Naha puhtus vol 10 - akne ja uue kreemi turule toomine

 

Hamblin kirjutab oma raamatus „Clean“ kogu elu aknega kimpus olnud ajakirjanik Maya Dusenbery´st.

Dusenbery on hiljaaegu välja andnud ka raamatu „Doing Harm: The Truth About How Bad Medicine and Lazy Science Leave Women Dismissed, Misdiagnosed, and Sick“

Maya Dusenbery põimib raamatus „Doing Harm“ kokku teaduslikke ja sotsioloogilisi uuringuid, intervjuusid arstide ja teadlastega ning isiklikke lugusid naistelt üle kogu riigi, et anda põhjalik ja hästi arusaadav ülevaade sellest, kuidas seksism meditsiinis tänapäeval naisi kahjustab.

 

Dusenbery sõnul oli ta ära proovinud kõik erinevad ravivõimalused, mida dermatoloog akne raviks pakkus: suukaudsed ja toopilised antibiootikumid, puhastavad, poore ahendavad jm tooted. Ta proovis rasestumisvastaseid pille ja tugevatoimelisi Accutane ja  spironolaktooni, millel tõsised kõrvaltoimed. Ta märkis, et mida iganes traditsiooniline meditsiin talle välja kirjutas, selle ta ka ära proovis.

Ükski neist ei aidanud ja 26 aastaselt, kui ta oli alustanud taaskord uut antibiootikumikuuri, hakkasid valutama liigesed, mis muutsid liikumise pea võimatuks. Arst diagnoosis autoimmuunhaiguse reumatoidartriidi ja määras immuunsüsteemi mahasuruvad ravimid sh metotreksaadi, mida kasutatakse keemiaravis.  Ravi aitas veidi, kuid samas hakkasid juuksed välja langema.

Akne puhul on antibiootikumide määramine väga levinud ja paljud patsiendid võtavad neid kuid ja isegi aastaid, saamata samas oma aknele erilist leevendust. See toob kaasa soolestiku probleemid, kuna antibiootikumid hävitavad normaalse mikrofloora. Dusenbery hakkas kahtlustama, et pidev antibiootikumikuur on seotud ka reumatoidartriidi tekkega ja hakkas internetist otsima teisi võimalusi akne raviks.

Taaskord proovis ta kõike, mida pakuti: näo harjamist (sarnaselt juustega, mis pidi stimuleerima immuunsüsteemi), õlidega puhastust, pealemääritavaid ja allaneelatavaid vitamiine, erinevaid ravimtaimi ja palju, palju muud.

Dusenbery märgib: „See ei ole nii, et inimesed ütlevad ära meditsiini poolt pakutavast ravist. Need on lihtsalt ahastuses patsiendid. Kui sa tead, et oled haige, proovid ära kõik, mis võiks aidata. Ma ei ole alternatiivsete meetodite austaja, kuid kui ma jäin haigeks, siis jah tekkis suhtumine, et laske ma proovin kogu selle hullumeelse värgi ära. Haigus nihutab sinu tasakaalu. “

Ka kõik need meetodid ei mõjunud eriti palju. Naha tervis kõikus halva ja ebamäärase vahel. Kuni selgus, et kõige intrigeerivam alternatiivravi oli teha vähem – palju vähem.

Meie naha pind on kergelt õline seega kergelt happeline (õli=rasv=rashape). Kui neutraalne pH on 7 juures, siis naha pinna ideaalne pH on kuskil 5 juures.

Dusenbery leidis saja aasta taguse dermatoloog Alfred Marchionini töö, mis rääkis kuidas happeline naha pind kaitseb nahka kahjustavate bakterite eest.

See pole eriti võõras teema, kuna ka naiste tupp on kergelt happeline ja paljudele pahadele bakteritele selline keskkond ei sobi. Just mensese ajal, mil aluseline veri läbi tupe voolab, on naistel bakteriaalsete infektsioonide oht suurim.

Kui happeline naha pind kaitseb ründavate bakterite eest, siis peab see happelisus olema sobivaks koduks nahka kaitsvatele bakteritele (nagu tupeski). Kui naha pinna pH tase nihkub, muutub ka naha mikrobioom ja seega muutub nahk kergemini haavatavaks.

Seep on aga tugevalt aluseline ca pH 10.3. Ja mida vähem aluseline seep on, seda halvemini see puhastab. Dove seep on neutraalne pH 7 ja seetõttu ei eemalda hästi õlisid. Seebimaailma Dove on sama mis õllemaailma alkoholivaba õlu .

Dusenbery sai aru, et pidevalt nahka rasust puhastades, tekkis vaid rohkem rasu. Et see pidev võitlus aknega oli probleemiks. Ta lihtsalt loobus võitlemast ja lõpetas kõige kasutamise. Ta luges foorumitest, et inimesed ei olnud aastaid vett näole lasknud. Dusenbery jätkas duši all käimist, kuid ei kasutanud seepi ega šampooni.

Pidevalt naha rasu söövate bakterite kogukonna eemaldamine, tekitab lihtsalt rohkem rasust nahka. Dusenbery sõnul läks tema nahk alguses hullemaks, kuid pärast kahte kuud hakkas nahk puhtamaks minema. Enam ei ole drastilisi kuiva ja rasuse vahel kõikumisi. Nahk muutus normaalseks: „Ma ei saa öelda, et mu nahk oleks ideaalne, kuid mul tekib vaid paar punnikest kuus.“

Edasi raamatut pidi liikudes jõuan V peatükini, kus Hamblin võtab ette omaenda nahahooldustoote turule toomise. Ta soovib näha, kui kerge või raske see on ja kui palju ta selleks peab vaeva nägema.

Selgub, et mitte eriti. Tal puudub igasugune kogemus nahahooldustoodete tootmise alal. Koos oma disainerist kolleegiga maha istudes mõtlevad nad uuele tootele  välja nime ja pakendi kujunduse. Edasi kavatseb Hamblin kreemiks kokku segada nii palju „kuumi“ koostisosi kui võimalik. Milliseid sõnu võiks reklaamis kasutada: orgaaniline? Vananemisvastane? Naturaalne? Tervendav? Kõiki neid sõnu!

Seaduse poole pealt, peab ta saatma ravimiametile teatise, et kavatseb hakata tootma uut toodet ja andma oma aadressi. Mis kreemi koostises on, selle kohta pole infot vaja edastada nagu ei ole vaja mingit tõendust, et see toode on ohutu või et kas sellel tootel üldse mingi mõju on.

Hamblin läheb Whole Foodsi keskusesse ja ostab trendikaid koostisosi: kollageeni, jojoba õli, C vitamiini, kurkumi, shea võid, akaatsia kiudu (probiootikum), mett, kookosrasva. Koju jõudes segab ta koostisosad oma köögis kokku ja paneb Amazonist ostetud pruuni potsikusse. Kogu protsess võttis aega ühe pärastlõuna ja kõik kokku maksis 150 dollarit. Müügihinnaks määrab Hamblin 200 dollarit.

Ta ei proovi seda iseenda peal. Sest vastasel juhul, kui tekib mingi reaktsioon,  ei ole ta sellest teadlik. Ta usub, et selles kreemis ei saa olla midagi ohtlikku ega kahjustavat. Samas kui kreemil ei oleks mingit mõju või see tekitaks kahju, siis eetilise poole pealt peaks ta oma tootest loobuma.

Kosmeetikatoodete puhul ei ole turule sisenedes tarvis tõendada nende ohutust. Ja isegi kui toode põhjustab probleeme, on seda väga raske tõendada. Praktiliselt võimatu.

2017 aastal  tuli juuksestilist Chaz Dean välja puhastava palsamiga WEN. Toode muutus väga populaarseks, seda reklaamiti kui „õrnatoimelist“ ja „vabana tugevatest kemikaalidest“. Ometi tulid ühel palsamit kasutanud tüdrukul juuksed peast. Sotsiaalmeedias ringlevad pildid jõudsid kahe senaatorini, kes asja üles tõstatasid. Selgus et 2014 oli FDA alustanud toote osas uurimist – aga alles siis, kui laekunud oli 127 kaebust. 2016 aastaks oli kaebusi 1386. FDA leidis, et tootja ise oli saanud 21000 kaebust juuste kaotuse ja peanaha ärrituse osas. Tootjal ei ole aga mingit kohustust need kaebused ravimiametile edasi saata.

Isegi kui tüdruku juhtum sai senaatorite tõttu rohkem meediakajastust, siis tootja väitis jätkuvalt, et see on vale. Nende esindaja kinnitas, et ei ole konkreetseid tõendeid nende toote kahjustava toime kohta. Ja palsam jäi turule.

Kosmeetikatoote kahjulikkuse tõestamine ongi väga keeruline. Kui toime ei ilmne kohe pärast toote kasutamist, siis loetakse sageli seda pigem mitmete asjade kokkusattumiseks.

2017 aastal kutsus Claire tagasi mitmed teismelistele mõeldud kosmeetikatooted, milles tuli välja asbesti sisaldus.

Kuid FDA ei saa sundida tootjat oma kaupa tagasi kutsuma. Kui firma on nii vastutustundlik siis ta võib seda teha, kuid ei pea.

Palsamit WEN võib poodidest jätkuvalt leida. Ma ei tea kuidas Eestis asjad käivad. Aga kui meil on müügil merekäsnast tampoonid ja  kõikvõimalike terviselubadustega must pässik, siis eeldan, et kontroll pole eriti tõhusam ega tarbija tervist kaitsvam kui mujal ilmas. 

Tarbijal lasub vastutus, paistab et tootjal mitte. Vähem on rohkem!

Naha puhtus vol 8 - puhas ja naturaalne ilu?

Pool J. Hamblini "Clean" raamatust on nüüd läbi ja kuidas algas "naturaalse" ja "puhta" võidukäik?

Viimase kümnendi jooksul on tahkete seepide müük turul langenud. Noored leidsid, et tükkseep on "rõve". Spitz süüdistab “dušigeelide” ja vedelate seepide populaarsuse tõusu, mida ta kirjeldab vastikustundega hääles. Plastpudelid pole mitte ainult raiskamine (võrreldes paljude tahkete seepide paberpakenditega), vaid ka vedelseebid on rasked ja nende transportimine on keskkonnale ebatõhus.

Lisaks ei ole paljud „vedelad seebid” üldse tõelised seebid, vaid pesuvahendid - sünteetiliste ühendite klass, mis võivad jäljendada seebi toimet, mille USA armee töötas välja Teise maailmasõja seapeki puuduse ajal. Tarbijate jaoks võib see erinevus olla ebaoluline, käsitööseepide ega tahke seebi tööstuse jaoks mitte. Pesuvahendid olid puhastusmaailma kõige olulisem tehnoloogiline edusamm alates seebitööstuse loomisest. Need on sageli valmistatud naftast, mis tähendab, et neid saab toota isegi kohtades, kus puudub juurdepääs loomsetele rasvadele või peenetele taimeõlidele. Neist saab valmistada laiemat sortimenti kui seebi puhul ja see annab neile eelise pesu- ja nõudepesemises. Neid esineb ka enamikus šampoonides, kehageelides ja vedelseepides.

Edasi tuli turu laiendamiseks teha tarbijale selgeks, et ühest tootest ei piisa. Näiteks šampoonist üksi on vähe, sa vajad ka palsamit. Seep teeb su käed kuivaks, seetõttu vajad niisutavat kreemi.

Turule tuli Dove seep. See sisaldas kreemi ja pH oli viidud pea neutraalseni, et kuivatas vähem nahka ning samal ajal istutas meeltesse selle, et seep ei pruugi olla ilmtingimata hea või küllaldane.

Raadio levikuga, said seebitööstused oma käsutusse kiirelt leviva reklaamiväljundi ning televisioon ja film toitsid naha tervisega seonduvaid kinnismõtteid (alati puhas, ilus, särav jms) täie rauaga.

Staaride hordid nõustusid ütlema, et nad kasutasid näiteks Lux-seepi, ning nõustusid, et nende nimesid ja pilte kasutataks reklaamides, mis lubasid, et „9 staari kümnest kasutab Luxi tualettseepi”. Unilever ei maksnud neile kunagi isegi raha ja kuna praktika oli nii uus, ei osanud staarid ilmselt ka küsida.

Uuem põlvkond tuleb peale oma uskumuste ja eelistustega, mida lakkamatult toidetakse Instagrammi jm sotsiaalmeedia vahendusel. See avas uue sissepääsu alustavatele ettevõtetele, gurudele ja mõjutajatele (suunamudijatele), et suunata tarbijaid oma toodete juurde.

Emily Weiss

Edasi viib Hamblin oma raamatus lugeja ühe maailma kiiremini kasvava nahahooldustoodete firma Glossier juurde. Glossier asutas Emily Weiss.

Weiss lõpetas 2007. aastal New Yorgi ülikooli stuudiokunsti erialal. Ta oli ajakirja W moeassistent ja Vogue'i stiiliassistent. Weiss avas 2010. aasta septembris ilu ja heaolublogi Into the Gloss, kus avaldati peamiselt intervjuusid naistega nende iluprotseduuridest. Ta jäi oma igapäevatööle Vogue'is ja töötas Into the Gloss'i kallal hommikuti kella 04.00-08.00.

 2012. aasta alguseks külastati saiti rohkem kui 200 000 korda kuus. 2016. aasta maiks külastas saiti 1,3 miljonit külastajat. Pärast seda, kui Weiss jõudis 10 miljoni lehevaatamiseni kuus, lõpetas ta töö Vogue'is, et keskenduda täiskohaga oma äriettevõtetele.

2014. aastal hakkas Weiss otsima investeeringuid laienemiseks, sealhulgas e-kaubanduse platvormiga. Weiss kogus San Franciscos asuva Forerunner Ventures'i asutaja riskikapitalist Kirsten Greeni abil 2 miljonit dollarit algkapitali. Weiss kasutas seda väikese meeskonna palkamiseks ja Glossier.com käivitamiseks.

2014. aasta oktoobris tutvustas Weiss (29 aastasena) oma blogis Into the Gloss Glossieri nelja esimest toodet ja teatas Glossier.com turuletoomisest. Glossieri meeskond käivitas e-kaubanduse saidi, millel müüdi universaalset  palsamit, näokreemi, toonivat kreemi ja niisutajat.

Ajakirjanduse sõnul muutis Glossier vaikselt ilu üheks kõige kiiremini edasijõudvaks kaubamärgiks."  

Alates selle esmakordsest turuletoomisest on Glossier laiendanud oma tootevalikut, hõlmates nahaseerumeid, maske, dušigeeli, ihupiima, lõhnaaineid, huulepalsameid ja mitmeid muid ilu- ja nahahooldustooteid.

Glossier tegi oma panuse sotsiaalmeediale ja kasvas selle najal jõudsalt. Müük toimub peamiselt veebipoodide vahendusel, avatud on ka 2 kauplust: New Yorgis ja Los Angeleses.

Nüüdseks on Glossier väärtus üle miljardi dollari. Kokku on 40 toodet sh lõhnaõli ja ihupiim. Hamblin külastab Glossier New Yorgi poodi koos konsumerismist, feminismist ja online kultuurist kirjutava ajakirjaniku Lea Finneganiga.

2018 aastal kirjutas Weiss, kui raske oli tal ennast kehtestada peamiselt meessoost tegevjuhtide seltskonnas ja kuidas ta oma ettevõttega püüdis täita tarbijate soovi „näha välja nagu Kardashian“.

Finnegan on skeptiline: "Muidugi olen ma naissoost tegevjuhtide poolt, kuid kas tõesti tuleb meile öelda, et tehke rohkem nahahooldust? Kas see on parim viis oma võimu ja mõju kasutamiseks? ” Ta  vastandab Weissi väite naiste esindajaks olemisest märkusega, et Weiss müüb naistele ka äärmuslikke, kättesaamatuid ilustandardeid. Asjaolu, et need tooted ja standardid pärinevad naiselt, ei muuda neid automaatselt heaks. Standardid ise on probleemiks. See on autoritarism.“

New York on täis kehahooldus ja ilutooteid müüvaid poode alates eksklusiivsetest brändipoekestest kuni apteekide ja kaubamajadeni välja. Kõikjal on plakatid ja pildid füüsiliselt võimatu kehaga mannekeenidest, millega luuakse ja levitatakse ideid sellest, mis on hea ja mis halb. Korporatsioonid, kes neid sõnumeid suurima hoolsusega välja töötavad,  ei lase oma piltidele kedagi kes pole superkõhn,  40+ või kelle nahk pole veatu.

Kui Hamblin Glossier poes ringi vaatab, tekib tal tahtmine neid kauneid pakendeid ja reklaami nähes aina osta. Kuigi ta märgib, et potsikute sisu on üllatavalt tavapärane. Näiteks akne raviks mõeldud  Zit stick  sisaldab antibiootilise toimega bensoüülperoksiidi ja maksab 14 dollarit 2,8 grammi. Lähedal asuvas apteegis maksab sama toimeainega akneravim 5 dollarit 42 grammi.

Weiss oli äärmiselt edukas luues Instagrammis võrgu väiksematest suundamudijatest, millega toodete tutvustamine ja jagamine tundus nagu „nõuanne sõbralt“. Kuid ei maksa lasta end eksitada – professionaalne suunamudija ei ole sinu sõber. Suunamudija on inimene, kes soovib sinu tähelepanu, et see rahaks teha. Eriti suur edu on neil laste juures.

Lugesin hiljuti Londonis elavate kirjanikepaari romaani Ellery Lloyd "Temasugused inimesed." Instagrammi megastaaridest ja nende agentide tööst, postituste ettevalmistamisest, piltide tuunimisest loomulikumaks jne. Kõik, mida sa loed on mitu nädalat ette kavandatud ja täpselt sihtmärki ehk ostjat tabama mõeldud.

Kui Hamblin koos Finneganiga läbi Soho jalutab, mööduvad nad Credo Beauty poest, mille seintel olevatel reklaamidel on kirjas: „Suurim, ohutuim, tõeliselt puhas ilu“, siin müüakse juukse,naha ja kehahooldustooteid ning kosmeetikat. Credo Beauty on üks neist, kes aitasid oma müüki edendada sõnaga „puhas“.

„Puhas ilu“ on mõiste, millega mõnikord  seletatakse väiksemat keskkonnamõju, kuid enamikul juhtudel ei ole sõnal „puhas“ mingit konkreetset definitsiooni ja tegemist taaskord lihtsalt turundusterminiga. „Puhas“ on tulnud asendama sõna „naturaalne“, mis hakkab oma haaret kaotama.

Kriitikud on juhtinud juba kaua tähelepanu puudustele sõna „naturaalne” kasutamisel „hea” sünonüümina: lõgismao mürk on naturaalne ja seda on ka orkaanid. Tualettruumid samas ei ole naturaalsed. Mõiste „naturaalse” üks juhtivaid tarnijaid on olnud Goop. Ettevõtte veebisaidil 2016. aastal kurtis Gwyneth Paltrow wellness äriimpeerium Goop et isikliku hügieeni toodete tavatööstus on „sisuliselt reguleerimata” ja täis mürgiseid kemikaale sisaldavaid tooteid.  

Gwyneth Paltrow on toonud turule ka Eestis populaarse meditsiinimeediumi. Hästi välja mõeldud ja hästi maha müüdud. 

Eestis nägin mõni päev tagasi inimest, kes meditsiinimeediumi soovituste järgi on võtnud niivõrd palju toidulisandeid, et tema maks on suurenenud. Kaasteelised soovitavad selleks puhuks mitte vähendada lisandite arvu, et maksale puhkust anda, vaid teha läbi maksapuhastus. Ohtlik soovitus.

Kunagi arvasin, et eestlastele ei ole võimalik meditsiinimeediumit maha müüa, sest meil on ju elanud Luule Viilma. Samas Viilma muidugi ei paku ühegi probleemi lahenduseks potsikut ega imerohtu. Ja tänapäeva inimene tahab just seda. 

Kohe tuleb meelde ka Carmella Soleil, kellest kirjutasin aastal 2017. Peale aina puhtamat elu, detokseid  ja viletsamaks muutuvat tervist – soovitati tallegi maksapuhastust ja siis veel üht. Ja see viis seedesüsteemi lõpliku kokkuvarisemiseni.  Vaatasin, kuidas tal läheb praegu: ta sai sel aastal 50. Sünnipäevalaual oli gluteenivaba mandlikook ja ahjukartul krevettide ja salatiga. Toidust, puhastusest, lisanditest ta enam ei kirjuta. Aasta tagasi märgib Carmella oma postituses, et elas läbi midagi kulinaarse läbipõlemise taolist ning nüüd eelistab lihtsat toitu.

Carmellal läks hästi, sest praegu  on tõusvas joones toidulisandite üliküllusega omale neeru- ja maksapuudulikkuse põhjustamine, mis kõige halvemal juhul võib lõppeda maksasiirdamisega.

Luba oma kehal ise ennast puhastada – seda teevad neerud ja maks ilma igasuguste detoksita. Ja kui sinu maks ning neerud ei töötaks, oleksid ammu haiglas või hõljuksid pilvedel.