Kõigi nende kursuste jooksul, mida ma kilode viisi olen läbinud, olen muutunud järjest skeptilisemaks heade asjade suhtes ja rahulikumaks halbade asjade suhtes :). Ja eks enamik lektoreid ülikoolides olid samuti parajad skeptikud iga hea asja osas, mida müüdi ja mis terveks pidi tegema.
Jätkuvalt leian McGilli Ülikooli OSS lehelt lahedaid artikleid, kus lahatakse üsna palju toitumist ja kõikvõimalikke lubadusi, mida lisandimüüjad välja käivad.
Kollageen jõudis minuni juba tükk aega tagasi - kõigepealt helistas üks sõbranna ja küsis kollageeni kohta. Ma vastasin, mida oskasin, et taimetoitlane leiab oma kollageeni, nagu ka kõik teised valgud taimedest ja süldi söömisel alla neelatav seakollageen ei saa jooksujalu minna ja asetuda inimkollageeni kohale.
2 nädala pärast helistas järgmine küsija ja veidi aja pärast kolmas. Ma ei tea, kus on see kollageeni küsimus üles tõstetud aga tõenäoliselt müüb keegi kuskil kollageeni lisandeid ja on teinud sellest olulise küsimuse, mis infost vaevatud pead segi püüab ajada.
Ja kes suudab kaua vastu panna kiusatusele saada jälle rohkem head asja :). Kuid tulebki välja, et probleem ei ole ehitusmaterjalis, vaid protsessis. Me võime kuhjata majaehituse kive tonnide kaupa, kuid kui ehitajad ei tööta ja ehitusprotsess seisab, siis olgu kive palju tahes - nendest ei ole kasu. Pigem muutub majaehituse plats suureks materjali prügimäeks.
Tõlkisin OSS lehelt Emily Shore, B.A lühikese aga ülevaatliku artikli kollageeni lisandist. E.Shore kirjutab:
Olin väheke üllatunud, kui mõni
aeg tagasi minu sõber mulle märkis, et võiksin hakata oma hommikusmuutisse
kollageeni lisama. Minu antenn keris ennnast otsekohe püstiasendisse. See kõlas
pettuse moodi. Otsustasin teha veidi uurimistööd ja teada saada, millist kasu
arvavad inimesed saavat, kui nad lisavad kollageeni toidule.
Kuigi kollageeni lisamine toidule
ja joogile naha "uuendamiseks" oleks üsna tähelepanuväärne idee, ei
ole see väide midagi muud kui kaval turundusnipp. Kollageen on oluline luudes,
sidekoes, kõhredes ja nahas leiduv struktuurne valk, mida peetakse
dünaamiliseks valguks, mis tähendab, et seda toodetakse ja lagundatakse
vahetpidamata. Kuid nagu iga valgu puhul, läbib toormaterjal aminohapeteks
lagundamise protsessi, millest rakud, nimega fibroplastid sõlmivad pikad
valguahelad. Vajalikud aminohapped
tulevad toidust, põhiliselt valkudest. Seedimise käigus need valgud
lagundatakse aminohapeteks, mida alles siis saab kasutada meie kehaomaste
valkude ehituseks.
Vananedes kollageeni tootmine
aeglustub ja kollageeni kaotus muutub märgatavamaks just naha pinnal tekkivate
kortsude tõttu. Siin tekibki nüüd kiusatus
haarata kollageeni lisandi järele. Kui kortsud on kollageeni kadumisest, miks
siis mitte asendada see lisandiga? Suurepärane idee müügimehele, kuid üsna
vilets teadusele. Miks siis?
Esiteks, kui toimub vananemine,
siis kollageeni vähenemist ei põhjusta toidus olevate aminohapete vähesus. Me
sööme küllaldaselt valku, et oma keha vajalike aminohapetega varustada. See mis
toimub, on kollegeeni ülesehitavate keemiliste reaktsioonide aeglustumine.
Teiseks, idee, et kollageeni
lisamine dieedile aitab tasa teha kollageeni kaotust nahas on ebaõige. Nagu iga
teine valk, lagundatakse kollageen seedeprotsessis kas üksikuteks aminohapeteks
või lühikese ahelaga aminohapete ühenditeks nn peptiidideks. Ja need kõik
lähevad aminohapete kogumisse (amino acid pool), mida keha vajab, et sünteesida
vajalikke valke. Seega ei ole absoluutselt oluline, kas need
aminohapped on pärit kollageenist või sojast. Kui kohvitassile lisatakse
ütleme 200 mg kollageeni, siis naha kogu kollageeni sisalduse seisukohalt on
see kogus absoluutselt ebaoluline. Närides kanatiiba või seakonti, saab palju
enam, kuigi sisemine hääl ütleb mulle, et need kes lisavad kollageeni oma
trennijärgsele smuutile, ei haara sealiha järele.
Ainus asi, mida veel saab öelda,
et on mõningaid tõendeid, et kollageeni söömine tõstab kehas kollageeni
tootmist. Seda seetõttu, et keha lollitatakse – koos toiduga tulev kollageenilisand, mis on lagundatud peptiidideks ja voolab vereringes, paneb keha uskuma, et lagunenud on keha enda kollageen ja seetõttu keha annab
signaali uue kollageeni tootmiseks. Ja
see on ka ainus põhjus, mis kollageeni lisandi turundust üleval hoiab. Kahjuks
on nii, et meil tuleks aru saada statistilise olulisuse ja praktilise tähtsuse
erinevusest (minu kolleeg Ada McVean on täpsustanud statistilist ja kliinilist
tähtsust BioSil puudutavas artiklis). Antud
juhul – jah, keha toodab rohkem kollageeni. Kuid uurides, kas tekib
mingisugune praktiline erinevus – st kortsude kadumine ja naha värskenemine –
siis ei , vahet pole. Praktiline tähendus on null.
Kuid on mõningane statistiline ja
praktiline tähtsus reumatoidartriidi e. autoimmuunhaiguse puhul, kus immuunsüsteem
vaatab kõhre, kui võõrainet ja seega ründab, põhjustades põletikku, turset ja
valu. Mõned väikesed uuringud on näidanud, et mõne kuu jooksul suukaudselt
manustatud kana kollageeni spetsiifiline vorm võib põhjustada sümptomite
paranemist. Pakutakse selgituseks, et see „õpetab” immuunsüsteemi taluma
kollageeni, takistades sellega rünnakut. Loomulikult on toidulisanditootjad need uuringud kokku otsinud
ja kasutusele võtnud mitmesuguseid kollageenilisandeid, mis on väidetavalt
efektiivsed artriidi, samuti vananemisega seotud kollageeni kaoga seotud valude
vähenemisel. Kuigi tõendid on enamasti täiesti mõttetud, ei ole selliste
toidulisandite andmisel mingit kahju, kui tegemist on liigeste valu ja
põletikuga.
Ma saan küll aru sellest, mis
ahvatleb sirutama käe kollageenilisandite järele, kuid kui ma päeva lõpus ei
näe ei enda ega oma sõbra nahal tulenevat mingit muutust, eelistan siiski seda
raha hoida oma rahakotis.
Keha lollitamine on üsna moes - nii üritatakse kaalust alla saada süües valgurohket toitu, sest keha kulutab väga palju energiat valkude lagundamsieks ja sellest glükoosi tootmiseks. Kaalust võibolla kaobki veidi, kuid koormus, mille me kehale paneme hakkab ennast kindlasti mingi hetk kuskil mujal tunda andma.
Ja kui keha ka laseb end lollitada kollageenilisandist ja toodab mingi aeg valku juurde - siis see on lühiajaline protsess, mis kaua ei kesta. Sestap ka sellealased uuringud on lühiajalised.
Kollageeni valk ise nagu kõik valgud on suured ja keerulised ja
krussis aminohapete ahelad.
Pildil COL4A1
(Collagen alpha-1(IV) chain (COL4A1). Kollageeni on vähemalt 16 eri liiki, kuid
enamiku kehas olevast kollageenist on kolme liiki.
Valke sisaldavad kõik toiduained
(iga raku põhikoostisosaks on valk, on sel siis taimne või loomne päritolu). Kuid
toitu süües tuleb kehal kõik need sadadest aminohapetest koosnevad valgud lagundada,
kuna meie soolestik suuri ja mahukaid ühendeid läbi ei lase. Sestap teevad
ensüümid oma töö ja kõigepealt laguneb valk peptiidideks (Mõistet
"peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 2–10 aminohappest
koosnevate ahelate kohta. Pikemaid peptiide nimetatakse polüpeptiidideks).
Kuna ka suuremad peptiidid on
keha jaoks üsna hiiglaslikud, aitavad erinevad ensüümid ka need väiksemaks teha
ja soole seinast saavad läbi päris pisikesed: üksikud või paarist aminohappest
koosnevad ühendid.
Aminohapped on siis ise sellised:
Aminohapped lähevad esialgu
basseini J
ehk aminohapete kogumisse
Siit tuleb mängu jälle see HEA, mis võib muutuda halvaks, kui
teda on liiga palju.
Aminohapete kogumist lähevad
aminohapped välja mitmesse eri suunda:
Hoolimata sellest, kui palju sa
päevas oma kehasse üritad kollageeni vm valku toppida – on kohad juba ette
välja müüdud J.
Kui tuleb enam, siis tagasi küll reeglina ei saadeta J aga rasva juurde saab küll.
Rasv omakorda sidekoele hästi ei mõju ja kuigi lükkab naha laiemaks seega ka
kortsuvabamaks – ei ole see päris tervislik kortsude silumise viis.
Kollageeni on kehas väga palju – arvestades meie sidekoe hulka ning
sestap on keha kollageeni põhiaminohappeid (glütsiin 33%, proliin/hüdroksüproliin
30%) ise tootmas st miski pole jäetud
juhuse hooleksJ.
Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest
α-aminohappest. Glütsiin kuulub asendatavate aminohapete hulka, kuna inimesed
suudavad seda toota seriinist, mida
omakorda toodetakse glükolüüsi vaheproduktist 3-fosfoglütseraadist. Seda
aminohapet on igas toidus – mida kontsentreeritum toit on, seda rohkem teda on
st loomses toidus liiga palju J,
taimses valgulises toidus piisavalt. Puuviljades ja aedviljades vastavalt valgu
sisaldusele. Õunas näiteks 20mg.
Seriin, millest glütsiin toodetakse on omakorda samuti inimkehas
endas toodetav aminohape st ei ole
asendamatu aminohape.
Nutriondata näitab taimse toidu
kõige suuremaid glütsiini sisaldusi:
Vesikress, toores Glycine:
2037mg
Spinat, külmutatud, hakitud või lehed,
töötlemata Glycine: 1524mg
Seemned, seesami jahu, madala rasvasisaldusega Glycine: 2062mg
Seemned, päevalille seemne jahu, vähendatud rasvasusega Glycine: 1892mg
Proliin on asendatav aminohape, seda toodetakse aminohappest glutamiinhape, mis samuti on kehas ise
toodetav ehk ei ole asendamatu aminohape.
Kogu kollageeni valgu
aminohappeline koostis imetaja nahas:
Aminohape
|
||
329
|
||
126
|
||
109
|
||
95
|
||
74
|
||
49
|
||
47
|
||
36
|
||
29
|
||
24
|
||
22
|
||
19
|
||
13
|
||
11
|
||
6
|
||
6
|
||
5
|
||
3
|
||
1
|
||
0
|
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui sinu söödav toit annab vajaliku kaloraazi, siis on võimatu jääda ka täistaimetoidul valgupuudusesse. Kui sa ei ole valgupuuduses, siis on sul piisavalt aminohappeid. Kui sul on piisavalt aminohappeid, siis on sul piisavalt kollageeni :).
Kui sa ei liiguta ennast piisavalt, ei maga piisvalt, ei hoia ennast piisavalt - siis hoolimata kollageeni hulgast väheneb keha reaktsioonide kiirus ja efektiivsus, ning ilmnevad vananemise ja kulumise märgid. Lisandid saavad anda vaid veidi piitsa väsinud hobusele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar