Jõulukommi tegin ikka ka:)

100% kuivatatud puuvilajdest komm. Leidisn koti põhjadest kuivatatud ananassi, mangot, papaiat ja kursusel siis proovisime köögikombainiga töödelda ühtlaseks massiks. No väga hästi ei õnnestu, sest kuivatatud puuvili kleepub nugade külge. Aga väike kogus õnnestus. Tekkis ühtlane oranž mass, selle sai voolida kangiks ja veeretada riivitud kookospurus.
Kodus panin kuivatatud puuviljad veidikeseks (15 minutit) vette likku ja  töötlesin kombainis nii ühtlaseks kui sai. Kuna oli vett lisatud, siis oli vaja ka uuesti kuivatada. Mass panin kuivati riiulile ja kuivatasin päeva jagu veel. Lõikasin ruutudeks ja veeretasin kookospurus. Aga maitse on väga hea ja lastele väga meeldib (mitte ainult minu omadele)

 Selline pidev magus menüüs kahjuks (või õnneks) ei ajagi enam šokolaadi järgi isutama. Aga midagi ma ikka valmis nikerdasin. Kingiks kena:), jõululauale ka:)

Aga samas on sama mõnus lõigata lauale mõnda eksootilist puuvilja, õunale lisaks ja vahelduseks. Orkosest datlipakki tellides, et pakk täis saaks võtsin mõned punased draakoniviljad: maitsesid väga head:)

 Tais sõin seest valgeid draakonivilju, neid on vist ka meie poodides - aga näeavd väga nässid välja - ei ole julgenud osta.

Peedivärvi viljaliha ja mustad seemned - midagi kiivi sarnast.
Jõulu aegu võib külastada XXX Maximat või mõnda suurt Rimi - ja proovida kreemikookide asemel midagi sootuks erinevat - miks mitte?

Puuvili on imeline ja imeliste võimalustega

Retsepti pool on blogis nagu nigelaks jäänud:). Eks puuvili ei vaja retsepti - kuigi kokkadel on võimalusi ka siin särada ja mite vähe. Mitmed aastad tagsi Borneol Hiina uusaasta alguse puhul nägin ise lähemalt, mida väikeste abivahenditega on võimalik puuviljast teha: Orkoses nägin ka selleteemalisi raamatuid ja nugade komplekti. Ka 100% puuvilja pulmalaud (või jõululaud) ei jääks teistega võrreldes häbisse. Allpool 100% puu- ja aedvili - lihtsalt veidi nikerdamist:)
melon lillena:)

Mimi Kirk 72 aastane vegan

Nii - veel üks ilus inimene:). Kes keelt ei oska võiva lihtsalt seda 9 minutilist klippi vaadata - kui terve näeb üks naine välja. Ma natuke toon siia kokkuvõtte - Mimi märgib, et ta hakkas veganiks 30 aastaselt ja seda loomade pärast. Ta ei pidanud loomade khjustamist sellisel määral õigeks. Nüüd on ta toortoiduline ja rõhutab, et mitte iga taimetoit ei ole tervislik. On liiga palju töödeldud toitu. Talle meeldib orgaaniline toit, käib palju turul. Igal hommikul joob rohelist mahla - smuutit, kasutab palju värsket kurki, puuvilju. Toortoidule üleminnes oli detoks periood 7 päeva ja peale seda on olnud kõik suurepärane. Tema kaks tütart on suures osas toortoidulised. Ja ta on mõjutanud väga paljusid oma eeskujul. Tema sugulased, kes söövad tavatoitu võtavad palju lisandeid-tablette. Mimi ei võta mingeid lisandeid. Kuid ta on teadlik B12 ja D vitamiini probleemidest - ta kontrollib aeg-ajalt nende taset. Momendil on kõik korras, ta ei võta lisandeid. Mimi märgib, et tema jaoks on tervise nimekiri selline: nr 1 on toitumine, nr 2 liikumine - Mimi naerab, et ta ei ole väga suur trenni tegija, kuid ta püüab järjest rohkem sellega tegeleda; edasi tuleb positiivne ellusuhtumine, usk. Armastus niikuinii. Ta märgib ka, et need inimesed kes ei ole terved raiskavad väga palju aega sellele, et tegeleda oma tervisega, otsida mingeid rohtusid, lisandeid, muretsevad - käivad arsti juures ja kulutavad oma raha haigustega võitlemiseks.

Tema kohta on veel videosid ja siia kokkuvõttesse sai vist mitmest filmikesest kokku.

Taimetoitlane Jon Hinds treener ja sportlane

Veel üks inimene - mitte toortoitlane aga Cornelli laadis vähese rasvaga taimetoitlane.
Jon Hinds on endine NBA jõu ja vastupidavuse treener ja on momendil NFL ja NBA treeningu konsultant. Peale selle, et ta on väga edukas treener ( treeninud üle saja sportlase), on ta ka ise väga edukas sportlane. Mõned tema saavutused:




• 2000 a kuldmedal Pan America Mängud – Brasiilia Jiu-jitsu

• 2001 a kuldmedal Rickson Gracie Maailma Meistrivõistlused - Brasiilia Jiu-jitsu

• 1000 kätekõverdust 40 minutiga 40 eluaastal

• 500 kätekõverdust 12 minutiga 43 eluaastal



Jon Hinds märgiti ära Colin Campbelli poolt Cornelli loengus ja seal Campbell märkis, et sellise lihasmassi ja treeningprogrammiga sportlane on väga harva taimetoitlane ja ma toon siia kokkuvõtvalt ühe intervjuu, mida Jon on andnud - tema koduleht
http://monkeybargym.com/

Mis sundis sind hakkama treeneriks?

JH:Mis sundis mind – ma tahtsin väga ise saada sportlaseks, aidata teistel saada sportlaseks.

Kas sa võiksid lühidalt öelda, mis on Monkey Bar Gümnaasiumi filosoofia?

JH: jah, me läheme taas tagasi liikumise põhialuste juurde (jooksmine, hüppamine, reageerimine, surumine, vedamine) ja seejärel arendame selle iga inimese jaoks maksimumini. Momendil ma võin öelda, et 100% inimestest kasutab valesti oma keha – kehahoiak põhjustab valusid ja 75% inimestel puudub teadmine ja oskus põhiliikumiste osas. Seega, me õpetame neid, kuidas vabastada oma keha valust Eischeni jooga abil ja kuidas liikuda (joosta, hüpata jne) õigesti. Esitades inimestele väljakutseid läbi nö 3 tasandi arengu: jõu, tugevuse ja stabiilsuse ning järjest rohkem treenides viime need tasandid üha kõrgemale. Liikumise põhialuste õigeks panemine ilma valuta olemine-treenimine on esimene ja põhiliseim eesmärk.

Mis on tavaline viga, mida treenerid oma töös teevad?

JH: Peamine viga on, et soovitakse edasi liikuda liiga jõuliselt, liiga kiiresti, ja oodatakse tulemusi peaaegu kohe. Teine sagedasti tehtav viga on see, et ei kuulata keha – kuidas keha ennast tunneb enne ja pärast treenigngut, enne ja pärast söömist. Keha ütleb meile alati, mida ta vajab, et saavutada maksimaalne. Kuid me ei kuula teda, ei oska märke tähele panna. On sinu lihased valusad või pinges? Vajad sa puhkust või taastumist? On sinu seedimine korrast ära või oled väsinud? Oled sa ülesöönud või küllastunud? Need kõik on valikud, mida me teeme iga päev ja keha annab nende kohta ka vastused. Kui inimene jälgib kuidas treening ja toitumine ta ennast tundma paneb, liigub ta treeninguga kiiremini edasi.



Tean, et sa oled paljudel inimestel aidanud kaotada rasva. Mis on sinu seisukoht rasvakaotuse, treeningu ja toitumise osas?

JH: Minu seisukoht on lihtsus mõlemas: nii toitumises kui treenigus. Treeningu puhul on stabiilsuse, vastupidavuse, tugevuse ja jõu arendamine järjepidevalt. See aitab algajatel kohanduda muutustega ja see on väga hea nii kehale kui vaimule. Esmaspäeval võib see olla jõu/vastupidavuse treening . Kolmapäeval treening näiteks sangpommide ja mõne muu sellise abivahendiga. Reedel jälle midagi teistsugust. Teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval teeme FIT (Functional Interval Training) treeningut erineva intensiivsusega. FIT treeningud sarnanevad rohkem tegeliku elu spordiga, näiteks nagu jooksmine, hüppamine jms liikumise baasalused. Püüame alati suurendada liikumise kiirust ja efektiivsust, Monkey Bar Gümnasiumis ei ole mingit „koperdamist”. Ma pigem peatan treenitava ja lasen tal korralikult taastuda aga mitte „koperdada” treeningul. Mida kiirem on treening (kontrollitud), seda tugevam on lihaste töö ja see viib rasva kaotuseni. Sa ei näe kunagi sprintereid kõhuvoldikesega, kuid pikamaa „koperdajaid” võid näha küll.

Toitumises kasutan ma sellist lihtsat plaani nagu „HandPlan”. See järgib portsjoneid taimedel põhineva toitumise alusel. Paljud inimesed armastavad süüa liha või siis usuvad, et vajavad liha lihaste suurendamiseks. Mina püüan õpetada, mis on tervislikum keha ja keskkonna jaoks ja seega liha ei ole sobiv. Soovitame inimestele süüa vähemalt 90% taimset toitu. See on väga tõhus – Monkey Bar Gümnaasiumis oleme nii saavutanud 60 päevaga 17 naela (ca 8,5 kg) rasvakadu ja 5 naela (2,5 kg) lihasmassi suurenemist. “Hand Plan” on lihtne: söö portsjone, mis on sinu peopesa suurused, hoia kese rohelistel toitudel. Samuti pähklid-seemned ja kaunviljad.



Mitt väga kaua aega tagasi otsustasid hakata järgima vegan dieeti. Millised olid sinu põhjused ja kuidas see sinu juures toimib?

JH: Mulle on tegelikult alati tundunud vale süüa loomi või panna nahka endale selga. Kuid nüüd on ka loomse toidu vastu nii palju tõendusmaterjali. Peale aastaid Brasiilia Jiu Jitsu treeninguid, tekkis mul tugev valu käes. Ma külastasin oma piirkonna arste, kes kõik ütlesid, et mul on artriit ning ainus võimalus on operatsioon. See ei saa olla lahendus!!! Rääkisin valust ühe oma hea sõbraga John Allen Mollenhauer´iga. Tema küsis, millest koosneb minu menüü ja kui ta kuulis, et ma söön loomset toitu, siis soovitas selle välja jätta ning lugeda läbi Colin Campbelli raamat China Study. Ta ütles mulle, et ma saan oma käevalust lahti 1 kuuga! See töötas!!! Ma olin väga üllatunud,et minu toitumine on seotud valuga minu käes. Niisiis alustasin taimetoiduga, kuid peale 8 kuud tundsin ennast väga nõrgana. Mõõtsin oma keha rasva% ja leidsin, et olen rasvas juurde võtnud ja kaotanud lihasmassi 12 naela (6kg)!! Siis sain kokku ühe oma teise sõbraga. Mike Mahler tuletas mulle meelde, et ma peaksin ikkagi jälgima oma valgu söömist. Ma olin selle kuidagi unustanud. Ja ma pöörasin oma tähelepanu kauviljadele, seemnetele, pähklitele ja lisasin oma smuutidele kanepi, herne, riisivalku. Ja siis ma tundisn ennast suurepäraselt ja minu jõud mitte ainult ei taastunud vaid tõusis kõigi aegade paremale tasemele. Ameeriklased on haiged oma toitumisvalikute tõttu..see on nii ebatervislik. Ma olen vegan ja näitan inimestele kui terve ja energiline võib olla ilma loomsete toitudeta.

Kas sinu treeningsüsteem on profisportlastele või sobiks ka harrastussportlastele?

JH: See ongi asja võlu, et inimestele igal tasandil sobib treenida meie programmide järgi. Mul on olnud nii sportlasi kui vanaemasid, kes järgivad sarnast programmi. Me treenime liikumist, mida igaüks vajab ja seejärel me arndame igaühe liikumise tasemeni, milleni ta soovib või on võimeline jõudma. Seega ei ole oluline – oled sa vanaema või sportlane – igalühel on tase, milest ta alustab ja seda taset on võimalik tõsta.

Dr Graham toitaineteta pinnasest

http://www.youtube.com/watch?v=f1ixeReJUeo&feature=related Taanis tehtud video, ei olnud seda  veel ise näinud, Lauri kõnnib kaamera eest ka suures plaanis mööda:).
Kuidas siis on, kas maa kasvatab meile toitu või on kõik nii tühi mis tühi?

Laskem arstil ka rääkida

Vaatasin, et Dr McDougallil on täiesti toredad 2-4 minutilised selged videoklipid

http://www.youtube.com/watch?v=6TRz7wQ6COg&feature=youtu.be : millised ohud ja haigused toob edaga kaasa imiku pudelitoitmine st kunstlikud piimasegud.

http://www.youtube.com/watch?v=MScEmjsVXNE&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=DzPMyxwRbT4 - ülevaade vitamiini pillidest, tablettidest, tilkadest ehk toidulisanditest

http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=wu2OjHvXFVw&NR=1 - kogu tõde sojast. Soja uba, fermenteeritud saoja - paar ampsu päevas on piisav. Kogu see sojavalgust tehtud vorst, kotlett, hakkliha jne on rafineeritud toit, mis mingit tervislikku mõju ei oma.

http://www.youtube.com/watch?v=j8aSv89d8ks&feature=related - õpi ütlema "ei" oma arstile

http://www.youtube.com/watch?v=gxT_e6tpp0s&feature=related - rasedus. McDougall on võtnud vastu ise sünnitusi, jälginud rasedaid, tal on ka endal lapsed ja lapselapsed

Anne Osborne 20 aastat puuviljadel

Anne Osborne intervjuule juhtusin raseduse kohta materjale uurides. Siin tegemist täiesti puhta puuviljatoiduga st ka rohelist, värskeid juurikaid, pähkleid menüüs ei ole. Aga tegemist ikkagi väga ilusa naisega ja mulle väga meeldisid tema vastused. Ja mida rohkem me teame inimestest, kes teevad midagi teistmoodi - ja on edukad, terved, ilusad, seda rohkem saame tagasi oma julgust - seda enam vähenevad hirmud. Ma loodan, et eriti väheneb hirm nö professionaali ees - kes veenab sind ähvarduste ja kulukortsutusega jätkama vana rada.
Arstikabinetis ei saa kunagi olema näiteks vaktsineerimise ohtlikust puudutav materjal. Paljud on pidanud seda vajalikuks. Et oleks ka ohud välja toodud ja emadele jagataks kätte materjal, mis räägib ohtudest. Oleks õiglane. Kas oleks?
Aga praktiliselt kuidas see toimib - lähete arsti juurde lapsega ja ta ütleb: teate vaktsineerimise tõttu võib teie laps saada puude ja surra ning kui te ei vaktsineeri võib teie laps jääda raskesse haigusesse ja surra. Mis tunne tekiks? See arst on hull? Mida ta räägib? Elu kaks poolt saavad kokku, kas pole. Momendil on muidugi nii, et vaktsiine on ca 0,01% haiguste jaoks ja kui need siis välistada on teie lapsel tõenäosus terveks jääda 0,01% võrra suurem. Ülejäänud 99,98% haigustele on ta ikka vastuvõtlik. Kusjuures vaktsiinid lisavad veel teatud % jääda mingitesse uutesse tüsistustesse. Kuidas sa valiku teed?

Anne Osborne vastas väga ilusti ühele küsimusele ja ma laiendan seda veidi:): Inimesed meie ümber soovivad, et me sööksime samamoodi nagu nemad. Sest, see on mugav ja turvaline. Kui nad hakkavad sööma teistmoodi, siis tuntakse, et turvatunne on häiritud. Miks ta nii teeb, kas ma pean võtma seisukoha, kas ma pean ka nii tegema, - pagan võtaks, ma pean hakkama ise mõtlema. Ma ei taha mõelda, vanamoodi on mõnusam, vanamoodi on mugavam. See ei toimi ju ainult toidu osas - oled sa kunagi mässanud, oled sa kunagi teinud midagi teistmoodi? Oled ehmatanud oma vanemaid? Peaaegu kõik on seda teinud. Midagi teistmoodi, midagi erinevat. Kui sind ümbritsevad inimesed ei taha oma mugavustsoonist välja tulla, ei soovi oma arukust kasutada, siis nad ärrituvad, muutuvad vihaseks ja hakkavad ründama seda erinevust. Mitte et nad sellest midagi teaksid, mitte, et nad aru saaksid - vaid mugavam on erinevused lämmatada, siis on kõik jälle ühtemoodi ja nii mõnus on rahulikult olla - kui keegi sind ei sega:). Kahjuks nii või teisiti ei saa seda rahu olema, sest aegade algusest proovitakse, katsetatakse, minnakse edasi - elu rütmid on omapärased, looduse vastu ei saa:).
Niisiis Anne Osborne üle 40 naine:
 

Intervjuu on tehtud vist mõned aastad tagasi ja 1991a oli puuviljadega alustamine, seega tänaseks 20 aastat täis
Oled 42 aastane?

Jah
Sa oled olnud tänaseks puuviljatoidul ligi 16 aastat?
Umbes nii. Ma alustasin puuviljadele üleminekut oma esimese raseduse ajal 1991 aastal.
Kas olid enne puuviljatoitu vegetaarlane või vegan või toortoiduga katsetaja?
Ma alustasin vegetaarlusega 1985 aastal, aasta hiljem olin juba vegan ja samal ajal hakkasin menüüst välja jätma töödeldud ja rafineeritud toite.
Mis oli sinu jaoks otsustav asjaolu? Olid sa mõjutatud mõnest raamatust, inimesest või tundusid puuviljad nii ligitõmbavad?
1986 aastal proovisin ma toortoitu kui veganluse edumeelsemat varianti. Peale puuviljade sisaldas see tooreid aedvilju, idandeid, pähkli „juustusid” ja rejuvelaci. Ausalt öeldes tundsin ma, et selline dieet ei ole minu jaoks. Ma tegelikult ei ole eriti vaimustatud idudest ega toorestest juurviljadest.1991 aastal, raseduse ajal sattusin Loomakaitse Seltsi koosolekul kuulama kohaliku puuviljatoidulise David Shelley loengut. Ometi keegi, kes säras ja pakatas tervisest ning entusiasmist. Olin koos oma sõpradega kohe sellest võlutud ja sealsamas tänaval otsustasime hakata toituma puuviljadest. Mõned minu sõbrad läksid vegan menüüst üle koheselt puuviljadele. Kuna ma olin rase võtsin endale ülemineku aega. Sõin põhiliselt värskeid puuvilju, kui ka mõningaid küpsetatud aedvilju ja teravilja.
Mis oli eriti suurepärane – meid oli terve grupp, kes vaimustusid puuviljadest. Samuti oli meil võimalus grupina tellida orgaanilisi puuvilju ja me saime kätte tõeliselt maitsvad viljad.
Olid sa enne puuviljadieedile üle minnes kohanud mõnda puuviljatoidulist?
Ei, David Shelley oli esimene
Elasid sel ajal Leicesteris, Inglismaal. Seal on suurepärane puuviljaturg. Loodan, et see aitas sind?
Jah, Leicesteri puuviljaturg oli loomulikult suurepärane, kuigi me saime suure osa puuviljast oma mahevilju telliva grupi käest. Maheviljad on tõeliselt suurepärased.
Leicesteri turult saime suurepäraseid Mali mangosid. Kuna Leicester on multikultuurne koht, siis oli seal ka Aasia ja Lääne India puuvilju.
Kindlasti on imeline, kui sul on ümber oma toetajaskond?
Jah, ma olin selle üle väga õnnelik.

Sa kasvatasid puuviljadel üles poja Camlo ja sinu teine poeg Cappi (4 aastane) kasvab puuvilatoidul. Oled sa kunagi tundnud kellegi poolt survet – et peaksid andma oma lastele muud toitu?
Ei, kuna mõlemal lapsel on olnud täiesti suurepärane tervis. Kui inimesed näevad, kui terved lapsed võivad olla, siis ükskõik mida nad ka ei mõtleks või ütleks – miski ei sa vastu silmnähtavale tegelikkusele.
Mis juhtub, kui neile on pakutud või pakutakse maiustusi, komme, jäätist?
Ei midagi, Cappi ei tunne nende vastu huvi. Talle on pakutud, kuid ma olen märkinud, et ta ei söö neid.
Meil on olnud kodus küpsetatud toitu, kuid Cappi ei ole seda kunagi tahtnud süüa. Ta ütleb mulle: Ema! Me sööme puuvilju.
Oled sa lapse suhtes valvas ja jälgid, et ta ei sööks toitu, mida sa ei soovi?
Ei üldsegi mitte. Cappiga on see küll väga kerge. Kui ta näeb maha kukkunud küpsist, ei korja ta seda üles ega söö seda. Tõenäoliselt on lihtsus selles, et Cappi näeb toiduna just puuvilju.
Ma saan aru, et sinu elukaaslane toetab sinu valikuid, kuid sööb ise küpsetatud vegan toitu. Kas ta on hakanud sööma rohkem puuvilju sinu mõjul?
Minu elukaaslane on väga huvitatud puuviljadest ja puuviljadieedist. Tal on olnud perioode, kus ta ongi olnud puuviljatoidul. Kui kodu on täis suurepäraseid mahlaseid puuvilju, on väga raske neist mööda minna. Igaüks hakkab sel juhul sööma rohkem puuvilju.
Sa elad nüüd Austraalias, naudid sa sealolevat puuviljavalikut?
Olen elanud Austraalias üle 4 aasta. Jah, ma saan nüüd süüa puuvilju, mis on kasvatatud kohapeal. Inglismaal sain samuti häid puuvilju tänu meie ühistele grupitellimustele, etnilistele gruppidele, kes müüsid oma toodangut, kuid kõik need puuviljad olid sisse toodud. Keskkondlikus mõttes ma muidugi eelistan, et saan tarbida kohalikku toodangut. Samuti on mul nüüd võimalus kasvatada aias oma puuvilja. Cappile meeldib korjata aiast papaiasid, mangosid, banaane. See on võimalus, mida minu vanemal pojal lapsepõlves kunagi ei olnud.
Nüüd, kus sa oled puuviljatoiduline olnud juba nii kaua aega, tunned sa kindlasti teisigi endasuguseid?
Inglismaal elades olin pidevas ühenduses 5-6 puuviljatoidulisega, kes elasid seal lähedal. Me oleme ka nüüd ühenduses. Ja Austraalias olles pean kirjavahetust e-maili ja kirja teel paljude armsate puuviljatoidulistega.
Tundsid sa oma tervises mingeid olulisi muudatusi, kui läksid üle puuviljatoidule?
Jah muidugi. Ma tundsin (tunnen) ennast tõeliselt hästi ja tervena. Olin proovinud makrobiootilist ja toortoidu dieeti, need andsid mulle küll teatud tervise taseme, kuid tõeliselt elava tunde annavad puuviljad.
Eriti hea tunne on monodieedil.
Ja on suurepärane ärgata hommikul ning tunda ennast paremini kui 18 aasatselt.
Kuidas suhtusid sinu vanemad sellesse, et sa oled puuviljatoidul. Kuidas nad ennast tundsid seetõttu, et nende lapselaps ei saa nö tavatoitu?
Minu ema oli lihtsalt fantastiline. Ta oli kõige avatum ja mõistvam inimene, keda ma eales olen kohanud. Kui Camlo oli väike, käis ta poisile ostmas parimaid puuvilju.
Tema toetus mulle oli suur kingitus.
Isa on traditsioonilise mõtlemisega inimene ja ta oleks tahtnud lapsele osta maiustusi ja jäätist.

Mulle tundub, et inimesed tunnevad ennast turvalisemalt ja mugavamalt, kui nende ümber olevad inimesed söövad nendega sama toitu. Kui teised söövad erinevat toitu, tuntakse ennast mingil moel ohustatuna.
Kuid igal juhul minu isa aktsepteerib minu valikuid ja ei paku Cappile küpsetatud toitu või maiustusi.
Mida sa arvad kogu sellest vaidlemisest B12 ja valgu ümber – neid küsimusi küsivad inimesed alati puuviljatoitumise korral?
B12 on lõbus teema. Kaldun arvama, et puuvilja sööjad vajavad vähem B12, kui lihasööjad. B12 puhul on imendumine üks võtmerolle.
Arvan, et puult korjatud viljadel on kogu B12, mida vajame. Samuti ma arvan, et me peame kasvatama ise puuvilju või ise korjama neid.
Valgu puhul ma tean, et juhtumid valgu defitsiidist on nälgimise korral. Mina isiklikult usun, et valgu üledoos on hoopis sagedasem.
Milline on kõige sagedasem sulle esitatav küsimus, kui inimesed saavad teada, et oled puuviljatoiduline?
Kas sa ei söögi leiba?
Kuskohast sa oma valgud saad?
Sinu lemmikpuuvili?
Charentais melon.

Anne on olnud meloni monodieedil 6 kuud järjest. Poolteist kuud ainult meloni söömist ja ta tuli esimeseks 4000 osavõtjaga jalutamismaratonil.

Teisel aastal paastusid sa igal teisel päeval. Kas sa sõid söögipäevadel rohkem kui tavaliselt. Kuidas sa ennast tundsid?
Ma alustasin 01. Jaanuaril 1997 ja toitusin sel viisil (üks päev sõin, teisel mitte) terve aasta. Selle aja jooksul võtsin täismahus osa kolledžiõpingutest, hoolitsesin oma 6 aasatse poja eest ja töötasin massöörina. Ja jälle – tundsin ennast suurepäraselt. Minu hammaste tervis paranes, tundub, et nad olid sellise puhkuse eest tänulikud.
Ma ei arva, et söögipäevadel sõin rohkem kui tavaliselt, küll ma sõin hommikuti varem kui muidu. Tundsin ennast väga hästi ja väga selge peaga. Ma võitsin sel ajal ka ühe kirjutamisvõistluse, mis näitab et minu mõistus oli selge ja töövõimeline
Sõin sel perioodil mahlaseid puuvilju ja avokaadosid.
Sul tõenäoliselt ei ole isusid teiste toitud järele, peale puuviljade. Kas sa üldse oled isutanud mõne muu toidu järele? Kui jah, siis milliste toitude järele?
Esimest korda täielikule puuviljatoidule üle minnes, peale üleminekuperioodi, ma ikka tihti igatsesin teisi taimetoite. Ma nägin nende toitude maitset väga selgelt unes. Igatsesin kaunvilju ja aedvilju mõned kuud.

Peale mitmeid aastaid puuviljatoitu tundsin järsku tugevat igatsust munade järele. Ma ei olnud selleks ajaks mune söönud ca 10 aastat. See igatsus oli nii tugev, et kui ma ei oleks olnud eetiliselt munade söömise vastu – siis ma oleks ka mõned söönud. Umbes 36 tunni pärast läks see isu üle ja ei ole enam kunagi tagasi tulnud. Tundub, et mingid vanad mälestused munadest kerkisid üles ja seejärel need elimineeriti.

Peale aastaid puuviljatoitumist on palju eliminatsioone toimunud, keha muutub puhtamaks ja ei igatse enam vanade küpsetatud toitude järele.

Puuviljad on kergelt muutunud minu osaks ja ma ei näe enda jaoks enam teisi toite.
Mida sa tavaliselt sööd? Too üks oma tavaline päev näiteks?
Kui ma olen mondieedil, siis ma söön päev läbi ainult ühte puuvilja. Kui ma ei ole, siis ma söön ainult ühte puuvilja korraga, ma ei sega neid omavahel.
Ütleme nüüd, kui ma elan Austraalias söön hommikul mango või 250 g litšisid.
Hilishommikul avokaado
Värske apelsinimahla lõuna ajal.
Pealelõunasel ajal veel mahlseid puuvilju – olenevalt, mida saada on: mango. Litši, arbuus, passioni vili, värsked viigimarjad, sapotille või jackfruit.
Hilisel pärastlõunal võib-olla veel üks avokaado või puuvili.

Ma ei ole harjunud sööma pähkleid-seemneid, eelistan avokaadot. Ja ma ei söö eriti ka kuivatatud puuvilju, tunnen et nad kuivatavad mind. Kuid olen kindel, et kui värskeid puuvilju ei ole saadaval, siis on kuivatatud kvaliteetsed puuviljad kasulikud.
Austraalias on õnneks värsked puuviljad saadaval aasta läbi.
Sulle tundub see menüü sobivat. Kas sul on veel arenguruumi? Kuidas sa näed ennast toituvat 10 aasat pärast?
Ma kasvatan või korjan ise kõik puuviljad mida söön. Ma tõesti usun, et kodus kasvatatud või loodusest korjatud metsikuid vilju ei tohiks alahinnata. 10 aasta pärast loodan elada kesk metsikut puuvilja paradiisi.
Ma tean, et paljudel puuviljatoidulistel mon olnud probleeme hammastega. Kuidas on sinuga, kas sinu hambad on terved? Kui jah, siis mis on sinu arvates tervete hammaste saladus?
Praegu on hambad ok. Ma olen jäänud ilma ühest hambast sellset ajast peale, kui ma jäin puuviljatoidule.
Ma usun, et hambad, nagu kõik teisedki elusad organid on eliminatsiooni kanalid. Ja kui toit on väga puhas, siis on kõik organid puhtad. Kui hammastes on võõrad täidised, siis need võib keha püüda välja heita, kui võõrorganismi.
Arvan, et kvaliteetne puuvili annab kvaliteetse keha ja ka kvaliteetsed hambad.
Metsikust loodusest korjatu, kodus kasvatatu, orgaaniline puuvili on vitaalsuse, tervisliku keha aluskivi.

Kas sa arvad, et oled innustanud enda eeskujul teisi inimesi sööma rohkem puuvilju?
Ükskord kohtasin ma Londonis David Wolfe loengu ajal ühta väga kaunist ja vitaalset naist, kes ütles mulle, et ta hakkas toortoiduliseks peale artikli lugemist Camlost ja minust. See ilmus ajakirjas „Best”.
See oli hea tunne. Ma loodan, et mida rohkem meid puuviljatoidulisi on, seda rohkem saab meid olema.
Camlo, sinu vanem poeg, otsustas iseseisvalt, et ta hakkab sööma ka teisi toite peale puuviljade ning momendil katsetab küpsetatud toitudega. Kas sa räägiksid veidi sellest, kuidas see algas ja kas sa oled märganud mingeid muutusi tema tervises. Kuidas sa ennast tema puhul tunned? Kas sa arvad, et temast saab kunagi jälle puuviljatoiduline.
Camlo on momendil täiesti hea tervise juures ja ka praegu sööb väga palju puuvilju. Ajast mil ta sööb küpsetatud toitu, on ta lisanud oma kehale veidi rasvkudet.

Ta on ikka veel armas hing ja arvan, et toit on ainult üks osa, kuigi oluline osa sellest, mis teeb meid terveks ja õnnelikuks inimeseks.
Ma usun ka, et Camlo hindab ilu ja tervist, mida puuviljatoit talle on toonud ja ühel päeval oleks suurepärane, kui ta on tagasi puuviljade juures.
Camlo soovib süüa teisi toite ning tundub, et see on seotud eakaaslaste survega – sooviga olla teiste sarnane. Austraalias on taimetoitlasi vähe, puuviljatoidulisi veel vähem

On oluline, et ta teeks ise oma otsused, keegi ei saa kedagi teist sundida puuviljatoiduliseks. Mina olen oma tee valinud ja Camlo peab valima oma ning ma respekteerin seda. Ma valmistan kodus ainult vegan toitu ja siin on eetilised piirid
Kuidas sa arvad, kas sinu noorem poeg Cappi tunneb ennast hästi puuviljatoidul? Milline puuvili meeldib talle kõige enam?

Cappi on ilus, terve ja energiline puuviljapoiss! Proovi teda kinni püüda! Jackfruit ja Durian on tema lemmikud.
Mis olid tema esimesed puuviljad peale rinnapiima?
Mulberid olid esimesed ja ka avokaado ja sapote.
Kas Camlo või Cappi põdesid tavapäraseid lastehaigusi? Kuidas oli nende tervis kasvades puuviljadel?
Nad ei põdenud mitte ühtegi „laste”haigust – ei tuulerõugeid, mumpsi, leetreid. Seda hoolimata sellest, et nad puutusid kokku omavanuste lastega, kes põdesid neid haigusi. Isiklikult olen arvamusel, et kui inimese immuunsussüsteem töötab korralikult, siis haigustel ei ole kehas materjali millest kinni hakata ja haigus ei saa areneda.
Minu lapsed on suurepärase tervise ja energiaga ja väga paljud inimesed on seda ka ära märkinud.
Ka Camlo (17) on momendil hea tervisega, hoolimata sellest, et ta sööb küpsetatud toitu. Esimesed 14 aasat elas ja kasvas ta puuviljadel.
Kuidas sa ennast tunned, kui inimesed ütlevad sulle, et oled hull ja et mitte keegi ei saa elada ainult puuviljadel?
Elu on liiga lühike, et muretseda liigselt selle pärast, mida teised mõtlevad. Otsustades „normaalse mõistusega” inimeste järgi, peaksin ammu juba surnud olema!

Ja lõpuks, mida sa ütleksid julgustuseks neile, kes liiguvad puuviljatoitumise poole?
Lihtsalt proovi seda enda pärast ja tunneta kui hea see on! Sa võid lugeda läbi tohutu hulga raamatuid ja kõik need teiste „lood”, kuid mitte midagi ei saa sinu enda elukogemuse vastu.

Pilte http://www.myspace.com/fruitbatanne/photos/2005533#%7B%22ImageId%22%3A1612548%7D
Koduleht http://www.fruitgod.com/

Mida kõike oled nõus sisse sööma, et ime sünniks - Kyäni

...ja ka selle eest palju raha maksma:). Eestlased teada-tuntud mitteuskujad - jumalasse. Ja teada-tuntud uskujad ilusasse reklaami. Kui me näiteks kohtustatistikat lähemalt vaatame, leiame sealt täitsa palju juhtumeid, kus süüdistatav  on välja petnud sõrmuseid jm ehteid, suurtes summades raha... et eemaldada needus. Kas inimesed, kes raha-ehted ära andsid olid harimata metsaelanikud? Oo, ei - vastupidi. Meeldib meile muinasjutte lugeda ja üks kaunemaid (väljastpoolt):

Vaatame-uurime ühte supermahla (neid on palju aga kõige võimsama reklaamikampaania on lubanud endale Kyäni). Ma sain siia Ameerika koostise, Euro koostises oli alguses potassium sorbaadi asemel sodium sorbaat E201.

Ja siin euro oma:

Kyäni ise ütleb enda kohta: puhas loodustoode? Olen juba varasemalt postitanud, et kuna meil ei ole sõna looduslik reglementeeritud, siis sõna looduslik on hästi venitatav:
Umbes aasta tagasi uurisin mina ja Angelika Erin uuris päris põhjalikult, mida siis leidsime:
Mida siis sisaldas alguses:  sodium sorbate, mis on E201, mis on EU-s keeltaud säilitusaine.    PM ja vet amet väitsid, et  söödas on lubatud, kuid Kyäni ei käi sööda alla. Nüüdseks on väidetavalt sodium sorbate jälle potsiium sorbate vastu välja vahetatud - aga puhas looduslik?
Angelika saatis eelmisel aastal üleskerkinud küsimused E201, sünteetiliste vitamiinide ja teiste lisatud koostisosade kohta ka Kyänile, vastused jäid saamata.

Natural flavour - mida siin ikka lisada looduslikud maitse- ja lõhnaained, tulevad parfüümitööstusest ja koosneb siis tervest hulgast lobris toodetud kemikaalidest.
1. Alaska mustikas ses tootes on üle tähtustatud. Koostises on 28 koostisosa, millest suurem osa kuulub veele, fruktoosile (puuvilja-, kuid siiski suhkur..teadupärast ei tule fruktoos puuviljast vaid maisisiirupist kõrgel temperatuuril ekstraheerimisest) ja mahlade konsentraatidele. Paljukiidetud Alaska mustikas ise on nimekirja 12.ndal kohal! Viimase kogus on seega küsitav...., küll aga tavalise mustika konsentraat on tükk maad eespool, 7ndal kohal. Seega Alaska mustika kogus Kyani Sunrises ei tundu küll märkimisväärne, et seda nii esile tuua, vaadates koostisainete nimekirja.

2. Samas koostisainete 9.ndal kohal on VitaminMix, mille sisuline probleem on nende lisatud vitamiinide nimetustes. Need viitavad enamuses sünteetilistele vitamiinidele, mis kohe kuidagi ei ole marjadest, veel vähem Alaska mustikast pärit.

 Kyäni ütleb enda kohta: TÄHELEPANU! Kyäni Sunrise on puhas loodustoode, mille mõju võib olla individuaalselt erinev, kuna tegemist pole ravimi- ega ravimilaadse tootega vaid loodusliku mahlaseguga. - ma leian, et õige on siiski, et Kyäni on toode ja tegemist on ravimilaadse tootega. Kuna looduses ei eksisteeri ühtegi mahla marjadest eraldi ja üheski looduses kasvavast marjast ei anna välja pigistada mahla, mis sisaldab sünteetilisi vitamiine koguses, mis ületab päevase soovituse. Megadoos on pikemaaegse tarbimise korral ohtlik inimese tervisele ja rikub ainevahetuse tasakaalu.

Siit põhjendused:
a. Nn pudelikese pakendil on kirjas Alaskan Wild Blueberry – Vitamin A, siis karbil VitaminMixis on Vitamiin A retinyl acetate nimeline! See ei ole pärit mitte Alaska mustikast!

Küsimus: Kui palju siis naturaalset Alaska mustika vitamin A-d ses tootes on?
b. olen üsna kindel, et allolevad vitaminMixi nimetused pole looduslikku laadi, vaid samuti laboritooted:

pyridoxine hydrochloride (B6), calcium pantothenate (panthothenic acid, B5), pteroyl monoglutamic acid (folic acid), ascorbic acid (C vitamin, aga see pole looduslik. Viimase nö natural nimetused on: C-vit, askorbaat,L-askorbaat, L-askorbiinhape; dehüdroaskorbaat, Ester-C; veel Citrus, Rose Hips jne) - kuid ka need ei moodusta looduslikku vitamiini kompleksi.
c. on veel kasutatud paksendajat, choline bitartrate (ei ole looduslik), veel magustajat peale fruktoosi (suclarose) jne
See kõik teeb  supertootest üsna tavalise toote. Sellest on kahju.
Ühtpidi peaks tänama ausa koostisainete nimekirja eest pakendil, kuid asja põhjalikumal uurimisel selgus, et toode (Kyäni Sunrise) on üsna tavaline võrreldes teiste sama liini toidulisanditega.


Ja seal koostises on suures osas Juice Blend, mis koosneb kuuest konsentraadist. Teise kohal siis on Antioxidant Blend, mis on Alaska mustikas. Lõppoole on alles fruktoos ja kasutatud on ka Steviat. see on meil looduspoodides müügil kui hambaravi komponent,kuna ei tohi müüa magustajana. Seda võib kasvatatada oma aias, aga on vastiku metallimaitsega. USAs oli lubatud 80a, aga 91 keelati ära ja võis kasutada kui dieedilisand,mitte kui lisaaine.
Alaska mustikas on ainult Alaskal? Wikipedia annab ka muid kasvukohti:
Alaska mustikas, mis koostises on ära toodud nimedega: Vaccinium uliginosum L / Vaccinium myrtillus L
Vaccinium uliginosum is native to cool temperate regions of the Northern Hemisphere , at low altitudes in the Arctic , and at high altitudes south to the Pyrenees , the Alps , and the Caucasus in Europe , the mountains of Mongolia , northern China and central Japan in Asia , and the Sierra Nevada in California and the Rocky Mountains in Utah in North America .

Nii, et kui sa oleksid Kyäni müüja, mida sa inimestele räägiksid. Angelika märkis:
Ehk et siis miks mina ei saa seda toodet müüa (kuna pean õigeks tarvitada siiski vaid naturaalseid toidulisandeid ja väga häid), sest mulle esitatakse kolm tavalist küsimust, siin ka vastused:- kas see toode on tõesti ilma säilitusaineteta? Ei ole, selles on E-aine, mis ei ole EU-s ega Eestis lubatud lisaainete nimekirjas.- kas seal topsis on siis tõesti see kuulus Alaska mustikas? Ei ole, seal on suuremas koguses hoopis teised koostisosad.- kas selles tootes on kõik looduslik? Ei ole, sellesse on lisatud laboratoorselt valmistatud vitamiine.



Kui sa tahad antioksüdante - söö elusat marja metsast-turult. Pudelitesse neid ei saa palju jääda - eleuenrgia on hävinud kuumutamise teel ja kuidas toimib ravimina keedus?

Samas ma leidsin väga palju kriitikat, mida tootjad üksteise pihta loobivad. Kyäni samuti kiidab ennast taevani ja kritiseerib teiste tooteid. Teised samamoodi. Kaotajaks on inimene, kes reklaami mõjul toote ostab ja seda imerohuks peab. Ravimina mõjuv looduslikust kaugel olev jook annab stimulandina energiat või peidab sümptomeid. Kas see on seda raha väärt - võib olla.


Kui meie metsas-aias kasvab 400 söödavat-tervendavat taime ja näiteks šimpansid söövad aastas 117 taime ja on terved, silmad näevad, süda tuksub, diabeet puudub, vähki ei ole - nad ei ole eluski söönud Alaska mustikat. Tervis ja imetoode ei ole omavahel seoses. Tervis ja looduslik elustiil küll on.  Tundub ikkagi, et meie metsamustikas sisaldab kõiki aineid enam - kuna kasvab ka pimedas ja seega saab toota selliseid hormoone, mis tekivad ainult pimedas ja sisaldab eluenergiat ennast, mida ei ole keedetud. 

Otsides imerohtu ja soovides terveneda kohe, oleme unustanud ühe väga tähtsa asja. Imerohi kasvab sinu aias ja sinu taldrikul. Loodus ei saa luua imerohtu põhjusel, et sel juhul me ei toimi loodusseaduste järgi. Läheme hoopis vastuollu - aga kes looduseadusi ei tunnista ja nendega vastuollu läheb, see kahjuks välja surema peab. Eks inimenegi on hakanud sellest aru saama.  Keeruline: kui sinu süda on haige, veresooned ummistunud, vähirakud vohamas, diabeetiline seisund lähedal - siis mida sa teed? Kas eemaldad oma toidulaualt loomse valgu ja rasva, tood lauale värsked puu- ja aedviljad, liigud rohkem, oled päikese käes - VÕI võtad imerohtu. Mis on kergem? Imerohi??? Imerohtu ei saa loodus toota, kuna sel juhul inimene ei pinguta ennast, ei paranda, ei muuda, ei mõtle, ei tunne - see on loodusseaduste vastu. Kui rasv tekitab sinu veresoonte sisse katu ja üks jook eemaldaks selle lihtsalt ja kiirelt, siis tekib vastuolu. Sa sööd rasvast liha-muna-kala edasi ja jood tervendavat jooki peale - need asjad ei toimi niimoodi siin Maal. Kahjuks või õnneks. Õnneks - sest imerohi võibolla teeks sinu soone puhtaks aga ei korrigeeri sinu toidulauda, Kui sa sööd edasi rasvast liha-muna-kala - siis looduskeskkonda imemahl ei puhasta. Sümptomid: väsimus, kõrge/madal vererõhk, veresuhkru kõikumine jne näitavad sulle et midagi on valesti. Sina pead leidma, mis see on ja kuidas loomulikult anda oma kehale tervis tagasi. Imetoode aitab sul sümptomid maha suruda ja sa unustad keha keele. Ja veel: Loomad on ikkagi suurlautades taudides, maa ägab liig intensiivse põllumajanduse all, merepõhi saastub traalide all, prügihunnik, jäätmehunnik kasvab - imemahl ei tee seda korda. Sestap ongi see looduseaduste vastane. Kui sa soovid olla terve, muudad oma elustiili - liigud rohkem, päikest näed rohkem, sööd rohkem värsket, jätad loomsed toidud söömata ja nüüd on kõik omavahel seotud. Sinust algab muutus - loomakari väheneb, põllumaa vabaneb, metsad jäävad raiumata, õhk  ja vesi on puhtam. Nüüd puhastuvad sinu sooned-sooled iseenesest...koos Maaga, sinu silmanägemine taastub, sinu vähirakud taanduvad, sinu veresuhkur stabiliseerub. Nii käib tervenemine: üks kõigi ja kõik ühe eest. Ennast tervendades terviklikult, tervendad vett, Maad, õhku, :Mitte keegi ei tervene imetootest - mitte kunagi. Sa saad veidi preemiat, et oled hakanud oma tervise pärast muret tundma, kuid see preemia ei ole igakuiselt makstav boonus - see preemia on ühekordne ja saab otsa. Imetoode on sinu teadlikkuses: TEA ROHKEM. Kui mitte sina, siis kes - kui mitte täna, siis kuna.

20 novembri ilusad lehtkapsad

Inglismaa maheseemnetest tulid ikka välja täitsa ilusad talikapsad:). Pildid täna hommikust, kui käisin smuutirohelist korjamas - hall on lehtedel ilusti näha, kuid nad sellest ei närtsi:

Panin osa seemneid hiljem maha ja kuna vett oli sel ajal napilt, kasvasid nad aeglasemalt. Mis omakorda oligi suurepärane, kuna oktoobris enam kapsaliblikas ei lenda ja teod ka väiksema isuga:)

 Kõige tavalisem kale ehk lehtkapsas. Kusjuures suvel on maitse liig tugev ja mõrkjas. Nüüd oktoober-november täitsa ok. Eriti, kui peale kuuseokaste polegi muud jäänud.

19. november tuleb jõulumagusa kursus

Võtsin mõned eelmiste jõulude piltidest - 19. november, laupäev Tallinnas kella 11.-15.00 jõulukursus: teeme toortoidu maiustusi (kindlasti sekka midagi magedamat ka). Vaatame, mida päkapikk saaks ise ette võtta, et kommertstoit poodi jääks (see seal võib vabalt 10 aastat riknemata seista), siis üldkaubandusel kergem - tellivad partii sisse ja see plastmassihõnguline magus seisab ja seisab ja seisab...:)
Registreerime minu mailile 84silleke@gmail.com
Hind 15 eur

12. november vitamiinid - fraktsioon või tervik

Judith A. DeCava, CNC, LNC ja dr. Robert Lee raamatust ja kirjutistest tuleb laupäeval Tallinnas rääkimisele väga mahukas ja huvitav materjal (tule kindlasti kuulama). Osa sellest siia ka:

Vitamiinid ei ole üksikmolekulid. Vitamiinid ON bioloogilised ühendid. Neid võib kirjeldada kui mitmesammulisi biokeemilisi omavahel seotud reaktsioone, mille tegevus sõltub ühtlasi bioloogilise maastiku erinevatest muutujatest. Vitamiin toimib ehk tegutseb ainult siis, kui kõik tingimused selles keskkonnas on täidetud, kui kõik kaas-tegurid ning –ühendid vitamiini komplektis on olemas ja töötavad koos. Vitamiini aktiivsus on enam kui kõigi vajalike osakeste summa, see hõlmab ka õige ajastuse. Vitamiine ei ole võimalik eraldada komplektist, sest vastasel korral ei suudaks nad enam täita elutähtsaid funktsioone rakus. Kui vitamiin on isoleeritud kunstlikku kaubanduslikku vormi, näiteks askorbiinhappeks, siis ta ei käitu enam kehas vitamiinina vaid hoopis narkootikumina-dopinguna. Enam ei ole tegemist vitamiiniga ja neid nii nimetada on ebaõige.
Ükskõik kui ilus ja "looduslik" ei ole märge pudelikesel - on see ikkagi pudelike ja tuulnud on selle sisu mitte otse loodusest vaid sellisest ilusast tehasest ja on fraktsioon - isolaat:


Pioneeriks vitamiinide uurimuste alal on olnud Dr. Royal Lee. Aastakümneid dokumenteeris ta põhifakte, mis allpool on kokkuvõtvalt kirjeldatud. Mitte kunagi ei ole tema töid teaduslikult umber lükatud. Igaüks, kes tänapäeval on suhtunud vitamiinidesse täie tõsidusega, on aktsepteerinud dr.Lee töid. Lee elulugu on juba iseenesest väga põnev jutustus, lugu tema vankumatust sihikindlusest tõeliste väärtuste otsingul. Jensen märkis, et Lee töid hakatakse hindama järgmisel sajandil. Siiani ei ole seda veel juhtunud.


Lee sai tunda ravimifirmade surve kogu raskust. FDA mitte ainult ei kiusanud teda taga vitamiinitööstuse, meeletu rahavooga ettevõtluse kahtluse alla seadmise tõttu, vaid tellis ka kohtult luba põletada Lee viimase 20 aasta uuringud. Põletada uuringud! Kus riigis me elame? Seda ei ole siin varem tehtud.

Teemast kõrvale põigates – on imekspandav, kuidas FDA on käitunud kui toiduaine- ja vitamiinitööstuse valvekoer. Siit koorub välja veel üks lugu. FDA eelkäija oli Keemia Instituut (Bureau of Chemistry). Kuni 1912 aastani juhtis seda dr Harvey W. Wiley. Siia ka üks tsitaat temalt, mis väljendab tema tolleaegseid huvisid: “Mitte ükski toiduaine meie maal ei tohiks sisaldada bensoehapet, alumiiniumi, sulfiteid, sahhariine. Ükski karastusjook ei peaks sisaldama kofeiini või teobromiini. Pleegitatud jahu ei tohi jõuda osarikiikide vahelisse kaubandusse. Meie toit peab olema ilma igasuguse võltsimise ja solkimiseta. Meie inimeste tervis paraneks tunduvalt ja eluiga pikeneks. Meie toiduainete töösturid, eriti möldrid saaksid pühendada oma energia rahva tervise parandamisele ja rahulolu suurendamisele, kui nad toodaksid täistera jahu, helbeid jt. lõhustamata tooteid.”

Loomulikult ei saadud seda lubada, et selline, tänapäevasesse toiduainetetööstusesse “haiglaslikult hullumeelse” suhtumisega inimene räägib kaasa rahva toitumise küsimustes. Dr Wiley jõudis isegi nii kaugele, et avaldas hagi Coca-Cola firma vastu – püüdes takistada nende kunstliku toote jõudmist siseriiklikku kaubandusse ja toiduturule. Seega asendati Wiley üsna ruttu “mõistlikuma” juhiga, kes siis arvestas paremini Ameerika rahva reaalseid toitumisalaseid vajadusi, juhindudes reast ekspertidest. Selleks oli dr Elmer Nelson, kelle sõnad annavad aimu, milline muudatus toimus nüüdsest alates toitumisteemade käsitluses ning mis markeerib ühtlasi ka Keemia Instituudi asendamist FDA-ga (Food and Drug Agency).

”On täiesti ebateaduslik väita, et hästi toidetud keha suudab haigustele paremini vastu panna, kui halvasti toidetud keha. Minu arvates pole tehtud piisaval hulgal katseid tõendamaks, et toitaineline vajakajäämus muudab inimese haigustele vastuvõtlikkumaks.” - Elmer Nelson “Washington Post” 1949.

Bernard Jensen näitas üsna täpselt, kuidas tubakatööstus ja toiduainetööstuse gigandid nagu Coca-Cola olid Lee´le surve avaldamise taga. Neljakümnendate ja viiekümnendate aastate suitsureklaamides näidati arste, kes rääkisid “Camel” sigarettide seedimist ergutavast toimest. Või Coca-Cola ja teiste rafineeritud suhkrut sisaldavate toodete reklaamid, mis väitsid, et “teaduslikud uuringud kinnitavad, et suhkur annab hea söögiisu ja hoiab kehakaalu kontrolli all”.

Kuna Dr. Lee oli ohuks toiduainetetööstusele, siis jooksutati teda samal ajal mitmeid aastaid kohtutes, kus ta pidi võitlema õiguse eest omaenda vitamiinitooteid reklaamida. Lee teadis, et nad mürgitavad Ameerika rahvast. Ta tõestas, et rafineeritud suhkrud ja valgendatud-ülitöödeldud jahud hävitavad artereid ja seedesüsteeme, aidates kaasa vähi ja südamehaiguste tekkele




A-vitamiin on toimemehhanism, mis koosneb toitainest, ensüümidest, koensüümidest, antioksüdantidest, mineraalidest, aktivaatoritest. Vitamiin on tegevus – protsess, mitte tilgakujuline pill pudelis.

Turunduse väited on pannud meid uskuma, et oluline on kõik need vitamiinid üksteisest eraldada, kuna sel juhul on neid parem doosidena mõõta, patsientidele välja kirjutada ja nii me saame ühest vitamiinist kätte kõik, mida vajame. Miski ei ole tõest kaugemal. Kõik vitamiinid, mineraalid, ensüümid töötavad omavahel tihedalt läbipõimununa koos ja mõjutavad üksteist. Kui üks osake on puudu või vales koguses, võib kogu vitamiinist sõltuv ainevahetusprotsess üldse mitte toimida või hakkab see tööle tavapärasest erinevalt. Tulemuseks on tervise allakäiguspiraal.


Ameerikalsed ostavad aastas 9 miljardi dollari eest sünteetilisi vitamiine. USAs on 110 vitamiine müüvat firmat.

Kas me räägime üldse inimestest, kes söövad värskeid töötlemata puu- ja aedvilju – nad on suures vähemuses. Enamik inimesi arenenud riikides sööb valmistoitu – purgist, karbist, topsist, pudelist, kuumutatuna, pastöriseerituna, homogeniseerituna, lisanditega täiustatult, lõhna- ja maitseainetega. Valmistoit ei sisalda elusaid vitamiinikomplekse ja see on põhjustanud kroonilise E-vitamiini-mineraali puuduse. Kuid on ekslik arvata, et seda saab parandada sünteetiliste-vitamiiniosakeste abil. Võid võtta megadoosides ükskõik millist vitamiini – need ei toimi elusa puhta toiduga sarnaselt ega too pikaaegset tervist. Lühiajalise stimulandina võivad mõjuda nad kõik. Ainukesena leidub vitamiine-mineraale valmistoitudes nn. “rikastatud” ja “juurdelisatud” vormides, mis siis tähendab sünteetilise isolaadi lisamist töödeldud toidule. Sellise protsessi tegelik tulemus peaks silmaga meie inimeste tervisest näha olema.

Räägitakse, et me vajame lisaks nii ja naa palju toidulisandeid või vastupidi, et me ei vaja neid. Tegelikult täna ei olegi enam need küsimused peamised. Olulisemad küsimused on: millisest allikast? ja kui palju?

MD D.W. Cavanaugh, Cornelli Ülikoolist on märkinud:

“On ainult üks põhihaigus ja see on toitaineline alatoitlus.”

Toitaineline alatoitlus tuleneb kommertstoidust– sellest toidust mis töödelduna säilib poelettidel nädalaid, kuid, aastaid – sisaldamata midagi elusat.

Mis on poodides ja apteekides müüdavate-vitamiinilisandite müügistrateegia taga? Oh, see on väga lihtne: kasum. Kõigepealt teeme inimesele selgeks, et vitamiinilisand on talle vajalik, ülejäänud on lihtsalt turustamine. Turundus on kunst veenda, peatada loogika ja arukus, kasutades seejuures rämpsteadust. Mis on näiteks ühe firma poolt toodetud hommikuhelveste “Wheetes” ja “Total” vahe? “Total” reklaamitakse välja, kui vitamiini ja toitainerikkam toode kui “Wheetes”. Vaadates koostise tabelit – ei midagi enamat kui 1,5 sendi eest on üle “Wheetes” helveste pritsitud sünteetilisi vitamiine. Ja ongi kõik – ei midagi enamat. Nii toimib see enamiku “rikastatud” toitudega. Sama lugu juurdelisatud vitmiinidega – kuna müüki minev toit ise ei sisalda eriti vitamiine ja ensüüme, siis tuleb neid kuskilt juurde panna. Odavad sünteetilised vitamiinid juurde ja pilkupüüdev reklaam olemas. Pidage seda alati hoiatavaks märgiks, kui tootel on märge “rikastatud” või “juurde lisatud”. Selline toode on iseseisvana järelikult täiesti mõtetu, surnud ja ei anna mitte midagi peale tühja kalori.

Ka megadooside teooriad ei toimi, kui nad põhinevad sünteetilistel vitamiinidel (looduslik vitamiin on terviklikus toidus ja mitte kuskil mujal). Siit teile peale loetud sundmõte: kui vähe on hea, siis rohkem on parem. Suurtes doosides E- ja D-vitamiin on näiteks näidanud immunsüsteemi tugevat nõrgenemist. Vitamiin iseenesest on toimiv ainult mikrokogustes. Mees, kes avastas tiamiini (ühe B-vitamiinidest) ja kes võttis kasutusele sõna “vitamiin”, dr Casimir Funk on öelnud sünteetiliste vitamiinide kohta järgmist: “Sünteetilised vitamiinid on naturaalsetest allikatest tunduvalt halvemad, kusjuures on teada, et sünteetilised on ka rohkem toksilised.”
Autoriteet toitumisalal Decava on märkinud: “Looduslikust toidust pärinevad vitamiinid on ensümaatiliselt elusad. Inimese poolt valmistatud sünteetilised vitamiinid on surnud kemikaalid.” ( “Real truth about vitamins” lk. 209)

Sünteetiliste vitamiini-isolaatide, fraktsioonide turundus on olnud niivõrd edukas, et isegi enamik arste ja toitumisspetsialiste ei tea, et nendest nn. “vitamiinidest” on midagi puudu. Konkureerivad firmad pakuvad tarbijale peaaegu identseid vitamiine. Enamik nende toodete toorikutest tuleb vaid paarilt ravimitootjalt. Selleks, et oma toodet esile tõsta, nimetatakse seda tihtilugu “kõrge potentsiaaliga” tooteks, vastavalt sellele, mida rohkem ta annab nö. ravivaid efekte. Märgitakse, et meie tootel on kõrgem potentsiaal kui neile teistel jne. Faktiks on, et tegelikult mida “kõrgem potentsiaal” seda stimuleerivamate efektidega tootega on tegemist. Naturaalsed, terviklikus toidus leiduvad vitamiinid on madala potentsiaaliga. Pidage meeles, et 20mg C-vitamiini kartulis võib ravida terveks skorbuudist, ning madal potentsiaal on just see, mida me vajame. Madal potentsiaal paneb vitamiini aktiviseeruma. Kõrge potentsiaaliga megadoosid on liiga puhtad ja rafineeritud, nad mõjuvad stimuleerivalt nagu rafineeritud valge suhkur ja õunas sisalduv suhkur.

MILLIGRAMMID

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõrge potentsiaaliga sünteetilised vitamiinid on puhtad ja rafineeritud, ning neid tohib võtta ainult väikestes doosides nagu ravimeid. Siin ei ole tegemist ei toitumise ega vitamiini aktiivsusega, pigem tekib suurte koguste võtmise puhul negatiivne efekt.


KIIRITAMINE


Los Angelese naturopaat dr. Jack Singh tõi välja: „Kõik kaubanduses kasutatavad letsitiinid toidulisandites sh ka D vitamiinides pärinevad kiiritatud taimeõlidest.” Need on rääsunud, oksüdeerunud rasvad. Vabade radikaalide sünnipäevapidu! Siit nad annavad oma arterite seina lagundamisse, seejärel moodustub veresoonte siseseintele katt ja siis ateroskleroos ning südamehaigus. Mõtlesin, et vitamiine on meile ikka vaja, et terveks jääda.



KAOTATUD VÕITLUS?

Miks infot on nii raske leida? Isegi mitte nn alternatiivravitsejate kodulehtedelt-loengutest, ammugi mitte igapäeva meediast. Alles see oli, 1998 aastal märkis tuntud alternatiiv tegutseja Julian Whittaker oma uudiskirjas „naturaalsed ja sünteetilised vitamiinid on identsed.” Usun, et nii tema enda sünteetiliste vitamiinid firma kui ka kõik teised vitamiine tootvad ettevõtted olid rahul selle äärmiselt ülbe ja ebatäpse sõnumi kuulutamisest. Võimalik, et tõde taipavad ainult need mõned üksikud, kes on ennast selles valdkonnas põhjalikult harinud. Mõned üksikud toodavad naturaalseid vitamiine – terviklikust toidust valmistatud – kuivatatud, jahvatatud kujul, kuid neil puudub igasugune kontroll meedia üle.

Royal Lee ja Harvey Wiley on kaotanud. Peale mõnede üksikute ei tunne nende nimesid enam keegi. Ja see ei ole juhus. Igaüks teab Pepsit ja Viagrat, Wonder-Bread ja Zantac, vitamiinidega juustu ja Apothekat, ja kaupluste toidulisandite lette: sünteetiliste vitamiinide all lookas. See on Ameerika (leiad sa erinevusi Eestist?, tänane Ameerika on homne Eesti...), täna on eilse toodang. Info liikumise ja kättesaadavuse kontrollimine on siin tänapäeva üks keerukamaid mõjutussüsteeme. Lihtsad ideed on selles samas tekstis olemas, kuid need ei ole kättesaaadavad laiadele massidele – nende arusaamisele. Dokumentatsioon on olemas, kuid sul tuleb tõsiselt kaevata.

100 aastat tagasi, kui arst nägi vähki, helistas ta läbi kõik oma kolleegid ja kutsus neid seda vaatama. Ta teadis, et vaevalt nad seda veel niipea kuskil näevad. Vähk oli niivõrd haruldane. Infarkt oli tol ajal samuti harva esinev – isegi sõna südameinfarkt ei olnud veel olemas. Ateroskleroos oli harv, diabeeti vähe. Mida nad sõid: puu- ja aedvilju, jah ka liha ja võid aga neist ükski ei olnud töödeldud kemikaalidega – kommertstoit puudus.

Teatud statistika järgi sureb täna üks komest vähki, ühel kahest on südamehaigus, diabeet tapab iga seitsmenda inimese USA-s. Peale 2003 aastat sündinute seas on igal kolmandal diabeet. On see areng? Elame me arenenud riigis? Kui sa oled toiduainetööstur või veel parem ravimitootja, siis on vastuseks jah.

1981 aasta raporti järgi on USA meeste spermatosoidide arv 20% madalalm kui aastal 1929. Vastsündinute suremus on tõusnud, sünnidefektide arv samuti. Kulutame aastas 1,3 miljardit dollarit tervishoiule, millest suur osa läheb administratiivkuludeks ja juhtide palkadeks. Kes on televisiooni ja trükimeedia suurimad reklaamitellijad? Õige: toiduaine ja ravimitööstus. Kas neil on vaja hoida pall veerevana? Just nimelt. Kas nad tapavad teid seda tehes? Just nimelt. Kas nad soovitavad võtta inimesel endal oma vastutus tervise eest süües lihtsat naturaalset toitu ilma lisanditeta? Üldsegi mitte. Vähiravimi avastamine on alates Nixonist olnud nö „nurga taga” või „kohe-kohe saabumas”. Inimesed on hakanud rohkem küsimusi esitama, neid ei mõjutagi TV-st iga 10 minuti järel jooksvad klipid.


Võib-olla Hippocrates ei kujutanud arste ette kui retseptikirjutajaid või tagajärje leevendajaid. Võib olla ta oleks ühel nõul MD Henry Bieleriga: „Kui anda kehale võimalus, siis on loodus suurim tervendaja. Arsti roll on olla assistent, mängides toetaja rolli.”
Arstide Liidu kodulehel on üleval Hippokratese vanne http://www.arstideliit.ee/hippokratese-vanne
Ons keegi arstikutse saanutest ka mõelnud, oma arukust kasutanud - mida ta vannub? Loodetavasti ootab Hippokrates neid kõiki, kui nad retseptide kirjutamisest väsinutena ükskord pikemale puhkusele lähevad...Tegelikult on ju vandes samas sees:...ainult haige kasuks vastavalt oma võimetele ja arusaamisele. Aga kui arusaamist ei olegi, kui arulagedus on valitsev?



Mida sa siis nüüd teed? Võimalik, et hakkad aru saama, et sinu vitamiinid ei olegi kaunilt kujundatud purgis-pudelikeses. Vees lahustuvad vitamiinid imenduvad kõige paremini läbi korralikus pinnases kasvanud aed- ja puvilja. Rasvlahustuvad vitamiinid tulevad avokaadode, pähklite, kookose, roheliste lehtede kaudu.

Kõik, mis on purgis, karbis, kaane all – mis nendega on? Siit algab vene rulett – kui sa ei saa asjale 5 minutiga pihta – siis oled ise sihtmärgiks.

Ilma šampoonita või omatehtud šampoonid täiendatud

Ühelt poolt juhtusin ma toorõunakookide retsepte otsides ühele vahvale toortoidu lehele ja teiselt poolt oli siis loomakaitsjate poolt selline üleskutse:

Ära osta Loreal firma tooteid!

Siin on nimekiri firmadest, kes on seotud dermataoloogilise testimise ehk loomkatsetega...Palun boikoteeri neid tooteid


Colgate-Palmolive, Adidas, Calvin Klein, Chopard, Davidoff, Flame Glow, Isabella Rossellini, Jennifer Lopez, Jil Sander, Joop, Jovan, Kate Moss, Kylie Minogue, Lancaster, Marc Jacobs, Margaret Astor, Naturistics, Nautica, Pierre Cardin...,...... Quintessence, Rimmel, Sally Hansen, Sarah Jessica Porker, Stetson, The Healing Garden, Tim McGraw, Vanilla Fields, Vivienne Westwood, Yue-Sai Kan, Covergirl, Dolce & Gabbana, Johnson & Johnson, Ambre Solaire, Lancôme, Yves Saint Laurent, Oral-B Worldwide, Mars Candy (Snickers, M&M's, Twix, Milky Way, 3 Musketeers, Starburst, Dove, Skittles, Pedigree, Masterfoods, Wrigley Gum, Oral-B,Vaseline, Shiseido Cosmetics, Gilette and Nestle.

Üldiselt siin loetletud suurfirmad ei moodusta täielikku loendit. Ka meie ökopoodides müüdav nö looduskosmeetika puhul olen leidnud šampoonipudelilt märke "dermatoloogiliselt testitud" - miks üldse selline keeruline sõna? Miks mitte eesti keeles lihtsal katsetatud loomade peal. Ja isegi kui tegemist mahešampooniga siis ka sellega loomad ennast vabatahtlikult ei pese. Ja karvasemad on nad meist ikka, ja karv ikka läigib ka. Kõik juuksehooldusvahendid ja juuksevärvid on juukseid hävitava konsistentsiga. Võimalik, et mõni üli-eri-spets- 100% looduslik variant. On taimi, mis värvivad juukseid (henna), kuid pakendites ei ole puhas henna. Kui teile on oluline teie juuste tervis siis...

Arvate, et jääte pesemata:), hoopiski mitte. Nutikaid on siin - seal ja selline toortoidu blogi http://www.loving-it-raw.com/homemade-shampoo.html , kus Alison (kelle menüü siis koosneb peamiselt puuviljast ja suures osas toortoidust) jagab oma juuste pesemise ja mehe habeajamise nippe. Pea neil ma sain aru "pesemata":) juba väga kaua aega. Variante siis selliseid:
1) 2-3 spl õunaäädikat segada 2 tassis kuumas vees. Valada märgadele juustele, masseerida, loputada. Ei kuivata juukseid ja mõjub  pehme palsamina. Kui teie kehas toimub detoks ja juuksed on tugevalt mustad siis õunaäädikas seda välja ei pese
2) söögisooda: 1 spl söögisoodat lahustada 2 tassis kuumas vees. Annab juustele šampooniga pestud tunde, eriti hea rasustele juustele. Kuna on kuivatava efektiga, siis tasub peale seda loputada üle õunaäädika lahusega
3) värske sidrun: lõika sidrun pooleks ja pigista poolikust mahl otse peanahale, masseeri hoolikalt peanahka ja juukseid, loputa hoolikalt
4) sidruni ja kurgi smuuti:) - toimib šampoonina ja habeajamiskreemina. Kui juuksed on kuivemapoolsed, kasuta rohkem kurki. Rasuste juuste puhul rohkem sidrunit.
5) merevesi - võimaluse korral kasuta seda, mida kõik teised liigid kasutavad - elusat vett. Nii, et mine ujuma. Seal kus teised šampoonid läbi põruvad, aitab merevesi.

Veel leidsin mujalt internetist, et sobivaks šampooniks on ka sidrun avokaadoga - jätab hästi pehmed juuksed.

Muidugi on need inimesed söömas palju värsket toitu, kas suurtele rasva-valgu-praesööjatele need looduslikud vahendid toimivad, ei oska öelda.
Ühel lehel http://feelinfeminine.com/?p=5665 märgitakse, et kui jätta šampoon juustepesust välja - on üleminekuperiood paarist nädalast paari kuuni. Nagu ikka iga puhastumisega kommertstootedest on olemas üleminekuaeg, kus teie juuksed taastavad oma loomuliku rasu ja läike. Sel perioodil võivad juuksed näha välja mustad vms. On pikem selgitus, miks ei tohiks juukseid pesta iga päev ja kuidas perioodi pikendada.
Siin üks pilt 6 nädalat pesemata juustest blogist  http://mushroomvillagers.wordpress.com/2007/05/18/no-poo-works/


Aga juuksemaske puuviljadest on ka väga palju:
avokaado, 1 spl mett, 1 banaan, veidi melonit - püreestada, määrida niisketele juustele, hoida 20 minutit, loputada
siis veel selliseid kooslusi:
avokaado&banaan
banaan&mango
banaan&mesi&oliiviõli
kindlasti sobivad õunad ka.

Aga võtame kohalikke soovitusi:), Külli kirjutas mulle oma kogemusest:
tahtsin mainida sel peapesu teemal, et minul on kasutusel üks hea ja tõhus vahend, nimelt seebipähklid. Muidu ju pestakse nendega pesu aga väga head on nad ka juuste pesemisel.


Selle hea retsepti sain juba hea mitu aastat tagasi siit: http://forums.longhaircommunity.com/vbjournal.php?do=article&articleid=95

Minu jaoks väääga hea meetod, aga just nii nagu see naine seal kirjeldab, muud variandid pole mul toiminud. Sel lehel on üldse palju naturaalsest juuksehooldusest. Mesi, erinevad taimed, hennad jne jne jne. Lihtsalt veega pesemine ja üldse mitte pesemine :) Foorumis on nendel teemadel ja artiklite all ka vist. Nende eesmärk pole vist alati just keskkonna kaitsmine vaid oma juuste kaitsmine (aga no vahet pole, need asjad kattuvad, nipid on head ja tõhusad:)

E.coli jt pahad ning samas head bakterid

Söödud toitu mõjutab seedekulgla läbimise aeg. Mida lühem on see aeg, seda vähem toit roiskub ja seda vähem tekib autointoksikatsiooni (autointoksikatsioon on protsess, kui keha sõna otseses mõttes toodab endale ise mürke. Jämesooles tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mürgised ained). Läänesivilisatsiooni inimestel on toidu keskmine seedesüsteemi läbimise aeg 65-100 tundi. See on märk jämesoole limasest seisundist ja tähendab, et kuna kiht kihi haaval on jämesoole limastele seintele kogunenud toksiinid, on toidu sedekulgla läbimise aeg tunduvalt aeglustunud. Sellega aeglustub ka jääkide väljaheiteaeg, mis tegelikult peaks olema tunduvalt kiirem. Kiiresti mädanevad toidud nagu liha, kala, munad ja pastöriseeritud piimatooted toodavad samas ka aktiivselt ja rohkelt lima. Kuigi need toidud lähevad kiirelt mädanema ja oleks tarvis, et nad läbiksid keha kiiresti, on nad tegelikult soolestikus väga kaua aega tänu suuremale lima tootmisele ja pakkudes sellega ka head arenguvõimalust kõikvõimalikele bakteritele.


Roisubakterite (i.k. putrefactive bacteria) kõige levinum liik on Escherichia coli (E.coli).

Bernard Jensen märgib, et “E. coli´le meeldivad valgud hommiku-, lõuna-ja õhtusöögiks." Arvestades suurt valkude hulka keskmise lääne inimese toitumises on lihtne mõista, miks soolestiku mikrofloora tasakaal nii korrast ära on. Kõik "kolibakteri" bakterid toodavad soolestikus aluselist keskkonda ehk dekarboksüülivad organismi, kõrvaldades (n.ö. ära süües) aminohapetest lämmastiku ja luues amiine. Need mürgised ained, s.h. indool, skatool ja kadaveriin (eksisteerib laipades) on vastiku lõhnaga ja annavad iseloomuliku lõhna ka väljaheidetele. Samuti vabaneb soolestikus dekarboksüülimisprotsessi tulemusel süsihappegaas, mis ei ole samuti meeldiv, kuna tekitab nii valu kui ebameeldivat lõhna. Mõnedes raamatutes väidetakse, et jämesooles on aluseline keskkond ja seda tänu kolibakteri suurele hulgale. Tegelikult ei peaks see nii olema.

Terve jämesool on kergelt happeline. Väike kogus „halba” bakterit ja suurem kogus piimhappebakterit Lactobacteria acidophilus
võimaldavad jämesoolel toimida nii, et kõht käib läbi kaks kuni kolm korda päevas. Kui hapet tootvad bakterid on ülekaalus, takistavad nad tegelikult E. coli laadsete baktereid vohama hakkamast.

Lactobacteria ja roisubakterid on soolestikus mitmel moel vastasseisus. Lactobacteria bakterid toituvad süsivesikutest, samas kui roisubakterid toituvad valkudest. Roisubakterid ei kasva piimhappebakterite toodetud happelises keskkonnas kuigi hästi. Süües põhiliselt süsivesikuid, on vähesel määral tarvis süüa ka valku. Valgumetabolism (deamineerimine) neutraliseerib liigse happesuse Lactobacteria abil. Lactobacteria kiire kasv jällegi hoiab kolibakterite kasvu kontrolli all.

Happeline keskkond tekib jämesoolde üldjuhul pärast sündi. Ema rinnapiim annab lapsele olulise Bifidobacteria piimhappebakteri (teise tüvega happeid moodustavad piimhappebakterid), mida on tavaliselt leitud rinnanibu ümbert ja loodetavasti ka piimast. Loodetavasti seepärast, et tänapäevane loodusvastane elu on häid baktereid ema piimas tõsiselt vähendanud. Seega on rasedusaegne hoolikas toiduvalik on väga oluline. Rinnapiimatoidul olevatel imikutel on heaks terviseks kindlasti paremad võimalused, kuna nad saavad ka soolestiku jaoks vajaliku bakteritekogumi. Bifidobacteria on kõige tähtsam esimese viie eluaasta jooksul. Vanuses 5-7 aastat asenduvad bifidobakterid suuresti lactobacillus’ bakteritega. Kui laps on pudelitoidul, valitsevad soolestikus Lactobacillus acidophilus’ bakterid ja laps on sunnitud omaks võtma täiskasvanute soolestiku seisundi. Selle tagajärjel tekivad aga teatud probleemid - ekseem ja koolikud on eelkõige seotud pudelitoidul olevate imikutega. Kuna loomulik toitumine on hälbinud, hälbib ka väikelapse terviklik soolestiku mikrofloora ja alguse saab pikk tervishäirete rida. Nüüd, kus oleme selgitanud, kuidas säilitada soolestikus normaalset mikrofloorat, oleks hea teada, miks on see nii esmase tähtsusega. Oluline pole mitte tagada toidule vaid kiirem soolestiku läbimise aeg ja pakkuda seetõttu vähem võimalusi autointoksikatsiooniks - meie bakteriaalne floora on ka ise toitainete tootja. Tänu oma tegevusele mängib see olulist rolli B-vitamiinide sünteesis, eriti tiamiini (B1), riboflaviin (B2) ja nikotiinhape (B3) tootmises, samuti vähendades meie poolt söödava toidu kogust (vajame vähem, kuna imendumine ja tootmine on intensiivsem). On tõendeid, et seal sünteesitakse ka biotiini ja foolhapet, samuti B6-vitamiini (kuigi see pole veel kinnitust leidnud). Ka sünteesitakse seal K-vitamiini, mis vastutab vere hüübivuse eest. Nii et soolestiku terve mikrofloora on väga oluline ka mitmetes teistes aspektides.

Veel 1930ndatel peeti jämesoolt toksiliseks, seega põhimõtteliselt tarbetuks, organiks, mille puhul ei juhtu midagi kui ta eemaldada. Nüüdseks teame me muidugi, et meie kehas on vajalikud kõik organid, igal on täita oma oluline funktsioon ja jämesool ei ole siin mingi erand. Selle abil taastatakse keha veesisaldus, seedeprotsessi ajal toodetakse kehas iga 24 tunni jooksul 8200 ml sisemisi vedelikke.

Normaalne ja terve bakterite kogukond teenib meid hästi: nad mõjutavad toitainete imendumist, lagundavad toidujäägid, kontrollivad väljaheidete liikumist. E.coli tüüpi roisubakterite suure hulga korral imenduvad meie kehasse toksilised ained ja see ei mõjuta meid mitte ainult füüsilisel tasandil, vaid ka energeetiliselt. Mõjutatud saab kogu meie eluenergia.
Antibiootikumid, rasestumisvastased tabletid, steroidid ja kõik immunosupressiivsed narkootikumid on tegurid, mis panevad E.coli laadsed bakterid vohama. Kergelt happeline jämesool toetab aluselisust keha teistes kudedes ja vastupidi – aluseline, kolibaktereid täis jämesool toetab happelisuse tekkimist teistes kudedes.
Terve soolestiku mikrofloora jaoks on toitumisjuhised järgmised: süüa peamiselt süsivesikuid, vähe rasva ja valku, eriti viimaseid, sest see on toit E.coli bakteritele, mis mõjutavad happesuse taset käärsooles ja on ka väga suured limatootjad. Köögi-ja puuviljad ei tekita praktiliselt mingit lima - need on looduse puhtaimad toidud. Mitte tarbida pärmi, suhrut, piimatooteid, valget jahu, praetud toite, liha jne. Teed, kohvi ja šokolaadi tuleks vältida, sest nad on demineraliseeriva mõjuga.

Veel teistest allikatest, David Klein, PhD
...jämesool töötab bakteritega sümbiootiliselt. Soolestikus olevaid baktereid jagatakse kõige enam kaheks: tervislikud "head" bakterid (sh lactobacillus bifidus ja coli bakter) ning "halvad" bakterid (sh E.coli). Nö halbu baktereid on suures osas valesti mõistetud. Juba 19. sajandi keskpaigas selgitas bioloog Antoine Bechamp, et nö "halvad" bakterid on tegelikult "head" bakterid, mis on muteerunud suure koguse toksilise materjali olemasolul ja nö tegutsevad abistavana - süües ära tekkinud mürgised jäägid (ehk puhastades soolt toksiinidest). "Halbu" baktereid on alusetult süüdistatud haiguse põhjustamises. Iga juhul on kindel, et bakterid EI OLE haiguste põhjustajateks. Bakterid lihtsalt täidavad koristaja ja lagundaja funktsiooni nii kehas sees kui väljas (näit. nahapinnal). Nende inimeste soolestikus, kes elavad 100% naturaalse toidu dieedil (puu- ja aedviljad), on bakterite kogus minimaalne. Tavapärasel ameerikadieedil olevate inimeste soolestikus on 400 liiki erinevaid baktereid ja 60% väljaheitemassist võib koosneda bakteritest. Ameerikadieedil olevate inimeste jämesooles on baktereid rohkem kui kehas rakke ja nendest bakteritest suur osa on roidubakterid (i.k. putrefactive bacteria).

Seega on kolibakteri eesmärk suurepärane - püüda kehas taastada aluseline keskkond, süües toksilist materjali. Kui toksilist massi on liiga palju, väljub kolibakter soolestikust ja hakkab tegema oma tööd seal, kus toksiline materjal on. Seega, kui tappa baktereid antibiootikumiga, jääb alles toksiline materjal ja ravimiga lisandub nii mõndagi. Kui bakteril tekib võimalus, hakkab ta jälle vohama. Kui teda aga pidevalt tablettidega "ravitakse", siis mingi aja jooksul läheb asi üle piiri - vohamine kandub üle kogu keha ja bakter ei ole suuteline enam pika aja jooksul kogunenud toksilist materjali ära puhastama.


Kolibakter lihal - tumedam koht toorel lihal näitab, et sealt hakkab kolibakter usinasti paljunema