tulev kollageenilisand, mis on lagundatud peptiidideks ja voolab vereringes, paneb keha uskuma, et lagunenud on keha enda kollageen ja seetõttu keha annab signaali uue kollageeni tootmiseks.  Ja see on ka ainus põhjus, mis kollageeni lisandi turundust üleval hoiab. Kahjuks on nii, et meil tuleks aru saada statistilise olulisuse ja praktilise tähtsuse erinevusest (minu kolleeg Ada McVean on täpsustanud statistilist ja kliinilist tähtsust BioSil puudutavas artiklis). Antud juhul – jah, keha toodab rohkem kollageeni. Kuid uurides, kas tekib mingisugune praktiline erinevus – st kortsude kadumine ja naha värskenemine – siis ei , vahet pole. Praktiline tähendus on null.

Kuid on mõningane statistiline ja praktiline tähtsus reumatoidartriidi e. autoimmuunhaiguse puhul, kus immuunsüsteem vaatab kõhre, kui võõrainet ja seega ründab, põhjustades põletikku, turset ja valu. Mõned väikesed uuringud on näidanud, et mõne kuu jooksul suukaudselt manustatud kana kollageeni spetsiifiline vorm võib põhjustada sümptomite paranemist. Pakutakse selgituseks, et see „õpetab” immuunsüsteemi taluma kollageeni, takistades sellega rünnakut. Loomulikult on  toidulisanditootjad need uuringud kokku otsinud ja kasutusele võtnud mitmesuguseid kollageenilisandeid, mis on väidetavalt efektiivsed artriidi, samuti vananemisega seotud kollageeni kaoga seotud valude vähenemisel. Kuigi tõendid on enamasti täiesti mõttetud, ei ole selliste toidulisandite andmisel mingit kahju, kui tegemist on liigeste valu ja põletikuga.

Ma saan küll aru sellest, mis ahvatleb sirutama käe kollageenilisandite järele, kuid kui ma päeva lõpus ei näe ei enda ega oma sõbra nahal tulenevat mingit muutust, eelistan siiski seda raha hoida oma rahakotis.

Keha lollitamine on üsna moes - nii üritatakse kaalust alla saada süües valgurohket toitu, sest keha kulutab väga palju energiat valkude lagundamsieks ja sellest glükoosi tootmiseks. Kaalust võibolla kaobki veidi, kuid koormus, mille me kehale paneme hakkab ennast kindlasti mingi hetk kuskil mujal tunda andma.

Ja kui keha ka laseb end lollitada kollageenilisandist ja toodab mingi aeg valku juurde - siis see on lühiajaline protsess, mis kaua ei kesta. Sestap ka sellealased uuringud on lühiajalised. 

Kollageeni valk ise nagu kõik valgud on suured ja keerulised ja krussis aminohapete ahelad.

Pildil COL4A1 (Collagen alpha-1(IV) chain (COL4A1). Kollageeni on vähemalt 16 eri liiki, kuid enamiku kehas olevast kollageenist on kolme liiki.

Valke sisaldavad kõik toiduained (iga raku põhikoostisosaks on valk, on sel siis taimne või loomne päritolu). Kuid toitu süües tuleb kehal kõik need sadadest aminohapetest koosnevad valgud lagundada, kuna meie soolestik suuri ja mahukaid ühendeid läbi ei lase. Sestap teevad ensüümid oma töö ja kõigepealt laguneb valk peptiidideks (Mõistet "peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 2–10 aminohappest koosnevate ahelate kohta. Pikemaid peptiide nimetatakse polüpeptiidideks).

Kuna ka suuremad peptiidid on keha jaoks üsna hiiglaslikud, aitavad erinevad ensüümid ka need väiksemaks teha ja soole seinast saavad läbi päris pisikesed: üksikud või paarist aminohappest koosnevad ühendid.

Aminohapped on siis ise sellised:

Aminohapped lähevad esialgu basseini J ehk aminohapete kogumisse

Siit tuleb mängu jälle see HEA, mis võib muutuda halvaks, kui teda on liiga palju.

Aminohapete kogumist lähevad aminohapped välja mitmesse eri suunda:

Hoolimata sellest, kui palju sa päevas oma kehasse üritad kollageeni vm valku toppida – on kohad juba ette välja müüdud J. Kui tuleb enam, siis tagasi küll reeglina ei saadeta J aga rasva juurde saab küll. Rasv omakorda sidekoele hästi ei mõju ja kuigi lükkab naha laiemaks seega ka kortsuvabamaks – ei ole see päris tervislik kortsude silumise viis.

Kollageeni on kehas väga palju – arvestades meie sidekoe hulka ning sestap on keha kollageeni põhiaminohappeid (glütsiin 33%, proliin/hüdroksüproliin  30%) ise tootmas st miski pole jäetud juhuse hooleksJ.

Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest. Glütsiin kuulub asendatavate aminohapete hulka, kuna inimesed suudavad seda toota seriinist, mida omakorda toodetakse glükolüüsi vaheproduktist 3-fosfoglütseraadist. Seda aminohapet on igas toidus – mida kontsentreeritum toit on, seda rohkem teda on st loomses toidus liiga palju J, taimses valgulises toidus piisavalt. Puuviljades ja aedviljades vastavalt valgu sisaldusele. Õunas näiteks 20mg.  

Seriin, millest glütsiin toodetakse on omakorda samuti inimkehas endas toodetav aminohape st  ei ole asendamatu aminohape.

Nutriondata näitab taimse toidu kõige suuremaid glütsiini sisaldusi:

Vesikress, toores Glycine: 2037mg 

Spinat, külmutatud, hakitud või lehed, töötlemata Glycine: 1524mg

Seemned, seesami jahu, madala rasvasisaldusega Glycine: 2062mg 

Seemned, päevalille seemne jahu, vähendatud rasvasusega Glycine: 1892mg

Proliin on asendatav aminohape, seda toodetakse aminohappest glutamiinhape, mis samuti on kehas ise toodetav ehk ei ole asendamatu aminohape.

Kogu kollageeni valgu aminohappeline koostis imetaja nahas:

Aminohape	Abundance in mammal skin (residues/1000)
Glycine	329
Proline	126
Alanine	109
Hydroxyproline	95
Glutamic acid	74
Arginine	49
Aspartic acid	47
Serine	36
Lysine	29
Leucine	24
Valine	22
Threonine	19
Phenylalanine	13
Isoleucine	11
Hydroxylysine	6
Methionine	6
Histidine	5
Tyrosine	3
Cysteine	1
Tryptophan	0

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui sinu söödav toit annab vajaliku kaloraazi, siis on võimatu jääda  ka täistaimetoidul valgupuudusesse. Kui sa ei ole valgupuuduses, siis on sul piisavalt aminohappeid. Kui sul on piisavalt aminohappeid, siis on sul piisavalt kollageeni :). 

Kui sa ei liiguta ennast piisavalt, ei maga piisvalt, ei hoia ennast piisavalt - siis hoolimata kollageeni hulgast väheneb keha reaktsioonide kiirus ja efektiivsus, ning ilmnevad vananemise ja kulumise märgid. Lisandid saavad anda vaid veidi piitsa väsinud hobusele.

Samas saab kortsudele läheneda mitmeti :)